entaar

I,

ed iiks inimpaly taga:_
manadasse, siis shokee-—

ifaxis iihe sadam achi-

‘réégatu -reklaam —
Me ei.

a kuivaks!“
abudes .seda .kuulsat
a Dry" ja votsime

mist i, NagU POPU |

livi?) rahyalaul Kura-
mamisest jutustab.

: siin maal.koguni nif

Himestéks “saanud, et
» iga kord, kui moni

ane pogenike-laar siia .
se, Oleme harjunud |
3 reklaamiga ja viska- -
ksul umbes tenni'rek-

{ (suurem osa ima

igitiinpi.. Meid ei eh-

ee, et reklaamiks tu.
Kk meie nimele mil . -

peale, Me teame, e¢

rel on: kiri, et enne —

seda tellima, siis- toj-
me. miljoni rekiaami-
a meil on véimalus

ditjaks tulla, Aga ise
et kogeme

juhtub,.
tklaami, |
tututel’ kuulutustahbvii.
Hoi. ahastab?) praesu
istus, Kiri seile’ juu-
Ired sa olla preester
a aunab telefoninumb-

reklaami taga on —
pstest, kes sooviksi¢ -
ulikeks | Gppida. Tele. |

saab iniformatsiooni.

mM usuline organisatsi-. |

se Riiiitlid“.

| sti léédud Kristusega:
jates: kahtlemata mit:
~ erinevaid ia. ka se-

. Reklaam ei ole ju -

. laud mnitte-kristlaste.

Olestantidele. Samal.

oddu kuju viga res-
imbel kéikidele krist-
aS Yaatavad sellele .
ed, Kes katoliiklased

| ses | on iImunud mit.
sonayotte ristiliddy
ta, Mingisugust aktsi-
daami .vastu ei ole
L toleb jireldada, ei
cisepleerivad reklaa-
es kiisimuses tikskoik-
el ei ole ndhtavasti
iseks .— -kuigi dizus
mas,
2p eest shokeeris iiks
rratta-firma Torontot
sfabvlitel, Pilt kujutas .
{ kakstti mootorrat-
ovitas — ',,Saa midagi
jaigade vahele“, Rek-
unud nddalatki, yvaid
i kahemotteline. Siza-
amidel on valitsuse °
markus, et suitsetami-
rvist — suitsu ej ole
a tommata. Olle ja
jookide reklaamit. ei -
miarkust, ét krooniline
vitamine kahjustab
o. pohjustada surma.,
valitsis arvamisel,
) seda.isegi,”
4d kuulutavad ajaieh-
rjades, kuid pole veel
tustabvlitele joudnud,
lav, et-&
ndus-)harul tekib hin-
is viib kuulutustahvii-
volks olla reaktsioon
Ipilti Onnelikest piri-.
ingitud surnu iimber?-
 leinajatest? Doktor
“peab visa ja pikas
Voidukat voitlust oma
ie. avanilse loa eest.
al siis bigus oma asu-
Rada: noor naine haig-

tes lillekimbuga kore
puidas?.

ik veidrad spekulatsi-.”
mi seisukobalt on asi
Kui ristiléédud Kris-
ha - kokku - vajalikke ©
dJaate, siis. tuleb kat-
’s mantlis ilusa kardi- |
l¢ kdega silitah polyi-
Baise (raske pitsersor-
ab hardale palvetaja-
zs, Valu, kannatust

| reklaam kindlasti ei

Hy
; a
Lksamaal -imuy - ‘Tati.
‘ toob -pikema miales-
Ootsis. surnud - prof.
la kohta, markides, et.
alt tuntud slavistina -
hinnatud ka Hiti kol-
Kirjutus parineb dr.
iShilt, kes oH kolme-

astail lati Keele FRO
ikoolis. |

Selle] toos- —

Te FE ee ad 8 a
= —— Ls :

te ot
—

lige LB

cee es vd Fe a hoe

SN ae edn eure ol epee,

hs le
. r*

a eR MET HLL

uh Lp
a

el

_ 12—2 vahel.

