+ pr 2 (1809) 1979 ecu eaeecc RT le kuulamas. V6in jatada, ehtud ,Eesti lote” Vajaksime hadas- vont! Naisselts ju hakkas aastaid ta. ganisatsioonks.” joto -pileteid miitt- idu tuleb™" | Eesti Mayas, 16. tertipileteid pole sest $3500.00 eest unud. Votta vorb 4e jnimesele pri masse, piikesesse. lik voitja varvilise -terco aparaat ja | mantiline — tec- eril voidud patie- Mhyas saab naha." Mm aasiapacva aktus 25. veebr. kell 3, li - Convocation yeneal jeise tassi see. on kill ime- savas kohvikultu- fart arvab, et eest- Voiab kull tulist -yenitab taskust a bastada ja kolwi- ‘Mart jtoob eesku- | jas nad perekon- {cDonald'i, Steak. Bra jne. iga paev. vik on kainud In- . &. Kohvikul puu- | neks mimeks nai- Filestuseks ,, Vana Bitte ei aAhe! Ees > itiri Kava need . “1 intmesed, ikka i teha. See-on va- Ltdble ja todd ai Bsii .Koik on sin. id, aga rahvas la- jaamast. Tehke nnkoogt ja herne- tus raakida. Gle “ku videviku ju: riné ei alta: Elu - i yGtavad mutsid We. Kohvikusse B itus blond naine 7 THs Asaa osta Eurvo- Pma ette tellitud Ol creisiburoode arvestatud USA nad vahe kate perekond v6 mm ka auto: uiyri- MITla SAaMull em mel olla sdiduki ralsel. | mail aulo renti- 1. esindused. Eu- on femandril on ka vad kreditkaar- untumad: Ame aa Charge, Char- HD maksta kre | | Jennu- id, millega iuied: - tr OA ga Bs saab Master -a Mmaksia S500 eth. Kur hing Cmaksta rahas, 7 Euroopasse:- on Eb sealviibimise L eon ette maks- a Charter’ hin Hlagas: S300, mis kailim jargmi- Meekse ka lennu- e o os a Ree nebtataen: Tig Sass * pe , 7. eh . ke 7 cesti pank Roofsis . soodustab ; no se cialehtede tellijaid STOKHOLM — Eesti Laenu-Hoiu Uhisuse juhalus on ofsustanud eesit ajalehtede iellijaid premeerida ka 1979, aastal. Preemia suurus on i0s- tetud 40 kroonile (umbes $11.00}, kusjuures on néudeks, et ‘ajaleht oleks tellitud 1979. aasiaks ja pret: mia saajak oleks aastavahetusel te- manimelises eesti hoiukontos . vake- malt 4.000 krooni (umbes a1) hoiwsmMima. LASTE , ANUDEPESEMINE” KCOLIS. »Laste ajudepesemisest koolis — Poe ee Poe oe selle pealkirja.all ilmus RSL (Aust: raalio Séjaveteraanide Liit} kuukirjas ,,Reville“ tihe lastevanema hammas- ‘|tav iilevaade tinavieva radikaalse kasvatussusteeml tecevusest, mis kok- Kuvotlikult fargmine: »Murettundey lapsevanent kutsub lilies vanemaid ja vanavanemaid arkama ja teadlikuks saama sellest hukuleviivast laostumisest, mis tina- paeval toimub. Niinimetatud ,kasvatuse" kaudu on radikaalid wletanud oma saayuiusis fulzeimad unistused, kuna vanemad on usaldanud oma ‘laste vaimse arendamise nende hoolde. Vaatamala, ft valilsus paiskab uha enam-raha haridusele, parematele .jabmobudele ja ,uutele kasvatussiis- tcemidelo” (chk vaibolla just nende | totiu?) — kirjaoskamatus ja arvit lus-vOimelus kasvab ‘draseletamaia kiiresti, Viimistletud filmi ja. heli- scadeldised asendavad endisi raama- tuicl, entsiiklopeeriaid, Piiblit ja aja loodpikuid, mils. kérvaldatud, . Pole ime, et Gigekin -keelsus ja lugemis- ase langeh jal powl-kirjaoskamatud higemise asemle) kuulavedd raamatu kogus- ,kGnerpasingid’. Mecnuvad massid. Hina} Kelle povle poordu- » TALINNA TELEFILIM TEGI WORALT) - SOPAJOODIKUKS Kunstniku sObra arvamine tokhoimis foimunud linastuse: 7 _ $tokholmis linasius Svenska Filminstituteti e tant Mark Soosaare Gli kurb ja valus istuda Filmitnstt- |. tuutd) .kinosaalis, kui-.seal -naidati Mark Sousware kaperdfilmi Eduard Wiiralti teemal. Juba filmi alguses csitletakse meie suurimat ja andeka- mat graafikut labi aegade kui sopa- joodikut, kes oma slipendiumiraha Pariisi Tartus maha }6i mone pacva- oa. Ja seda