»MEIE ELU“ ~ ,,OUR LIFE“ - Estonian Weekly
- Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian —

| House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6,
| Tel. 486-0951 )

Pe ee pe

_ “‘Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
) Yorgis B Parming, 474 Luhmann Dr, New Milford, N.J. USA.
_ " Tel, (20%} 262-0775. 7

_ , Meie Elu“ valjeandjaks on Eesti Kirjestus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950,.

(Mele Elu" toimetus ja talitus Besti Majas, 958 Broadview
Ave, Toronto, Ont. M&K 2R6 Canada. — Tel, 466-0951.

Se rr)

ee .

votmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. —5 p.l., telsip.
ja neljap. kl. 9 hm. — 8 dhtul. Juunis, juulisja augustis laupieviti
suleiud.

MEIE ELU" telllmishinnad: Kanadas 1 a. $43. 00, 6k, $24.00, |
1 k, $15.00, @ USA-sse i a. $47.00, 6 k, $25.00, 3 k. $18.00, !
© Ulemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k, $28,00, 3 k. $18.00, @
Kiripostilisa; Kanadas 1 a. $39.00, 6 k. $19.50, 3 k. 98.75, USA-
sse 1 a. $48.00, 6 k. $24.00, 3k, $12.00. Ohupostilisa iile-
-meremaadesse: 1 a. $93.00, 6 k, $46.50, 3 k. $23.26. .

UKSIKNUMBER — 75¢

X UULUTUSHINNAD: 1 toll tthel veerul — esikitljel $6. 50,
3 _tekstlo$s 50,

—- es cL es i ee es Ne eS _— ==

]ANLAVUELUVJ0GSULUNOSHUUUTESEEEAEONVLANELLY1QGERIQTEAIOUsGeIALR(OV1)9844 OPELVLANAUELOORS401J090 01 9EUUOUOOCEULAQMEEELGYO0/JANTEUOREIU GES
—_ . | Gaaia¢ | >) .
Ohuruum jaab kitsaks
See on seo teade, mis USA ava-
likkus fansseerib reisijale publiku-
|e. Lendajaid on palju, vastavali
sellele ka lennukeid, mis tuleb kor-
taparaselt dlius hoida, ef jennurel-
sijaid thest kohast teise ohutult
toimetada.. Reisilennuk on saannd |
-domineorivaka transpordiks, sest
eee pakub ajasddatu ja kindlaid
eeliseid teiate transportide iite..
Kuid sellega kaasuvad teised nal-
ted, nende hulgas ka kindel nar-
vikédi ja pinevus tthest kohaat teise
- jgudmisel,
Isiklikud kogemused algavad j iu-
be 1936. aastast jennuga Taliinnast
Varssavi ja tagasi, Kasutuses poola
lennuliini LOT-i moodne Lockheed
Elektra, mis cli tolajal vist kiire
maid reisilennukeid, 300 km tun-
nis, mis tousis Ulemiste kitsavditu
lennuvaljalt mingisuguse rahvus- |
vahelise seltskonnaga, et viia seda —
rahvast Poola pealinna. Puudusid
veel stuardid, kuid seda alava-
malt litkus. ringi konjakipudel ja
klsasid sidruniléikudega ja selie-
-kond tundis and haati.
Kuid kusagil Parnu éhuruumis
 varitses dikesepily, mida tuli labi-
"da Joksumiste saatel, Kadusid kon-
jakiklaasid ja seliskond muutus
 omaette vaikseks. Aikesetorm
haihtus kueagil Leedu kohal ja
Varasavisse maandumine oli kéigiti
ahulik. Palju agstaid hiljem kan-
dis hoopis suurem ja kiirem reisi-
lennuk reisija Lissabonist New.
Yorki: USA idarannik oli labinah-
[amatus mustas udus kui maabu-
sime Kennedy lennuvaljal, Moni
 dund hiljem kandis teine lenauk
Toronto suunas. Kuid ikka labi mus.
ta udu ja mitmekiimne jarjekorda
ootava lennuki,' millistele vastu
‘maandus saabuvaid reisilanne-
keid, et omakorda maanduda. See
- on imestusvadrne liikluskentroll ja
radarpeilimise tapaus, mis kestab
dod ja paevad ja tagab julgeolekn.
 Teinekord juhtume = startima
Miamist, vastu dikesetormila ja labi
- sellest. Suur,,Jumbo* paiskub tiles
ja alla, kaldub iikele ja teisele kil-
jele kuni lopuks dike jab seljata-
‘| ha. ,,Desaad“ on sarmikalt raam-
sad, pakuvad paevakohast einet ja
serveerived jooke. Lend ja elu vai- da.
ved jalle edasi iminna.

