“Watdonal Library 56255 Gen Acquisitions Section Ottawa Kila ond Second. class mati Peis. : ‘Qin number -.. 1089. Nr. 50 (e483) xxv aastakiik ns Shige a ee ee Ont > ees ToL AS 3 E i ek Coke eed Br es Ts ee Neljapieva 6. juolil 1978 — Thursday, July, 6, 1978 come Be ees ee 3000 suviharja neolist t Seedriorul Véidupiiha tahistamine on leidnud kohe Seedrieru tegevuse raamesse k Moodunud pikk nédataldpp muutis Seedriors Suvihari 1978 rahvarohkelss eestlagte suvepidus- |. -tusteks., Kuni 2000. csavétjat ia tegelast, neist arvukalt -Ameerika Whendriikide ecestiasi, niditasid knivord hinnatud on see kesksuvine rahvuslik siindmus, mida tinavu juba 23, Korda neti. Katt geimaks killaliseks oli dr. Yello Helk oma perekonnaga Kopenhaagenist, = Pidustuse esimeses osas oli kontsertaktus ja voidutule stitita- mine jawluvailiakul. Avar plats ‘Kkogunes juba varakult inimiesi| , tiis, kontsertlavale kogunes Ha- miltoni Hesti Segakoor ja ,,Helle. tajad* — Kokku 49 lauijat. Masti- des lehvisid Seedrioru oma lipud. |. Avasona difles Katrin Kopvillem ingtise keeles markides, et eestlas- te Suvine kokkutulek on sama- acne Kanada siinnipdevaga J _ eestlased on oma siidames merest mereni selle mosaiikse thiskon- naga. Jdrenesid H. Parkma ava- sinad eesti keeles. | Esmalt kinnitat] vankumatud truudust Eestile hinmniga, mit- te ajal masti tiusis Eesti lipp. Ta titles, etigal kesksuvel unusta- vad eestiased argipfeva ja fule- vad Seedriorule; et osa saada sel- lest mida pakub Seedrioru. K. Kopvillam selgites inglise keeles Seedrioru sasmislugu ‘ko- halike eestlaste algatusel eesti laste suvekoduna. Aga see on ku. iunenud rohkemaks kui lasteko- | ette. du. Siin on peetud rahvatantsu-, laiu- ja teatristindmusi, Kuid ka lastele on loodud atmosfaar, mis neid ‘eest] rahvustundega ja Eesti MOIStER | 'seob. Vaimul iku talituse pidas piis- kop K. Raudsepp, rajades oma, vaimuliku kéne kolmele sonale Kui sina tahad, millised sonad on stigavamad kui tavaliselt SULL- detakse moista. Koiki raskusi je videtsust s2aks | Jumala arm parandada, kui § Sm suudaksid tahta. On oeldud, et ondsad on need, kel on nalg ja janu Oiguse jarele, sest nende tahtmine peab saama tai- detud, Kui eesti pojal ja tlitrel oleks siidames nélg ja jinu digu-! se jarele, slis on Issand lahedal, kes Onnistab meid Kdiki selles mi da me vajame. | Parast palvusi jarey ones ‘Eesti Va baduse eest- voidelnute méalesta- mine, H, Pérkma sissejuhatusele jdrenevalt téid noored filli ja Ha- miltoni Eesti Vditlejate tihingu liixmed pdrja monumendi juur- de. Karin Rammo deklameeris M. Underi ,Malestus ja tactus", misja4rel noored asetasid Jitled. sOjaveterania parja monumendi | Hamiltoni Eesti Voitlejate Uhineu esimees A. Jurs oma ma- festuskGnes. tostis esile nende ‘meeste “milestuse tahiteust,. kelle k or = Uus meantee Aleksander Haave- ehitatakse lduna niidu.suur. annetus Eesti Sihtkapitalile Atandusteadiane ja aiandus- | Bri omanik Aleksander Haava- t niit parandas oma swure aian- | dusari .Springmount Nurse- ‘| ries*, mis asub Ontarios, Owen | Soundi linna direlinnas, Eesti | Sibtkapitalile Kariadas. Vasta- | | vale aktile kirjuiati Aleksander [ | Haavaniidu je Festi Sihtkapi- | | tal Kanadas esimehe H. Lupp'i | i poolt Owen Soundis alla mad- | dunud laupaeval. Nagu ,,Vaha | | Eestlane* kuuieb, j4ab Eesti | | Sihtkapitalile kuuluv aiandus- | | ari edasi teguisema manedzhe- | ri juhtimisel, kelleks on