dulaste ja niiid ka _

didukas 1987. a.

| aart, 5. Seits; R. .
puudub meeskon-
| Foto: P, Ainumie —

>

esti Kala- ja Jahi-
i liikmete vaheline _
Bhaaviipiissist toimus —

. augustil, Esikohale

uusik, seega Heldur

s Eesti PlastikutGds- .
poolt -valjapan- ~

ry s

"kat 1987 | aastal.

e tuli Henry Sérmus |

ma KS: Robert. Kimsto,
Bar Sambla, Heimuth
rar. PUSS,

J uhatus

| HGMULAANOUAGUGLON AGREES :

Brinab iilejaanu. mulle.
osu ja lasen koni auku
meetrit ei ole veel: Ah,
Adagi jubtunud? Passin

en iilesse trepi peale,

-Aeg. laneb, Peeter ei

mit on, ‘Véibolla tahtis .

Mm see mees kill vahele
y mis vib juhtuda.

> mind. Tunneb huvi,
ast valja, et hammas ~~

Lib-edasi, aga sOber.1
Wasi on testi viltu,

muse ja lahen magama. .
Beorskab ni, et seimad:

m Peetrit-otsima. Léeian «
ge, miks ta dOsel-er |
‘ ootamatult narjaadi.

It Shtuks on’ ta vaba.

masin iga hetk jargi

ile. Ta teadvat monda
Binat oodanud. Mingil
Bx; piisib. Ootan Ghtut,
a Leisnigist .e1 tule.

4h, mis me ikka 66d ~
e all, uxse juures Ja.
feame padsema abi»
uid keegt ei tohi naha
tlasena tunduda. Kohe
i. Niiiid'on paras aeg,
otame, VOIKS jumin- «|
saab, proovime. Uks .
casi? Ei ole métet; ta-
ndla sarnmuga sigala.

irv on pingul, “kied  _

i keegi peale ‘satub.
ia kaugemalt-.kostva
eeter. kaob kuhugi ~

mi parast on ta tagasi,

. Jirgneb_

| -. gutomaatselt.”

’-Peeter -
ees pildid,

 ulatuslikud |
bibliograafia. Autor rohutab Eesti -

Os! sellest),

_ perioodi bolshevike
 aitab,.. kuidas 1918.a. alguses
| - mittebolshevi likud eesti — juhid
~ tahva valdava enamuse_ toetusel .
. Otsustasid maa

7 ‘Eesti aloo anew,
— ilmunud! —

. Professor Toive Rauna Estonia and.
the Estonians**

 Parast Evald Uustalu ajaloo- raamatu imumist 35 aasia
—-eest on puudunud teadustiku tasemega teos, mis hélmaks —
| tervet eesti ajalugu. On ilmunud tosiseid teoseid iiksikute aja-
_ jarkude kohta;. on olnud lihiiilevaateid ning popularisee-
ringuid; on isegi thitmekditelisi raamatuid, mille teaduslikku -

VABA EESTLANE neljapaeval, 17. septembril 1987 - Thursday, September, 17, 1987

. suney © muusika —

; _e 7

~~ lehekiljel

yaartust halvavad aga emotsionaalsus ja tendentslik faktide

- yalik (naiteks kolmekéiteline , esti NS¥ © ‘Ajalugu‘’). Lunga
--on niiiid ‘tditnud professor Teive Raun oma ingliskeelse -
raamatuga ,,Estonia and the Estonians* (1987), mis -katab.
: 6petlashiku: objektiivsusega kogu ajavahemiku eclajaloos¢.
kuni aastani 1985. Valjaandjaks on Stanford University :
prestiizhikas Hoover Institution Press.‘‘ See tahendab
‘kérgetasemelist kvaliteedi-kontrolli ja ka seda, et suuremad

raamatukogud Poh ja-Ameerikas hangivad teose enam-vihem

Seega, kujuneb Rauna raamat pohiliseks

rahvusvaheliseks viiteraamatuks (reference book) eesti ajaloo

kohta.:
Professor Rauna 300- Jehekile-

line ‘raamat jaguneb’ nelja.ossa: |
_Pohjas6ja-eelne aeg (eclajalugu, -
_-keskaegne Liivimaa, Poola ja
‘Rootsi. aep); vene- tsaariaeg
+ (parisorjuse | korgpunkt ja. lopp,