: iek toimub reedel,
. 7,30 Ohtul Tartu College's,

VALVEARST
| MADALALEPUL

By 22. fo 23, anal

dn i, Marley, tel. ON1T777 |

28. ja 29. mail

dr. R. Pabapit ¢ tel “gat. "07

Valdeko Kangre

| abipraostiks

| Laupdeval, 9.  aprillil toimus
ELK USA Esimese Praostkonna
sinod Lakewoodi Piihavaimu kiriku
ruumes. Sinodist. véttis osa praost-

konna 15 kogudust ja 2 pihtkonda

20 saadikuga. Kohal oli ka piiskop

Karl Raudsepp Kanadasi. Sinodit
_  jubatas pracst Rudolf Reinaru,’
 Koosoleku

abijuhatajaks  valiti

Lakewoodi koguduse esimees Har- .

ry Must ja protokollijaks Paterse-

ni koguduse esimees di. Voldemar
P, Arge,

1
4

-Simody paevakorras oli oiiskop K.

_ Raudsepa loeng ,,Hingehoid. meie -

eesti kogudustes“ ja Spetaia Elmar
Kuusleri loeng .;,Ristimise sakra-
ment’. Muudeks piievakorrapunk-
tideks olid praostkonna tegevuse- ja

_ kassaaruanded ning tegevuskava

ja eelarve, Usuteaduslikule Instt-

~ tundile™ anti teetuseks $500 ja prof.

dr. A. Voébuse Eesti ajaloo valya-
andmiseks $300.

1982. a. Walter Koppermani sur:
ma tottu vakantseks jaamud - abi-

‘praosti kohale yvaliti Connecticuti
. koguduse Gpetaja Valdeko Kangro.

Praostkonina suvepaevad otsusia-
ti korraldada Lakewoodis 10: sep-

- tembril 1983. Sinedil véeti elavalt

sona ja. valitses : _tugev liksmeele -

vaim.
Sinodile jargnes piiskop K. Raud-

“sepa, praost R. Reimaru, abipraost
Y. Kangro ja Opetaja KR. Troost

teenimisel jumalateenisius armu-
lauaga, Jumalateenistuse aja] on-
nistas piiskop K. Raudsepp sinodil

 yalitud — opetaja ¥. Kangro abi- —
_” praosti ametisse. Teenistusel pidas
. kaasakiskuva. jutluse Piiskep K.
Raudsepy. (VES) |

Naitering « olustas idle

yegevust |

— Vancouveri- Hesti Seltsi . Naite--
Ting: pidas peakoosoleku 1. aprillil

_ Mele Kodu* aulas. Koosclekut

juhatas Harry Mauld, proitokellis
Veera Ounapuu. Otsustati uvesti
nditeringi tédga alustada ja uuele
jubatuséle anti Ulesandeks ofsida -
_sobivat . n#idendit, Ergutajaks oll
hiljutisel ,,.Kireval Ohtul" ette kan-

fud katke »Kosimine™ J. Linnan-

Koski romeam ,,Latl: tulipunasest
lillest* dramatikeeringust, Naiterin-

gi juhatusse valiti: esimees —Tho-
mas Dreyer, sekretar — Jaan Wis- —
ter, laekur. + Victor Remmelg, |

abilackur — Thomas Vesik.

. Vancouveri Eesti
Seltsi raamatukogu |

Vancouverl Hesti- Seltsi (V.E.S8.}
itheks allorganisatsiooniks on raa-
matukogu, mis asub  eestlaste
»Meie  Kodu", eestt kirtkumaja
ithes: alumises Tuumis.

- Raamatukogus on praegu. 1721
vaannatt sellest. ilukirjandust-
1176, Iuuletuskogusid 64, noorsoo-

raamatuid $6, reisikirju 13, usulisi—
raamatpid 40, majandusteaduslikke

teoseid -6, ajalooraamatuid 72, me-

 muaare 39, segakirjandust 214 ja

ingliskéelseid- 50, Peale selle on
kogus veel mitmesuguseld ajakirju
‘metsanduse, Eesti looduse, kasit0d.

jm. alalt, .

-Raamatukogi on avatud igal pl- .

hapdeval kella 12-1 vahel ja iga
kau kahel kolmapieval kui.-on
—pensionaride koosviibimised, kella
Raamatuid saavad
VES. raamatukogust. tasuta laena-
ta kOik seltsi likmed.

