|
fo m |
Meie El“ nr.13 aya 1984 |

jastapaev
ris

on muutdnud fiilpinuks vt
akanud rasket olukorda Jee-
a’ tileliigse alkoholi tarvita-
mis aga teeb Gnnetu olukor-
bi pahemaks. . |

maa eestlased on logtnud ja
d'sellele 6% zestiaskonnale,
segid 1944.4, yabasse maail-.
detakse, et need vabadusse
d .midagi kodu-eestlaste
beksid. Isegi seda Jootust on
mde v6imud hakanud kustu-
ma propagandaga — nagu

étlased valjaspool kodumaad -

signileerunud vddrasle rah-
: Hirgi vaid ménisada natsi.
abade eestlaste pihamaks ko-

jaa yoidelda E.V, taastamise -

vil tuleb aktiivselt kaasa aida-
vilisvoitluse organisatsioc-
His. Suurearvuline osavott
-Pievadest Torontos ja seal-
demionstratsioonidest -Eestis
fa punavdimu vastu, on uu-
Inis jouavad kindlasti Eestis-
23 wut joudu rahvale vabaduse

Lise e sotamisel.

ANDED

5e konele jarenesid ettekan-
bncouveri armastatud sopran

wusk laulis kaks soololaulu — —

da. tiksinda" ja ,,.Ma unistan”,
i Seltsi Taienduskooli épila-
ttasid §=grupi-deklamatsioon!
aul" ja vi Valgre deklamee-
letuse ,,24. veebruar'’, Van-
Eesti Seltsi Segakoor Tho-
rves'e juhatusele laulis , Pu-
ne ja iillas" ja ,.Kus need lai-
vesti ning Vancouveri Eesti
or Eugen Ruus'i juhatusel
laulame”.
va aplausi osaliseks tdnuliku
poolt.

Se léppséna iitles V. E. Seltsi
eas Milvi Puusepp, ténades.

sinejaid ja akiusest osavét-

ps aitasid jalle vdarikalt ta-
meie rahva suurpaeva. Aktus
‘Gimsalt kélava Resti Himni

VOW,

aliseks | a
anada,
rralist? |)

|e
ussaint | : |

tStale

Kéik ettekanded ©

»Meie Eiu" nr.13 (1778) 1994 |

_ KIRJAN DUS O

NELJAPAEVAL 2 29. 9 ARTSHE — _ THURSDAY, MARCH 23

aN

Ou KULTUUR |

~ Kodumaata j ia a kodumaaga

Salme Ekbaum: ,,inimene in
gal’, Romaan. 206 Ik. Eesti Kizj.
‘Koop., Lund 1963.
§alme Ekbaumi proosalsomin-
gul¢ On olnud tisna vaéheste erandi-

fegs OMane mina-vorm, eutobio-

graafiline sugemestik, koduarmas-
tus, tagasihaare oma aiduvaldlik-
mulgitalulikku noorus- ja kasvuae-
ga nlng siindmustiku geagraafiline

 yaheldumine. See kehtib vaib-olla

- le Uueveski manniku i ‘utamisel,.
‘isegi mGne 6petaja alm: va ja ni-

tema senistest loomerdnnakuist ja
ininsaatuste vaatlustest veelgi esi-

lekerkivamalt tema verivirske, ar-

yuil vist 16-nda — kui romaane ja
méalestusi mitte eraldi liigitada —
poosateose ,,Inimene Ingel kohta,

“Raamatut avades paistab esime-
sel pilgul, nagu oleks siin tegemist
kahe tiksteist mitte eriti siimpati-
seetiva eestiasest vaneneva daami
peagu juhusliku jallekohtumisega

ja sellest hargneva elukdiguga To- —

rontos. Seejuures kinnitahb autor, et
kGik tegelased on fantaasiakujud.
Ages juba 11-ndalt tehekiljelt hak-

kab kooruma lahti nende daamide
ia mitme kaaslase lapsepdly vanal.

heal Mulgimaal. Maa-algkooi, kiil-
lapautort siinnivailas Aidus, maas-
tikud ja uurdeorud Sinialliku-Loo-
di-Aidu-Tuhalaane ning _helisev
Viljandi oma maakonna poegiaste
ja Viljandi E.Haridusseltsi tiitar-
laste giimnaasiumiga, agelikena
antud linnaosade ja ts. avanime-

