n

“Nahonal Lib
| Hiblethonue aoa |

181978 |
P REWER SECTION
ere :

i view Ave, Toronto, Ont. Canada
0 Tel. 466-0931 |

— -¢ —
Toimetajad: A, Rebane. ja 8.

{ Veidendatm,
| Toimetaja New Yorgis B. Par |

“Mele Eu toimetus ja talitus Eesti |
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K.2R6, Canada @ Tel. 466-0951 |

j Tellimiste ja kuulutuste vastuyotmi |

y ne igal tocp., kl. 9 h.-5 pL, esmasp., ja

, neljap. kl. 9 h-8 6. Laup.-kl. 9 h-l pl, |

i Tellimishinnad: Kanadas: { a. $24.00,

6 k: $13.00, 3k. $8.50. USA-sse: 1 a. |

| $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00, Ulemere: |

| Maadesse: ja. ‘$30.00, 6 k. 316.00, 1

i 3: k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:

f 1 a. $13.50,-6'k. $6.75. Kiri ja Jenne |

aan USA-sse: 1-a. $14.50, 6 k:

$7.25. Lennupostili
pidesse: 1. a. $23. 0 k. B15.

 Uksiknumbér — 5c.

Ulemeremaze.

FF - Kuulutushinnad: 1 toll iihel veerul:
B esikiliel $3.75, tekstis $3.50, kuulu-

tuste kiiljel $3.25.

os Nr. 3 (486) 1978 5

gIT™. « .

Second Class Mail Registration No; 1384.

delwar. 1.

"-NELJAPAEVAL 3 AUGUSTE — - THURSDAY, AUGUST 3

. al tee

~ MAAKONDLIKUD RAHVAPIDUSTUSED
~ KOONDASID LIGI 3000

|» Vaatamata ebasoodsale timate lt Moonstone'is peetud es
Milidi umbes 1700 nadset, Kui arvata juurde arvukad tegelased, :
korraldajad osavotjate arvu ligi kolmetubandele, |

Kuici oli vilhmane, kais juba va-
rastest hommikutundidest  vilgas
t66. -,Jarvamaal” noored ehitasid
lavapiltt A. H. Tammsaare ,,Tode ja
 Oiguse“ ‘dramatiseeringu . katkendi
esitamiseks; ,Yoompeal" oldi tege-
vuses miaakondade vappide tles-
seadmisega, Vorulased — ehitasid
_,Munamiele“ vaatetorni jne. igal
maakonnal ‘oli midagi teha ja vib
_mistleda, Kéigil oli .aga kiisimus,
kas ilm muutub paremaks ja -kas
vihm Jakkab? Lahenes . pidustuse
avamiseks ettenahtud ki; 1 pJ.-Pil-
ved hérenesid ja vwihma sagarad lak:
_kasid. |

Vahese hilinemisega | kostis Esto.
nia orkestrilt ,,Tulge kokku' ja Selle
| jarele O'Canada, Kiliamiangude abi-
- psimees A, Kelder avasGnas tervitas
osavotjaid ja piiskep ‘Karl Raud-
sepp pidas siititdva vaimuliku kéne
ta palvuse. Lauldi ,Issand, sa hama-
ral ajal“ ja ,,Onnista ja hoia . a
AVAMINE
. R&R Kreem avas Killaméngud, bel
des tere tulemast kiilalistele -ligidalt
ja kaugelt,, Pohja-Ameerika konti-

| ob

nendut ja Rootsist. ~Kul meile ette

heidetakse, et elame minevikus ja
Killamangud viivad meid tagasi mi-
nevikku, .siis tahaksin - veel kord
iitélda, et ,,.Minevik on tuleviku isa’.
Minevikuta pole tulevikku ... Kil-
Jamangud on eesti vaimu ja eesti
SU toigendus, nad on tuikike armas-
tust. Ja. vennavaimu, naeru’ 4a infor-
Inaalsust .. . noorte ja vanade kok-

kutulek, et tunnetada eestl valmu ja

usu parandit. Meie rahvas on suu-
reks kasvanud just lihtsuse ja rah-
| vaparasuscea, mis inimesed iikstei-
scle Jahemale toob, Mulle on Kodu-
‘Bestist saabunud susi, mis -yoactud
Lembitule kuuluvalt mddgalt Loha-
vere linnusese. See stisi kdneleb ise-
enesest Ja me mGistame seda kénet,
Selles vaimus avan ma tina ka Kil
lamangud Mconstone'is, Kanadas.,
JOekaaru kasvandikkude  kGne-
koor, gruppides maakondade vappi-
de taga, esitas E. Ruubergi kcosta-
ttud teksti ,Hesti hoim’, Kénekoor!
juhtis Viive Lomax. Kénekoor lépe-
tas Visnapuu sonadega: _,,Aastatu-
handed on sinu kates, pea vasiu

fe - ae att er
Pra ce ’ ee
ees te

Sheree te gee

a8. ‘Norvell, kes aastate -

: neks, ime meenutame,

koidab mete rahvale .

arutust.

