a majutamiskohti,

‘VABA EESTLANE. neljapiievay 15 septembril 1983 — Thursday, September 15, 1983

; ” YADADE BESTLASTE HAA HALEKANDIA.
2 A CusTLANE

VALIAANDIA: o/t Vaba Bestlane, 1955 Leslie St. Don Mills, !
_ Ont. M3B 2M3 |

TOIMETAIA: Hannes Oja

|. ‘TOIMETUSE KoLLEEGIUM

Kart Arro, Heino Jée, Olev Trlss | f

- TELEFONID: toimetus 444.4823, talitus (tellimised, kuulutused , | 1 oo | oe
j  ekspeditsioon) 444-4832 HORE

TELLIMISHINNAD Kanadas:

asta $48.—-, pooainas § #26. _—

ja veerandaastas $14,—

TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas: $53 —_ _pook
aastas $31.— ja veerandaastas $16.-— :

| ‘Aadressi nuudatus 50¢.— Uksiknumbri hind 60 C.

KUULUTUSTE HINNAD tiks toll iihel veerul:
uulutuste Kale $4, 2D, tekstis $5.--, esikije $5. 36

PREE. ESTONIAN

Published by Free Estonian Publisher: Ltd.
eslie. St. Don Mills, Ont. M3B 2M3.

3 (1953

AAACN

ESTO VALLEY

-Viljaspool. Torontot “ asuvatelé
eesti laagri- ja suvitusaladele —
Joekaarule, Seedriorule ja Kotka-
jirvele — kavatsetakse anda Iihe-
Mate aastate jooksut lisa. Selleks
_ phaanitsemisel.’ fa... kavandamisel

_ Olevaks lisandiks peaks organisaa-

 forite ja algatajate informatsiooni.

kohaselt kujunema ingliskeelset ni-
~ metust kandey manele Esto Vai-
ley, kubu kavatsefakse rajada suu-
rejooneline. eesti kunstide- ja
spordikeskus, Uue iirituse algata-

', jaks on eesti ajalehtedes ilmunud

iaformatsiconi.... kohaselt,.° Eesti
. Kunstide Keskuse president Stella

.. Kerson, kes on. saanud endale toe-

_ fuse ka sama organisatsiooni usal-
duskegult. -

Toronto eestlaskond on saanud
Eesti Kunstide. Keskuse juhtkonna

poolt. ajalehtedele antud .jutuaja-

imiste ja dsja Seedrioral korralda-
tud Esto Valley valjakujundamise.
_ nOupidamise kaudn teatud méAarai
_informatsiooni, mida kujatab en-
dast Esio Valley ja milliseid plaa-
ne féhakse selle yaljakujomdami-

geeks, Aluseks on siin ilmselt . Ees-

‘tt Kunstide... Keskuse.. presidendi
Stella Kersoni -grandioosne visioon
esinduslikust ja mocdsast looduse .
. Flippe rajatud.. eesti. iculttruri- ja
_ sporditsentrmmist. |

. Mis on siis. Este Valley — mi-
da see kujutab endast praegu ja
milliseks see algatus peaks organi-
- geerijate arvates kujunema tulevi-

linc?

Esto Valley nimelise tulevase rum

.. eesti kultuuri- ja sporditsentrmmi
_ asukohaks on 96,5-aakri suurume
 -maatukk - loode pool Torontot.
Maa-ala on kiinkline.. ning asub
ithe tunni autosdidu kaugusel To-.
rontost. -' Maatiikil - ase umbes
* §000-ruutjala snurune.. ijhime en-
dine suusakuurordi hoone, kuid
veekogud puuduvad, Eesti Kunsti-
- -de Keskus ostis sellé maa 135.000.

' dollari eést, millest 30.000 ° dolla-
‘Tit on maksetud, kuma Wejaanud
105.000 dollariline. ‘summa. vajab
veel tasumist,

Phaanid Esto, Valley yaljaehita-.
miseks on suured.. ja laianlatusli-
kad. Pohiliseks ideeks on, et 'Es-

te Valley peaks. kujunema spordi-

alal suviseks ja talviseks.. koduks
mefe vaisvOimiejaile, . kasipallurei-
le ja murdmaasuustajaile, kuid
-kultuorilise. tepevuse alal. peaksid
sin tekkima soodsad loominguvéi-
malused kunstnikele, teatriinimes-

fele,. muusikotele, foto- ja filmi-.

| meestele jne. Lithidalt: Esto. Val-
ley peaks voimaldama  noortele

 . taiskasvanutele kamstide fa spordi

viljelemist meie rahvoslikest aispeke

-. tidest Hhtudes.

