H. KIVE

INCOME TAX & INVESTMENT
CONSULTANT

s0 MUNSON CR. SCARBORO, ONT. .

evel so ~[Pirandamalu fsujad

Enn Néu, Loigatud tiibadega. | teose iva eestlase unistuses tomu-
(I maksuraamat) Romaan lyast Eesti vabaduslahinguist.
armastusest. EKEK, Lund! Niiiid moistab ta Eesti kiisimust
1977, 252 Ik. iohendada lennukihdivamise moes
Ean No6u, Piirandusmaks (Iii cleva terroriaktsiooniga, . leides
maksuraamat). Romagn ar-! slski lopuks, et tulemus oli mui, | <—————
mastusest. BKK, Lund 1977. |noortele kalliks osutunud param. Bal fi

mas ana feadus ja ball

Autoril on olnud iid allikaid,
tal on-olnud plisivust aastaid) . | ) oo
teose ettevalmistuse juures téi- Asia saabunud numbriga astub misest 1939. 4. seoses nats) Tassl-
tada, aga tal on noore kirjaniku- wOurnal .of Baltic . Studies” polwtikaga,
| na voime médista oma kaasaegseid ‘JBSi oma kaheksandasse kiites-| Kuna AABS algas tegehikult
kellele oma rahvuslikke aardeid ja noorémaid. See on miédratu se, Viljaandja AABS pilihitseb| konverentsiga, siis on konverent-
Stella Veiler, tiks ‘Vabariigiaeg- parandada: Teine pool leiab, et suur ainevald, nagematu kuid| ¥47Sti oma iiheksandat siinnipde- | sid eriti stidamelahedased. Suu-
Seld. taktelepandavamaid eesti nais- |! vanad on motetega nende garete jutustuste ikaudu saanud tapis- va ja Toronto Tartu  College’is | remaid. kolmepaevaseid, peetak-
ilkumise organiseerijaid, saab 29.\kiiljes ega salligi, et noored nende} ; aquetieutt- detailirohkeks, eriti} X4ivad koos 20-30 isikut kolmest|se igal teisel. aastal, erialalised — |.
septembril Uheksaktimne aasta- kohti asendama hakkaksid, =e] - Sibert taimestiku ja eli kirjeldu- rahyusest, et ette valmistada neeu kirjandusest, peetakse k 4

Saatekula

"7

4 7, a . ae mde = -— ms . . "oon 7 = ‘ride oe Pee | r™ a : "lh mae . ” Tydes oi, bal v . t
Pia a oe onde BARR Aen enter fet Rh edt em
- LEM TT: ! Pie fete 17, 7 Plot gl ths bald ee Git re. doy opera eh A pire ch, a oc
. |
. t .

iy

Kahe polvkonna vahelisest tit-
himlumist ja sellst Ble kaesiruta-
misest om korduvalt réagitud.,
Uks pool muretseb, et pole neid

ey

CBee ade

ete itd
| ' ee waa!

vike |

ee ee
gg

ee el
ee ae a

ml fom

nee tegi asjad
mm semaks,

. protesteeris
P Senor DiCast.

DiCastro nai.
Ji, aga mitte

, tad é) oinad .

Vanaablelu
umm gratsion-
1a8ab,

= niitid Senor _

i Ks paren, xu
rOsse
1d Hasta virele

peale hakMas:

iguma: Ja rusi.
imeid peksma.
I: kahe kiega
ae: tahtnud sel-
uida. NAbta-
<2 midagi ome
onvendis pidid
fd mina sellise}
Peale selle, ar-
iihtsam, kui
ois vehemialt
i mingeaid iilla-
SOIsime ne}
jancne = Ch-
MME tagasite p
bame.

p13 Vagey vilis

 JOudsime. VE.

sugused, vGlyi.