ip

Atlandi lendudel ei ale juhmot
olnud kriitilisi silmapilke ile ele-
da. Kui selleks mitte pidada Bar-

Constellationil.

Kuid peamiselt on keormatuc
USA cGhuruum ja selle kgormusega
kaasuvad ohud.. Arvestatakse, at
USA-s lendab ige kahekiimne nelja
tunni jooksul 26,000 reisijat. Len-
nuliinid kinnitavad, et 1985. aastast
ei ole iikski lennultinide kasutaja
surma saanud. Samal ‘ajal rapor-
teeritakse, et k.a. esimese kuue kuu
jooksul on registreeritud 494 chu
kokkuporke voimalust, mis on 27-
protsendiline (Gus eelmise aasta
kuuve kuu omast Samal ajaion USA.
Hhukontrollerite eksitused’ téus-
nud 21 protsendi vorra 654 jubtumi
peale,

Nil aeetataksegi rohk ahukont
rollerite koormatusele, kés peavad
igal antud ajal kontrollima 20 ohus-

rojlerite tahelepanu vahendamist
iseloomuetab ka asjaoiu, 1981.8,
streigige vabastati neist tlesan-
deist 1/3 kontroliersist. Enne stre
ki off USA-s 16.300 konatrollerii ja
nuiid kuus aastat hiljem bn ned
ainult 15.200,

On kisitud ka, kas liinilendurid
saavad pidevalt yvajalikku treenin-
gut ja arstlikku labivaatust Vastus
lennuliinide poolt on jaatav ja sele-
tatakee, et piloodid saavad oma os-
kuste ilevaatuse koos tarvise ins-
pektsiooniga kaks korda aastas, Ka
gaavad reisilennukid lisayarustuet
lennutédstuste poolt koiatuemeha-
nismide abi] kui reisilennukid la-
henevad iiksteisele lubamata kau-
gusse,

reisilennukitega jatavad tavaliselt
masendavd muljed. See on ka
Mmoistetav surmasaanute arvu tottu.
Kuid ometi on Jennulijnid suutnud
oma tegevust Oigustada voi kag sel-
leparast, et niiteks autodnnetustel
surmasaanute koguhulk iiletab len-
nudnnetustel hukkunute arvu. See
ei digueta veel, et lennuliinid ja.
kontrolliv valitsus ei peaks tegema

OY,

| eH NTA TT nearer

| ee. = eggs
my | 2
a ee
ee

A ROYAL LcPAGES oe =

PE: pe so seem
 -

| REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKER
2320 Bloor St. West, Toronta,

Ont. MGS 1P2

: [Esindaja
ERA KAJAK-NIITSOO

Tal, kontoris 762-8255
kodus 762-6326

_— —_— — - >
fi, TORONTO EESTI UHISPANK |
| 958 Broadvlew Ave., Toronto. |
| i | —. Ontario M4K 2R6
} Uhenduses on joud mT
3 UUED KORGE %-GA KINNISED
TAHTAJALISED HOIUSED!
 TAASTA — 850%
! 2 AASTAT — 8,75% |
3 AASTAT — 9,00%
| informataioonike holistago

 ~=—« 483-4659 |
Pank nvatud esmasp.reedo 10:00-3:00
—- Fedoip. ja neljap. Shtutl 5:30-8:00

Ls ee ee eed Pee

»MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu- |

muuda-New Yorgi vahelist landu
ihe suitseva mootoriga Super

oleva lennaki lenauteed. Ohukont: —

Aastate kestel olnud dnnetused :

onia lima, et lennudnnetusi valti-

‘Avaldamata lugejakiri

‘“Mida oleksite Teie teinud
Linnase asemel?

| Oks lugejakir, mis saadet rhe
Toronto Sun’ toimetajale 19, juulil

1987, kolab télkes jargmiselt:

- Deer Si,
Viidates Teie 3, juli artikli, Geath-
row Nazi Dies" peale iitlen- habi

tells, et tembeldate iihte surnud

meesi natsiks ilma i igasuguse tdendi-
ta!