tehti Ado Vabbe nimel fet tea kellé suv kaudu},. kuigi Wii- ralt ja Vabbe olid head sdbrad. Wii- ralt soitis Pariisi 1926 ja juba 1927 esines ta seal personaalnditusega, mis.olnuks voimatu,-kui-la niisugu- ne joudik oleks olnud, nagu filmis rifigitaksée. Kohiasin teda aastapool- teist- varem. Dresdenis, kus. ta inten- siivselt t6dlas ja mete uhisel einel ar- nult tavalise pokaali Glut joi. Enne seda oli tal Fallinnas ja Tartus — iS nalitust olnud, Uhe latlase jutustus, kes - Domes" kolme’ ,nalginud silmadepa" kunst- nikku nagi }a neile singiga voileiba tellis, mille jarele Eduard Wuiralt pi das oma elu kéige pikema tanukéne: , ,Qmeti uks arusaaja inimene, kes vaest kunsimkku e. kostita ollie Ja viinaga, vaid sellest aru saab, et neil ka ioitu tarvis'on, ci kai kuidagi kokku Eduard Wiiraltiga. Nii pikki kénesid, nagu filmis ndidati, vahese- sonaline Wilralt Kunagl el pidanud. Tanuks selle gest Ulas latlane telhb ‘| talle veel teisegi- vdileiva, seekord si- ynepiga, kusjuures jaab lahtiseks Kt- simus, kas telliti ka Glut, voi pidi Wit- ralt molemad vGileivad kuivait alla Kugistamia., : | ‘Ei tea, mtks Soosaar oma filmis liht prantsuse ishellomingijat pidi nit kOvasti varistama, kuigi nendel virvendavatel varjudel et olnud Wit- ralliga midagi iihist. Samuli mutte soosaare kurvastusel, et ta Marokos Wiiralti jalgi ei leidnud. Wiiralt 100- ias Marrakeshis ja oli kontakts dr. Poeetsiga, elas isegi tema juures, kes tookord seal olt-Eesti Vabariigi kon- sul. Kaugemalt tema. jilgt paleks tarvis olnud otsida. Filmis vilidetakse, et Wiiralt ei su- nkkude arvuks on Tallinnas umbes vatsenud luua president K. Paisi 400000, nendest 40—50% mitte-eest- | sortreed, seda ta test siiski Kulynoe- lased. . | Professor Tiirventaus: jalkab: ,»clel Saarinen kavandas Suur-Tal.- linna selgepuriliseks ja samal ajal ka vaga. huvitavaks elituskunstilikuks komplektiks, mila jaotasid arhitek- toonilistesse’” - valjakonstruktsiooni- desse loppevad laiad peatanavad, korraparased kvartaalid ning halja-) |salad. Tervikut valitseb Toompea ajalooline linnaosa ja mercéarne. po- sitstoon annab litinale oma ietama- tu volu." 3 Arhitekt Eliel Saarise suUr tae 1al kahjuks ainult paberile. Kut see oleks teostunud, oleks Tallinna ild- pilt voib-olla palja tlusam varreldes pracgusega. Valja arvatud muidugi vana Tallinn. J. M, 253 Merton Str. la tehnikas. Tommiseid on siin Root- siski nadha olnud. Kiill aga oli ta loo- bunud ateljeest, mida lalle Eesti rk paar aastat varem Parijsis oli iiiiri- nud, mii et 1a varsti tagasi kolis oma kitsasse ja. vaiksesse ateljeesse, kus talle rohkem meeldis. Soosaure filmis deldakse, et Wit rait esimesel, punasel aastal on tel- nud Vares-Barbaruse portree, kes siis kandis okupeeritud Eesti riigipea ththt, Vastab-téelc, et Wiiralt. csime- {sel posecrimisel ef joonistanud tiht- ki kriipsu. Sest Wiiralt olf sunnitud Vares-Barbarust portreerima. °,,Pean| jalle Kolgatale- minema”, iitles ta, | kui seansi aeg Barbarusega katte JOudis. Ta kill korestas plaadi Bar- baruse portree jacks, Hiljem kasutas fia seda_,Monica” loomiseks.. _Filmis vaideti ka, nasu oleks Wii fj ralt Eesti neiu Hjalmar Mie pilke- CREST MOTORS CUSTOM SERVICE Parandused OTK! dele. GUTS fiikidele. pildina loonud. See on tiiesti. vale. 1} Kuna dr. Mie rahva hulgas ali eba- i} populaarne, iirahva hulgas Mae vurrusid joonista- ‘i'ma, Kut tees ajakirjanduses oli rép-| asendab ass.:A. Vodbust. Delegaatide hakati - Eesti’ netule” rodutsecritud ja moned kokkulange- vad naojooned avastatud. a film ,»Maised ihad“ Tallinna Telefiloal produktsioonist Ef. Wiiralti elu ja