vat olnud enei-

suhknivabrik.
Ss umber ehitg-

Nagu teers¥ric
giahked |

(Jaronah) |

i

eet ee ke

: elab’ abielupaar

A Li 4
pre ie
er bao te

La i

sexs. Juubilar veedab selle paevalles argumenteerimises ongi  siis

oma suurearvulise perekenna kes-
kel Vietorias, Briti Kolumbias.
stella Veiler siindis 29. septemb-

vi) 1887. aastal Virumaal taluome-

nmiku Sakseni tittrena. Usna yara-
KUL Jaab “ta ema leseks ja asub
elama Rakveresse, kus tiitar Stella

Saab hariduse sealses tiitarlaste-
koolis. Nagu nti paljud tanapieva.
nopred, unistab Stella naitlejakar-

jaarist. See unistus aga ei faitu,
Valjaarvatud mOned osad Rakvere

- naitetrupis. Ta rakendub oma pul-

bifseva energia hoopis uutele.ra-
dadele. 1905. aasta revolutsiooni

“meeleolud kisuvad teda kaasa, ta

lutvub = ajakirjaniku Aleksander
Veileriga, millele jargneb viis aas-

fat hiljem abielu. Oma abielu alg-

aastail elab ta thie jGuga kaasa
oma abikaasa nii poliitilisele- kui
a jakirjanduslikule. tegevusele. Stel-
la Vetleril. on suuri teeneid Linna-

de Liidu Tallinna osakonna sGjavi-

gastatute toimkonnas. See toim-

Kond rajati 1916. aastal ning toir-

konna peasihiks oli eesti sOjavigas-

_ tatute toomine ogumaa nende

aest hoalitsemine ja hilje
gastatute kodu asutamine.

1917, aastal on Stella Veiler iiks
energilisimaid Tallinna Naisseltsi
asutajaliikmeid. Tema teened on
eriti silmapaistvad Emade ja. Rin-

SOTAVi-

_qnalaste kodu asutamise t6ds..Seb

lest tsaarivalifsuse austisest are-
neb Vabartigi ajal valja eeskitjulik
emade ja imikute kodu Nommele.
| Asutaya Kogu yalimiste etteval-
mistamistidst vétab Stella Veiler
oos Aleksander Veileriga taie t60-
panusega osa. Mitme kuu kestel

vankril,..sdites iihelt koosolekult
teisele. Stella Veiler k6neleh kdik-
jal naistele; |

Eesti ises¢isvusé aastatei pu-

_.hendab Stella: Veller oma toojou

naisliikumisele. Ta voitleo naiste
lihedigluse ecst, on Eesti Naisliidu

- juhatuse liige kusjuures tema fee-
ned sotsiaalhoolekande alal vari

vad erilist allakriipsutamist.
Uheks Stella ‘Veileri teeneks tu-
leb kahtlemata pidada eesti rahva-

‘kunsti ellurakendamist. Ta asutab

tddkola,
vanade

Tallinnas ,,Mele Kodu™
kus vabmistatakse eést

rahvamustrite -alusel kodukasitoo

saadusi. .Meie Kodust" areneb hul-

jem valjao/ti-,,Kodukasitoo", see
on suureitevOte, mis hoimab peale

adumistoGde ka nahaveoll ja tut-
vustab eesti -etnograafiat Ka val-

jespoal kodumaad.

Kui Besti Naisiit asub. slemae.
liselt -organiseerima
saltse, saab Stella Veiierist Tallin-

na Perenaiste Seltsi esinaine. See
organisatsioon kujuneh Stella Vet-

leri juhtimisel -tugevaks ja tegu-
yoimsaks,
ioenguid ja aitab eesti kodude elu-
standardit tosta.

