ma
boas
‘a :

roo . mo . eo yt . a ee -: ee Lhe ir wig ele gb aaeihaprhope a Teer bo te
. . Pa Par ie " oe ee rte ee
oe Or i ie a aS abs yee

‘VABA EESTLANE neljapaeval, 31, maj] 1979 — -shursday, May 31, 1976 |

- 1
ie Be ee — wae Se a ee fe ee et el Ee te tt . . ™ copra

4500 kilalist Femi
 fanvepeel |

sg el

; nah Te ae a | pe i . . Et 1
ee . oe ae Ree a a a = Se oe il al ; j

| Lau

upeo simfooniakonsert

Torontos moédunud naidalavahe- ia East York. Siimfooniaorkester pingega kuni ‘saavutas culminat- . a

tusel toimunud laulupidu oli Gi
sissé sisendanud kekkukuuluvus-

_tunde ja vaimustuse. Vastastikuse }
kehtumise vOimaluse l&hemal pin- . | | oe, we oe , di & :
nai yOimaldas Toronto Besti Maja |} 7 3 : _ SOODSAD SUVEHINNAD
poolt korraldatud laulupes rahvapi- :

| | du North York Centennial Centre|]. Motell « guns Kuulse ANTRACOASTAL WATERWAY" diires,
_— Tumis, Ligemale 150) mines! ve “figidal dridele, ddklubidele. ? plokk cokeanist.

I on viiksema lidkmeskonnaga. or-; siooni 16pp-palas. Kahest koorist -
| Kester, juba pikama aja jooksul moodustatud iihendkoor ol: hige- |
,  Luntuks ‘saanud  siimfconilise male 40-liikmeline, hea ja noore
ij Imuusika viljelejena Toronto ida- I hBxiematerjaliga, tuues suutepa-.
asus linnacsas Toronto tuntud raselt helisevang ja diktstoonipuh-
, i, Clifford Poole’t juh- tana esile Kaljo Raidi ,,Olen mina.

/| timisel Orkester oli ndus laulu-| vaike mehikene" ja Tuudor Vet-

[peo siimfooniakontserdil -ka eesti: tiku meeleolulise /»Nokturni™. _ :
sid osa sellest meeteolulisesi -sOp- || muusikat mingima dr. B. Toi tak- | - eR
ruspeost, kus eriti suur osa oli. Kaus adress: sath Flor Motel, 555 N. Riverside Drive, somPane "|| tikepi all, kuna orkestris méangi- i nn Peel he
gemail kiljatistel. | : ff] sid iaasa viluldajad Nora-Mall | Ol SOWStIs ie
Kavalises osas esitasid ,Kulapot- a

Ilrabassil Vitu Varik. Ontu jooksul :Shellist, kes hanildaselt kandva _
a = toodi esilé mitu rahvaviisiga seo-| Ja Kélava tooniga toi esile mi a |
tud helitédd, mille vahel vokaalsel | Metitatlivse ja Kaasaegse VO | ie | T

.
a

) | - 0 IRE RIISMA — erento
sid.“ valiku oma rahvalikest lau- | a - - manitud OSS jg MA | et
Indest ja Kai KSaridi tantsurtihm ot oP EAR ef A I ERIS FP PPPS IETSEEET EE | — ; — =