Kuid kéigi nende eesmiirkide taot-

_° :femiseks on paratamatult vaja vas-

tavat miljfédd, vajalikke hooneid,
tiormume, koos-
olekute- ja sGOgisaale, tenniseval-
jakaid ning ujulat, Nendele. vaja
dustele on alzatajad ja organisee-

jad méelnud, kuna esialgu on ka-

vatsus. ehitada kédk ja sbtgisaal _
ing fuba kahe aasta parast _ma-
jutamiskohad ja (t6dkojad, mis

- voimaldavad Gppelaagrite, kursuste
> ja seminaride korraldainist, Tule-

_vikus on kavatsus taiendada hoo-
nete komplekti vabaOhumunseumi-
. ga. See koik suunab léppjareldu-
sele, et Esto Valley ei ole miel-
— dud fihtsaks eesti noorte viljas@i-

_ dukohaks ° vad ‘jiksikasjaliselt ka-

vandatud i hastivarustataud kul-

tuuri- ja sporditsentrumils,

Kahjuks ei saa unustada, et see -

koik on. ainuit visioon — unistus-
lik magemus, mis jadb: igavesti vi-
stooniks, kui seda ef tooda ilusate
etickujutuste maailmast maapinnz-
le, kus tuleb. siilitsi kokku.minna
karmide realiteetidega.. ja majari-
duslike probleemidega. Esto YVal-
ley organiseerijad. on kegu_ette-
votte kiige fahtsamat osa — ma-
janduslikku killee. — seni yiga
pOgusalt ja ainult moddda minnes
kasitanud’ ja, mistOttu selle suur-

-ettevétte majanduslikud kontuurid

jadvad @hmaseiks, Monede asja-
‘tundjate arvates maksab see pro-
fekt tthe miljoni dollari piirides

ning Eesti -Kunstide Keskuse juht-

kond ei ole seni lihemalt selgita-
nud, kust ta kavatseb selle raha
vOtta. . Radgitakse . ebamidraselt
viikliku toetuse yOimalustest kuid

iildiselt {42h mulje, et Esto Valley

tilesehitamisel oodatakse snuremat
majanduslikkn panust eesti. ihis-
konnalt. -

O‘ganiseerijad ei ole puudufz-
nud ka ettev0tte majfandamise kw-
simusi, mis on vaga olutline, Ei
ole kahtlust, et sellise ‘tsentrumi
Ulevalpidamine Stella’ Kersoni yi-
sioone rakendades laheb yea kal-
liks ja plaani koostajad pealksid
enue rahakogumise. aktsiooniga
alustamist ja eesti rahva poole
poordumist’ vastavate _realistlike

kalkiatsioonide.. pohjal. 1ahemalt

Selgitama, kui palju selline tsent~ —

rum vajab. taies ulatuses kaiku ra-
personali ja.

kendatult —palgalist
Ulevalpidamise kulusid, kas selle

koha kasutamine on niivOrd inten-.

siivne, et see Oigusiab nende suur-
te kulude tasumist ja lOpuks —
-kui suured yaljavaated. on Esto
Valley valjalttizimiseks kanadalas-
tele, et sellega saada lisatulu suur-

te valjaminekute tasumiseks, Ja.

kui organiseerijad rdagivad, et Es-

fo Valley on mOeldud meie noor- -

tele ‘tiiskasvanutele sportlikuks ja
kultuuriliseks tegeyuseks, ‘siis on
pohjust kiisida, kas need ruumid
ja vOimalused on moOeldud tasuta
kasutamistks vOi on need maksu-
lised, |