Paguluses on Stella Veiler ui}
Rootsis kui Kanadas (Torontos)

ikka endise enfusiasmi ja energia-

ga east iihiskonna Jaiahaardelisest
[Gdst esa votnud, seda eriti nais-

-organisatsiconide osas. Torontos e:
_toimunud thtegi eestlaste tritust,

olgu siis tegu loengute, kontsertide

_ ¥Gi teatriga, millest auvdaarne juu-
hilar poleks esa vOtnud. Tema. sir- |.

oe seljaga hallipaist kuju matetab
vist iga Toronle cestlane.:

Viimased kiimme aastat on aga
Stella Veiler yeetnud Victorias

oma titre Lea perekonnas, Kust ta,

aga igal aastal — viimati 1976 —

on kiilastanud Torontot. Nagu Stel-

la Veiler ise nendel puhkudel on
maininud, en kitlaskaik Torontosse

‘talle nagy palverannak. ,,Ma ei saa
eldda ihma eestlasteta, ma tulen

ikka ja jalle siia tagasi, sin Oitseb
eesti elu, siin on meie kirtkud, koo-
lid,’ teater Ja muusika. Torontost

ammutan ma igakord uut energiat

ja jOudu. Pealegi asuvad Torontos
mille kaks kallist hauda. Sha on
maetud teiste eestlaste Juurde mi-

mu abikaasa Aleksander ja poeg

peamiselt post-

olnud hadli, et noored peaksid
millesi konkreetsega naitama, et
neist on saanud vanemate paran-
duse hoidjac ja ‘Valnsuse e0asi
viljad.

Seda probleemi on -katsunud |
lahendada Enn Néu ome viima-
ses kaksikteoses LOigatud tiiba-
dega ja ,,Parandusmaks". Méle-
male on tihiseks nimetajaks ro-
maan armastusest ja maksuraa-
mat. Ta-on Kompositsioonitehni-
liselt pGiminud noorte teo algus-
juured vanemate elukdiku, andes
slimboolse tagapohja Sellele ra-
dikaalsele parandusmaksu tasu-
mise aktsiconile, miliega kolm
eesti noort tahavad nijdata end
oma isade paranduse vadrilisina.
Romaanis on muidugi UWlekaalu-
kam vanemate paranduse osa,
mis ptimitud Abi armestusvahe-
kordadest nagu on «viimaseks
noorte armastusvahekord oma
isamaa. vast. |

Téos on dieti mitme romaani

poimik. Iga noore vanemate noo-
rusdeg. nende elu

1Abildizatud
tiibade thitu murdumine kaugel
kodumaast kuni us maailma-
katastroof vib nad koos lastega
uuest! paculusse. Hhe isa on ela-
nud UWraalis, Euroopa ja Aasia
piiriigonel, tence Heabarovskis ja
ainult, uks on jaganud selle Ees-
tiga ja vabaduse saabumisega
kuhu teised hiljem on optantide-
a jOoudnud, Nende kolme mehe
elu on jatnud vaga seiklusrikkad
malestused, aga ka  rahvusliku
tunde, mjda on lastesse edas] an-
tud, Noortes on vanemate paran-
dus, oma rahvuseruppi kuulumi-
ne ja teatud tHihjaksjainud sihi-
tu-eksistents muutunud  touke-
j6uks, mis andis neile drastilise
semmu rootsi lennuki héivami-
ceks, et sellega eesti eksiilvalit-
susele tunnustust nduda ja Eesti
asi Littunud Rahvaste Organisat-
sloonis les vGtta.

Enn Nin on enne ‘kinjutanud!

Mari Soekdrv-Palta
matemaatike
éoktoriks

Minnesota filikeclis éppeiduna

({6Gtev Mari-Soekoérv-Palta kait-

ses 11. juunil doktori vditekirja,

ijn temale anti 4. juultl ile Ph. D.
i diplom. Ta asus USA-sse Lundist,
i Roctsist, olles seal
perenaiste |

Ssaavutanud
magistrikraadi. Siin jatkas ta
leaduslikku to0d, mille péhjal
valmis doktor! vaitekiri teermal:
Sample Size Determination tor
Clinical Trials”.

kotraldab kursusi ja}.