rahvuslik. arkamisaeg ja venesta-

‘mine, -revolutsioon: ja. séda);
— iseseisvusaeg (iseseisvuse teke,
. Eesti Vabariik, kris 1939-40); ja
-N. Eesti (esimene aasta, saksa_
~~ héivang, Stalini aeg, stalinijargne ©
/ “aeg). Seda taiendavad © kaardid,.
rahvastikutabelid ja

viited) ning

strateegilist geopoliitilist asendit

_ ja eestlaste madalat arvu oluliste

teguritena ajaloo kujunemisel.

Kaetud on nit poliitiline ajalugu ja

: majanduslik,
‘demograafiline areng . kui ka
kultuuriela.. Peamiste kiisimuste _
erinevad tolgendused on esitatud

uhiskondtik. ning

ja. Eesti ajalugu on pidevalt

-. -vaadatud Péhja- ja Ida-Euroopa
 ajaloo avaramas kontekstis.

_ Hoolsa 6petlasena palus profes-

SOF Raun mitmeid teist lugeda ja

arvustada raamatu. kAsikirja. (VOl
et minimaliseerida
eksituste sisselibisemist. Fvald

Uustalu j ja Evald Blumfeldt joud- )
Sid enne
- positlivselt arvustada’ esimesi
| peatikke. Tetsed lugejad olid pro-
-fessorid Aleksander -Loit..
‘Stokholmis,

surma’ lugeda ja

, - Andrejs ‘Plakans
lowas, Alo Raun-indianas, Rein
faagepera Kalifornias, Edward

-. .Thaden. Chicagos ja. Seppo. Zet-.
terberg Helsingis. ,,Estonia and.

itmus -sarjas, kus

on. juba ilmunud kasahhide jae. :

the Estonians‘'

Krimmi ning Yolga tatarlaste
ajatood; raamatud !atlaste
leedulaste: ja gruuslaste kohta on
tulemas. Sarja iseloom  seletab.

—-raamatu vaheiitlevat kaanekuj un-

dust, mille tile autoril polnud kon-
trolli. Oma eessGnas nendib sarja

_toimetaja Wayne. VYucinich:
»Raun esineb eriti. tugevalt.

selgitades segast. ja _kriitilist

kuulutada. Parast kahe-aastast

-VOitlust sakslaste ja bolshevikega
-Kerkis Eesti esile
demokraatliku. riigina.“*

‘iseseisva

‘iilikoolis.

t6usu ajal. Ta

iseseisvaks .

Ameerika Uhendriiges. Doktort-

kraadi ajaloos sai ta Princetoni _
 Praegu on ta-
ajalooprofessortks . California -

State University’s Long Beach'is.
Koos. E. Thadeni ja teistega
avaldas ta a. 1981 raamatu

,Russification in the Baltic: Pro-
vinces and Finland, 1855-1914‘*

(Venestamine Balti provintsides ja

_ Soomes a. 1855-1914). Hmumisel
-on tal koos von. Pistohikors’i ja .

Kaegbein’ iga toimetatud ,,Die

Universitaten Dorpat/Tartu, Riga
und Wilna/Vilnius 1579-1979°°,

Professor Raun on avaldanud ar-—
vukaid uurimusi Eesti ja naaber- -
‘maade kohta Gpetlaslikes ajakir-
jadés (Journal of Baltic Studies,
Slavic Review, Slavonic and East
European Review, East European
| Zeitschrift — fiir.
_ Ostforschung). A. 1980-85 oli ta

Quarterly,.

ajakirja .,,Journal of Baltic
Studies** toimetajaks ja praegu on

Toronto eesti Sppetooli ajutiseks

professoriks, koht mida isiklikud

pohjused lubavad: tal aga taita
alles a. 1989-90.

Ramat stoma and the. Esto-.

mans’ on saadaval. nu kovas
kdites . ($31.95) kui ka

‘paberkaantega ($15.95); postiku-

lud on: umbes $1.50. Tellimis-

aadress: Hoover Institution Press,

Stanford University, Stanford,
California 94305, USA.

R TAAGEPERA :

- Leiud Tantus

élamu sallmed.