, estest Killamdngudest ceavilt rohkearvuline,
psed ja hilised tulijad arvestasid moned

rahvas ja maa! Eestis voolab mu
élulate -—- hola kinm, rl Kawa, kui
Saad!" :

MUNAMAELT SOGME | LAHENE

-E. ¥. aupeakonsul I. Heinsoo ter-

"| vitades kOiki maakondlikust kokku-

tulekust osavdtjaid, kdiki kes oma
panuse on andnud selle korraldami-
seks. kGiki kes saabunud vialjast-
poolt Kanada eestlaskonna pure, tt-
les: ,Qleme kogunenud siia loodus-
kaunisse Ontario  siidamesse, et
iiheskoos mieenutada paiku ja siind-
musi, kohata omakandi inimesi ja
uuendada roostetanud: tutvusi. Ole-
me tulnud meenutama oma hille,
mis kikusid Peipsi rannalt Ladne-
mere rannani ja Munamae metsalt
murult lahke Soome laheni .
iikskoik, kuhu eesilane ka ei “kogu-|' '

meilt vOeti vagivaldselt ja vastu
rahvusvahelisi Gigusi . . . iiheskoos
kinnitame oma ‘usku, et kord. tuleb
aeg, kiti vabaduse kuldne paike taas ;
“ Aupeakon-'

su! lépetas oma tervituse BLY, vii
mase presidend: kK. Pats'i sonadega
ta vilmasest kirjast oma vangip6l-
-|yest:" Mina olen uhke, meie kindla-.
»| meelne rahvas, olge julged ja.kind-
lad ja pitidke jOuda meie suurele
eesmargile; nimelt, et vabaks saak-
std mcie Kkodud meie vabal kodu-
maall Aupeakonsul lépetas L: Koi-
dula sonadega: Mu. Eestimaa, oh
looda: ka aiad muutvad. Meil Lule:
vased tunnid veel toovad kinnitust.

Kat kindialt! Pea piisti! Aeg annab

|

Estonia orkestri poolt esitatud
»Kalevite Kanis’t’ jarele Sihtasutus
Eesti Paevad Kanadas.esimees Té-
nu Tosine, tutvustas aktusekonele-
jat, ,Eesti 80 esimeest Richard
jooksul on

ee < :  mitmel korral. kaasa elanud ja _juth-

‘Monaniie vaatetorn” Vorumaal, mille ees: mangib \Piiberi keor'. Vasa-

kul’: August: Tuvikene tervitab tailalist.

Haanja raiis reel Tiganiki p puutt .

Fote — G. Haamer

| MINEVIKU ALUSMUDR 7

i) {munud siindmustest.

Foto — 0. >, Hasmer

OU LL Ol a: aN BHOOUGLEE {vevwveusnavansrouovavMGoioiovBueresntioeUn Medes akaHENeeMieTNea

EasuonONGleraOMOHONSHANCHDEHD HOMAHE HEHE etait

TE. Nise! Jéekadra Lastesuvekodu kérraldab.

VALGUSPEC

 JGekaaru spordivaljakul: laupdeval, IZ, augustit O78
kell 1 830 ohtut, Eeskava lastelt, Binelaud.

ganna CUDERES No oA ENOROONRENOseN EURO sR

S nmin engunngioanane anmnsisena are

praegu. Laanemaailmas

nemates hae

tinud eestlaste’ rindamisi ile maa-
kera. Ta tahendas ka, et ,,Eestlastel
on pikk suurirituste korraldamise
ajalugu. Uuerm moment selles aja-
loos on tanane kokkutulek. Jargsmi-
sel aastal tahistame .110, aastat ees-
ti csimesest Jaulupeost ja 1980. aas-
tal cotavad meid TIT UEP. ‘Stock.
holmis. Nende writuste kaudu saa-
i |

tast"

R. Norvell oma kanes analtiiisis
mei¢ rahvusgrupi olukorda pagulu-
ses. Olles kodumaalt' eema! juba 34
aastat, aeg mille jooksul on joudnud
vorsuda wks, vGi vast juba aks. ge-
neratsiooni uusi eestlasi, kellet puu-
duvad isikhkud midlestused séal toi-
Koneleja ar-
vas, et pole pohjendatud novrema
gencratsiooni poolt tehtud ¢tichet
ted, et takerdume liiga minevikku,
selle asemel, et olla -olevikus. Kéne-
leja titles: |,Meie ef saa teha Mijne-
vikku clematuks. Igal kultwwrahval
on oma minevik, oma ajalueu, omad
traditsioonid; scega on mincvik see
| alusmiitir, millele saame ehitada
oma tuleviku .., .“ Kéineleja arvates
teab meie. pealekasvav poly liga va-