‘Teorestilise matemaatikuna on-
nestius tal valja tOdtada valemid
statistilise t6endosuse mésramj-
scks juhtudel, kui uuritava ma-
terjali arvuline hulk on vérdlemi-
si vaike, Doktoritod omab preak-
iilise t&htsuse, mist6ttu tal on
avanenud iisna wulatuslikke tdb-

valyu USA-s.

Rein.’ See sooy elada .eestlaste
keskel ja-eesti elu keertses — kuigi
vodrsil — on nii arusaaday ja

midistetay. naise juures, kes on

omalajal seisnud Besti Vabariigi
hallile nit lahedal. |

Stella . Veiléril kolmest lapsest
elavad titar Lea Silverton ja Asta
Pakassaar Briti Kolumblas. Poeg
Reinu perekond elab Ontarios.
Stelia Veilerll on $ lapselast. a 14
lapselapselast, |

Stella Veileri paljud sdbrad je
tuttavad Torontost ja mujalt tihi-
nevad kaesoleva kirjutise autoriga
ja socvivad juubilarile head tervist
ja palit iusaia kuldseld siigis-
paevi. | | |

VALLE VOITE

ses, kus iga viikseim fiksikas} on| &48S'i Kuuendat konverentsi tue ‘vahepeal, millele lisandub koos-

saamid iseloomustuse ja pohjen-

tuse. Sellel pinnal on eesti noar-
mehe ja Kasakea neiu armuvahe-

kord veidi dr. Zivagot meenutav,
vahemalt . kaasaegsuse ja xanna-

tuste samasus, isegi geogluafiline
asend an lahedased.Teine romaa-

mipaar, eesti. lendurohvitser |
maaimasdjast avah uue Kaug-ida
ainevalla. |

Need on suurd eepilised -ained.
mida Enn Nou oma hakitud tele-
grammistiilis kirjeldab.. Kuigi see
vilb kitresti edasi, raputab see

lugejat nagu raudteerong: rataste

korraparane néksumine. Muutub
kohatl monotoonseks ja moneti
ka visitavaks.

Ta on ehitanud oma romaani

paarileskolmele jutustusele, do
-kumentidele, —

mitmesugustele
markustele, kKroonikamarkmeile,
ajakirjade pealkirjadele. Sagelj
on need ainult thiteks, fisna norga
tahendusega teoses’ voi siis  sii-
vendamaks eriti iseseisvusaegset
tausta oleviku kaardimangijate
nelikule, Vene- ja telsead voorkeel-
sed sdnad, nimed on tritkitud

yersjaalis, on kasuks kill kolorii-

di loomisele, aga neile rasmatu
l6pust selguse leidmiseks  tuleb
teha lugematul arvul avastuskai-
ke. Voibolla saanuks siin lugeja-
le kergemat viisi kasutada.

HE. Nou on kolme parandussisu-
lise eluromaani najal ehitanud
viumase armastusloo, noorte tun-
netest Eesti vastu. See lapeb
traapilise fiaskoga, aga see on ik-
kaegi ndide, et eesti noortes on
sitkemaid tundeid, avaramat
méistust ja julegemat pealehakka-
mist kuj] mele vanad arvavad voi
arvata tahavad. Teos peaks aga
niitid ka noortes tekitama mdtte-
vahetust. . seisukohtade ‘vGtmist
ja hindamist. hoakskiitmist vot
hukkamdistmist.