_ depa, palju aastaid moes olnud

klassidevaheliste kelgutamislibu-
dega migedes, vihjega koolide asa-

. mes vahe muudetud prototiitibiga.
- Taas rindab autor oma tutimiitsi-

Alar Kivilo kaamerakraanal -Saladust" filmimas Prince Edward saarel, -

Eestlaste kaastdol loodud
film Oscari kandidaadiks

Jaanuaris ja veebruaris linastas

Kanada Ringhaaling (CBC) ,,Podga-
de ja ttitarde,” nimelises sarjas

kuus pooletunnilist, Atlantis
Films'i poolt loodud televisiooni-

draamat, Vaatamaia, et neis filmi-

dea puudusid tavapirased _,,tais-
meelelahuiuse” ele-.

kasvanute
mendid, ndidati neid Ghtuse! eelis-
ajal.

Kuus nidalat jarjest oli kdigil, ke-
da ej huvita liigne vagivald vdimalus

_ jalgida lihtsaid perekonnandiden-
_deid, mis tegelesid tileskasvamise

rédmude ja muredega Kanada mit-

metes eriilmega oaikades. Neila fil- :

midele osutatud tahelepanu tiheks
pOhjuseks vOis pidada asiaolu,.et
need kOik pohinesid tuntud kanada

_ kirjanike nagu Alice Munro, Earle
_ Birney ja Lucy Montgomery lthyut-

iudele. Teiseks eeslisajal linastami-
se pdhjuseks tundus-olevat tdik, et
viit sarja kuuluvast kuuest filmist on
tunnustatud kokku kaheksa auhin-
naga Kanada ja Uhendriikide filmi-
pidustustel. Noarte andekate naitie-
jate tegevuse taustaks pli Kasutatud
| | |

. 7

I
~ |

ward saarel,

looduslikult kauneid paiku Kanadas.
,Saladus" oli‘filmitud Prince Ed-
,ouvi Peggy's Cove'is”
Nova Scotias, ,,Pilliroo pintsel“ To-
ronte hiina hinneosas ning ,, David"

‘Kaljumagedes.

Viies auhinnatud filmis oli tausta
ilu nditlejate tegevusega sidunud
meeldivaks visuaalseks tervikuks
eesti kaameramees Alar Kivilo. Li-
saks eelmainitud auhindadele. mida:
neile filmidele on antud ning mille
valjateenimisel on kaameremehe

kunstilisel panuse! olnud miarkimis-' :

vadrne tahtsus, on hiljutiste pieva-
wudiste teateil ,,Poisid ja tidrukud"
esitatud Ameerika Filmi Akadeemia

vastava zhirii poolt ,OQscari" saa-. :
| Patke kérgel taas

miseks iihifilmide liigis. Selle filmi
liigutay kasitlus olukorrast kus pois-
se vGi tidrikuid sunnitakse tegema.
tdid tavadeks kujunenud viisil, ning
kunstiktips kaameratéé on kindlaks
taendiks, et ka iseseisvad filmitegi-
jad vOivad vdistelda Kanada ‘Ring-

-haalingu ja Riikliku Filmi Talituse

{NFB} pritskavall | kuluka 2 toodangu-
ga. |

| Kontsert Lincoln Center’is

— Suur tahelepanu
_ Arvo Part’i heliloomingule

NEW YORK MEE.) - ,,.New York
Times” piihendas Arvo Part’i heli-
tééde kontserdile tahelepandavalt
tile sajarealise artikli. Seiles on
aigul vihjeid Pardi aluloost. etta on
siindinud Eestis, emigreerunud
1980.a. lisraeli, Austiia‘kodanik ja
eluneb:' niiiid Laane-Berliinis,

-Muusikalise analiitisi osas ei ole.

cee Pardi kut helilooja suhtes mitte
negatiivne ega positiivne, vaid hol-

juvalt vahemaadel kobav, kus krit: .

lik on sattunud ilmselt pisut vdd-
rasse maailina ja ei sdanda sellele

veel konkreetsemat hinnangut ais
da.