-Raamatukogus tOOtavad kolm:
‘Dagmar Pae, Salme Valdek ja. He
‘ma .Joasalu, erandjuhtumeil

-abiks olnud Leida Siider, 1981 '

aastal laenutas AT inimest 460

Tailinna if Tiltarlasée Giimnaasiumi vilistlasi kokkutulekud Torontos Pia ilemine rida vasakult. Margi
Riik, Elsa Koobas, Maimu Komissar, Maari Kumar, Irene Has, Galina Kraberg; Ellen Kuri, Aino Lii-
nemets, Benita Taras, Laine Edur, alumine rida Benita Ounapi, Leida
Leetsman, Erika Kore, Ines Vaikemae, Ema Asro, Margerita Kent, Vanda Peedo, Linda Kerl, ees Liisa

Ristseo, Lydia Vohu-Viksten, Ellen Magi ja Koidula Kitta: <

Rootsi kirjantk iitleb:

mel

Baltikumi-reis i vapustay

STOKHOLM (EPL) — Aastal 1968 Pobjala yomaaniauhinna saanud, balélaste valjaandmist kirjel-
dlava romaani »Leegionarid ‘autor Per Oloy Enquist sooritas. hiljuti ae reisi Baltikumi, mille rapordist
selguk, et tema vaatled oludest ja elust Eestis ja Latis on oluliselt ratiutunud. | :

Ta kirjeldas nimelt oma reisi ar-

tiklisarjas Expresseni . veergudel,

mille algus langes kokku iti poge-
tikele saadetud -KGB-valjaande
-,,Dzimtenes. Balss‘’ (Kodumaa
yee Roéotsi saabumisega, kus P.O.
nquisti kujutati kui. enlist Nou:
kogude Lati sépra“.
Enquisti artiklist aga selgus, et

tema viimasest reisist saadik,. mis.

toimus 1974,.

on olukerd Baltikumis mirgata-
val halyenenud, on otse masen-
dav ja venestumine. silmatorkavy.
P.O. :Enquist alustab oma artikli-.
Sarja kirjeldusega reisist Tallinna,
kus rongil samas kupees kaks vene
meremeest segavad vodkat ja
_ gruusia vahuyeini hommikujoogiks.
Nad ittlevad tale selgituseks rongi-

‘aknast mééduva maastiku - kohta |

inglise keelt purssides: ,,Baltik,
Good for us‘: Ehk ,,Baltikum on

et need rahvad on juba aila..ka-

sistatud, dra seeditud, vene org2-

nismi poolt tiihjaks imetud.
Voib-olla ndeme siin,  kuidas on
Pooilas. 40 aasta pirast. Kuid nll
see sliski ei ole. Mitte pariselt. Olu-
kord on huvitavam. .

- Enquist teeb niiiid yordlusi oma
‘muljeist sits, kui ta’ viimati Balti-
kumis kdis, 60-ndate'‘aastate lopus.
Niiteks koges ta’ Riiat kui elaval
ja armastusyaarset, pulbitseva elt:
ga linna, Nitiid on aga kéik muut-
nud. Kirjanik iitleb ise: |

Muudatus, mida kogesin kevai.
talvel 1883 cli mille shokeeriy, Ai-’
lakdik oli nimeit ilmne.- Mitte
ainult jarjekordade pikkus voi kav-
bapuudus, vol toidupuudus, et le-
tid @kki olid nii tuhjad,

voi kuidas Riia kki viis valja

naha wit ennenabtamatult lagune-

nung —= |

meile hea‘‘ ja panevad siis nahka »

sakusmendiks kasutatud kanapoja
jadnused. Enquist . kommenteerih -
seda viidet Baltikumi ladanelisusele
jaremiselt:

Good: for us. Selles on vaid iiks

vilike konks; nimelt see, et 40 aas-

tat tagasi koosnes Baltikum kol-
mest iseseisvast rahvusriigist,

millised N..Liié on alla kugista-
nud — ‘samasuguse rahuliku,
efektiivse, melanheolse tapsusega
nagn need kolm vene meremeest
kugistasid alla diste kanapoegade
viimaseid jadnuseid —

teel Tallinna sedamasse. - |

'Lainde nad sditsid, vahuveiniga
segatud vodkaga, rikka, igatsetud
laineranniku poole — see oli mu
esimene mulje kaheksanidalaselt |
ringreisilt Baltikumis.