HANNES OA ,

[AiARAMARADADE:|

i ty

oe nat

@ Juulrkuu lopul korunesid
Varmlandi e¢estlased Vastansjé
keldal asuvasse perekond Ereer’i
suvikodusse, et seal pidada oma
24. suvepaeva. Parast rahvuslipu
heiskamist - toimus kdigepeal'.
Arvika Eesti Seltsi peakoosolek,
millele jarenes op. Jaan Rebasa
valmulik talitus ja Gdteborgist
kutsutud .kiilaliskéneleja  Jiiri
Adila. kone Balti Titkide osast
pracsuses maailmapoliitilises |.
ookkonnas. Suvyepdevast votsid
asa ligamale 50 osavGijat, Koos-

olekul yaliti uude juhatusse esi-

meheks Ilmar Vainu, sekretiriks
Artemi Kresk ja lackuriks August
Paas, cm

| : |
® Fest: Agroncomide Selts Reot-

sis korraldas suvise sdidy Pohja-
Rootsi Offeri riiklikku katsetallu,
kus katseala juhatajaks on agr.
Helmut Anier, kelle abikaasa
Kersth on samas  professoriks.
seal pesti ka Agronoomide Seitsi
petkoosolek ning arutati  iile-
maailimset agronoomide kcokkutule-
kut 1983. a. Eesti, Paeyade ajal.

@ Rootsis tahistas 25. augustil 75-
a. slnnipaeva prof. Evald Blum-
feldt. Ajaloouurijana: on ta olnud
21 aastat Eesti Teaduslik Selts
Rootsis esimeheks. Kodumaalt lah-
kumise jarele tédtas ta, algul pé-
genikuna Stokholmis btiirest66 alal
ja slis uurijana Reotsi ja Eureopa

pajajoo alal.

levas mais Torontos.

Tolkes seletatult on AABS
paltiainelise uurimise edendami-
se lihing, mis asutati 1: detsemb-
ru 1968, pérast esimest baltiaine-
list: konverentsi, Marylandi  titi-
koolis, Uhendriikides.  Alustati
peamiselt eesti, JAti, leedu -parit-
oluga teadlastea, kuid nitidseks
on See lujunenud toeliseks rah-
vusvaheliseks organisatsiooniks
ile 750 litkmega (1976. a.). Selles
arvus on 162 eestlast, neist 41
Kanadas. Likkmeid asub tile kogu
maatima — Ameerikast tile Eu-
roopa Jaapanini via.

Lunnustuse- leidmine
opetlaste peres on aeglane prot-
sess, mille peamiseks vahendiks
on ajakirja ja teiste teadusilike
tdode axacdeemiline tase. KEaes-
oleval juhul on see. mitmeti ras-
kendatud vasakpoolselt nidlesta-
fud sule- ja sGnareeste aktiivsu-
Best ja talntikast ‘kus vahekenegt
arvustay sulitumine kommunismi
kOetakse sihilikkuseks ja’ objek-
Liivsuse puuduseks. Siiski, JBS
on juba leidnud soliidse tunnus-
tuse ja levik on téusnud 1300 ek-
semplarile. mis on kiillaltki kor-
ge arv samalaadsete erialaliste
teaduslike ajakirjade seas...

JBS itmub neli Korda aastas, |
kokku umbes 400 tk. Peale uute
uurinustidde ikmub ka raamati-
te kriitikat ja muud uurijaile va.
jdikku jooksvat . informatsioont.
Kirjutiste esitusviisi - katsutakse
hoida huvitavana, mifte. Kuivana,
Euel fapsus ja viidete &ratoom-
he on- nouetav. Paéevakajalisemrma
Informatsiooni vahendamiseks il-
miub samuti neli korda  aastas
AABS Newsletter’ veel suure-

| Virskeimas ajakirja numbris
on kolm artiklit eestlastelt... Ge-
org Kurman — kirjanduse tsen-
Suurist tildiselt ja nowkegude al!
Fiestig eritit Ivar Ivask vaatleb
Uku Masingut kui ida ja laane
vaheiist poeeti, kuna Juhan. Kur-
rik kAsitleb eesti rahvalaulu
Struktuurt téleendust. Huvi- pa-
RUB yeel Karl D. Hoover’) artik-
kel” baltisakslaste wumberasusta-

sjirdus kolmapaeval uvele tooko.
hale Dallasesse, Texases. Ta vot-
tis vastu ELCOR Corp. senior
vice president. Technical Ser-
vices Koha. Ta ahikaasa jAab esi-
algseks korraldama siinse Koco
likvideerimist, maja viljaiitiri-
mist jne., et siis abikaasale jarele
siirduda Dallasesse. |