Ma uskusin, et ,,The Sun" teab
paremini kui et ima kriitikata kor-
rutada igat asja mida KGB ssadab

 uudistevérku teatud juudi organisat-

sioonide kaudu. Wks asi on kindel,
Tartu lihistel polnud saja miili yJatu-

ses tuhandeid juute, et ta (Linnas)

oleks saanud neid hukata.
Arge moistke mind valest, Ma

| kirjutasin 12, detsembril 1958 A mee-
_ rika Uhendriikide presidendite gel.

des, et keepi pole kutsunud Linnast
eesti rehvuskangelaseks ja me palun
Teid mitie lasta OSI-d (Eriuurimiste
ametkonda} teha Linnasést eesti rah-
vusmartrif, sest metl on neid [mirt-
reid) niigi liiga palju. Linnas tegi
ainult seda, mis oli tema kohus kui
sOdur ja patrioot.

_Mida mina veel praegugi kiisin
iseendalt on see: mida oleksin WINA
teinud, kui mina oleksin olnud sel
ajal Tartus Linnase asémel? Peale
seda, kui olete lugenud alljirgneva

lihiiilevaate sellest mis (Eestis sel
aial} juhtus, teie peakaite esitama -

enesele sama kiisimuse — see on,

mida oleksite tele teinud (Linnase |

asemel)?

KES OLI KARL LINNAS? :
Juulis 1941 Karl Linnas oli 21-aae-

ta Vanune noormees, teinud oma sa- |

javaeteenistuse, J6petades selle lip-

niku astmega. Ta oli astunud iilikooli .
ja astunud ilidpilaskorporatsiooni

(enne kui need keelustati NOukogude
poolt a, 1940) ning tdendoliselt ka
Kaitseliitu (mis samuti keelustati).

_.Kui Hither riindas oma liitlast ja.

kollaboratdééri (sébrad 1939, aasta
augustist saadik, mil nad Molotov-
Ribbentropi paktiga jagasid tulevase
sdja saagil, siis Stalin kuulutas valja

oma valdkonna havituataktika, Mee-.

nutage lithidalt selle eellugu:

NOUKOGUBDE OKUPATSIOON .
RESTIS _ ,

Te olete nainud kuidas Noukogude
Liit sundis peale te valitsusele iihe
nn. sdpruslepingu, saavutanud sdja-

vielised baasid te maal kuhu toodi

Punaarmee iiksusi enam kui kaks
korda suuremal arvul kui te oma
sdfavigi. Siis, aasta hiljem, juunis
1940, tuli wus ultimaatum ja maa

 taielik okupeerimine millele peaaegu
vahetult jargnesid ,,spontaansed’”

demonstratsioonid imelit-kude osa-

Votjatega, enamuses importeeritud

karakterid Noéukogude baasidest,
saadetuna Noukogude tankidest.
Nouti uut valitsust mis oleks vastu-
voetav sovjettidele. Selle jare! tulid
kurikuulsad ja isepirased valimised
mida tuntakse,,Baiti valimiste' nime
all.. Tehti ,ouku-pariament": mis
wiksmeelselt otsustas paluda
Kremlit Kestit vastu vétta Noukogu-
de Liitu. Seda siindmust jaadvustaval
fotol on naha kaks rida punavae
madruseid ja sddureid rivistatult
nioga rahvasaadikute poole. Teate
ka, et samasugused siindmused.leid-
sid aset Litis ja Leedus, samadele
péevadele -siinkroniseeritult, ikka
sama »Spontaanselt”, .

Juhtus ka, et iiksteise virele a arre-
teeriti, deporteeriti vdi mérvati Presi-
dent ja teisi juhtivaid isikuid, kuni
juuni 13/14. 661 1941 umbes kiimme
tuhat isikut (iks protsent kogu te

rahvast) toore! viisil kokku korjati ja.