aian- | dusarhiteki Erik Hess. | | Aleksander Haavanit on tei- | nud miédunud 3astatel Eesti Sihtkapitalle suuri annetusi, mis ulatuvad kiimnetesse . tu- handetesse dollaritesse. Nut | Eesti Sihtkapitalile kingitud | aiandusiri vaartust voib hin- | nata mitmesaja tuhande dolia- | |poole Jéekddrut Ontario transpordi- ja kommu-. nikatsiooniministeeriumis on niiiid ofsustatud, et suur uus ida- [dane -maantee, mis tihendab maantee nr. 400 ja maantee nr 12 lsuna poolt Simcoe jarve,. siirdul lahi louna peolt Udorat, milleza {| Jéekiaru Eesti Laste Suvekodn ja eestlaste sealne suvitusala paa- sevad uue maantee ehitamisega tekkivatest hairetest. Transpordt- ja kommunikatsiooniministeeriu- 1-mis oli seni kalkweerimisel kolm ule tee variant, iusjuutes lihe yariandi kohaselt uus tee oleks méddunud otse Jockaaru kulje alt, mis oleks toonud laste suve- i! kodu [hikonda suitre Jiikluse, au- tode miira ja rikuiud Shu. Minis. teerium tegi oma otsuse paljusid ‘ehitatakse kolmes faasis ja Jibeb maksma ca 20 miljonit dollarit. Esimesena tuleh ehitamisele tee keskmine osa, millele jarenevad idapooine ia lopuks Taanepooine ae al. n hy ore, . ee Tey | ha = h se ies ‘ a r ar te se cae: Poe ei . rae fa a at ‘ vereohyri hinnaks oli Festi iSe- seisvus ja Eestile vabaduse piltie, Ta. nohutas selle teadvuse edasi andmise tahtsust eesti noortele. _Erakorraliselt asetati yee] iiks | parg anonititimseks ‘jadnud daa- jmilt, kes selle oli saatnud -kaas- kirjara: »Mallite. Rest] eest Paju lahin- gus jangenute malestamiseis™. Piiria a aselasid monumendt ette Hamiltonis elay Eesti Vabadus- shja veleran JGesaar ja K. Kop- villem. — K, Kopvillem cutvustas lithi- dalt akiusekénelejat Udo Peter- a | cod. misjargi TEN esimees miai- nis Seedrioru tahtsust ecstlastele. kes tulevad siia sligava pdhjuse- ga, et tunda siin rahvuslikus. ko- dus end ithise perena: Siinses ke- dus on tekkinud oma, hing, mis on. juurtega kinni kKodumaas. Siin on eesti vaim ja rahvuskultuuriline tunne juba aastaid ptisinud, las- tes seda pinda tunda meile kodu- maanea. Slit kanduvad mele mot- ted ‘kaugemale kodumaale, sellele jme funneme kaasa ja anname Lootust oma voitluse jatkamiseks. Ta sidus oma kGne lopu Voidupil- ha pithitsemisega, -milleks me {siiitame voidutule ja hoiame se- da oma hinges, et teada et viitu |\ ¢j saa olla ilma véibluseta. (Aval-{- dame U. Petersoo kGne oma aja- lehe jarsinises numbris). Toronto Resti Voitlejate Uhin- au liitkmed marssisid tule siiiitamiseks ehitatud aluse juurde, V. Kana raportecris Hesti Vabariig] aupeakonsul I.. Hein- soole, et vGidutuli on siiiitamiseks kohal, Tuli ulatati file aupeankon- sulile, kes selle siliitas. I. Hein- soo titles oma sGnavGtus, et eesti rahiva ihe stidamelahedasema traditsioon{ pidamine on thwrud- Seedriorule. Kandku see stimbooine tuli ces- ti rahva kustwmatut tin nen-| “dele, kelle. t60¢a saavutati Eesti! rik, Stmboliseerigu see tult meie usku ja lootust,.kostku see tootus ja hiiid koru maailma- le, et eesti rahvas pole vee} sur- md | | 7 “Jdérgnevas tervituste osas ter- vitas I. Heinsoo BE, ¥, esindajana 4, tegureid arvesse vottes. Uus- tee ja soovitas méelda nejle tublide- le Seedrioru eestlastele kelle tus- oa see koht on nii kauniks saa- nud. Ta avaldas tinu arviraile esinejaile js -rahvale, kes . seria paeva Olid tulnud tiheskoos veel- mas Ik. 5) térvikuga HR ALEK AND S a Betas Meenyepvatia tt etre en act iF TL 4. a. Re