® Ootamatult lankus Perthi eest-
jeste perest Laane-Austraalla
Eestlaste Uhingu esimees ja tuli-
hingeline -destluse east véitleja
Richard Loorits hommikupoole
Gol, vastu 31. juulit oma kodus.
Ta oli armastatud ja tuntud oma.
suuTe heatahtlikkuse poolest ka
teiste ikestatud rahvuste orgent-
susioonides ja téétas ka World
Fretdom League W. A. osakornmna
sextctarina. Perhti eestlaskond on
kactanud tubli eestlase, hea ja
auvaimis sGbra, kes KUNAgI . th
litelnud ei‘ kui oli vaja midagi
kerraldada vO] Ka ISIKHEKU abi |
anda,

® Ncrrképineu Eesti Rahvatant-
surilim sai kutse Rootsi televisi-
coms esinemiseks, mida ka kKasu-
tail 23. juuli shtuses saates.
isa Brayvjkeni Kaldal cleva su-
vekodu guele oli ehitatud provi-
socriie TV lava. Kuna programm
kisit:es suures osas sisserdnda-
jaid. sits eestlased ei suutnud aja
lihiduse téttu oma esinemis:
haistl organiseerida. Programm
alZaS Sliski eesti tantsudega hal-

jal Murul ja: loppes eesti tantsu- ||

| (ga f] naalis.

tetste |.

\reedel, 14..

mal arvul dui IBS. | |

& Ins. Mati Kiik, kes senini e[as |
New Yorgi lahedal New Jerseys.

|t66 Rootsis. topmivatele konve-

rentsidele. vahepealsel - agstal.
Kuues konverents tuleb Toron-
tosse 11.—-14. mail 1978. See on
esimene juhus kus tullakse teist-
kordselt tagasi samasse linna.
Kolmandat konverentsi a. 1972
Torontos peetakse parimaks se-
nistest ja niiiid tahab Toronto

Tahvas parandada oma rekordit:

ligi 100 ettekannet, ile 500: osa-
vétia ja kolmekoiteline kogu trii-
kitud referaate. Ulks neist ,Prob-
lems of Mininations: Baltic Pers-
pectives’ on -mitmes ulikoolis (¥0-
peraamatuna kasutusel.

Konverenisile hoo andimiseks —
ja kapitali kogumisé mote ei ole
sellest ka kaugel — ‘kogunetakse
oktoobril Harbour
Castle uues, alles juulikuus valmi-

‘LENA 4 EVE KOEV

Siindinud 1953. a. Torentos, L6- |
petas 1975. a. Toronto VikKooii
7B, Se. kraadizca, Kaesoleva aasii
keyadel saavuins MBA kraadi .
Queens UWhkeolis (Kingstouis}.
Asus tédle Montreali. Akadeemi-
iselt kuulab Eesti Naisitliopilaste.
Seltsi.

nud konverentside Keskuses l6bu- | :

saks rahvusvaheliseks balliks.
Hea ohtusiGk ja  shveitslastesi
Orkester peaks sobima nii noor-
tele kui -ka vanematele — ja kotk
on kutsutud, nazu ‘kuulutustest
naha, See kujuneb vist mele Su-
vishooaja avaballiks,

Eesilaste osa AABS juhtimisel
ja t63s on Olnud tihelepandavalt
Suur, Kulid meie rahvusgrupi po-