ee

iihe humoorika pesunaiste motiivi-

, ie
lise tantsu. Selle koreograafia, kos- | | poclel noortekoor. ,,Lootus" Ro a inning in cCorius ore :
_ ee ee eens semarie Lindau ja kammerkoor | *aaStegev Vee! thee ; :
-titimid je kujunduse olf teimud Kai Kothajdrve 7 Toimetusele saadetud semarig [and au Jaan menicoor | i. Raidl .Varietsooone orkest :
Kaarid, kes lisaks tantsis ise ka skaudiradade! , . OR kirjandus iihinesid kahe laulu puhul ja vii-| Tile‘. (moderato, finale) oli tehni- a 1
ithe lihtsameelse -poisi osa. Teised Hid ait pre apdeied . - __|mases kantaadis koos orkestriga,|/iselt Kontserdi néudvaim pala me
tantsijad - olid ‘Ere Kirsipuu, Whe KOTKAJARVE — SUVE On SA8- . sia VARRAK nr. 4 —— 1979, Chie _ . | loma vahelduvate seg artitmd d eg.
Lilleorg, Linda Karuks, Ava Kiilas-|bumas Kotkajarvele je elu -hak-) —— ' | numbriga jitkab Varrak oma tile-| sesti siimfooniamuusika on ol-| ja varlatsooonide taotlustega, mi- :
pea, Vera Grayson, Anne Kaarid|kab kihisema Muskoka Kaljude| ("game  |minekut veelgi ena inglise kee-| nig yithem viljeletiid ala: oma|da ovkester aga meeldiva kerguse 1
ja David Smith. Eitekanne voeit, ol anit aeeirinie means. | 7 Hele. gna artikleist on! siimfooniaorkestri Organiseerimi-|ga lahendas. am:
‘suure aplausiga vastu. © slaigul on Aj ATES Pea- . Samar Prande: nimeta. iga »Mis takistab| ne pole olnud véimalik. Seekord- a : .
.* uslg miselt mustad karbsed ja ‘siised | © Para Aarner Tranasi kooli| yenelasi veelgi vallutamast" »De- tne PO eats stuntoonialrontserdi- | Voimsalcs Ypuputindites oli Ro t |
Ulejaiinud cosas mingis ,Kaja"| nino neid aplalt neelavad piiksu- | Opilane Rootsis, korraldas hiliuti kaad tagasi — valimised Kana-|jo ins ainult eesti muusikat egi-| TO kantaat. Sina suudad. Kir- ea |
orkester tantsumuusikat,  kaidi_ vad konnad. Kuid peagi langeb |0™ koolis Eestit tutvustava nditu-| 4 “ VW: Tuusa ,UFO, UurO“. tasti, dratas suurt huvi ja t0i kok- jutatud A. Viirlaidi sénadele 1968. i. )
 lauast lauda tultavatega kohtumas konnade peen-korge _ vilistamine se. Sama koolt Opetaja “Asplund! sw Pensa ,,Sakala Partisanide ku tinuliic kuulajaskonna, ‘la. ja Besti Vabariligi 60. aastapie. x
a 6=6Cst«<SstC*étéSS stant. ernd tSssiselt iihise eesti} madalaks ‘krooksumiseks ning|Ulleb kohaliku ajalehe teatel, et] pataljon“, E. Holkeri ,Rahu tuli -lya aktusel esiettekandel olnud. !