Slin oli kord kolm: vaba naaber-
Tiiki, neid ei ole enam. Oli kolm
rahvusriiki . Lifnemere rannikul,
Eesti-Lati-Leedu, neid ei ole enam.

Koigele lisaks paistab, et. me ole-
me mmustamas, et nad kunagi ck-

sisteerisid ...

Per Olov’ Enquist meenhutad, et
Rootsis rddgitakse palju Poolast.
‘Ometi'on need kolm Wainemere
rahvast — eestlased, latlased ja

leedulased — sama huvitavad. Neid .

on Vaid wnustatud. Kirjanik titleb:
_Ma usun, et see tuleb sellest, et
me kujutame endile ette,  _

Hmus ar ‘ 120 — KEVAD

raamatut, aasta hiljem 40 lugejat woe oS Ene tnt i r

440 teost. .

Realistidete

-Realistide jarjekordne kokkutu-
20.. mail Keli

Mig »Vaba. Eestlase talituses
Uksiknumber $2.—
Aastatellimine $10—

‘kraathku Rootsi tdtaja.

nii siidalinnas kui ka viljaspool
tsentrumit.

El, tegemisi on tayaliste | inimes-
te konkreetsete elamistingimustega.
Koik on muutunud katliks.

Kirjanik toob praktilist vGrilus!
noukogude ja rootsi tébliste palka-
dest ja kaubahindadest ning naitab
palkade reaalvdirtust, vorreldes
milliseid paremusi omab dermo-

Samas konstateerib ta ka aint:
Jaadset lihakaupade puudust —
Riias pole liha peaaegu iildse o
hud miligil viimasei kahel 445"
tal, |

Kui midagi letile tuleb, on ine
korrad ka hiiglapikad.,

Autor konstateerib: Seega e! sa
téGline Riias mitte mingisugust ie.
ha. Seda ¢i ole. Ja toiduained on
tohutult kallid.

Ma ei tea millises olukorras 94
ndukogude majandus, Seda pele me
vOimeline hindama. Kuid et tava-
liste inimeste argipdevane olukerd
on ddrmiselt pingeline; seda yoisin
naa oma silmadega. |

' Kriis on selgelt nahtay J: alla-
_‘katk viimase kiimne aaste joak-
sul dramaatiline, .

Ei usu, et nilg on ‘varitsemas.
‘uid caugel see ka ei ole. Idigub

fingi palju kuuldusi: olukerrast t4-

tud Ukraina ja Valgevenemaa 052:
des, kus nalg on fakt. See voib 0:
la ka vale. Kui aga Latis, kus olu-
kerd varem oli nit hea, on juba
olemas probleemid, siis on kok
voimalik,

Sellest ci saanud ma sila fulles
toepoolest aru. Kuid niiid moaistan
paremini. Kahjurédmu ma ei. Wi
ne, Ainult jdrelemotlikkust. -

See jarelemdtlemine on vind
-Enquisti arusaamate,

et suur osa ndukogude inimesi
téttab sama asjaga paralleel.

selt, aeTaselt ja ilma midagl

- tootmata,

-saades.selle eest veel iilihalvasti
' Thakstud: |.See"on, nagutmina sel-

H Kooli 65.5 Kooskaimiste
hobejuubel

Tallinna fl Tiitariaste Giimnaasiumi
vilistlaste kokkutulek

Kevadet kuulutasid krookused aiaddres fa Tallinna I Tiitarlaste

Giimnaasiumi vilistlaste kokkutulekule kogunevate daamide kitbarad.
Koosviibimine toimus vilistlase Koidula Kittaski mugavas kodus. Mee-
leolu oli iiley ja pidulik, sest ptihitseti kooskdimiste hibejuubelit ja
kooli 65-ndat aastapiieva, :

Asutatud aastal 1918, oli Tallin- tel koolijuhatajatel olnud. Kahtle-

na If Tutarlaste GUmnaasium tks mata olenes see A. Pedusaare ava-
vanemaid koole Tallinnas, Aastate rast siidamest ja Gilsast hingest.
jooksul.on mitu korda muudetud Niilid puhkab ta kodumaa mullas,
Kooli nime, Kuid juhatajaks oli ik- kuid milestus temast kui tihest~
ka Aleksandra Pedusaar. 25 aastat suurest pedagoogist ja Silsast -ini-
fagasi alustati seda kauntst tradit- mesest elab edasi k0igi ta endiste

_ slooni, et plhitseda koos kooli aas- Opilaste slidameis.

tapdeva, meenutada kooliaegu ja .