‘tentsiaall ja vajadusi arvestades

on viga tihtis eestlaste arvu suu-
rendamine AABS lnkmeskonnas. |
AABS’!l pole erilist toetajatelik-

me iklassi vaid Liikimeks véib ol-! ae

la la ‘eaitks kel huyvi ja tasub liik-
meamaksu. See an toetuseks ja
ajakirja leviku suurendamiseks.
JBS on suurepirane, teadustikult
neutraalne ajakiri Festi tutvusta-
miseks, sobiv nditeks ka arstide
].t. ootetubades. Likkmemaks on!
4) dollarit (Kanada yv6i USA).
pensioniridele 10 ja tiisajalistele
Opilastele iseei 7.50 dollarit, mille
eost saab JBS ajakirja ja News-
letter’), Osalt on selline mad
luikmemaks woimalik  tihe ‘Tat.
titkikeja vastutuleku ja muu
vabatahtliku tG6 tottu. Likme.
informatsiooni saab: pr. Laine
Pant (216) 766-0203 vdj dr. Endet
Aruja (416) 447-8958, |

® Ajaleht ,Datly Pilot’ (Cosa
Mestra, Kalifornia) kirjutab 58-
aastasest Helga Paimresi, kes oli
hakanud vastu ro5vlile ja hirmuta-
nud selle minema. Helga oli pitha-
paeva hommikul kéndinud Harbor

bulvaaril; kui kegi nopr mees tun-
pinud talle selja- tagant kallale. |.

katsudes fra tommata kiekotti.
e| Helga visa vastupanu ja karjumine
pelelas rodvli minema. Mitmed
slindmuse .pealtnigijad pidasid
roovli kKinni, parides asja kohta
seletust. ROGvel oli vastanud, et ta
kiisinud vaid diget kellaaega ..
ning pistis uuesti jooKsu.

Hea kiaver on
_ eluaegod investeeriag!

Svar valk iandues
hinnaalandusega.

—— ee ——_— =

Ka rentimine.

Ssadaval koik mausike
- Jnstromendid.

HOUSE OF MUSIC LTD.
553 queen St. West —
Taronte, tel. 363-1986

ELMA MILLER |

Siindinud 1954. a. Torontos.
'Keskhariduse. saannd  Midianit
Avenue Collegiate’? s  Jopetades.
muusika auhinna ja slipendiumti-
‘pa. Lopetas 1977. a. kevadel Te-
ronio Ulikooli Muusika Fakulter-
di Bachelor of Music kraadiga
komponeerimise lal. Saavutas
William Erving + Fairglough
Scholarship'i edasi oOppimiscks
USA’s voi Euroopas. Akadeemili-
sali kumlub Hesti Naisitiopilaste
Seltsi.

ENN ALFRED

| ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust ‘Tower,
‘Toronto Deminion Centre
Postiaadress: P.O, 326, Toroniv
Ont. (Bay & King) MSE 1Ki
Telefon; 369-1777
24-tundi telefon valveteenisius

7 ao,

ADO PARK, LL.B.
BETHERINGTON, FALLIS
| | PARK
| Advokaadid-notarid
865 Bay St., Suite 401. EM. 3-4451)

Chtuti HI. 7-2017 vdi 929-3425

JOHN E. SOOSAAR, |
C.A.

Chartered accostesi
725 Don Mills Rd. Sufte 492

Gen Sills, Gutaries

433-1308, 429-4044

papers

Meter 2
Sera

rs
an

be ree

- : ATT he: - a ; te , = rere
The PASSE Was Pepe un pets dees UD aE emegad peg a ht gaye iy aah vata re teat ao at Bi TAT: a PS PE eR | Pengmpes ea apes pers: ae COED OSMISES PP werent Veeneg
a eg Sap tne 2m Lo we i at . ve oo ‘a a ro .' ey . . . ot 7. .
poe DNA LAB PR OUD ge lett Sg he won a fogs Jet ; a : oe,

oh ee ' spo, ee i
“en ’ . a pet Be “af a ee er no,
' - Prien Ci ee -? rT | Ve Mare Fees