New York Daily News'i" arvus-
tus on pealkirjastatud },Red compo-
ser at Tully Hall" (Punane helilooja
Tully Hall’is}. Kriitik Bil! Zakariasen
nimetab Arvo Parti vee! vihetuntud
‘Sovjeti avangardismiesindajaks ning

‘ huvitavaks ja vdib-olla vaga tahtsaks

moodsaks hetiloojaks!
rt

| Arvo Pardi debiii esinduslikus

Lincoln Centeris sarja. tema helitaé-.
‘dega téi- Alice Tully kontsertsaali

tdismaja tuhandepeatise publikuga.
Nende hulgas vdis olla tile kolman-

diku eestlasi,.méned neist j isegi kau- -

gematest osariikidest ja ka Kanadast.
Keaslegevad olid instrumentalistid
ja Oks laudjatar, kusjuures ansamb-

‘imangus toimis dirigendina ‘Joel

Sachs. 48-a, vanust heliloojat rekla-

| meeriti kontserdi ee!.,,eesti geeniuse-

na’, samuti ,,miistilise heliloojana™.

Tema Sakbamaalt sal puhul Mew.

Yorki toomiseks ja kontserdi korral-

damiseks olid vnaiandustikkn abi .

andnud:New Yorgi osariisi kunstide
noukogu, méned kultuurialased jt.
fondid ja osalt ka eestlased, nagu
Erika Luedig, Mirja Misse, Kadi Tek-
kel, jt.

Heliloojat tutvustati kontsertlaya),

samuti tema isikuparast loomingut. —

Hiliem A. Part viibis kontsertsaati
veslibuiilis, kus publtkul oli yGima-
lus temagda k6neleda, paljud soovisid

ka autogrammi. A. Part nagi seal

pikakasvulise kithmus ja areliku as-
keedina, kineluse] hoovas aga te-
mast siimpaatset scojust ja osavét-
likkust. Talle kujunes vist eriti meel-

.divaks titlatuseks seal kohata teiste

kaasmaalaste hulgas oma nooruspal-
ve koolikaaslasi Rakverest. Kogune-
nud eesti muusikasSprade hinnang
ettekanneiest, millistest kaks olid

-esiettekandel [,,Saara oli 91. aastat

vana" ja ,Hiimn suuriinnale’), oli
mitmepalgeline. Nagu, et,,... Pardi
looming ei ale iilimocdne, ka mitte
konservatiivne, Vaid midagi fisna al-
gupdrast." ,,Feist korda ei tahaks

mitte kuulata!’’ — oli the. pettunu

valiendus. ,,Jdin viga rahule, siim- .

paatne, elamuslik, eriti meeldiv oli
Tabula Rasa" oma ufdsusega” jne.

IMC HO OOM HOE A CS ee eH HELE MEET
*

EL. 7
pt . 'Manert |
1 ~“KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA

K. Pats — 1918,

; Sammud, sammud kajavad
| juba ammu-ammu tasa nad -
| karvu kostavad,

juttu vestavad
tulejast noorest,
kergest ja karmest,

| Hadled, hédled abi Ghu - |
| juba ammu-ammu ming? roomu
| hinge tocnud on,

Nagu telefon.
tiha heliseke
tuulekohinas.

| Sammud, hadled kostavad
| tle metsa, mere,

kogu maa!

rddstad tilguvad,
| cevad saabumas: |

VARJE RAID

[.6bus Laupdevadhtu
-koos lauluprooviga

T:E. Segakcori tegevushooaja lépp
ioimub Jaupdeval; 14.. aprillil Eesti
Majas Lobusa Lanpdevadhtuna..

Kuna ees seisab E, Paiavade laulu-
pidu, siis vtab-koor asja tdsiselt ja
korraidab samal ajai ka tihise laulu-
proovi, Laulurahvast saabub ka ldu-
napoolt, Oklakhomast ja Texasest La-
dyes Chair ,,Yellow Rose". Toronto
osas on esitatud kdik siinsed koorid:
Candate Domino, Vana-Andrese,
Avessoni, Estonia, Meeskoor,; pen-
slonitid ja muidugi T.E.S. ise ka ja
isegi esindus Estonia Orkestrilt.

Yoime rahuldusega vaadata tule-

vastele suursindmusile, sest asi

= d "
1. rete a Hae ae =
ttt 1 Po | rd
ton t
bret ke id ry ae
ed E. le ts r bo
" = af * ad" =:

t , 3 mo ret ala
nS

‘i atthe s “a

= Sr) eee _ = hr

ay a | ott iva eT ar a 6. ee 2.