ares pete 1h ne r,t » be etn Sten See GAL THISPARYAL "JA. NELJAPABVAL A 4 H i ; eest + langens. : nute monumendiie. Pildil nooretl filledega, Hamilton sejaveteranid parjaga- asutumas monbnend) poole. Foto: Vaba Bestlane Aolm auhinda Tallinna paviljonile Toronto Karavan léppes balliga Royal. York hotelli ballisaalis . Méidunud esmaspdeva dhtul toimus Royal York’i peosaalis nidulik Karayani lépetamine. Ligemale tuhat peolist, neist paljud oma rahvusrdivais jatsid rahyusvahelise pildi. Kavas oli theksapaevalise. 60 hindamiste tulemuste avaldamine ja auhindamine. Pidustusest vottis osa Kanada riigisekretar J. Re- herts, Ontario leitnantkuberner Pautine MeGibbon ja Toronto linnapea D. Crombie. - -Veelkord esinesid etnilise grupi-{ - Teistest auhinnati: parim toit oli na Manila pavitjoni tantsijad. Ka-1Manilas, parimad kostitiimid Ma-. ravani Kemitee esimees L. Kossar. meenutas lihidalt pidustuste 10- aastast ajalugu ja Onmnitles neid, kes selle aja-on pidevalt siindme- ses osa votnud. Riigisekretir Roberts tastis esi- te sellise stindmuse tihtsust kus paljud etnilised grupid on ehita- nud ja loonud uve. thiskondliku vernu, mis iga aastaga on mut- tind huvitavamaks. | Ta toi kéigile tervitusi Kanada peaministri ja valitsuse pcolt, aJérenes paviljonide auhindami- | ne, kus juba alul huvitavama sise- Kujunduse. eest Tallinn sai- teise Koha Amsterdami jarel. Jargnes kunsti ja kdsit6dde auhind, kus Tallinn hinnati parimaks ja kol- mandaks sai Tallinn parima lavas- tuse, Gigemini lavastatud meelela- hutuse auhinna. Kuna need kodm auhinda jarsne-. Sid peagu iiksteise jarel, siis olf kohaloleva riOm viiga suur ja tihelepann Tallinnale suunatud. | ejate nilas, parim Javastuse koreograa- fia Lvivis, parim Uldine méelelahu- tus Manilas, parim muusikaline teatrilavasius Perthis, Zena Kos- Sari eriauhinna sal Toronte ooper! paviljon, aasta-linnapea . nimetati Glasgow'ist, parimaks paviljoniks hinnatl Varssavi, ja lopuks, avas leitnant-kuberner Pautine McGib- bon timbriku, kus selsus, , et Miss Karavan 1978-ks oli vaii- (ud Miss Tokio, tema jarglased Miss Manda ja Miss Belgrade. . OF, ‘Toronto Karavani Tallinna pa- viljon lopetas oma a legevuse hoog- val. Vaatamata pikale niadalalépu- le ja ilusatele iimadele, mis mee- litas paliud inimesed linnast. valija suvemajadesse ja jarvede Sarde, clid Eesti Maja saalid rahvast tul- vit. Meeleolu. oli.tifey ja rahvas nautis ilmse monuga paljusi¢ elte- arvuka eestlaspere kandeid, mida taiendas oma panusega Da: | | riton Avo Kittask, kes olt duelavened erakorraliselt Tallinna paviljoni kava sel Ohtul -taiendama. Huvitaval -kembel oli rahvas sel Ohiul alkohcolsete jookide tarvita- misega viga tagasihoidhk, kuna. toidust saadud: sissetulekud ileta- sid tunduvalt . kangémate jnokide Habimiltigi. Enne paviljoni sulve- mist jagati nendele fegelastele, kes olid andnud Karavanile suure pa- nuse, tanutaheks valja eesti olle- kapad. Tallinna ) mainis - teisipdeya bhommikui »V¥aba Hestlasele“, et seekordne Karavan Onnestus le ootuste bas- ti, mida kinnitavad \6épubanketi! Tallinnale antud kolm auhinda. Need auhinnad ei ole méeidua ainult iiksikute isikute esile tost- miseks vaid kiigi nende inimeste’ té0 hindamiseks, kes andsid. Tal- linna . paviljoni nis Kalju Jogi. Eriti tweb. hinnaia: noorte . tidd ning auhinnad tiivustavad neid ka tulevikus Tallinna paviljoni korral- damisel ja organiscerimisel tegut- sema, ‘thingute