REEDEL, 23, DEFSEMBRIL, — FRIDAY, DECEMBER 23 " ARTUAALSEL TEEMAL -KOMMUNISTIDE OONESTUSTOO KANADAS SUURENENUD Tshebhi paritoluga konservatiiv Otto Jelinek markis hiljuti Ottawa | parlamendis, et N. Litdu ja Kuuba spiconid dénestavad Kanadat ja valit- ‘gus ei ydta tarvitusele rangeid abindusid, et nende tegevust piirata. Ti1 vaitis, et seadusvastaseks peetud:Kuningliku Ratsapolitser (ROPM) akte ‘sioonid Iuuretegevuse takistamiseks on vaid abitud katsed neid takistada. /. ‘eestlastega tegelev vene Ottawa saat: konna teine sekretar Viadimir Veber, kes sai koguni 84 eriluba viibimisexs | theks suuremaks éonetajaks osutus valisdiplomaatidele keelatud piirkondades. Selle keelatud tegevuse parast valiasaadetud KGB agendi tegevusega oli seatud ka rida Toronto eestlasi, Kes teda oma kodus vastu vétsid. On selaunnd, et CBC produtsent M, Starowldz mulls saja doilarl cest Prawda korrespondi K. Geivanovile Kanada olde kirjeldusi, mis kunagi N, Liidu lehtedes ef munud. Kom- juunistid. ja maoistid tungisid uts- demokraatide parterse ja -rmoodus- tasid seal Waffle tilva. Viimast ille- saalset Kanada postisirciki peélakse || ommunyjeticde poull- oregiseertluks, i. littikaleselastest, pressigaleritst 1a fortiudest Kanada oludest Prawda OL awa korrespondent K. Geivanovile Praveu Kanadas yormuloleva Hbe- “raalide valitsuse pooll unde Li Ka- nada rahvasiikku. Rrili Hberaalse Immigratsivant poliitikasa toodi pa rast seda, kut Tshiifi sdjaviclaste a}1Ta iitleb, et Ky Geivanoy saadeti kee- Snnestus, Tshili kommunistlik valit- | latud legevuse narast Kanadast vil. sus kdérvaldada, sealt tuhandete vis: kommuniste Kanadasse ja koolidati Sidend! L. Picardi poolt oma kaitse siin valja ning asctali rigiametkon- alla ja jal oma kKohale. da. Kuid ka paljudest teistest riiki- dest ule maailma on yoolanud pa- hempoalsei- clementi ‘Kanadasse ja! nende méju un juba ‘mitmet pool | tegevusse on segatuu ka sestlasi tuada. Iscluomulik on-see asjaolu, et pakisteanlaste arvit pectaxse ju- ba 800-000-ic ulatavaks. Nad demon- -streerisid hiljuti Toronto Raekola ees, et nende yastu arendatakse To- ~ rontes rassiviha. Nendega koos de- monstrecrisid ka. sajad kKommiunis- tide ja manistide grupia, et nendec ‘taetlust tectada, 3 Viimasl seadusvastast postistreiki Torantos peetakse kirjasortecrijate | -ameiflihingusse sissetunginud kom- nas hidletust,.kus 384 hadlega strei- gi poolt ya- 336 hadlega vasti otsus- tati stretk, kuna enamik 3000 seile ametiiihingn jikmest ei olnud iildse koosoteku kuiset saanud, Uks kirja- _ Sorteerijaist marksist-lenist P. “ev bovils suliidistab, et Osa. teenisiuja keelustamine, mis oli sireigi pohju- seks olf juhikonna kalse kommunis- te valia racdverida. kuna 4 kvelusta- tud olid. marksist- feninjst parte ak- tivistid. Fd. Roworth postivalitsusest ettab seda siliidisiust. Suid kogu as: +. jakaik ja O. Selincki sitiidistus par. ~ Jamendis kinnitab, ct kKommunistid on. kanda kinnitanud. postiteenistu- late ameuithingus ja neilt vOib dada- ta lahemas kuisi seekordne .streik lonetati ja j post hakkas-likuma. — Seoses parlamendivaidlustega fa —siilidistusicea RCMP vustu seleus, et ~ nolitsel, RCMP on saatnud onv agen- te uusdemokraatide partcisse, set ~koemmunistid imbustd partetsse 1a Tnocdustasid Waffle tira’ partes Slart korressondent Gary Lauter Waffle thvas. kus operg¢erisid kom- munistlikke riikide kasuks tédtami- sel isegi-omaacsse ktulsa naissploo- ni Mata Hari iaclsed tuitbid. Kurd pohitsel vOttis nende tegevuse luubl. calla ja peatas selle, Torontost