1 “ . avg - Its mt pis 43 ah 4. ben *
) . tT

= ae pe ao ah,

tae

at \ E H 5 eos
f 2m ve: 7 r. . oy “aa = .
te : E; -_ J 1 H
a er ee Js tert H . .o4 ca: : . .
H ae. i: ae) ale =F oh ee ye F: i Lana zt ne ; Per :
. oe ee ha _ egal b> i “ ou on
r 1 ‘ el . 5 Ere + mh ; An ee . ies oh - 7 et a! aia :
ner hs tee Se Pe paths Peete eg Ee i. =
Cr Bp ae mae a - el iat
eh Tak ee ee fF aa " . te a |
a: =o oC oof | . * Pe itl lo ar ee

BB ori ck See ONS pe be ee nd CR gee ae
; reweai ie =, Fr
rn "I aL a

mh ion ae

segse noorusmaa mialestusrajal,

kasutades seda sidamelahedast.
miljood taustana noorte sidamete
. Arkamisele.

Meie kirjanduses on harva leid-
nud tagasivaatena kasitlemist koo-
liaja stidamekéne veel vahem kujul,
nagu see esineb siin, vdiks ttelda
pinnale téusnult ihepoolsena, sest
mina-tegelane Aratsi Aini elab kill
koeu lapse- ja kooliaja oma stida-
mega, aga teab peagu kuni l6puni
lisna vahe Opetajapoja Olari tun-

‘netest, Ainulf oma suuresuisusele |
- Tisaks ka selgepilguline Karu-Mari
tiitar Ingel on see, kes oskab naha.

ja alati parajal ajal ka suud pruu-
kida, See on teost labiv kolmik,

‘mille omaparaks on Ingli tousmine

kdrvalkujust tiitlisangariks, kas

| pealegelased Aini fa Olari seda

soovivad vdi mitte. Ales metsaven-
naks ja hiljem tagasipéérdumatuli
Soome vGitlustandreile siirdudes
avaldab lahkuy Olari nagu tésinal-
jana véitestamendina oma stidant

| avades: ,,Kunagi, Ainike, sa oled

minu naine!

Ringi kaks osa on tdis — lapse-
poly ja noorusaeg, Olari jaab puh-
kama vennasrahva kangelaskal-
mistule ja Ainile algab valeusvaene
jarelelu, esiteks pooliti Ingli poolt
aratatuna juhuslikul jallekohtumi-
se! Torontos tihel kunstinditusel,
siis kodumaa kiilastamise raames
hetkega Glari haual Soomes, ret-
kega ema juurde. kunagise kodu-

‘jookseb hoogsalt. -

Muu osa peost kulgeb vana hoog- |

sat Tada nagu see on senini olnud
koorl pidudel. Tantsu eest hoolitseb
Voli Gustavsoni suurendatud
dzhassband,

‘ava lldine korraldus on laulu-
vend Paul Kristali dlgadel, teda se-
kundeerivad ka paar uut kdori fahti,

iiks nendest Texase -Kollane Roos’

koortjuht.

Lobus laup#ev on olnud alati keva-
de saabumise réGmsaks meeleoluks
ja hubaseks koosviibimiseks. Looda-
me seda ka seekord,

Tere tulemast!

hetki

paikse niitid havitatud suurtalu
saunaurtsikus ja tutvumisega Olari
onupoja Reio Pedakiga.

Siin on teose tks pahimotiive,

labinisti Aini elukdiguga maast-

madalast alates sdlmituna, tise
naide autori intriigivGime kujun-
damisoskusest ilma lugejale peale-

‘tikkiva Glepaisutamiseta, Juhusea-

bielu teda venalaste vdimuseast
padstnud koolisttuttava Endeliga,
sellest armastuseta abielust siindi-
nud titre tanavaabiels lipp ja pa-
guleping Aafrikesse, Aini enda le-
sestumine, Reio Pedakiga tutvumi-
ne kohese vastastikuse siimpaatia-
ga, Reio kiilaskaéik Torontosse ning
doktorikraadini joudnud poja kil-
lasdit Eestisge.