fikumine fohusamaks Ulemaailmse Eesti Vabadusvéitluse Keskuse peakoosolek Hamiltonis tilemaailnise Eesti Vabadusvéitluse Keskuse esimees Ksv. Avgust Jurs réhutas oma. sonavéttudes organisatsiooni peakeesclekul Hamiltenis voilejate likumise sisukamaks ja .téhusamaks muutimise -vz- - Jadust. Rahvisvaheline olukord on mautunnd meile soodsamaks j ja mele kohuseks on seda taielifalt oma kasuks ara kasutada. _Peakoosolekul olid esindatud USA ja Kanada liidud, Inglismaa Fest- g laste Uhingu. Sdjameeste Koondise esindaja V. Raiend ja Eesti Vdit- lejate Uhing Adelaide’) 1s egindaja KE: Lindaja. . ; Koosoleku juhatajaks valiti Ylo : Anson ja protokollijaks E. Lindaja. Rafivarnurd taitis 5 Seedriorn lauluvitjaku Sgides huvig etlekandeld ja kGnesid. Foto: Vahe. Restlane Kelmise aasta protokelli kinnita- ‘misel selgus, ef valja andmisele on-tulemas kaks inglise keelset vallaannet Eesti diviisi voitleja- te kehta I maailmasojas. olla ranmatute valjaandiatega, ei puiida kaitsta meie suhtes faktice toetruudust. Keskuse tegeyuse aruahde esitas A. Jurs,-millest selgus, et Rooisis On teoks saanud Eesti Sojameesie Uhing. Tegevust on pittitud ka elus- tada -Argentiinas ja’ Brasiilias. Keskuse juhatus on .pidanud sidet asukohamaade keskuste tsiviil or- '| Banisatsioonidega, piilides toetada nende Eesti yabaduse -vditlust. Keskuse. esimees on olaad kon- taktis canada} kaitseministri , Dawson'iga, opesitsiooni. juhi. Clark’iga ning mitmete terste . parlamendiliikmete ja senaato-. ‘Titega, Teoks oli ka saanud Keskuse tee- nete, yisti valia andmine. Seni oli annetatud kaks Ik klassi ja kotm IIT lassi risti. Kanada Liidu tege- vuse aruande esitas K. Tori. Liit on alustanud aktsieoni — kaasa témmata k6iki senini tegevusest | eemate tks raamat on ilmumas Inglis- maal ia teine. USA-s. Keskuse esin- elustada .Voiduptiha tahistamist ja kaasa aidanud Balti Veteranide Korps'i tegevusele. K.E.V.U. Liit tdhistab tuleval aastal’ oma 25. a. juubelit. | Inglismaa sOjameeste togevusest andis aru V. Raiend, millest. sel- cus, et tegevus on tohmunud ithise voitlussihi — Vaba Eesti — eest! ‘Austraalia vGitlejate aruande esi- tas E. Lindaja. kes alles hitjati ni- metati nende esindajaks Keskuse juurde. Sealne. tegevus on toimv- nud suiuvalt. Tehakse juba ette- ‘| yalmistusi ESTO-86 osavétmiseks ia voitlejad on téhusalt Kaasa ai-. ;danud Eesti. ‘Rahvuskongressi | Pohikorra kavandi koostamiseks.. USA Liidu tegevusest kandis ette E:.. Kool, kes iitles, et Liit tahistab oMa 25. a. tepevuse aaslapaeva 30. sept. 1978. a. Lakewoodis. USA tihingud on kaasa .aidanud. USA Kongressi ja Senati resolutsiconide toetamisel. Belgradi. konverents! puhul. Liit on teinud: selgitustédd ja- hoiatanud eestiaste keskusi praeguste Noukogude Liidust saa- , | buvate , kiilastajate' eest. Keskuse tegevyuskava esitas H. Lember, millest selgus, et tegevu-- se peasthiks on ithendada koiki kaasvoltlejaid kGikidel mandritel tihe ,,lipn’ alla ja koondada lati ja leedu keskused iilemaailmseteks | iihisteks sammudeks kui see osu- tub vajalikuks. Kavas on viirista- da mele vabadusvoitlejaid teenete- ristidega ning jatkata milestusris- tide valjaandmist, jatkata kolonei A.. Rebase malestusprojekti “labt vilmist, arendada: tihedat koostood Rovtsis loodud sGjameeste organi: - Satsiooniga ia aidata neid ESTO-80 | Oe Garg Ik. 5) linnapea Kalin Jdgi Oniestwmmiseks | oma. ennastsalgava panuse, mai- 7.