ee = “oe Thre J! . - city . oe | ut! el, yy Set ee eee . "Qs : tite wae “sat ae yi . TT RP Ed REPS Cree it eee he ee eae Pe Oh pe 1 VABA EESTLANE nedjapdeval, 2g juulil 1977 — Thursday, July 28, “‘YABADE EESTLASTE HAALEEANDJA | VABA CaerTLane | VALJAANDIA: 0/t Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos, 1. ; PEATOIMETAJA: Karl Arro. 4! TOIMETAJA: Hannes Oja | .POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn, C, Toronto 3, Ont. MéJ 3M? TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, - ekspeditsioon) 364-7675 | TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $23.— , poolaastas ot4 50 fa ) - veerandaastas §8.—-, Kiripostiga aastas $46 — » poolaastas $23.50 ja veerandaastas $19.50 TELLIMISHINNAD valfaspool Kanadat: aastas $30.—, poclaas- tas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: eases $51, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—. os LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $€0.—, poolaastas _ | | $30.50 ja veerandaastas $15.50 - | Aadressi muucatus 36 ¢c. — Uksiknumbri hind 25 c, | BREE ESTONIAN : | Published by Free Estonian Publisher, Ltd,, 135 Tecumseth st, : ‘Toronto 3, Ont. MéJ oH? - Tagasit fomburine Washing onis Mis saab Whendriikide presi- dent Jimmy. Carteri inimdiguste ; -yakendamise poliitikast? Kas presidendil on seHisefi muaral enesekindlust, energiat ning po- liitiliste ringkondade, avaliku. ar- vamise ja rahvahulkade toetust, ef ia sundab seda poliitikat se- nisel kujul edasi viljeleda. ja N. Liidu ning teiste kommunistlikku- de riikide juhtidele survet aval-| . dada oma elanikkonnale péhiliste immdiguste kindlustamiseks ning nende diguste nOudjate tagakiu- samise lopetamiseks? Méned kuud tagasi ei olnud -kahtlust, et president jaih kind- laks oma moraaliprintsiipide ja pahiliste tockspidamiste juurde kuid viimasel ajal tundub, et pre- sidendi vastupanu hakkab rauge- ‘ma ning siin ja seal on juba n4- na, jirelandmisi § venelaste, Uhendriikide liitlasté ja Was- hingtoni sisepoliitilisele survele. Presidendi seisukehad kajastu- sid eriti tema valispoliitilises ko- nes, mis ta pidas Léuna-Caroli- nas, Charlestonis, sealsetele polil- tikutele. Oma tagasthoidlikult hiilestatud sOnavatus kriipsutas Carter erili alla koostéé vajadust 4. Liidugu ning leidis, et tuuma- relvade piiramise .kokkulepe mé- jemate riikige vahel on hadava- jalik. Ta puadutas lithidalt ka kaubandushke sidemete elustami- se vajadust N. Liiduga ja kuegi 2.0 andnud mingenl lnbadusi, teeb Uhendriikide ajakirjandus sellest jarelduse, et president ' katsub mojutada Kongressi vene- fastele majanduslikul ja kauban- duslikul alal soodustuste tegem- seks, mis on teatayasti Brezhnevi , detente poliitika rakendarpise aks 4ahtsamaid pdhialuseid. Teiste sinadega: kui ameeriklased taille valmis Kaubanduslikke saodustu- $i el ole tegema ning oma telino- loogiat andma, siis ei ofe ta ka detente poliitikast huvitatua. Carteri kones pithendat: erilist tahelepanu ka iniméiguste raken- damise kisimusele raudeesriide. fapustes riikides, mis on tekita- wud Kogu maailmas swurt politi list tolmu ning pdhjusianud Uhendriikide ja N. Liidu suhetes “HMirgatavat jahenemist. Presiden- tj ei cle nende téekspidamiste : TEISED LEHED = LESTE USAp VAHETUVAD Svenska, Daghladet sonstatee- Tib, et. idZnemaailms, rindel on csad inimdietisie eest. voitlemise aitsioonis hiljuti yahetunud: »Helsingi kKonverentsil lid Laane-Euroopa poliitikud’. aik- tlivsed mimoigusie eest yoltlejad, ameeriklased olid: vaiksed,. Vilis- . minister Henry Kissinger ej aiij. nud ju heameelega, et mingisu- cused itundelise# momendid cleksid seganud ta globaalseid plaane, .. USA wus politika on muidugi Sigpmeeritud Jimmy Carteri poollt. | Nittid tahavad just lidne-curoop- — dlased vaidiusi- tasandada, karde- takse, et Carter Mmuutubd liga ag. resslivaaks. Londonis Ketsus erit]' Saksa rligikantsler. Helmut Schmidt. jahutada Carter risti- cojaindu — teatud