Kas autor propageerih kodv-
maa kiilastamisi — ka nendele, kel-
lel pote sealt noppida elualuslikku
noorust ega muid malestusi? kiisib
lugeja. Ja edasi: kas pole iihtteist
ilmselt vajava Olari teisitku Reio ja

-Aini vastastikusest siimpaatiast ai-

nult cotamatu sinasoprusega ning
uue Eestisse kutsumisega iilem-
nek nagu otste lahtijdtmine? Seda
enam, et kiilastaja tagasisdidul

Eestisse Aini kinnitab, nagu oleks
Reio juba andnud talle tagasi nii

palju kui vdimalik ja et nad hulk
enne ijennuki lahkumist
»(Olid) vGdraste keskel ja ta hoidis
mind valjas jaise tuule kes siilelu-
ses". Ja vaike, Ainist-vanaema hoo-
le alla jdanud titrepoeg Mark —
on's see toesti koik, mida veel hea-
des aastates Aini oma tilejagnud
eluks vajab?

Auior, neid lugeja poolt téstata-
tavaid -kiisimusi aimates, lJetab
kunstiliselt pohjendatava psihho-
loogilise paasetee: Toronto Scien-
ce Gentre'isse mitme kuulest kao-

tatud Olari ema poolt Eesti kiilasta-

rx

’ Olari] stida...

misel kingitud kallis sinise kiviga
kaelaehe ifeitakse. Aini sdnadel
wtukstes see kui inimese (nil siis —
(ja) kutsus mind —
iipris isedralikut viisil korrale". Nii

-kinnitab Aini, et wus hingesula

probleem on Jahendatud — oli uua, |
ei kuhugi juhtiv hinge dlestéus the
»konkreetse“, Olavi perekannani-
me kandva. inimese kaudu, kuni
leiti see manitsev kactatud he.
Olgu nende ,,lahtiste otstega‘
kuidas on, kuid kuigi teose pealkir-
jaks on ,,inimene Ingel* nagu ths
tubli eesti ,.tdétava rahva" perest
sirgunud tiidruku kiituseks, vdik-
sime kirjutada geile asemele val
alapeakirjaks ka ,Kodumaata ja
kodumaaga". Sel juhul jaaiks auto-
ril veel mGndagi fitelda ja lisads, ©
Eestit kilastades ta veendub, mil-
line on kodumaaga inimene ka vene-
lase lekaalus voimu all diguslikulé
kodumaatuks muudetuna, Tiitar
Siiri on mitmeks aastaks hingepuh-
kuslikul haiglatio) Keenias, Kas ta
saab seal tagasi oma rahvustunde
ja kavas seisval kodumaa kilasta-
misel teadmise selle maalapikese
tahendusest? Poeg Mait sdidab ki-
lastama vanaema Eestisse. Kas tu-
feb ta sealt tagasi kodumaaga siida-
mes ja teadvuses? [a hingelt uueks
saanud yanaema hoole all juba la-
dusalt emakeelt kénelev vdike
Mark — kas kasvab temast kodu-
maatu véi kedumaaga ecestlane
ning kes on seilles kassosalised? —
Need ehk ongi need ,,otsad“ ja
saatused, mis autor on jétnud ,,Jah-
tisteks". Mitte sugugi lugejaie pet-
tumuseks voi teosele selle realis-
mis kahjuks. Ootame dra, nagu ikka

@lus, mida toob homne péev oma

ootamatule kukerpallide tillatus-
les,

\OHANNES KAUP -

a T-

Eesti Kunstide keskuse
muusikavoistlused

| Eestt Kunstide Keskuse muusikavéistlustel 3. martstl Vana Andrese
kitiku ruumes votsteldi akardioni, \davert, vilull ja laulu alal.

Akordioni klassis (12-aastased ja
nooremad} oli esimene Ricky Hiir 45

punkti, teine Marlin Roos 84. Kohtu-
nikuks oli Tiina Kiik.

KLAVER -

Talentideklass A (9-aastased ja
nooremad): 1) Toivo Pajo 84, 2) Kris-

ta Westerblom 83, 3) Kristi Rand 82.-

Talentideklass B {11-aastased ja

“nooremad): 1) George Klein 85. 2]

Astra Rajd 83, 3) Ingrid Laar 80,
Talentideklass C (14-aastased ja
nooremad}: 1] Lembi Veskimets 86,

2) Thomas Ol]vet 84, 3) Marcus Silm-
berg 82.

Eesti helioojate Klass A -— [Vanu-
sed nagu eelmistel]. Kohustuslikud
palad ,.Missa nutad?"', ,.Kuima hak-
kan laulemaie" (Aavik) vdi.,,Kaera-
Jaan” (Pats), 1] Kristi Rand 65 (,,Kae-
ra-Jaan'}, 2) Kersti-Li Kuutan. 44
[ui ma hakkan laulemaie" ja ,,.Mis
sa nutad?''}, 3) Kiri Sandy a3 (todd
Samad, mis eelmisel). |

Klass B: 1) Ingrid Laar 95 [5e-
pikojas" — Jiirme), 2) Lembi Veski-
mets 64(,,.Kaks kukke” — Vettik), 3)
Bric Silmberg 63 (,,Sepikojas’).