eee) 6 ~6CUC~C~«‘<‘<‘‘i;é‘ém ON,” «<= ures? KaugusteSt) putukad peavad Tuumi. andma Monica tOS on parim mis ta teab.) iicxi, V. Obeti ,Aegade lend“,|. Esimesel poolel asitati M. Lii-|Kaastegevad olid bariton Avo . : |
: 7 a + _ _ olid kokku tulnud. a _ linnaksrast sanbuvaile suvitajai- Monica oll valinud oma ajaloo tage lugejakiriad ja toimetaia jrels6- digi 1906. 4. ,Vanemnuise" avani- Kibtask, bass Andres -Raudsepp, ‘
oo | e, Mii on suvi tulmud eesti skau- jm aineks uievaate Hest ajaloost.| na. _ dustuseks loodud ,dAvaming-fan-|noortekoor ,,Lootus“ ja kammer- ; | Sb
ESTO.80 boetuse | tide laagrialadele juba 25 aastat| Teemaga tutvumisel tekkis tal nét ; , \taasia“, kus helilooja on kahest|kcor Estonia‘ ning slimfoonl- — :
| }  \ja tamavurie on niisiis 26-es. tise mote, mis sai teoks Hesti Rak- "Gustav: Rank SEST UMMAR-| muusikalisest moatiivist ja eesti|orkester, vormides ithiselt selle i
summad iaekuvad . —_ “Motted ui tav ad ta asi + yustondi Raasabil. ce | , GUSEST MAATLMAST'. Lébiela- rahvaviisist arendanud nitatusliku- rahvusliku sisuga helit@o paezu- ‘
STOKHOLM — festlased toeta- | | tu, natu. ja kuuldu pohjel Kirja} ma t06, kus varvirohkelt yaljen-|laskonna: manifestatsiooniks, us- ,
| “ 4 sada aastat tallatud skaudiradu ® Jaan Pennar ja Eev MW dud. Vilis Festi & EMP pres . ; 1s ’ |
ESTO-80 labiviimist vordlem i: | j ch erike pan a" ? dus eesti Salandialese rahva, elu- KU sisendavaks welt. Siruidad’ k&- _ : Wy Ak
vad Kotkajarvel. Palju on ‘shin vahe- kh Im 1970. 955 lk ; . . ws . | f
_ ‘si basti; iitleb Harri Harm, Majan-| peal muutunud: shitatud, | Kangro. abiellusid. 22. imaji|Stokholm 1979. 255 Tk. tunnetus ja lootus susnadeks. Selles kantaadis on sf J
“a etoimkonna wht.  Kgesolaval peat Muu. id, lagune-| \rinchenis,  Poliitiliste teaduste | | _ R. 'Toi -kasutanud traditsiooniliste.
dustoimkenna juht. Kéesoleval | ny, parandatud, wuesti ehitatud,] .. : .| BALTIMORE FESTI ORCANT. i “ | ; : .
tal ‘a sthiks 900000 kr. doktor Jaan Pennar on Radio Li- “ue Heino Elleri viteosaline , Muusi-}votete kOival Ka kaasaegsemaid _ | Bige
aastal on mele stihl (NH) laendatud, mouudetud jne. Vana- berty balti osakonna juhataja SATSIOONIDE BULLETAAN or. kat kealnilidete" ? kioor| rakerdamise véitteid. rigiki .