Esto Valley . viljachitamisel ja
rahva poole. potrdumisel tuleb
vastata. ka ktisimusele — kas. see
algatus on eesti tihiskonnale bida-
-yajalik, et selleks suuri majandus-
ikke ohvreid kanda? Toronto ‘ja
limbruskonna eestlastele on saa-
nud selgeks, et Joek@4ru, Kotka-
jarve, Seedriorm ja Toronto Ees-
ti Maja on eestluse  sailitamiseks
ja eesti uhiskonma koos hoidmi-
seks hidavajalikud — kuid kui-

- fas on Jood Esto Valleyga? Kes-

ti laste suvekodude ya laaerialade
yaljachitamiseks on siinne eestlas-
kond andnud tuhandete téitnndi-
de naol oma hiiglasliku panuse —
ja seda pOhjusel, et neid institut-
sioone on eesti tihiskonnale’ kind-
lasti vaja, Neid. asatusi' on toeta-
tud ka majandustikult ja jatkatak-
se ka edaspidi nende _toetamist,
kuna need kiik yajavad pidevalt
oma cksistentsi ja ideclise tegevu-

‘se jatkamiseks eect Uhiskonna.

abistavat katt,

Esto Valley suur. vajadus. on
veel tOestamata ja. kuigt.. organi-
seerijad mainivad, et nende. ue
tsentrumi tegevus ei hiiri mele
seniste !
ning Iaagrite-suvekodude tegevust,
sis omett ttle sealjuures aryes-

1 handele ‘pealtvaataiale.

grad) 8. aprillil
Valitsust kinnitama- Eesti Omava-

vastama ka tayalistele |

| Rein Taagepera

bo

VENE DMOKRAATLIK :
VEEBRUARIREVOLUTSIOON

Sdjaviletsused tid kaasa Wlie re-
Vvolutsiooni (8.3. 1917.). tsaar ]oo-
bus. troonist (15. 3. 17.), uus Aju

fine Valitsus lubas vabu valimisi,

jatkas. aga ebapopulaarset soda ja
torkus ka vahemusrahvaile auto-
noomiat andmast. Ainult Soome
autonoomia taastati kohe. Ligi 40.-
000. eestlase meeleavaldus Vene
pealinnas Peterburis (St. Peters-
burg, Petrograd, praegu Lenip-
ergutas Ajutist

litsuse (12, 4.) Eestimaa ja Péb-
ja-Litvimaa ulatuses, Algas Eesti
Polgu moodustamine, kiievedu ko-
haliku vene- ametnikkonnaga eesti.
keele ametlikult kasutamiseks, ja
vidi Tibi’ Eesti Maapdeva valimi-
sed (7.—8. jaulil}. Aarmusyasakli-
sed (sotsialistid-revolutsioniirid ja
Leninj bolshevikud) said 24 p
h#Sltest, te Venemea hakk he 2
junema ,,kaksikviim":
Ajutise Valitsuse asutiséd, ceisalt
uued todliste Ja sodurite norkogud,
kus-enamus hakkas olema SR-idel
ja bolshévikel. Médlema ‘+dimuga
pidi maad jagama EFésti Maapieva
(ehk Ajutise Maanéukogu) poolt
miiratud Maavalitsus (14. 7.),
mille juhiks okteobris sai Konstan:
tin Pais. ;

selleks ajaks sai ‘automomia ka
Lati (5. 7.), aga ainult Louna-Lii.
Vimaa ulatuses, sest Kuramaa., oli
Saksa valduses ja Latgale (kato-

‘litkliku Ida-Lati) kdhklused. liitu-

mast luterliku Latiga andsid Vene
Ajutisele VYalitsusele mugava ette-

 kaadnde. Louna-Liivimaa valimistel

said vasakpoolsed enamuse. Nende
ja parempoolsete iihine kongress
(30; 7.) kinnitas autonoomianduet
tervele Latile.

vasakpoolsed enamuse (18, 7.) ja
parempoolsete vastuseisust - hooli-
mata kuulutasid nad Soome prak-
tiliselt iseseisvaks,~ jattes VYene-