Siberisse deporteeriti. See olj vaid
nadal aega enne Hitleri pétrdumist
oma liitlase vastu. Kui: Wehrmacht
lahenes Balti riikidele, laksid Stalini
hivituspataljonid Gieti tegevuysse,
havitades varandusi, sooritades ko-
hutavaid vagivallaakte tsiviilelgnike

'¥- vastu — olgu need mehed,naised vai

lapsed. Nooremad mehed viidi maalt

| yalja Venemaale mobilisatsiogni et-

tekdandel.

| OMAKAITSE

Kas seda kdike ndhes saate aru.
miks need kes said, laksid metsa
Varju ja uvesti elustasid eelmise] aas-
tal keelustatud Kaitseliidu, et niipal-
ju kui voimalik kaitsta oma rahvastia
varandust? Tegelikult muudeti suri

 alasid Eestist ebamugavaks Pungar-

meele, millega need alad said jalle
eestlaste kontrolli aila niédal vdi

|. enamgi enne sakslaste saabumist Ka
; Tartu linn vabastati eestlaste poollt.

‘Koike seda ei tehtud mitte selleks at
| aidata sakslasi, vaid selleks, et paiic-

ta eesti rahvast kommunistide metsi-

| ‘kustest. Kas see teeb siis teiq pat-

siks? Need Omakaitse iiksused mui-

. dugi likvideeriti peatselt saksa vai-

mude poolt, kuid paljud vatsid selge

_ sakslaste hallid vormid, kuna see ali.

ainukene vdimalus . Noukegudele
katte ‘tasuda, Saksa sundmobjlisat-

| 7  gioon, illegaalne nagu ta oli, tulj bil-

jem. ,
_ Mis puutub , natsi kontsentratsioo-
nilaagrisee” Tartus, mille @ komand6-

| _-NBLJAPAEVAL, 26. Augustil. ~ ~ THURSDAY, AUGUST 2 20

ule
Poll == malo mi a nO tia

riks olemises Linnast. siilidistatakse,

siis tuleb tahendada, et enamik sida-

_ dest toodavad vange. Ja arvestades

neid vagivallaakte mida kommunis-
tid sooritasid Eestis viimaste nadala-
te ja kuude jooksul, pole imestada et
Tartus oli palju vange. Jah, isegi enne
kui saksa sdjavagi saabus. Ja paistab,

et vottis tisna pisut aega enne kui

sakslased need vangilaagrid ile vit-
sid. Paistab ka, Néukogude oma

andmete jargi, et Linnas miarati val- .

vuri kohale tema eestlastest sdjavie-

liste tlemuste poolt. Peame ka mee- ~
les, et vangivalvurid on vajalikud
-ametnikud, legaalsed igas riigis, ja

pealegi iiks sédur ei saa temale an-
tud kiisule Ei-ga vastata. Vahemalt
mitte aasial 1941 ja tdendoliselt ka
mitte tuleviku konfliktide ajal.

Niitid siis, mida Karl Linnas tege-
likult tegi?

Teatud sorti aruanne sellest Nov-
kogude ,,kohtust", mis peeti Linnase
tile jaanuaris 1262, on inglise keeles
kattesaadav, soviettide kirjastuse
lahkusest. Selle raamatu nimi on liht-
salt ,,12 000", tritkitud aastal 1963.

- Kuigi see on segu jutumirkides tsi-

taatidest ja iimberjutustustest, mis
tihti viirtsitatud m6nitava propagan-
daga ja kus on napilt otseseid fakte ja
arvusid voi kuupdevi, see on parim
mis on kdttesaadav, kui mitte arves-
tada Gnnetut sissekukkumist nouko-
gude prokuratuuri ametlikus ajekir-
fas ., Sotsialistlik Legaliteet’. See sai
kahelehekiilielise valmis-kokkuvot-
te tritunali toimingust ja -otsusest
triikkimiseks fuba kuus nidalat enne

tribunali algust. (Apardus juhius at-

vatavasti sellest, et esiaigu detsemb-
ris plaanitsetud istung litkati mingi-
parast edasi jaanuarile. Tolkimisel

lisatud,) See on miks ma seda olen .