he, meie esiisade ja ka meie Vane-

mate minevikust. Ta titles: Mitte

ainult noored, vaid ka taiskasvanud

20 ja 35 aasta vahel ei tea pahatihti
pohjust, miks: nende vyanemad on
., . oamnuti
ei teata Eesti kohutavast saatusest
19401944 egg tanapdevast. Kus pei-
tub siin viga? Arvatavastl just Var
“ Edasi vaatles koneleja
Néukogude Liidu - okupatsioom alt
elavate eestlaste olukorda, kus Vene-
laste arv kasvab hirmudratavalt, ol-

les juba 32% koeu elanike arvust

Festis, -Venelaste -arvu kasvamise

Pohjusi on koneleja arvates Kolra:

me tutvustada eestlasi ja Eesti saa-|

. aga | & iE :

vast ringkaipul maakondades. |

madal tive eestlaste hulgas, lelseks,
on Eesti’ kéige Korgema elutaseme-!
ga ala Noukogude Liidus, mis mee:
litab venelasi sisserandama ja kol-
mandaks NGukogude sihilik rahvus-
pbliitika “—- .iimberrahvustamine.
»Just venestamine Ja politiline alla-
surumine tekitab aga kodumaal vas-
\upidise effekti; tahetakse olla eest-
jased, tahetakse raakida ainult ees-
tt keelt {eriti noored} ja see on iga-
line auasi.”
EESTI NOORUS

Kasitledes clukorda vabas maail-

mas, kus eéstlaste arv umbes 100.
000, neist 15-20.000 pooleestlast (uks

‘vanematest muuiane}, nad lahkusid

kodumaalt 34 aastat tagasi lootuse-
ca, et eema@lolek kestab  liihikest
aega, kuid olukord ‘kujunes teiseks.
Pessimistlikud ennustajad on kuu-
lutanud et eesti noorsugu kaob,
kuid veel pole ta kadunud ega kao ka
edaspidi. ,,VGodrstl on saavutatud pal-
ju kultuurilisel alal, mida téendavad
eesti Kirjastajate pooit ‘kirjastatud
raamatud paguluses, teatrid, Eunsti-
looted, poliitiline aktiivsus fne." -Ke-
dumaa eestiastele on teadmine, et vi-
lismaal vabaduses pole neid unista-
tud ja et meie jatkame edasi vortlust,.
piilides valgustada oma asukchamaa-
de valitsusi ja poliitikuid ‘t6elisest
Olukorrast okupeeritud Eestis — see

| annab ka nelle joudu trotsida ' venes-

iamist,” 8
LABI MAAKONDADE

_ Et aktuse algus ilma t6ttu hilines
ja ka k6une pikemaks kujunes, Sits
siirduii kohe peale aktuse loppu-maa-
kondadesse tervituskiilaskdigule, ala
tes’ Harjumaaga.

,sade" grupp, koosseisus Merike
Toomes, Kristiina Meiboom ja And-
res Tamm Vanemgaidide .koor G.
Mitt’'i juhatusel esitasid mGne laulu. | .
Teadustajana tegutses Anne Tull.

‘Har ‘umaalt siirdutt Viljandimaale.
Labtc «Tere tulemast” varavast |

paistis , Viljandi jarv" ja lossivare-,

med". Jarvekaldal paadis paadimees

sinisilmalise neiuga. Paremal kuulus

,oeas are” suupoolistega. Maavanem
J. Vil
tele, kelle hulk yaevalt mahtus Mulgi-
maa maaalale. Teadustajana E, Kink}

tiftvustas maavanemat huumorikalt)

kui isikut, kelle stiikks -voiks ajada
mitte just meeldivat ima. Caulume-
hed laulsid ,ROGmsad  laulumehed"
ja ,Kuule kuidas haali helab” Harri

Toi juhatusel ja selle jarele tihislau-
Juna kahe akordeoni saatel ,,Viljandi

paadimees”. Lahkuti _,,Mulgimaal,
seal on hea elada’ helide saatel.
Jarvamaal andis H. Lepni lihike-
se seletuse A. H. Tammsaare ,,Var-
gamie’st", mille -jarele esitati H.
Miirk’t lavastusel liihike H. Lepne
poolt Koostatud dramatiseering ,,16-

na-itles lere tulemast ktilalis-

1400 Kuubalast
Janges Aafrikas.

CIA on teinud kindlaks, et senini
on Aafrikas langenud vahernalt 1400
kuubalast voditluses ‘kommunismi
vastastega. Haavatuid on tile 5000-de
Kdige suuremad kaotused on An-
goolas ja. Abessiinias. Kuubalisi. on
Aafrikas praegu Ule 50.000-de. -