jEova Merike Kangro, kirjanik 140 — 1979. Sisus: Truuta ,,Emade-
Bernard Kangro ititar, thdtab Ra. |paeva ema — Helmi Maelo“; T.E.
dio Liberty ¢ eesti saadete toimetu- Sis kui ,,kinsatus“ tuli Baltimore
Ses, | jHesti Majja..."“, jk ,LObus lan-

lest on. sliamaani Juba 230 000 1ae-
kunud. Ulejéénucd 70000 kreoni
peaks ka olema vormalic kokku

olnud kaasas jahutamatult seotud
Kotkajirve arenguga idik need

aastad, ‘kuid eriti just need 166-
Korjata. | a

7 rikikad algusaastad.
ESTO-80 on juba varem saanud

tud rahvaviisiga ja Koloriidilt ees-
17000 krooni Kommuuni]t.. Nittid Sel kevadel pithitses Raudhabe-

tiline. Virmaseks olid Kkaks C.
Kreegi eesti rahvaviisi seadet or-
kestrile ,Meil aiaiairne tinavas"
paevachin", ,,Lehekillg noortele”.| ja .Oles mui heli“, milliste tédde
® Esitilstuna BELK koguduse W.M. ,,Naiskoori ja laulumeeste| orkestreerimisel on Kreegil oma
ndukogu decosolek peeti Eesti Ko-|thine kevadpidu", lisaks robkestt| tatwpoeglik ‘tiisedus ja iiksikuile
dus. Kogudus pidas 1978. a. seit-|lithiteateid -ja erilehekiiljel teade, instrumentidele antud erivirvin-
se jumalateenistust ja kolm pe. |&t eeloleval suvel 2. ja 3. juunil fol-| oud toonud esile rahvaviisidesse MMPEO EI |
Tekonnadhtut. Kogudusel oli aas-}mub eestlastele tilemaailmselt tut- | katketud vol. _| Saitnud osavotjad sooja tunnete —
ta alguses 278 liiget, neist lahkus }'#¥as Hopkins Plaza valjakul Eesti). a. ‘| ga: eesti siimfoonilise muusika
aasta jooksul surma libi 5 ja elu- Pidustus. Kavas on rahvamiuusikat, Ometi jaitis koniserdi esimene | vastu, tinu dr. R. Toi organisee-
koha muudatuse tottu 4; Uusi lik. rahvatantsu, moodsat naisvoimie- bool teatud melanhoolse ja mono-|rimisele ja vasimatule tegevusele.
meid tuli juurde 3. Aasta 1épul olj| Mist ya mitmesugused naitised. | toonse vairvingu. Kava teine pool | selie irituse teastamise] ja kand-
koguduses 136 mees- ja 136 Rais. aga oli koostatid . iiha téusva “misel,
liiget. Majanduse poolel selgus, et: VAIGED POLLUD nr. 69 — |
likmemeksudest on saadnd 2.300 1978. Toronto Fest Baptisti 0 een
Rootsi krooni (ca 800 doilarit). puduse Misjonitoimkonna - viilja- | __m:qsremneungsnevasmtemeemunsnune ee
lisaks on tehtud ‘annetusi 2560,° e. Sisus M. Polasheki Inuletus ee BR Y INSTALLERS :
krooni ulatuses ja toetusi 1686 flea te phere. Gotu" oo oe -— - .
reks on jumnalafecnistuste via, | Grint Arge tart! _Sirot _ lastatleerime ja parandame

S ae 2 p " 7" e , ,*
miseks opetaja saamine. . |mitmeid Hihemaid palasid, misio- | KUTTES EADELDISI :
hikirju Louna-Aafrikast, Uus-Gui- Lati ettevite ©. Hel, dhtuti.
|  |neast, Oliofast, Argentiinast, Kali- : _ ae | a 7
simnipieva. Ning peremehe én-|forniast, Brasiiliast, Indiast, Jaa-|q. 9 ~. ¥* IVANS Sn : _ | -R, BULOVS
nitlussénade ja ldbusa  vestluse |panist, Alma Nii luuletus Anika | oe |
saaitel mOGduski hubane Ghtu. ies!" ja veateid.

a 2h oe

mist ja.isegi kanjurniseni wlatuvat —
dramagstikat, mis kasveas esile or-
kestri poolt loodud taustast. See
voimas helit66 kahe heatasemeli-
se Koori, solistide je orkestri esi-
tusel teenis palju aplausi nme¢ sei-
le lOpuosa tuli kordamisele,

12 ees

—

| aus toetustaotlus sisse _antud mete pere oma 2s-ndat aastapae-
-.. 100000 Kreoni ulatuses. va perekondiiku koosvitbimisega
| ESTO-80 biiroo avati 1. mail Res. | Tessoranis Old Mill, Etobicoke’is.
ft Majas Stokholmis, Sissekaik on Juubelipeo organiseerijaks oli
ctse tinavalt. noomperemees Pliroja. Tervituss6-
Fsialeu on Eesti Komitee amet. nad ligemale 30-lisele laudkonna-
nikud omavehel-dra jaganud: biirco le, kelle huigas Kiulalisena viibis
| lahtihoidmise, Varsti lcodab -ma- | “rsionanide poremees Timar Rar
jandustoimkond saada méne arhii- ener a " Aiaton lies " okkiayatte
vitédtaja, kes voiks pidevalt ii. |S SOTREES. BEMCHISS  RORKUVOL
roos tédtada. | pere {G0st ja tegevusest tegi ‘ir-
jamees Pihlberg. Ta meenutas ka
save VO1 parinval. juhul suve lopul:. nee ‘ak ‘i ha bemele ges ole be
— Ka nbviisi on meil voimalik vil. kes téhtede taha.
saada kokku raha ettevalmistus-} ” ~~ TO
_ téOde labiviimiseks, atleb Harri} Koos pere juubeliaastapievaga
Harm. pidasid oma siinnipfeva kaks pe-
TOG jahep kogu nog intensiivse- Teliiget: kala- ja jahiringi esimees | -
 maks. Arvatavasti jagaiakse ma-;| Peep Aljas ning pere asutaja-liige
ES - jJandustoimkond lghemal ajal nel-|ja kova t66émees Kolkajirve ta-
cee 8 ~§€6©6hC|hlCM™SC(é&a eri ssa: piletid, milestusese- : jamisel, Arvo -Kingissepp, kes
Le aed, raamatupidamine ja PR. | ipithitses koos perega oma 50-ndat

oe, ee Zari +

Rsimene laulupeo -iiritus oli )