kutsunud,,sham trial’iks’' mille otsu-
sed on kelttetud mitte-sotsialistlikus
Siguskorras. Selles raamatus avalda-

-tud otsuses siliidistatakse Linnast 6i-

ge mitmes asias. Et ta vdttis osa
Noukogude véimu vastasest viitlu-
sest, et.ta oli Tartu kontsentratsioo-
nilaagri iilem,.et ta koos karistava

‘osakonna (punitive organ} juhtivate—

tegelastega kiitus halvasti vangide-

pa, et ta komandeeris ohvitsere ja

valvureid kes vedasid kinnipeeta-
vaid bussides ja veoautodes hukka-
mispaigale ja seal neid hukkasid.
Teda siiiidistati ka saksa sojavakke

thinekus 1942.4, mais.

See kdik on muidugi vaga halb
Noukogude seisukohalt. See om ka
traagiline iildise humaansuse seisu-

-kohalt. Kuid mida Linnas tegelikult

tégi? Me ei tea.seda. Uhendriikide
kohtutes ainult kuulati {ja nihtavasti

-usuti) mida KGB8 neile andis, Tartu

1962.aasta tribunal koosnes koimest
liikmest — Pavel Atanasyev, Nou-
kogude Eesti Ulemkolttu aseesimees

‘{nihtavasti iiks venelane}, koos Pala

Kiilandukagu esimehega ja iihe ener-
geetika eksperdiga Tartu Mehaanika
Aparaatide Vabrikust. Koigil kolme}
siitialusel (kaks neist tagaselja) oli
kohtu poolt maaratud kaitsiad. ad-
vokaadid, et kindlustada tapset
kinnipidamist Sovieti kohtu protse-
duuri juhtivaist pohimotteist, demo-
kraatia ja Siglus". Need vahesed kii-
simused, mida need kaitsjad esitasid
tunnistajatele, ei erine oma iseloo-
mult sellest mida prokurér esitas,

surmaotsus titeldi olevat laplik, mil-

le vastu ei ole ei viljakutset ega
edasikaegust (nat subject t to challen-

! ge or appeal).

USA KOHTUS

Uhendriikide kohtus ofsustati si-
nult seda, et Linnas oli jatnud midagi
Kirjutamata oma sisserinnu soovi-
avalduseie mida ta oleks pidanud
avaldama. Nii nagu seaduses seisab,

sellest on kiillalt, et dra vatta tema

USA kodakondsust ja teda maalt val-

_ja Saata. Mille vastu saab vaielda, on

asja otsustamiseks valitud protse-
duur. Nimelt, Eriuurimiste amet-

kond, OSI, esitas asja arutamise vél-

tel deporteerimise otsuseks tdiesti
mittevajalikke Néukogude ,,doku-
mente’ mis sisaldasid kriminaalsiiit-
distusi, dokumendid mida kaitsead-

- vokaadil ej olnud véimalik korrali-
kult jirele uurida ega ka esitada oma-

poolseid toendeid selle vastu, arves-
tades Kohtupidamiseks valitud tsi-
viilprotsessi korda. See muutis kogu
asja_,,kanguru-kohtuks" ja kaebe-

aluse iseloomustamiseks suurmdr
 varina nii, et ihtegt riiki-ei leidunud,

peale Noukogude Vene, mis oleks
valmis olnud deporteeritut vastu
voima, Kui viimati Panama, humani-
taarseil pohjusil, oli néus talle viisat
andma, siis iiks ,,troika'’ ruttas New
Yorgist Washingtoni ja kuidagi mdju-

- tas Panama saatkonda tagasi votma

lubatud viisat. ,,Troike' kosseisu
kuulugid Eli Rosenbaum (Ulemaailm-
se Juutide Kongressi advokaat], Ma-
nachem Z. Rosensaft {Juutide Holo-

‘kausti Laste Rahvusvahelise Vorgu

esimees):ia Elizabeth Holtzman {kes

oli peamine tegur OSI seaduse labi-°
. vilmisel}. |

Peale Panama Viisa tagasitémba-
mist, Linnas viidi imekiiresti lennu-
jaama ja saadeti vastu teda ootavale
surmaotsugele, See oli ilmsali iiks

GEST? LILLEARI

1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
‘M2R 289

Omank LINDA SEPP

Avatud 7 pieva nadalas @ Ulelinna kohaleviimine

Mele Elu” av. 34 (1954) 1987

436-1170

Kodus 223-0201

AARDVARK

FLORIST

LTD

Olgem eestlased,
aga saagem ka

eurooplasteks!