tuleraustega, esile toomise ja allakriipsutami- se pazast riinnatud ja kritiseeti- iud mitte eimalt N. Liidus, vaid| seda on’ teinud ka Uhendriikide lijtlesritkide juhid president. Gis- card d’Estaing, Helmut Schmidt |. ia Pierre Trudeau, kes on hirmul, et Carteri heiak miirgitab ida ja liane yahelisi vahekordi ja aitab |. mineerida detente poliitikat. -Selle kriitika tulemuseng of ‘Carteril viimasel ajal noupidamist ja labirddkimisi olnud mitme Uhendriikide poliitikuga, keda peetakse N. Liidu kiisimuste eks- pertideks. Nende meeste hulgas oli ka vana venelaste séber ja endine diplomaat miljonar Aye- rell Harriman ja Columbia ..uii- kooli Yene Instituudi juhataja Marssal Shulman,. kes on vailis- minister Cyrus Vance tihtsamaid néuandjaid vene kiisimustes ning kes pooldab N. Liidu suhtes Kok- kuleppe ja koustdd pohitikat. Nende noupidamiste ja arutelu- de tulemusena tombus Carte? Charlestoni konées oma senistest seqsukeohtadest tunduvalt tagasi, mirkides, et ta ei otsi_inimdigus- te kisimusele ,,kiiret™ Ishendust kuna rahulik koostéé on imim6i- puste rakendamiseks palju sood- sam kui sdjakus ja voimalikest kokkuporgetest ohustatud polii- tika. Praegu on Kahtlemata veel Va- rajane itfelda, kui suurel miaral Washington libiseb valispoliitili- self endisesse Nixon-Kissinger- Fordi detente poliitika soiduvette, kuid algus selleks on tehtud ning Yalees Majas toimuvad muuda- tused méOjutavad. kahtlemata Uhendriikide hotakut ka Belera- dis toimuva Helsingi julgeoleku- konverentsi §$jarelkonverentsil, Meil ei ole siiski-veel péhjust kao- tada usku president Carterisse ja Karta, ef ta heidab le parda oma pohilised printsiibid. -Toe- -(ndoliselt on simdmuste praeguses faasis tegemist rohkem strateegi-| ' ise tagasif6mbumisega. Ja sama ajal arme unustame, et venelaste- pa on veel Klaarimata Cruise ra- ketj ja neutronponmni kiisimused ning see pudru on veelgj pala- vam sillia kui jnimdiguste raken- damise kisimused, - | KEK. A. 'Varjas end 38 aastat MADRITID — Uks Ti-aastane mess ‘til valja peidukohast pé- Tast 38 aastat vanjumist. Protasio Montalvo Martin tuli peidust vil- Ja ja sai kohe tHeriigilise tihele- panu osaliseks. Montalvo oli-sot- Sialistlik linnapea Gercedillas 1936—39. a. kodusija ajal. Antud intervjuus ta iitles, et ta ei tul- nua mite yarem valja kuna. ta karts Franco vdidukate vigede ksristust. Ta ditles, ef-on tanulik Kuningas Juan Carlosele, kes on dconud riigis korra, mis vOimal- | | das tal ‘perdust ~Valjatulekir, Ln Sellest hoolimata pole ohkkond ene onverentsi. paljulub ay, WN, Liit tilistab’ oma’ propaganda: ofensiivis USA-@ ja eriti Jimmy Carterit. Mittekommunistliicud rigid seisavad raske tasakaalu- SICH ees," : 7 ‘= Ce be . . vey . Pe Ela. cit tig hil Oo andey ithe thedeni ue Feo go at adi A H | kr. nay Mu ta a puiirituseks,. navad noortele Aone . a . be : wv 7 Ue caideegedbls dee "6h cries ae a Lge Lis } Vancouveri mott sti . “h: . r . 1 he 1 | . ee nite = a MPa 3 ' 7“ " is z - oe att b Prem wih ba Ms - : te ork oe iat) H fe, Shira eae 7 i gee Saye ig i L. e ! = on aes ee 4 > . ir ee N ay Ue ba! ae ys Ph a on 1 J fa seer a Ban ce pee ic ae meer SS ve RO? AR ae ; it 1. | ort Daa . eee ; 1 wk lo ns h any - a - aaa me at a | a 1 . ach " r fae a r L ie = ea 4, . : an “ ' ‘Ll are ats ane sa if is _ fe Ut Bt, ee . i are al pe iP el SF ye ee 1 sat e as cee ni L a F : t “- . 