‘maale. vaid viliskiisimused: ,,500-
me siseasjus on Eduskund laptiuks

- otsustajaks".
sus szaatis

Vene Ajutine Valit:
seepeale Eduskunna

laiali (31. 7.) ja ndudis wusj valt-

misi. Oktoobris. toimusidki heed, ja
muudatused valimisseadustes nita-
sid kaasa. parempoolse ‘enamuse
saavutamiseks, Taolised niksuq ja
parempoolsete koosté6 vene yalit-

se votta, e¢ ‘majandustiknl alal te:
kib siin paratamatult teatud }o)Ii-

siocon, kuna Esto Valleyle aniud.
‘summad véhendavad. neid toefn-

sl, mis oleksid dinnd eesti Jaste
suvelaagrite ning skautliky Noort:
se fegevuse toetamiseks,

K6ik need kusimused ei kerkiks

esile, kur Esto Valley Valjaehita-

mise ja selle keskuse majandami-
se kulud vOtaksid enda kanda mo-
ned ‘idealistiikult hialestatud may
janduslikult hhaljate oksale jondnud
rahvuskaaslased. Nende panysest
On sageli jutte olnud, kuid nihta-
vasti el ole need plaanid realisee-
ranud. Ja nii kaua kui Esto Val-
ley organiseerijad loodavad oma
suure visiooni praktilisel Taken da-

inisel tavalistele igapdevastele jni-
noorteorgantsatsioonide

mestele — nij kaua peavad nad
igapievas-

tele. tisimustele, Kk, Ae

thelt oat :

Soome Edukunna valimistel sald .

susega teadagi kibestas sotsialiste.
Kuramaal ja Leedus otsustasid
saksiased kokku kutsuda maanou-

‘kogud, toetamaks Saksa sihte, Ku-

yamaa Landesrat (49 sakslast ja
39 muud!)- palusidki ilusasti Saksa-
maa ,,kaitset‘’ (4. 10.), ent Lee-
dus teostus tisna ehine rahvaesin-
dus, kuigi 300-st esitatud lukmest
ainult 220 palvisid sakslaste ndus-
oleku, Leedu Maapiey.nimetas 20-
Hikmelise noukogu (Taryba) edas-
pidi asju ajama {18. 9.).

Vahepeal algas wus. Saksa riin-
nak kaks aastat paigal ptisinud Bal-
ti rindel. Riia vailutamine (3.9-}
pani Eesti. Maarahva esimest kor-
da. arutama iseseisvust (7. 9.), ku-
na venelased ilmselt ei suutnud
sakslasi eemal hoida. Peatselt- hoi-
vasid sakslased ka Saare- ja Hiiu-
maa (12.18. 10.). Sdjast tidmud

rahva hulgas aga kasvas bolshe-.

vike populaarsus, kes ainsana lu-

basid kohest rahu. Nii oli see tile

Venemaa ja ka Hestis, kus siigi-
sestel kohalikel: valimiste] bolshe-
vikud said 35 prots. hadltest. _

| VENE KONTRR EVOLUTSIOON

OKTOOBRIS

Oma vigadest hoolimata katsus
Vene Ajutine Valitsus (mille tuhiks
lopupoole oli mbddukas sotsialist
Kerenski) ausalt teostada demo-
kraatiat vabade valimistega ras-

-keis oludes, kus. valitsust riindasid

nii parempoolsed (kes olid tugevad
ohvitseride hulgas) kui ka bolshe-
vikud. Vaevu saadi tagasi litiia pa-
rempodisete mass (nn. kornilovla-
sed), kui tui dine véimuhaare
bolshevike poolt, (7.-11., ent vana
kalendri j8r¢i oktoobris). Parem-
poolsed kindralid keeldusid valit-
sust kaitsmast.ja_ see boishevike
ning. kornilovlaste keosté$ havitas
‘Yene -demokraatliku revolutsiooni.

Missu demokraatliku revolutsioon |

vastu nimetatakse ~ vasturevolut-
siooniks ehk kontrrevolutsiooniks.
Uheaegselt voimuhaardega Peter-
buris votsid bolshevikud yoimu ile
mitmel pool mujal (ka Tallinnas).
Kaua aega aga kestis segadus ja
mitme) ‘pool ka ,,kaksikvoim‘“‘. Aju-
tise. Valitsuse poolt valja kuuluta-
tud iilevenemaalise. Asutava Kogu
yalimised viidt novembris ikkagi
abi. Bolshevike pettumuseks said
nad tile Venemaa ainult umbes

veerandi haditest — enamuse said

sotsialistid-revolutsionaadrid (SR-id},
‘kes tihti tédtasid koos bolshevike-

ga, kuid mitte alati. Lenin otsus-

tas rahva tahet ignoreerida ja saa-
tis Asutava Kogu peale selle kok-
kuastumist (jaahuaris 1918) kohe