-Hoone on ehitatud enne Liivi °
‘séda. Tellised on praegugi suured —
ja punased, Ghest nishist leiti re-

liikvia —. kuldbrokaadiga timbrit-
setud - kassi  pealuu.

| kirjanik Enn Vetemaa selle parli:

sipatsioomajastu naistele omast -
_ eneseteadvust,:-teatud matroonlik-

hes informatsioonirikkam -meie

soove nil: reklaamis? Ausona,
Mmulle meeldiks see variant isegi

tne @ pide  tohkem, kul teda puhta rumalaks
ta rahvusvahelise Balti Uurimuste. -

-Edendamise Uhingu (AABS)-

_juhatusliikmeks. Ta on kutsutud » lehe . Kolmas - lehekiilg, . kus: ‘on

-karikatuur !

PATER MCC MORI. CTO RIMNETI MELO PLWLTD

Leidude
hulgas on samuti varvilise metaili
sulatuskolde jadnuseid rauarabu ja
-muud. - |
Kaevamisel leiti keskaegne Vv: Va-

. lama, rohelised portreekahlid. ja

nende tiikid. Kividel on Rootsi 9

“Kaks
 nalj J a

Okupstsidonis iimuv. nadalaleht
Sirp’ ja’ Vasar vahendab 15-1.
poliittlise — ja
kultuurialast informatsiooni ja pil-
hendab’ 16-nda lehekiilje naljale, »

“mis vahel-tisna vaimukas ja tabav,

vahel hammustave1, |
Muide, vahemarkuse- korras, —
selle ajalehe himetus olla segadus-
se ajanud ati kultuuriinimesed.
Nimelt ilmub ‘anastatud Rilas |
samastsuline ajaleht, mille —
pealkiri eesti keeli oleks Kunst ja _
Kirjandus.- Latlased olla nitiid

veendunud; et ‘SIRP tahendavat

eesti keeles Kunst ja Vasar hoo-
pistiikkis olla Kultuur. Nojah.
Sirbi ja Vasara parimad naljad |
leiab Jugeja aga pahatihti just |
[5-nelt °-,,asiselt‘t lehekiiljelt.

‘Seda: vaidet tOestamaks noppisin

kdesoleva aasta kolmandast nuim-

mn . _ brist kaks taolist nalja..
“Professor Toivo- lo ean sit :

dis Tartus ja kais koolis Pohja- -

Palun, Teisel jehekiiljel- annab
,. . » Hiljuti-jahmatas mind tihe
iiduvabariigi pealinna peatanaval
mule vastu’ jalutanud .. kuldses .

_Enn Vetemaa

keskeas, korpulenisuselé kalduv Rein Rannapit musta-

daam, kellest Ghkus rangust ja

vaarikust. Tema korgele kuhjatud takse okup. Kesti aj iakirjas as

juuksekruna — ilmutas emant-

kustki. Ule tema korget rinnapar-

kuldtahtne Kiri.

MAKE LOVE TO ME!

See lausa rabas! Kiri oll igata- -veergudel.
tavaloosungeist! Tatjanalik scov
armastuse jarele on ju kaunis,
kuid pole tarvis eriti pohjalikult
tunda slangi, et teada — taoline
sOnastus vihjab igatahes marksa —
ver ‘ patoont ister runner’ haku seisnud 33-aastane inter-

ee me _preet ja helilooja, keda tihiskond

pidada .
Téelise iillatuse annab aga aja- ‘tulekahjul** iile.

Ja niiiid on teadlase Uno Meres-

avaldatud NLKP peasekretéri te artiklit ,,hada_ mdistuse,

(t6si! kadunud) Brezhnev: ‘tpsemalt kiill Naltajate moistmi-

se parast’* -

‘panemise!
on seni olnud ‘ametlikus ajakirjan- - Brezhnevist.
duses puutumatu. Seda vaidet kin- -
nitamaks tiks naide: okupatsioonis.

annab karikafuurt

_ elades tegin aastate jooksul |

kaastodd naljaajakirjale (mis kiill
ametlikult ilmub, kuid mille toi-
metamine  valismaale. on keela-
tud!) - Pikker. Uhel siinnipdeval