Orlawa parlamentt vali- tucd tshebhi piritoluea ending Sport: Jane Otte Jelinek tilles parlamendis, | et N.'Liidu. ja. Kuaba kommunistid OGneslavad Kanadat ja valitsus on Vasa passinme, et nende tegevust peatada, sSellevastu suudistatakse ~hoopis RCMP-d illegaalses legevu- [ ges Pe} xommutnistide tegevust pirra- ta. Terava kritka ja wurimise ali on —eriti Quebec] FLO kriisi ajal RCMP poolt’ctlevGetud sammud, O. Jelinek esitas parlamendile juba 1,5 aastat _tagasi 20-ne Ottawa Vene saatkonna ametniku nimed, kes kuuluvad KGB koosseisu ja tegélevad Kanadas ile- caalse tegevusesa. Ta’ iitles ‘mild parlamendis, et peale selle on valit- sus yaljasaatnud 4 ‘vene saatkonna _ametnikku ja 3 neist olid tema spico- mide nimekirjas, mis tGéndab, et te- . ma suitdistused olid Giged. Ta mir kis, et ttheks. suuremaks Kanada OOnestajaks oli KGB koosseisu Kut ‘luv-cestlane Viadimir Veber, kellele anti Kosuni -84 eriluba nende piir- kondade kiilastamiseks, kus valis- diplomaatidel oli keelatud viibida. Ta titles, et KGB koltn. Smirnov j2 Major Vassiljev olid tema kérval Kehvad mehed jsest nad tegelesid lennuasjandusega seotud galaduste -uurimisega ja,viimane sai ainult 28 eriluba keelatud purkondade kiilas- Esto Mutual Fund Lid. : 16. dets. aktsia hind $8.17 143 King Street West, Suite 1900, Toronto MSH 3M1 — tel. 3641131 - Ohtut tel. 925. 6812 ) quse lugeiate eer ju redigeer ida ‘ja mumistide lavasiuseks. Net] Gnnesius |lihendada ning - Korraldada isu. Kitgamas ringkon- korral: satta avaldamata. tamiseks, Nad kéik saadeti keelatud tesevuse parast Kanadast. valja. Na- om veel seleesti on meeles kulastas | V. Veber omal ajal usinasth mitme Toronto eestlase kodusid ja sal pal- jude eestlastega seal kokku. Sunt peatoimetaja P: Worthing: ton kirjutab kuidas CBC prodisent Mark Starowicz kirjutas Kanada po- saja dollari eest artikicid, mis aga kunagt iheski vene iehes-t1 ilmurud, ja,.kuid M. Starewiez vocti CBC pre- ~Kolk see n nailad, at _kommunistia vavale Kanada whiskonda ja. meade Agia LUGEIA KIRJUTAB | | Meie Elu“ avaldab meelsasti ond lugejate motteavaldusi — ka neid mis ei tihtu ajalehe seisukoh- |tadega. Palume kirjutada kokku- votlikult ja Lisada oma nimi 4a aadress, Toimetus idtab endale ci- plittesobivuse ~ Killlaméngud orduaegse Saksa aadli joomaorgiad R. Antik, -preester Ervart it. on tinuvadrselt ajalooliste iésiasiade ctietaomisega naidanud, et kilavoor ja voimalikud killamangud margis- tavad cesti rahva orjaaja stingel lehekiilgi. Selle dokumendatsiconile votks lisada tinuyvidarset lisamater jali Batthasar Russowl Liivimaa Kroonika lehekidgedell. Selles aja-}° locliselt tihtsas teases nimetatakse I . - . ' ' I ' — hk 4k 7 es ludevikus uusi raskusi,) 10 kirjeidatakse Jaanipacya pidusiu- si, Vakupidusid ja isegi-un,. inne. laskmisi, Kuid tihteg) neist, kus olid) ‘egeviad cestlased, el mimetata killa- niingudeks. Tolkija mmetab -kull kitlamaja; kijlahéonet ja killatuba, mis on uhiskondhik kokkutuleku hoo- ne, nagu leidus Liivi Hindreku kroo- ~ aikas Lembita kiilas ja ms -kandis ka kroonikas |,maja™ nUIRe. kirjutise jargi nad operecrisid criti} lk. 81-83 jaremist: Kui olid tule mas ordu aad sayad- vor ptilmad. siis kutsuti kirjatecl: kogu Livimaa aadel kuskile linna selleks otstarbeks | ehilatud killamajassc kokku. Ei Jepi- tud tihe linna rombetite ja pillimees- 'tega, vaid kutsuli lisaks veel -maa- vursil sdjatrumme,” Seal Loimus ko- hutavy joomine ia kakelusi. tult ube sGGmuea tiihjaks juua —" Kui ei tahtnud omale maoka ihusse saada. Killaloa porand