. Jaiali. Baltimai! oli aga bolshevikel

rohkem edu kui Venemaal. Eestis
said bolshevikud 39 prots. haaltest
(yt. e, E.-Laaman, Eesti isesets-
-yuse siind, 1964, Ik. 207; ka 5. W.
Page, The Formation of the Baltic
States, 1959, IK. 75). Latis. (tapse-
malt: ainult Léuna-Liivimaal) said
nad 72 prots. — vist ainus piirkond
iiie YVenemaa, ius holshevixud said
enamuse.

See 39 prots. om paljudele Eesti
ajalcokirjutajaile kurku. kinni jaa-
nud,. ntl kommunistide kui ka -pa-
rernpoolsete hulgas.
dele on sellest liiga vahe: valimi-
sed toimusid nende. kontrolli ail,
aca ikkagi ei saanud nad raliva

‘enamuse heakskiitu. Parempoolsei-

le on seda aga ikkagi liiga palju:
lihtsalt ei v6i olla, et ile. kolman-

diku eesti rahvast kunagt héaletas -

17.000,

Kommunisti-.

A  lastele,

Seal, Eesti Majas, saavad lapsed -

} Sn ree Sort PaeOeE toeeeee eae Sout ae ccs es Rarer ae et laulda ja |
Ontario Place’i is on n kesksemaxe asaks Forum, kus esinevad mitmesugused rupid j fa " solistid I uni viie- fu

Samas on ettendhtud ka ESTO-84 avatseremoonia, Taustal maailma korgeite

CN torn, mille tipus on ithe] ohtul noorte tantsudhtu, , 7

Foto: Vaba Eestlane

escinse sind: Soome, Eesti. Lafi, Leedu

bolshevikele, ja ‘siis et ole ka —
neid valimisi pole kunagi olnud ja
igalks, kes neid mainib on kom-
munist (ju slis vist Ka a. 1941 kiiii-
ditatud Lagsman). Kui paris méoda
ei saa, deldakse, et Eestis oli tol-

lal palju vene séjavige ja bolshe-

vike hailed tulid nendelt, Muidugi
osalt tulid; aga ka iilejadnud had-
led laksid valdavalt vasakule: kok-
ku anti 299.800 haalt (alla poole
tdiskasvanud elanikkonnast - vattis
seega osa); bolshevikud = said
119,900, eesti. SR-d 17.700, vene
SR-id 3.000,

eesti
9.200, téderakond 64.000, ja demo-
kraatlik blokk (ainus parempoolne
partei) 68.100 (H. Kruus, Histore
de l’Estonie, 1935, lk. 242). Eesti ja

vene SR-ide suhe annab ehk pu-.

ajada vene soldatite kaela. Ei saa

‘ka oletada, et enamus mittehaale-

tajaid olid parempoolsed ja mitte
lkskotksed Ja igat Karva maarah-
vas, kes siigisporis hélpsasti ei
padsenud.valimiskasti juurde. Koi-
ge sirgem on fakti aktsepteerida ja.
kiisida: miks?

Nagu deldud, oli rahvas. sdjavint-
sutustest tidinud — ja boishevikud
lubasid rahu. Lisaks lubas Lenin
vahemusrahvalle rohkem autonoo-
miat kui iikski teine vene partei —

lubadusi on ikka kergeim anda, kui

ei kavatsegi neid taita! — ja see

.t6i lisahaili Eestis, ja eriti Litis

(st. Louna-Liivimaal). Ukski tsaa-
ririigi osa polnud s6jas rohkem
kannatada saanud kui Lati. Liivi-

maa oli tais sdjapogenikke Kura-

maait. Koos muu vene sojavaeca
olid ka Lati polgud kaldunud iiha
enam Vasakule — selle vahega
aga, et latlastel "iksid ka chvitse-
rid kaasa, uskudes Lenni juttu
rahvusautonoomiast, Oktoobrimas-
su ajal olid 1dti polgud ainsad bol-
shevike iksused, kel clid ohvitse-
rid ja distsipliin. Nad olid Lenini
ihuvalveks, ja Punaarmee esime-
seks tldjuhiks sai latlane Vacietis
{kes ypeagi asendati Trotskiga).
Lati kommunistide jubt Stuchka
oli kaugelt silmiapaistvaim lati po-
liitikategelane ja rahvusius sulatus —
paljude silmis bolshevismiga, Ka
Eestis. Pettumus tuli aga paljudele
peatselt.