1 = ri " - pu Li % zs Seer cents ity a Co ane ihe tan Son . BS: a . el eid Toront tos Coe” els wall Ah t oe vans bad 9 aa ga ub eran | XI Ladinerannilae Eesti Paevad Vancouveris on méodas ja uute etievalmistamine Los Ange- - lesis. kahe aasta Parast alanud. Need olid toredad paevad. voi digemjni peagu nadal ookeanidhuga karastatud Imnas. Tuletasid meelde Best? Paievi Austraalias cma osavotu, esinejate tou. tugevuse : ia ildise vai pootlest, Vancouveri tokinitulek énnestus hiésti. Inimesed olid oma parimea teinud. Kiilalisi véeti vastu juba lennuviljal vastusirutatud kétega. ning minema, ei lastud enne kui mitmel koévad sdédmised inna pédrlevates sdGldates ja. elegarit- setes kodudes olid tehtud. Huvi- tav oli; et pidustustcks ei vGetud iihteg] nadalal6ppu, millal ini- mesed on tddlt vabad. Véibolla jaid paljud selie tottu tulemata, Sest jigatiks ej saa pubikust Sis kui ta tahab. Kavaline isearasus — £. P. ‘kor. suspunktiks oli kesknidalalane laulupidu, mis oli dieti Jaulu- paev ja rahvyatantsijate voimle- jate tildesinemised kokku. . Uldefekt oleks olnud suurem Kut see oleks jidnud koos balliga |o- Kiisimuseks oli Ka, kuhu jai iiriluse vabadusyvoit)us- lik osa. Esmakordselt oli Yera Ouna- puu kasutanud tegelaste lavale- minekul iiksteise hoidmist See oli véea ilus silma- le ja. soe siidamele. Vaikelapsed olid Vancotverist vist dik lavale toodud. See oli neile tahtsaks esi- nemiseks ja jai Kindlasti elwks| ajiaks meelde. Oli juba kuulda, at | mere rie lapsed olid vanemaile iitelnud — | lomaaegseid tegelasi. katest inni- | leu nad asjaosaliste peas keerle- \ | xogU niol tahavad ise rahvuslii tegevuse lildsaundi Eujundada ja vajalikke aktsioone Libi vila. Huvitay oli kuulda, et liine- rannikul olj. suur huvi meje tu- leva aasta VYoidupuhal tommu- vate killamangude vastu Devil's Flbow’s. See oli iillatus. Nad tahaksia tul-| ja ka Koeu lkdneranniku ulatuses. Trenti seminar] Peterborough 'sse, kuid selleks peaks seminari killa- mingude iihedusse viima, mis ei ole .kerge itlesanne mitmete asjaohide tottu. See on ktistmus, mida Eesti Liit Kanadas juhatus peab arutama lahemal ajai. Kui Trenti ja killamangud saak- sime ajaliselt vila lbhestikku, ku- tuneksid mGlemad projektid ule- amecrikaljsieks. Need Kisimusedc tulevad arutusele USA idaranni- ku tegelastega Lakewoodis au-} eustis. Killamdngude mote on siigavalt rahvuslik Kui need ka-| vad sellisena kiima léhevad na- vad, ‘siis om see kiill vaarikaim Voidupiiha, mida me paguluses ‘oleme pithitsenud. Seal tahaksime naha Kea mete soj@kangelasi ning ning omavalitsuste Kuillamari- E jaaniptieval pohyus sede koos 5 Di. Vancouveris tegime Ka natuke vabadusvoitlust. Arvo Bender Ka- liforniast oli teinud sdprust paa- Tisajalise jaapaniaste Jaapanist. Tema aleatusel tuli grupp jaa paniasi ja eestlasi rahvariides vilja uksteisega sébrustama, Seal tehti vist Kail sada pilti. Ka- mada Eesti Liidu ja organisatsi- oonide nimel tervitasin neid’siin maal ning titlesin grupijuhist t6l- ei kaudu, et ‘kui-ma médédunud asstal kiisin Jagpanis, siis seal- sed lehed olid tkis antikleid, et venelased andiu tagisi nende saa- red. Mele, eestlased, tahame Ka tagast oma maad, mille venelased on ara votnud. Selleparast oleme liitlased. Palusin tagasiminekul sellest lehtedes kirjutada. See yoeti vastu elava aplausiza, kuid siis ktisisin kas ka teate, - kus Eesti on. | Keegi ei teadnud! Selle: kohta Jej- dus.meil Vancouveris mngliskeel- sei kirjandust, kuid tekkis uus probleem — inglise keelt. Koik] asi Vancouverist on, et JABne eestlaste vaim on tu- gnlilidd peate metle paremint Ka sud tahendavad austusavaldust | gov See on meile Réigile nee, Ww. eesti] ‘Keelt habkama Opetama.” S.o. rahyuslikud suuriiritused a- le motivatsiooni eestlased olla, hallipéise rahvatantsijega. - kes vist tantsis oma tiitrega. See all armas vaadata. Arvan, at peaksime rahvatantsu | aotamasuid trikke viima pensionaride hulka, et) Stokholmis neid esinemas nha. |- Meil on kitllalt mangulisi lidcumi- si, mis pensiondridele sobivad. Kontrastina lastertihmad sen- de korval méjuksid pélvkontli ihendavalt, Hea. meel o11 kuulda, et sport eesti noorte hulgas Lidneranni- kul on populaame. Idapool on nega minge, vasimust spordi vas- tik marrate Lidine eestiaste motlemisviis on terve ja Wlesehitay. Loomulikult on ju ka seal amad ringkonnad ja eriarvamised, kuid need ndivad olevat rohkem keSkendunud isi- kute kui ideede iimber. Udine arvamine on, et Hesti Seltcid peaksid kogu kohapealset tege- vust koordineerima ja et