oli mahava- latud ollest nil marg, et sinna tull heinu lactada, et seal oli voimalik seista ja tanisida. See, kes seal sutu- lis koige paremini lakkuda ja priisa- ta, luua ja forgaia, ruselda, leisele necdes haavapiinasid soovida ja sak- | ramendi sonu kuritarvilades sajata- |da vol kogu maailma vaevu suutis kokku vanduda, sce“oli see kdige esimene kukk ja ta seati iaua otsa istuma ja temale anti au. Kit nad| kOik tats ja purjus olid, stis lak? riiseicmiseks, loomiseks ja torkimi- SeKs. : seal 1o6di monelgi pea pooleks ja kasi thu kitjest, et habemeajajal ali jdargmisel paeval palju tégemist. Mis seal ritu ia fapmiste ja muu jus beduse poolest juhtus, seda “ei ole sunms kirjutada.' Eelpoolkirjeldatud jubedad ordu aadii joomaorgiad ja muud koledu- sed killamajades on ainukesed, mida ajaloo jehekiilgedelt vdib vila. killa- majades toimuvate killamangude alla. | A-a. KATUSETOOD Se ee area a a ™ -B, Russow kirjutab: oma kroonikas TORONTO EESTLASED: Tulge tutvuma une s9qme juuksuri-iriga - + 658 Sheppard Avenue West (Sheppard—Bathurst) Toronto, Ontario Reservatsiooniks helistade TELEFON 638-2746 © ee ‘_o- USUTEADUSLK INSTITUUT TORONTOSSE Oppeasutus EELK Spetaja abiliste | ic asedpetaiate etievalmistamiseks Toronios alustab tegevust Usuteaduslik Instituut, mitle vastutay kon raldaja on EELK Konsistoorium, Togelik labiviimine on pandud varemaié otsustega pliskop Karl Raudsepp‘ale, Kecda abistab ass, O. Puhm. Instituudi juhatajaks on kutsutud ass, prof. dr, A. V6Gbus. Nende koline poolt on kaesolev ‘Kava valiatéotatud, mida Konsistoorium on niiid kinnitanud, Usuteadushiku listit uudi if SAKE: ja nimetiise la ordinatsivoni, mis an on valmistatla efte tootegiatd kueu-| pab nelle diguse toenida EELK ke- fusies ordineeritud Opetajate harvey “aud isi pohimadr iste Koi, asemel. Nejd on kahesuguseid.s korras. a, r Instituudi I -kursuse lépetajad 4 Ustivadusliku Instituudi [-Kuysu. laied — vOi Gpetaja ablised, ketiel| se kav . : : jutlusiamise oigus Lalaart Kandmise-|. Yana Téstamendi usuiine maailm ea. kud ima pastori kaheharulise|—- 4 tundi, Evangegliumile pric kagiasidvmeta ja TINNSTIsttla. Nad} sed — 1G iundi, Urakeristius ja selle | jutitistavad ja luouisovad opelaja at | yaiusus — 8 tundi, Peajooni kodu- sese qGarelyarve al. Neil pole fuod} maa kirikuloost — 4. tundi. Kolkku laulaiada ega toimetada armutauds.i26 tundi. Loeb Dr. A. Vodbus. 7 Sellele lisaks veel tuise Institugd;! Homileetika, katehectika ja ltur- Kursiuse lapetajad saavad abobpetaia | sia thes harjutusicga —- JQ tundi, erdinatsioont Konsistooriumi- visu} EELK - Péhimagrused — 3 tundi. sega parast Instituudis ja pohimie | Koski 13 tundi, Loch Pitskop Raud- ruistes néutavate katsete. sooriiamis..| sepp. | oo Nemad kannavad talaart Uhes kuhe. Uineehw! 6 tod) hckirikus, kodus, harulise valee kaela sidemega, suid | haighas, vanelas ja kdénelunnis — 7 nei ec] ole ponimaarusies etrenithtud | midi, mansacesed ristiusu yormid — ordinatsigani risti. Neil Jubarakse|* tundi. & okku 12 tundi. Loeb ass. laulatacda ja jagada armulauda, (), main, | | . a Institut toétab kahe aasta jouk-|° Eetika-thes kaasaegsete nahelegae sul 2-he kursusega ja selle vaheajal]— 4 tundi, Usu Opetusalused (Pah; Roduse - teadusliku tédtegemisega, mitirused ~. 4} — 5 tundi. Kokku 9 Esimene kursus digab 16; quulil (978.1 land, Loe mag. Kiviranna. Kell 9.00 hommikuil Torontos ELK! Kes vdivad Instituudis oppida? Peetri koguduse ruumidcs ja kes]. Molemast soost elujoulised inime- tab Kun reedeni 28, puulil 1978. Kox- | sed. ker on vilhemalt keskkooli Hari- ku 60. cGtundi, 10. pieva juoksul a. dus ja kes pole alla 20, ja ule 6d. 5 tund! paevas.