Enn Kokk partei- |

_sekretari abiks

—_—

Rootsis

Roots, sotsiaaldemokraatide ideo-

loogilise ajakirja ,,Aktuellti politi-

ken‘ peatoimetaja, eestlane Enn
Kokk, vahetab parast iiheksat aas-
tat sellel kohal niiiid téid. Nagu
ajakirjanduses teatatakse, on oo-
(lata tema nimetamist sotsiaalde-
mokraatlika erakonna uve partei-
sekretiri Bo Toressoni abiks tiitli-
ga ,,bitrddande partisekretarare‘.

Temast saab parteisekretari
kantseletilem, kes iihtlasi hoolit-
seb kontakti eest erakonna juhatu-
se ja riigipdevagrupi vahel. Enn
Kokk jatkab kaastéod oma ajakir-
jale kolumnistina.

-‘Uuele kohale asumine tihendab
Einn Kokale itleminekut ideoloogili-

.se ajakirjaniku tegevuselt praktili-
se poliitikn ijlesannetesse, Teata-

yasti on Enn Kokk abielus Reotsi
energlaministri Brigitta Dahliga,
Kes Juba aastaid on-olnud tegey po-
lutikuna Tugipaeval (parlamendis).
- _~EPL

radikaaldemokraadid |
sotsiaaidemokraadia |

“wudiseid

Lapsed, lapsed!
- Lapsed Estole! Utleb’ Toronto
Eesti Seltsi Lasteaed ja avab oma

uksed ESTO-84 n&dalal nii koha- ~

likele koi ka valjastpoolt tuinud
utleb dr. Keet Marley.

eesti keeles mangida,
tutvuda teiste eesti fastega mil-
melt maalt. Kavas on ka valjas0i-
te kohalikku parki ja loomaaeda.
Lasteaeda vGetakse kolme- kuni
seitsme-aastaseid lapsi, kes | raagi-
vad eesti keelt. Lapsi voib regist-
reeerida ‘Uheks kuni -viieks pie-

vaks, esmaspaevast, 9. juulist ku-

ni teede, 13, juulini, Kuna vastu-
yOetay laste arv on piiratud, on
- Yajalik ette registreerida. Infor-
matsiooniks ja eelrepistreerimiseks
palutakse pOOrduda T.E.S. Laste-

‘aia juhataja, pr. Helle Arro poole,

aadressil: 48 Fairhill Crescent,

Don Mills, Ontario, M3A 1N6,

Canada, telefon (416) 449-4209,

voi helistada dr, Reet Marley'le,

(416) 690-0714.

Kutse jahtklubide

| liikmetele

tud ESTO-84 ajaks Torontosse
kulla, teatab ‘Toronto Eesti Jaht-
klubi komandGr Heino Kasak ja

lisab, et neil; kes siia tulevad oma

paadiga, on vOimalik saada kohta
Ontario Place’i sadamas.

Ontario Place on teatavasti
kunstlik saar Ontario jarves, Seal

toimub ESTO-84 avatseremoonia’

ja sejlele jargney kontsert ning
muud esinemised ptihapieval, 8.
juuiil, Oleks Wey pit n&ha sini-
must-valgete nlippude merd® On-
tario jarvel!