Piletite miiiik heb. lahti parast

en) et ee Tee ee eee en |

— = Tee

. etait foe oe it sees Eas 2S a Ss ee Renee trae orci re CLES ee Ee ; coost harra Egbert ¥Youm Uexkulli 3 ja. vaatamiseks Tl lint purjelitele. elatanud toomharra ‘ities kova mis. Ja mina vaatasin tans viga. ,

a oo oe -k6rgest soost ning voorusliku fré6- kuj ka mitte-sakstele. Ja nende ti- haalega ja kOigi kuuldes noorema-jnobedalt enese taha.ja nigin, et — 49:
| _ AINO KALLAS - oo like Alieth von Risebiteri pulmad. kd on olnud tileni iustud ‘kuld- le:

femagi need sanad oli kuulnud, |
sest ta oli lpris kahvatu, ning veri a
ta noortelt poskedelt oli kadunud.

Aga kutsed sellesse saaja oli saa-.keede ja suletuttidega, nOnda ‘et “Seal on tore mesipuu, Vli .ta
oma majanurka, — kui-hakkab pe-

— | deiud imber kogu maa koigisse iiks neist on itheksa koormat ruk-
‘Bar ara von Teohusen | } lossidesse ja mOisatesse juba vee-|keid maksma ldinud. Ning siis on'ret heitma, ehk jatkub minulegi.“

_ |rand ajastaega varem, ning oli;mitte-saksu jooksnud suurte hulka-] Sellest siindis suur naerulagin ja
. palgatud iiks jsedraline sikertarius dena neid vaatama alevitest ja vil- kisategemine. Aga mina nigin, et
selle jaoks. Et itkski mois Liivi-|jaspoolt mitiirisid, kus on nende'Rannu proua Anna von Tédweni
_|maai ep oleks voimud mahutada jelukohad, ja ka mnigi auvilart |siida oli rddmus kéigest. tihelepa-
pumas | chesesse Mil suurt vGOraste hulka jpiirjel ja hantlanger on jétnud poo- jnekust.’ mis tema vennatittre osaks
| | (}siis oli Tallinna linnas iiitritnd suur |leli oma t36, moni oma kruusite-|langes. a veel samal ohtul oli ta tilepea-

9. ; . _ fegildisaal, sest mil peigmees kuijgemise, moni Olepruulimise voi} Nii ratsutasid nad kord jalle ron-

lid ‘suurest h kaela ja kellelegi teatamata alus-
- | morsja olid ‘stu ning téhtsast'ka sauna idata habemeaj amise, et| gis médda linna, ja neitsi Barbara|tanud teekonda Réngu p i-
Aga kui neitsiken. Barbara oli, naga ta oli. iileni kalliste helmeste- soot. 7 pida} Is | tanud da Rongu poole, al

| ‘néha seda rongiktiku. | - lihes nendega. Kui nad selle tornijnult: iihe snlase saatel, suuvreks.
seilseteist ajastaega varaks saa-|¢a tipitud kaelast kumi hdlmadest| Aga sestsinasest saajapidust ja} Nii on ka neitsi Barbara ja tema jl&hedale olid joudnud, mida kutsu- |imestuseks suurtsugu proua Anna
nud ja ka esimene kord Issanda !saadik. Ja veel kdis selle iilikonna |ieistest sellesarnastest, fagn neid|anvaart Tidi igakord olned. ithes|takse Kiek in de Kok, siis kostis| von Tédwenile, kes ei teadnud,
Armulaval kAinud, siis leidis tema. juurde mantel, mis oli seestpoolt | sel. jumalakartmatul ajal toime|teistega rongis, igaiiks oma raisu-|minu k6rva, et tiks naispool titlesjmis‘ta vennatiitre meele nit akc
kOrgestsiindinud Padi, kes oli tiht-|ilvese nahast, kuid péaltpoolt pur-j pandi Saatana ja tema valehingede ga, ! maarahva keeli: _ oli timber pooranud.