~laskis Brezhnev omale anda kdigi
__vasallriikide (Soome kaasa arva- —
ne -. + * tad) kK6rgemad- ordenid. Sel ajal
_ Tartu. Ulikooli tulevase . p-°

pehoone krundilt Latte tanavas on —
_arheoloogiliste kaevamistega saa- |
_dud huvitavaid leidée. Maja nr. 5.
Suelt tulid valja. Tartu, keskaegse

keelati karikaturistidel dra igasu-
gune naljaheitmine aumarkide ar-
vel, olgu Sukapaela ordeni voi | |

Aidake kaasa

MABA FESTLASE”

levikule, sellega aitate kaasa |
eesti keele sallitamisele!  -— saa. -

Utley, et tsensuuri aitvedamisest

seme ED EDIT TTA MEME .
Saanud —
: eneseiiletamisega'*:
-bamatut.

_Stitpoolt: »» Tan tegijatele!“

kuningas Gustav II Adolf ja kun-
mganna Kristina kirjutised. Leiti.
ka. ripatseid, nGelatiikke j ja muud.

lubanud lu-

, Aga kui alles toelise loometee.

on. koolitanud | ja met

| medali “uppujate paastmise eest |

| ilmestama pandud

Pretsedenditu siindmus nouko- Heinz Valk, kes joonistanud -
| gude ajakirjanduses! Peasekretari nelikpildi, mis méottelisel kokku-
_ tsik, olgu. mees elus voi surnud,

Heing Valgu Nustratsionn |
Pit. ‘on Iseenesest niivord otse-
(sedagi tuleb ette) siin juttu olla ei”

- Tahendab, noukogude tsensuur 7
hakkama

EPL AV

Interpreet ja helilooja Rein Rannap, 33, taotles maikuus
‘poliitilist varjupaika Itaalias. Niiid on seda wudist hakanud
~ tiid anistava dzempri kuulutas aga kommenteerima ka okupeeritud Eesti ajakirjandus. Eelkéige.
,sAja Pulss** (nr. 13) avaldab nér irdimust Rein Rannapiga, kes |
kadesoleva aasta veebruaris veel avaldas Rannapi motteid oma
Siis oli ta saanud komsomoli kunstipreemia
. Jaureaadiks. Enne kargamist Itaalia sai ta ka Eesti teenelise

kunstniku aunimetuse. See tegi muidugi praeguse korra
ametnike pettumuse seda suuremaks. Artiklis pealkirjaga
| ,)Pagulane Rannan** kirjutab Endel Poder muu hulgas:
| loorberitega parjanud, votab katie

~ ning siinnimaale, kolleegidele. ja
austajatele nakku stilitades vO6r-

silt poliitilist varjupaika otsib,
pole see enam mitte iksnes tema,

vaid ka avalikkuse asi. Sest
 poliitiliseks pagulaseks hak-
‘kamine ‘tahendab pohimottelist

lahkuléémist oma rahvast ja tema

-sotsialistlikust arenguteest.

— Uldsusel on digus teada, mille
est ja mille Jarele see noor mees
vo6rsile jooksis.**

‘Kindlasti tahendab-see pdhimat-
telist lahkulédmist sotsialismist.
Aga miks mitte esitada moningaid
kiisimusi Rannapile puhaste -

_ spekulatsioonide asemel? Aga ei,
fii kaugele pole glasnost veel

arenenud, Kes hiljuth alles oli
komsomoli laureaat ja teeneline -

- kunstnik on parast poliitilist seisu-.

kohavottu labi ja labi must kuju,

—keda tuleb vGimalikult  palju
“mustata.

Asa Pulss‘‘ laseb neljal isikuil

- Rannapi kohta. 4gedat _kriitikat
_- esitada; Oleg Sapozhnin, Ilmar

Moss, Tiiu Pauls, Peeter Sauli.
Nende - aruandmisest selgub,. et"

‘Rannap tegelikult ei hoolinud »

publikust (tiht: hilinedes), et ta —

ainult tahtis  vdimalikult - palju

avanssi vilja petia, et ta_ on
t66pOlgur ‘ja et ta polnud ming: Oi--

ge dzhassimuusik.

Tahes tahtamata - tekivad iisi- |

mused: Mille eest teda varem kor- .

duvalt autasustati? Mille parast
teda auiid tegelikult mustatakse?
- EPL