 Torontosse purjetajaid jahtklubi- |
de liikmeid -palutakse enesest tea- —
tada neile Ontario Place sada- |
mas Koha reserveerimiseks, Aad- .

ress: Heino Kasak, Commodore,

Festi Jahtklubi Kanadas,°27 Uni-
corm Avenue, Willowdale, Onta-

rio, Canada M2K 213,
(416) 223-5899,

Oma tube

ESTO- 84 on ‘saanud oma toa
Eesti ‘Majja — klassiruum 11, Sel-
lele on pandud uus pdrand, pesti
kardinad, vajalik méSbel on oste-
tud voi laenatud, raal (kempuu-

telefon:

ter) on ostetud ja on sissetGGtami--

sel ning ‘telefon on tulemas, Tele-
fonisOnumi lindistaja on ostmisel,
et paremini teenida peoletubjaid.
Veel puudub aga ks peategur —
inimene, kes seal tG6le asuks, Pal-

galise t00j0u kuulutus ajalehtedes
%. uheainsa pakkumise. Tahaks

suuremat .valikut. Eeltingimused
on: kogemus: eesti- ja ingliskeelses

Kirjavahetuses, masinakirja oskus

Ja soovitay (kuid mitte ilmtingi-
mata vajalik) vOume raali Kasuta-
miseks. TOOajad ja palk on kok-
kuleppel. |

Lahemat. informatsiooni saab
dr. Endel Arujalt 447-8958,

Kaks kingitust

ESTO-le.

Artistic Woodwork Co, annetas

Kolm suurt pildiraami ESTO graa-

fikute filespanemiseks Eesti Maja
eeskoja seinale; Raamid on nii
konstrueeritud, et neid on kerge
lahti vGtta ja praafikuid tdiendada

-yOi Uwuendada, Raamide konstruee-

rimise korralduse tegi Johannes
Vihma, Maakondade Paeva toim-

konna esimees. Jakob Yares ase- -

tas need seinale.

Teine suurem annetus tuli Lem-
bit Kova kdest, 410-dollarilise
tsheki na@ol, kui Toronto Eesti

. Baptistt Koguduse dsjase suvelaap-

ri korjandus.,

ESTO juhatus avaldab oma
heameelt ja tanu mélema lahke
kingituse eest. |

»ESTO-34 Park“ — sellenime- |

(arg tk. 3}

Kéik eesti jahtklubid on kutsu- -

Nr, 68

= a
a

VALVEAR
NADALAL6|

17. ja 18, sept. ,
dr. T. Matmets, if

24, ja 25, sept,
dr. 7. Ruatan, tet,

kaa hee

ee ee =

Henn Rebane
Florida Insene;
Uhingu preside
‘Henn Rebane, St. FE
elav eesti insener seal
ainetisse kui Florida
Society president. Am¢
mise tsercmoonia cli
Marco Beach Resort ra
co Islandil iihingu 47.
oleku ajal. |

Rebane, kes on iihing
on teeninud FES piirke
presidendina ja Legis
Energy Commiteeda
Ta oli Florida Instituicll
ting Engineers preside
Tal on B.S. kraad ele
a, mille sai Georgia
Technology ja on ¢
Wedding & Associates,
sident.

Florida Inseneride OW

. tatud ‘aastal 1916, on pr

ne hing, mille likme
3400 liiget. |

Eesti ohvitser

Kanada solavii
ulemaks

Viljo Valter

Major Vilio Valter
on siindinud 14, jaanu
singis, kwd hariduse
rontos, asus 10. juun
tédkohale !ennueskadi
Gypsumvillesse. Majom™
pel on olnud 20 aas
lennuvies ja ldpetas jt
solavacaradeemia.-
vattis tile major Riple

~ millist. ‘siindmust 4
pidulikkusega.

Oma kénes major
iitles, et ta tunneb
koha .vastuvotmisel 1
vae postil, mis on 0
kaitsesiisteemist, Kur
ette uhiskonnana asuk
keskusist eemal, siis
saks, et nende hulg
harmooniline ja koe
atmosfadr kui nad ta
kult koos efada.

Ta lubas oma pariny
tada ja juhtida nels
aastail ja soovis, et )
talla oma ftaieliku ic
tésine lootus olevat,
tdidavad oma kohusi
séjajoududes ja anna
ku panuse Kanada iihi
mal ajal nautides si
mosfidri, usaldust j4
respekti.

ESTO uudiseicil
fAleus Ik

line rahvapark asut
maa-alal, 240 km Tc
jaida suunas maaate
Kashwakamaki jarve
Lembit Kova palus
mirgi paigutamiseks

se ja ESTO-84 juha
meel saada ESTO-Ic |
mijlestusmarki juba ¢