-Kursiise lopul on]aastat ana. Erandeid. voidakse Ju Katsed. Kuve’ kuu jooksul pdrast| cada. Oma. koguduse Opetaja soovt |kursuse loppu esitavad osavdtiad se 7 1us,on vajalik; Méectdud on Sppimist chen nitucd intnari Juhatajaie kursuse tod, mil} voumatdada peamuselt Ameerika ling teema.on kokkuwlepittid Kursuse; kontinendil asuvatele eestlastele., Dee “ihatusese. Selle 160 rahuldava hind aga sce‘et aseada nucrte usuteadlas- qangu puhul ssavad F kursise lape-| ie Opingitid thkeoltides. Soovilay on, lajad Gpetaja abilise — aie — nime-| cl tga kogadus saadaks enda likmes: lise ja toe [ngiaimiseks .koguduse | holinast vainemalt Kaks auimest ja lc ape aoirelvaivel. . saks mende kulud. Muidugioon eest. Tene “ursus tonne OFS a. sure lascu Ka leistell niandritelt teretul: emid: Porontas, siiise kava Sinn} nud : _ ib Consisisumuum, oclle Kirsure Lc 7 oui wl katsed ja & kun jooksay ii Past KUrsust uleh esitada ithe teu luastigt lose Jablgotamine kirjali- fant, milise teuse Inst ii fuuidt pulaius: uo seaviianud. Seile i00 rahudava | Hinpangu .rubul luetakse Instituut) Kulud: Lektorite sdide 14 a Toronto jOpetatuks fa’ usavaljad © saavad| clamise kid. Opper ahendid jal EELK Konsistooriumi. loal asedpete-; muud kulud, TSHEHHI ADARIRIANIN VABADUSE APOSTLINS | MARCUS: VAN STEEN lastiiudi majanda UNMESeKS on leo uctavad lulud: Kursusgmaks igall gsavaijeali S30.00, Rogudusie, Amec- | Vike. mamdri praustkondade ja kircku TOC LUISE, decriiitd sdivtusena. ‘Tema hotatuste | parasi hakali teda naeruvaaris lama (Canadian Scene} -— tiks Tshebhe-! ning teda poet fanaatikuks, kes naw slovakkiast saabunud pogenik, kes} Rummunisti iga ‘laiernaposit tava. on temud endale mime poliitikse} Kuid ta kinnitas OMA -vasluvaidetes. Peeker | kommentaatorina Kanadlas, iekilab}et kanadlased on naiivsed kui nad ar- kindlasti palju tolmu oma tctse rua-| vavad, et vabadus ei saa kumagi kok- matuga. Kuid Luber Zink on jubalkuvariseda. Tema vaidete kohaselt yYarem tuttay | kontrov ‘ersiaaisety jor viimase yne aasta jooksul toel- prebl leemidega. Ta: on neid sthihikolt)selt vabade inimesie arv -langenud esile kutsumud, esialsu oma puuill-|32-protsendilt 19 protsendile muake- listes artiklites Toronto reiceranvis| ra elantke Koguaryust. ning nutid oma regulaarsetes katt. Ome ues Fraamatus ,.Viva Chair- mentaarides . Terento Sirs. Pierre’ kinnitab Zink, et pal- 13952 isikut, mis on i4-hddletaja vor- | sarl Raudsepp, valiskilalisi tervitab |vessaar mainis muide ka ‘seda, ‘ef | sed pliliavad levitada andmeid, lagu ine laheduses, honsul 4.. Linkhorst, Tema uus-raamat Viva Chairmar Pierre kasitab poliitilist vabadust. vd ‘kanadiased hakkavad Juba teund- ma vabaduse kaoluse jahedaid tuult. tshehhi vabaduse havitamise, mille miltise aine alal Lubor Zink un eks| Ta maintd, et see vabaduse kaotus 4 pert. Tshehhoslovakkias nagi ta-kaks!iuimu julma totalitaarse diktatuuri | korda poliitiliste vabaduste havita-: | rqeajarjel vaid ef sce ‘teostub kont. mist ja molemad korrad olid ta sen: enroll niol, mis dikteerth ametiiku de siindmuste tsentrumis. kurrektse’ holaku ette kéigile ¢lu- 1937, aastal Lubor Zink. noore uli-| nihetele. .Meic: nGndanimetatud in- opilasena protesteeris natside invatlioticktuaalne Siberaalne vasakpooine st0OnL vast Tshehhoslovakkiassv. elit’ ttleb Zink, mis on kandtalt, Kui ta teada sai, et tema mimi ott] oma kanda ‘kinnttanud valitsuses, natside surmam