Hina ja USA vahe-
korrad paranevad

Arvatakse, et Hiina ja USA vahe-
kordade paranemisele aitab kaasa
peaministri abi Teng Hsiao-ping,
kes andis selleks thele ameeriklasie
delegatsioonile. suuri jootusi. Hiina
tactleb USA-st tehnikat ja relvi oma
armee’ moderniseerimiseks. Taiwani
kiisimuses muutuvad hiinlased jare-
leandlikumaks,

Kanadlane sai
Moskvas 8 aastat
vangistust

53. aastane Asta Sokov miisteti
é, aastaks orjalaagri. Teda siiiidista-
tl selles, et ta taotles Moskva -len-
nuviiljal N.-Litdust tuua valja asju,
mida seal peeti harulduseks. Kuid
peasuuidistuseks kohtus oli asjaclu,

et Moskva loeb teda N. Liidu-koda- |

nikuks, sest ta on. sundinud N. Lij-
dus saksa vanemaiest, lahkus aaa
a. ja keeldus kodumaale lagasi mi. | N
nemast. Viimane asjaclu on nagu
demoklesé médk. ka kéikide kodu-
maad Kiilastavate eestlaste peade ko-
hal, Neid vdidakse igal ajal vangis-
iada mone kummialise tollimadruse
rikkumise ettekdandel, Kuid pea-
slilidistuseks on kodumaale — miutte
tagasipdérdumine, mille eest Bhvar:
dab koiki raske. vangiakaristus ja
Wlemmaarana surmanuhtlus. —

Poliitiline kriis
Portugalis.

Portugai: sotsialistide vahemuspar-
teisse  kuultiv peaminister
soarez tagandail presidendi poolt
ametist ja on oodata ULIS valimisi,
Kriis tekkis sellest, et peaminister
keeldus vailandamast pdéllutédmi-
nistrit ja konservatiivid ning mdd-
dukad demokraadid on oma poole-

«Sarg ik. 3) hoidu. suurendanud.

Mario

| ming, 473 Luhmanh Dr., New Mil |
: ford, N.J., USA. Tel. (204) 262.0113 |

se 2
(,MEIE ELU“ -valjaandjaks on}
| Eesti Kirjastus Kanadas. — :

| Asut. A. Weileri algatusel 1950.

“a

et see maa Killamangudelt Moonstone’is. Parkeeritud autos téiday ad avara vj, All ejb Vorumaale jag grupp rah:

Foto — @. Haamer |

- jKanadalased ig

-{Ameeriklased_ lah-
kuvad Liibanonist

Kanada ja USA -saatkonnad vi-
hendavad oma saatkonna personal
Beirutis, Liibanonis, sesi vaheckar-
rad maad okupeerivale siilirialaste *
ja Liibanoni kristlaste vahet. on vi-
ea pinevad ja tinavavGitiused on

_{puhkenud uuesti. Korraldus on,.el
USA turistid: |

{On tekkinud voitlusi ka Liibanoni

lahkuks Liibanont: Sha

politsel, muliisa - ja sutirialaste va-
hel, Kardetakse vGithuste puhkemist
Litbanoni pinnal, kuhu vGlvad sck-
Kuda mitmed rigid.

Onassise miljonid
venelastele

Moskvast teatati, et kaks korda

varem abielus olnud Kreeka poole-

miljardilise varanduse omanik’ J,
Kennedy — Onassise amaaecgse me-
he tiittar Christine Onassisc scekord-
née peigmees on venclane Sergei

| Kauzov, Sergei Kauzovi ja Christina

Qnassise abielu sOlmitakse Moskvas
a Onassise poolemiljardine laevan-
dusettevote, iiks suuremaid maail-
mas, laheb. Moskva. kommunistide
VaLQUSSe- :
Uks -osa Onassise varandusest
laks Jackie Kennedy-Onassiscle, mil-
le eest Christina maksis Jackie’le 25
miljonit dollarit. oe

Liidu ohukaitse
puudulike

N. Liit on ainukene ttik maailmas
peale Hiina, milline on ehilanud lo-
hutu suure arvu ohukailtseyarjen-
deid aatomriinnaku vastu. Kuid ar-
vatakse, et need varjendid suudavad
mahutada ainult 20% rahvast ja
agtomrinnaku puhul havib vahe-—
malt 100.000 inimest.

Hoopis raskem on kailsta t6dstu-
st ja hooneid aatomrunnaku vastu.
Arvatakse, et aatomriinnaku puhul ©
havib enamuk iOdstusi. CIA eksper-
did arvavad, et ei ole vOimalik ehi-
tada_ selliseid . chukaitsevarjendeid,
mis valdiks inimkaotusi ja iGostuse
havimist.

.MBIE ELU" toimetiis ja talitus
on suletud esmaspideval, 7. augustil
CIVIC HOLIDAY pubul,