“joo Saata pakk teele oma armastatud
ew koolijuhatajale. Nii sooja vahekor-
<; da, nagu seda oli A, Pedusaarel

m@ oma Opilastega, on vist kill vdhes- 1

Kiilaspea, Alice Vilistus, Mary

- Foto: Tommy ‘Tomson

Juuresoleval pildil on grupp
Tallinna I] Tiitarlaste Gimnaasiu-
mi. vilistlasi Asjasel kokkutulekul.

A, L,

f

Endine juhafus valiti fagasi

Ladnlaste Seltsi peakoosolek

Lidnlaste Seltsi korraline peakoosolek toimus moodunud kolma-

naeval Eesti Majas tavakohase osavStjate arvuga. Koosoleku avas esi-
mees Roman Marley, tervitades kaaslaanlasi, misjarel esimees valiti
koosoleku Juhatajaks ja protokoHijaks H. Ofa.

lest aru saan, tdojaotus ndukogude
Mmusiri jargi‘.
selline on olukord loodusvaradest —

‘Tikkaimal maal 40 aastat pdrast

soda, konstateerib Enquist ja lisab.
jmirde: |

Me ei saa enam ridkida soja ha-
vitusest. Meil on olnud 40 aastat
aega ilesehituseks, kuid tulemused
an tavalisele inimesele alipool ifa-
sugust kriitikat. Uskumatult yilet-
sad, kuigi on saavutatud tehnilisi
imesid maaimaruumis.

N. Liit paistah olevat alla kaimas
samale tasemele, mis. valitses Dil-
rast soda. —

Osalemine relvastusyoidujooksus

‘dhyardab havitada noukogude

“majandust.

Rlustandardi langemine voib muu-
ta N. Ludu poliitilist stabiilsust. En-
quist kiisib, kas toesti on midagi
toimumas. Ning kuidas sellele rea-
feeritakse.

Keegi ei tea. Nagu uks vanem
Imees Tallinnas iitles: Ma kuulun
vanemasse sugupdlve, kelle selg-

- Toog on murtud. Meist pole enam

midagi loota. Kuid noored — nen-
dega on teisiti.

Kirjanik kais Rijas teatris, kus.
n#tidend kasitles noukogude argielu
— korteripuudust ja kitsikust, Ta

_. kirjutab, et imelikul kombel -pole

seda puudust suudetud valja. ehita-
da. |

Niidendis radgitakse tiirimajast,
kubu iiks vana mees juhuse abil on
saanud kaks tuba, tavalise ihe ase-
mel. Usna varsti leiavad koik tei-

sed iturnikud end olevat agedas ko-—

dus6jas,

kusjuures eesmirgiks on » vanake-

se kaest vilja petta seda ileliig-

set tuba.

‘Yaled, intriigid, yorgutused, ala-
tused, meelitused — see on julm ja
iébus pilt sellest kuidas korterikitst-
kus G6nestab tegelastes igasuguse
inimvadrtuse.

Vaga teray, Vaga tabus, Kergesti
ratuntay iihiskondlik satiir, kestu-
sega kolm ja pool tundi. Antakse
simultaantolge, } kuid jalgin ka pub-
likut. . :

Naerdakse harva, kuid istutakse
sona tésises mottes tikksirgelt ja
-kuulatakse intensiivselt.

‘Mila ned aga arvavad? Kom}
leksne noukogude wuusvaesus on
nende kannul iga paev. Ent jareldu-
sed? Vahetada valja vanurid tipus?

Voi vahetada valja kogu siisteem? |
Nende reaktsioonidest .ma targe-

maks ei saa. Koik padsmed on val-
Ja mitiidud. Nad kuulayad pingelt-
selt. Kuid: mida nad arvavad? Siis.
lopeb ndidend. illatun pisut — ap-
laus on summutatud, ettevaatlik.