Klaveriklasside hindajaks oli: He-
len Montagna-Randalov, CAC raadio
muusikaprogrammi koostaja ja endi-
ne klaveriépetaja, kes d6ppis Talvi
jaldre stuudios Torontos.

Edasijdudnute
Klass D (i6-aastased ja nooremad): 1}
Linda Norheim 84, 2)-Pia Metsala 82.

Klass E (17-aastased ja vanemad).

 Esimest-kohta jagasid Lydia van der-

Veen Ja Martin Kiik, mélemad 83.
Eesti heliioojateklass C. Esimest

=] .
er re as Pe ee eee
pie i . .
? * = "We . oe ” . 1”

klaveriklassid: |

kohta ei antud, teist kohta jagasid
Linda Norheim ja Vivienne Medri,
mdlemad 75, kolmas Pia Meisala 74,
Koik madngisid Arvo Paérdi. ,Pune-
miitsike ja hunt".

Hindaja oli Toronto Kuninglike
konservatooriumi Gppejoud Peeler
Pamymearu,

LAULUKLASSID

id-aastased ja nacremad: 1) Leiki
Veskimets 85, 2) Leida Mae 75, 3)
Paul Jomm 74. fKoik esilasid ,, Teele,
teelé kurekesed" ~- Aavik)

14-aastased.ja nooremad: 1} Ta-
mara Tambre 80 {,. Kivikasukas" —
Raid].

16-aastased ja nooremad; 1} Ingrid
Sitm 80,

Hindaja oli eesti thiskonnas tun-

tad kontserilaulja Onne Laikve.

i?-aaslased ja vanemad: 1) Mani-

ca Zerbe 84, 2) Linda Lindat ab.

_ Eesti Keliloojate lauluktass: (47-
aastased ja vanemad}: 1) Monica
ZerTbe 65, 2) Evi Valge 60, 3) Linda
Lindau 77. |

‘Hindaja Anne Tamm-Releya
Gulephi tilikooli lauludppejéud ja
dpetaja Branxom Hall'i erakoolis.

VISUL

12-aastased ja nooremad — esi-
mest kohta et antud, 2) Marja-Leene
Reas 79,

16-aastased ja nooremad — 1) Kris-
tina Saarkappel 87, 2) Desiree Medr
AZ.

Hindaja klaveri- ja viiuliSpetaia
Mare Westerblom.

Voitluste tildjuht oli Margit Viia,
amethikuxs saatiaxs Li Liina Teose,

. . -
PT ee a teen,
. - "4 —= _- .
oo cose wey . " . a
. + . . . i. . “. oe 1” a "a. _— i. = :
. - . -— "=. F . ;
= Se cain! Rarer be ear a Oe eer art %
i | - .
1 - : a] . . .
we a eee ee . ™ . . .
=—ofpe rT. a ee v
r ro. a tien Lo ie 2 2 .
. F = —
x . SE eg eh ee Sowers .
Ai Te 0 ir at rhe . tn ate ar
: es a art sla
z Lt 7
. cay - Fa “a

EKK. <. muusikavdistlustest osavotjad. Vasakult, 1, rida: Ingrid: Laar, Leida Mae, Astra Raid, Monica Zerbe, Helen Montagna (hindaja), Margit
Viis (iildkorraldaja), Liina Teose (saatial. Toivo Pajo, Matti Pajo, Gearge Klein, Gregori Klein. 2. rida: Linda Lindau, Evi Heinar (perenaine),

Martin Kiik, Monika Roose, Tamara Tambre, Lembi Ves‘cdimets, Ingrid Silm, Vivienne Medri, Pia Metsala, Desiree Medri, Tiina Randmaa, Lai-

re Raid, Thomas Olvet, Markus Silmbe's. 3. rida; Maaja Leivat, Kristi Rand, Leiki Vesktmets, jaan Silmberg, Erik Silmberg, Paul Jomm, Mart
Leppik, Kersti-Li Kuutan, Mark Randmaa, Kiiri ‘Sandy. Foto —- 0. Haamer