Ténn Sarv, rubriigis jKeelent
keelde“, kirjutab jargmist:

Laias laastus voiks vist igas rah-
vuskultuuris eristada kaht kiillaltki

tinglikku, kuid samas siiski selgesti.

nahtavat osa: oma ja voGrast. Esime-
he on kultuuri originaallooming,
vaid temast endast lahtunud ja vaid
temasse endasse puutuv; teine on
sellesse kultuuti télgitud, sisse too-
dud ja seal nii vi teisiti omaks voe-
tud-ssanud osa, =

Manes mottes voike talkijat vor-
relda isegi sdduriga kultuuridevahe-
lisel rindél, omalaadsel ,,totkevallil’,
kus kaib lakkamatu soda — kultuur-
suse nimel, Seat igale rahvuskultuu-
rile on darmiselt oluline ka see, et

tema jaoks tahtsad naaberkultuurid
teda samuti kultuurseks peaksid.

Kuid kultuurseks peetakse iiksnes
neid kultuure, milles sisalduvad éra-
tuntavalt télgitavad osised.

ARKAMISAEG 7
Ulimalt dpetlik on selles suhtes
jalgida Eesti arkamisaega, meie rah-

~vuskultuuri loomise ajajérku.
Me voime kiill uhked. olla oma:

mitme tuhande aastasele traditsico-
nilisele kultuurile, millele lahimatel

naaberrahvastel on vihe kdorvale.

panna. Kuid just arkamisajal saadi
valulise selgusega aru, et see. kdik ci
maksa naaberkultuuride meelest mi-
dagi. Nende jiaoks olime me ikka
barbarid, ilma kirjanduseta, ilma kul-
tiveeritud kirjakeeletagi... Adrmi-
selt tapseli valjendati seda sonadega:
andke rahvale eepos ja ajalugu, ja ta
on pdastetud.

Et esimesena piiti taikevall pitsti-
tada kGige lahema, balti-saksa kul-
tuuri suhtes, oli endastmdistetav, Ja

‘et tol hetkel oli balti-saksa kultuuris
aktuaalseks saanud lautuseltside,

hedertafelite tegevus, oli ka endaat-
mdistetav, et esimeseks rahvusli-
kuks suuriirituseks kujunes just eesti
laulupidu.

»onam euroopalisi kultunri O}-
gem eestlased, aga saagem ka eu-
rooplasteks!"" — see ,,Noor-Eesti"
juhtméte vaéljendas taas vagagi tap-
selt pohiprobleemi talle hetke kul-
tuuriorientatsioonis. Viahe on sel-
lest, kui vaid nimetada seda, mis mei]
on, rahvuskuituuriks, endid eestias-
teks, Vahe on sellest, kui luua vaid
kitsalt ,,oma” kultuuri. Vaja on viia

end taielikult vastavusse euroopali-.

ke standarditega, ehitada tolkevall

valja tiles ulatuses. Alles siis, kuime

saamé oma emakeeles opereerida ka
saksa, prantsuse, inglise ja itaalia
kultuuri olulisemate védrtustega, iild-
euroopalike vaartustegas, alles siis
voime end pidade kultuurrahvaks

: Buroopa silmis . .

| RAHVUSLIK OMAPARA -

Vairib tihelepanu, et 19. sajandil
toimus nn. rahvuslik arkamine tege-
likult kdigil Eurcopa rahvastel — ka
sukslastel, prantslastel, inglastel,
itaallastel. Kéikjal piiiti jouda rah-
vusliku omapara defineerimiseni,
témmata plire iildeuroopalike, domi-
nantsete kultuuride ja amaenda, uni-

Hesti paritoluga
Saksa saadik

saksa suursaadikuks Moskvas on
alates 1. aprillist Andres Meyer-
Landrut, kes siindis Tallinnas 1929,

Ta oli. Laane-Saksa saadikuks
Moskvas juba aastate! 1980-1993.