- Hast ta eestkostja, et dige aeg oli:puri Kalevist, nirgi nahaga palis-!meeleheaks. sest teie parast on | Aga loul saajavoorad nonda end} ,,Vaata toda kuldseetikuga, eks| Aga nit suuri asja on juhuslikud

. katte joudnud niidata neitsikest jaltud ja kcullaga. kdekott ning suured{ots ja hukatus tuinud sellele maa- jkiillait lihtrahvale olid néidanud, | paista ta kui altariingel.‘* sanad korda. | .
_ selkombel temale kolyulist ning |kullast kaelakeed ning védketid, 3 - ar ta nates noitsi mel alt kar vest kae

fe | : ‘Haksid nad gildisaali, kuhu neile| Siis vaatasin minagi taha ja n4-
| seisusekohast. abixaasat otsida Lii-|mis kaalusid- iihtekokku cuuskuim- - Kummatigi on need pulmapeod olid pidulauad valmistud. Bi pee-|gin neitsi Barbarat ta kuldiilikon-|vus, mille péhja ep ole mdddetud.
\° | vimaa noorte ritterite hulgast. Sest | mend loodi. olnud sellepoolest taihtsad, et nen-{tud seal sddgipalvet ega lauldudinas; mis oli nii raske, et ta pidi| Ning Tallinnas kaign’ jarel on
| _ heitsikese vend, Rannu harra ritter| Sddrast toredust. - ep. oldud veel: del on neitsi Barbara dige Jarel- ténulaulu, vaid Kkohe algas pressi-|nérkema selie Koorma all, ja tema neitsi. Barbara riputanud. kappl
, Jirgen, kes nitsema oli seaduse:nahtud isegi Liivimaal ei aadlik- | andmatu iscloom ennast esimene!mine ja lnigsé6mine ning liigjoo-|mustad hiuksed olid kammitud|oma kuldkoelise undruku celnud
jarei tema: eestkostia, ei kaluta-;kude ega piirjelite hulgas, olpugitkord néidanud, koigile imestuseks | mine. Ei suuda keel konelda, kui meelekohtadel korgele ning kaetud preva Tadile: |
ene nud cia aega niisuguste asjade ef nil Tallinna kui Tartu ja ka Rak-|ning paljudele meelepahaks. mity nuumbhiarga, siga, bane ja|kuldvorguga. | 98 void miitia selle dilikonna
Be eS os : | peale. | vere’ naispooled oma patuse ihuj Nénda oli siis nendele pidudele | kapluuni, samuti. kui metsKitse ja} Ja ta oli ni lipris kaunis. vaada-|kulla kaalu jirgi, mu armuline Ta-
wae ULI Se i |  ” Seepdirast laskis Rorgest sgost | kaitsmises ning ehtimises just ker- pROKKU. tulnud parishirrasid ja rit- shekala ses pidulauas on fra s6d-|ia, kui ta noorena ja priskena ron- di, kui tahad, ja. anda- vaestele,
emand Anna von. Tédwen, ‘Kelle esti jarele ei anna. Nonda oli ka; tereid kéigist Liivimaa nurkadest ‘dud Nii on ka mitmed ritterid gis ratsutas, et mu vana stida va- iga mina ei pane seda enam oma
-~Stida Tippus kinni maapealses tore- palju seesuguseid, kes mii sala kuijithes perekondade ja kannupoiste jvoistu Slut. joonud puust kaussi-|bises, sest mina kartsin ta sure. selga!‘
duses, nii et ta seda kummardas avalikult seda toredust pahaks pa- ning palgaliste ya sulastega, nii et/ dest, mis clid nii suured, et neis{|matu hinge Ondsuse pirast, mis oli] ; Siis vihastab Réngu. proa, ta