Seltsi tegevusest ridkides markis maks on Laas kohtume —- maa-
esimees, et iseseisvaid tiritusi pole kondlik péev*. Pérast eri maakon-
olnud, kuid ‘on aktiivselt kaasa dadé koosviibimisi on thine Shtu-
i6Gtatud maakondlike organisatsi- sdk mitmesuguse eeskavaga, Ku-
oonide esinduskogus Eesti Maja na seni oli juhatus teinud etteval-
tuluchtule kaasaaitamisel j ja ESTO- mistusi maakondliku esinduskogu-.
84 maakondliku paeva ettevalmis- ga, siis kinnitas peakoosolek selle
tamisel, Kassaaruande esitas laekur ametliku osavOtmise otsusega.

H. Neidre, mis naitas et seltsii on | Valimistel valiti endine juhatus
raha $1440, - tapasi, esimeheks R. Marley abi-
Jaérgneva tegevusaasta tile mOt- ‘esimeheks P, Kalju, sekretiriks HK.
teid vahetades arvati, et seltsi peo Oja, abisekretériks E. Aleve, lae-
korraldamine iseseisva. liritusena kuriks H. Neidre ja abiks M. Nur-
voiks ESTO-84 ettevalmistuste t6t- mig; revisjonikomisjoni - B. S00-
tu dra j4ada, ESTO-84 maakondli- met, A. Lepismaa ja Maimu Usin.
kust pievast .osavGtmisest andis  Koosolekul aigatatud kUsimuste
ulevaate abiesimees: P. Kalju. all. peeti tarvilikuks, :

7 | _.  @t jwhatas aniseeriks liikme-
Maakondlik piev toimub tetsi- mmaksude, mille suuruseks atsus-
paeval, 9. juulil Royal York ho- — sati $2.00, kogumise aktsiooni,
tellis, kus igale maakonnale. on tagamaks ESTO-84 ettevalmistuste-
voimaldatud == —_ omavaheliseks Ba scotud kulutustele kdibekapitali.
koosviibimiseks omactte ruum, ~ sarmuti otsustati anda’ noorteaja-
mis ESTO-84 peakomiteele antak- kirjale » Pulehoidja“ toetustellimine
se tasuta kui vahemalt 500 ruumi ja toetada' aktsiooni eesti noorte
on hoteilisse piduliste poolt reser- maailmajamboreele __ saatmiseks
veeritud., -Maakondliku peva tee- -$50-ga.

VABA CESTLANE

- VilHfaspoo! Kanadats

—— -$58.——
$31.—
$16.—

Maksab Kanadas:

astas $48,
Poolaastas $26.—
Veerandaastes $14.—
 KIRIPOSTIGA + SAATEKULU- 7
Kanades:; Valjaspool
 Ranadats
@astas BZ + 39, | $44—
poolaastas  $28.— +. $1950 | $22—
veerandaastas $15.— + $925 | $t1—
_-VALJASPOOL KANADAT ja USA-d:

LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— ja veerand-
sustas $15.— + SAATEKULU -~ aastas $66.—, pooclaastas
$33.— ja veerandaastas $16.50 — | .

Aadressi muudatus 50 centi, -‘Uksiknumbri hind 60 centi

Kanada andrescidele palume mirkida »POSTAL CODE“ fe
USA aadressidele »LiP CODE"

Paengatshekk yoi rahakaart kirfatads
Free Estonian Publishers nimele.

Tellimine saata:
VABA EESTLANE
7955 Leslie St., Don Mills, Ont. M3B aM3

Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks ji.

- veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates .
. Tellimise katteks lisan §....

rahas y tchekiga / rahakaardiga, | ata saaia ainuli it Bhekizjas)

. stinjuures

Koik istuvad vaikselt, apledeeri- J

Vad vaikselt; peaaegu/ kuulmatult.
Yoi nii, métlen ma. Vai nii.

Kuid natukese aja pirast panen
tihele yaikest, peaaegu tihtsuse-
tut detaili: nad jatkavad, Ja jat-—
Kavad 4 Ja jatkavad ...-