' Kestit jatkub mitmele. Eks.ole ju

Rootsi suurssadikuks praegu Was-
hingtonis Hiiumaa moisnike pirito-
luga krahv Wilhelm Wachtmeister.

julm, kattemaksuhimuline karistus

ithe administratiivse siliiteo eest, eri-
ti arvestades, et samal ajal miljonite.

le teistele seaduavastaselt sissetulne-.

tele sama valitsus pakub universaal-
Set amnestiat.

See loplik USA Ulemkohtu istung
leidis aset Suurel Reedel ja kuue
kohtuniku pooltclekul kolme vastu
tehtud otaus kuulutati valja ja kohe-
selt jirgnev deporteerimine leidis
aset Lihavittepiihade esmaspieval
(20. aprillil 1987), Sele. ajalooline
simbolism on silmapaistev,

EB. ARUJA
[Jérgneb}

kaalse vahele’ seada valvesse tOlkije-
te kordoneid, tkestada vodraste kul-
tuuriilmingute kontrollimatut levi-
kut.

XX sajandi esimestel aastakiimne-

tel loodi meil praktiliselt kogu ema-
keelne teadusterminoloogia — thas
obligatoorne kultuuriilming vj -tun-

nus eurcopalikus méttes, Praegu voi

dakse kiisida: milleks ildse teha tea-
dust, eriti reaalteadust, emakeeles,
kui valday enamik maailmateadust
publitseeritakse ju inglise keeles...
Kahtiemata on see olukord toonud
kaasa paljude rahvuslike koolkonda-

de nivelleerumise ja allakdlgu,.,

Meil avaldub praegu samasugust

méju korduvalt kritiseeritud nave. —

esitada viitekirjad vene keeles...

Pruugib vaid heita pilk nende rah-
vuskuituuride poole, kus pole iiali
ehitatud seda ,,vOdrast'’ osa, kus
puudub rahvuskeelne teadus... Kus
on udmurdi fitiigikud? Kus komi ast-
ronoomid? Millal ilmus marikeeine
Homeros?...

-Nendel! kultuuridel pole kunagi ol-

nud ,,arkamisaega’, nad pole endid
kunagi dritanud kaitsta télkevalli-
Ba... |

Me viime sedasama néha ka oma
tanapéevakultuuris, Nilpea kul Kus-

4 nn

ku, nii kohe algab terminoloogiline -
segadus, tungivad sisse yOdraste kul-

tuuride tétkimatud elemendid, maad

-yétab anarhia, langus ja a!lakdik.

Osalemine maailmakultuuris ti-
hendab meie jaoks kéigi euroopaliku
kultuuri olulisemate ilmingute Ktiret
ja operatiivset tolkimist meie rahvus-
kultuuri margisusteemi,

/(.Vikerkaar" nr, 9, 1987. a.,

Balt- -Pregs)

i

POoooooooooooees

Kéikideks kindlustusteks
‘H. LATER & CO. LTD

_ Insurance”

1482 Bathurst St.,
| Toronto M5P 381
Tel. ; 653-7815 ja 653-7816

99000000000660664

KODUMAALT

Uhe arsti hoole all
kuni 2300 inimest

Pikemat aega ei olda rahul Tallin- ©

na rahva meditsiinilise teenindami-
sega. Puudu on arste, eriarste eriti.

Arstid tédtavad iilekocrmusega, la-
boratooriumides on tédtajatest puu-

dus, Polikliinikutes ja ambulatooriu-
mides on pikad jarjekorrad, inimestel
on raskusi arsti vastuvétule paise-
misega, digeaegse diagnoosi ja kvali-
litseeritud abi saamisega. Viletsallt
edeneb tddstusettevitete- tddliste
meditsiiniline teenindamine {ihe
tsehhiarsti hoole alion kuni 2300
injmeat!) Parem pole asi ka pdhili-
sell naistest koosnevates tédkollek-
tiivides. Profiilaktika eiramine: on
viinud asjad niikaugele, et Tallinnas
antakse t66vdimetuslehti valia rob-
kem kui vabariigis keskmiselt (juur-
dekasv aastas 1,2 protsenti).