_ | nagu paganad oma jumalaid, val-|nid ja nii noorele neilsile kolbma- | neid thiekokku loeti mitusada hin- agjasindinad last. oleks vOinud|mulle kaflim.ta maapealsest On-| Tadi, selle tile ja titleh:
mistada oma. vennatiitrele Barba- | tuks pidasid ning arvasid selle pa-ige. Ja neile ei jétkunud: ka iihe Inesta, Ja nad ep ole jairele jatnud, | nest. a | ,fanamatu laps, kas-sa et oska
rale riide, mida neli Smblustiidra-;remini siindivat abielunaisele. Ja|linna trommilidjatest, -vaid olid | ‘enne kui k@ik laua alla langenud.} Aga tiks lombak mees tee dures, | sellest lugu pidada, mis on sing
Rut kolm kuukeerdu Smblesid hoiatasid tdsiselt, et see veel Ka iteile pidu peale tellitud maavalit. | | Aga kuigi Olut oli ni palju, et gil- }keflel oli nahaparkija pdll ees, iit heaks tehtud? |
Rongu lossis. Ja Anna von Todwe-/hetsuse ning silmaveega lopeb. Seja Ja ka sdjavie trummid ning | -disaali porand jainetas, ja tantsu les, ja ka seda ‘kuulsin mina sel-| Ja Barbara titleb:
nt soov oli, et kellelgi ei pea olema, Aga neitsiken Barbara ep olnud | kaugete linnade pillimehed. tajaks pidi heinu losivatamiselks to0- gest: | Ei ole Sige et oleksin tinama-
sellesarnast itikonda nagu temajise kiill selles toreduses sitiidi} Nii on nad. siis pidu pidanud ja “dama, ometi on nad sellega oma!’ ,,Eks olegi see , Paabeli hoor ise/tu! Kuid see tuldseetik on liga |
-_-vennatiitrel. Nonda sai seesinane vaid tema auviart Tadi, kelle-soov | ' ratsutanud mitn korda suure saat-: alandlikxust iiles naidanud, et vei- ilmutamise raamatust? Sellesinat-| raske mi minule, mu armuline eT
riie kéne alla tile terve Litvimaa | see oli. 7 ‘kormaga valjaspoole linna miitiri.’ pisid ei joodud ega hébelusikatega -se tilikonna kulla eest vGiks thuka- | | |
ja veel Leedu ia Pohla riigiski.; Siis vyottis Ronsu prous: Anna sid ja jalle tagast ning kaks korda ej sdddud. - tet saada tuhandele viletsale.* |
sest ta olt iileni kuldniitidest koo-| von Tédwen oma vennatiitre Bar- mooda gildisaalist, trummide po-- Aga neitsi Barbara iimber on -. Kui mina need satad Barbarast : | (Jérpneb)
hara enesega ‘tihes Tallinna linna, Yinal ja mengu saatel, nididates noored ritterid sumisenud otsekui kuulsin,.siis jahmatasin mina, ‘sest| Oo |
kus pidid peelud saama longest nonda oma toredust _maailmale, smesilinmnd mesilille timber. Ja uks tema oli veel lapsukene minu sil- j

Ja-kui me jille gildisaali yOudsi-
me, siis oli neitst Barbara kohe
teiste hulgast lahkunud ja otsekohe
oma korteri pogenenud, suurtsugu -
neitsile hoopis kolbmatul kombel.

r te -_— oe se ee os 7 = F
= . 2 ll wy area " a
ee = i _

'
Se att oe

phar dee oe ahd

Uks jut Liivimaalt :

a my. “ “ coe
wires ee oe Sete

be a ics

ro
os

Meee Tega
i er
eb = oe,

ee rel
_

Se
ee

‘ae tad, nii et oleks véinud. ta puhta
Po i slge kulla Kaela Bre misila,

ros rey a aa Se ee era i Ce I at . "as rite Te wei at, i. Lye 1 1 .