Et jinna tervisholuosakonna ju-
hataja R. Kotkas oli juba saanud
parteilise karistuse, piirduti tema pu-
hul tdsise hoiatusega.

0
Miks tallinlane pole rahul ithis-
transpordiga... Niiteks mullu oli

kirjalikke pdédrdumisi Tallinna Auto- -

bussikoondisse eelmise aastaga vor-
reldes 44% rohkem, kusjuures kol-
mekordistusid kaebused juhtide pee-
le, kes kaitusid reisijatega jaimedalt.

Inimesed pehandavad ebaregulaarse
bussitthenduse, kdilmade ja rdpaste
busside pirast jne,

' Taksopargis on kaebuste arv eelmi-
sé aasta tasemel, Hadad samuti tutta
vad: juhtide ebakorrektsus, soovitud
sous keeldumine, ebaausad ar-
ve

_ ,Rehva Haal" 9. juunil, 1987.4.

Balti-Press

 kokkukutsumine ka

~ andnud 18 000 immi

‘rendada karistusi ne

. tust; koos vastava koi

 tulnute iidiseks selet

»Meia Elu“ nr, 348

a [..
Aktuaalsel &

im
kill

Kanada valitsus &
line koosolaku 30, ji
ke jirve kaldal, Qu
vaka orobleemtks

ras, et muudatusi te
tivas immisrataioo
litsus taotleb digusth
migrartide tagasisae
sete asukchamaale}
peavad endid polite
keke, Vajaduse sal]
174 6lkhi salajane
Nova Scotia randale
kaasas isikut tGand:
te, kuld néudaid ene
pogeniku staatust.
daclevatel andmet
tiikide sadamates
laeva kuni 2000 illes
miseke Kanada rane
enestele poliitilise |
tuast,

Viimase 14 kuu joc
valitsus poliitilise pom

poliitilise pogeniku §
ootavad otsuse lange
praeguse korra juure
Kogu selle aja jaoks
lustatud rahaline toe
toit, riletus, tasuta ar
ravi, Lisaks sellele te
dus ja tesula tranapo
Koik maksumaksiate
da liberaajse immigrs
alusel, See seadus ke
beraalld Trudeau jut:
tasid enamuse parla

[mmigratsioonisea
sega Valitsus ei taha s
piire tdelistale pollit
kele, kuid USA eesk
terroristide ja paremam
otsijate sissevoolul
Need tuleb tagasi sa
nad tulid ja lopetada
Kanadas nendele, keg
kavad enestele néudnr
geniku staotust, POgag
tuleb neil hakata tao
kohamaal.

Uue seaduse aluse

gaalselt piiiavad inin
dasse. Neid karistatagy
qa kuni 10 acstatja ral

$500.000.

[LLEGAALSED SIKI
Varajasel hommik
katte varjus tulid Ka
va Scotias 12, juulil 15
paritoluga, ilma isik
dokumentide ta, ning
ma enestele pollitilises

nada vallijuse ja iam
noolt. Maalatulijad ¢
sikhideks, kes maale
dra vOi rebisid katkio
daved dokumendid.
Sikhide organiseeri
ja plaanitsetud polittm
staatuse ndudmine te
iiidise pahameeletor
us hakkasriindama va
ole muutnud immigre
ja siiidiatas rannava
olnud suuteline kindla™
he maaletoovat laeva
viljumas Kaneda terg
Lisaks sellele hakkag
valisminister, kohtu-
siooniministersaama }
teatlkirju, milledes ni
isikute kohest tagasisag
maale tocjala karista
Kanada politsei teg
maale tulnuist 165 oli
lemid, 4 hindud jai ti

pdgenesid Indiast, Né
nud laevale thes Araa
mas. Rannas ara vise
tide alusel politsei ted
suur oa, kui mitte kd
elanud monda aega Ev
Kunas nad sinna tulid im
vainud, vol ei saanud
jiida, pole veel kitlla
tud.

~ Laev Amelie’, mi
nada randa, aditis vil
sadamast Hollandis 23
omanikuks on Ler
kompanii, asukohags
Costa Ricas. Lahkiv le
Kanada territoriaalvet
laevade poolt jp toad]
sadamasge, kus see li

CHRYSLER
DODGE
K CAR
EXPO