i sae beens ar ae iy a : rc . my Cute a Ce Ts ee ee 7 : v=.) ; Sing pk tae UN Rete and te et tee ae is Lak ea a ep aha cA. oe OP Ta Tt a oan, NELJAPAEVAL, 3. SEPTEMBRUL - _ ~ THURSDAY, SEPTEMBER 3 bk oe Be pg ea Le Br. ke By ghd ae = = aE es EP ore mT ele Ela" nr, 33 8 (164) U8 qPREbCr - sure i I ye junc Suu- egselt alt 38 @ Va- dOodu- hasest. bnelise MUU maks- “Treto) Mal sce ngust. ma ol meri 22, - fee wags esti Te 4 | mitmete | eesti Tahvalaulu ja Juule uurimisel, ee a ee a ‘a. pepe a pee. 7 ry eon TRL Soe . Pe el ee, i il | =yru- dada’ ,Ecsti Raadio” , jekti. Selle nume all valmistatakse Looming gi" _ (Algus esikiiljel) hasti ettevalmistatud oli teatriring! vestlus, mille juhatas sisse Valli. -Voitk esitatud stoblecmies — pagn. lasteatr) tulevikumuredest, Andres Raudsepa’ ,Looming kui protsess” riihmade arutuset oli hast plaanitud : ja-sOnavott noortelt elay.’ Valli Nae- lapca kirjanduschtu cli ainulaadne loomingtte mis kohapeal loodud ja mille méttest oli raske aru saada, KOU Uritus oli liiga’ kirev. Kohati segane ja. venis nil pikaks, ct osa kuulajatest - ‘lankus. ~Vaga pal olf noorte esinemisi sG- nas, lautus ja muusikas ni program: | “Tm raames kui ka einetamisel. mis hoidis kogu tiritust clavana. ja ergu- las moor] cneseve jendusele.. . Opperingidest oll kdige paremini | esilatud muusikaloengud dr. Roman Tout. Eesmargiks oli seatud: 1) anda , vormalikult siigavat ja ajaloolist ning Analutisivat pull ja-oskust eesti rah- valuule ja eriti eesti rahvamuusika “suhtes, 2} saadud tnformatsiooni toe- fusel jiitkata loemingulist tegevust’ “OPPE: JA HUVIRINGID MUUSIKA huviringis rakendati Oo peringidest. codatud teadmisi virs- kell valminud. eesti nheilioomingu tut- yvustamiseks. Kasutati Kristi Alliku ia Peeter Tammearu’ esitusi katken- dite naol nende valmivatést helitGé- dest. Osavotjaid ol) 12-15 enamalt. samad Kohale oll toodud \segl Re- env firmali lubklaver. esitamisega, | Soome leht /Nanemuisest’ _TARTLASED MAAILMA SUURIMAD - TEATRISOBRAD. . " " . 1 or i 1 cu ms "1. 1. - oat a Poe = i: rot my 7 Pn | -ireyt pe Foe ee ryt . ar rs raylt. it dl ‘ 1 Wr H aL a = ite ges ‘ee de Pas Deeg ie i : 5 ma fteh pl a ie rae cat eteute "Le a eat hee Oe ad tit) 43 re ek, baer 2 pal bs Sop rl . : aa s et Daeg Se + fate 1 rad ee s+ t li Poe = ae Foe eet a ait i= Tp ie in 7 1 fh . mn F =e we a4 ge af en | ae EAL {ie . a +s i: Cee vfs a aot ee Te wh aro, Bod an rede ea ieate “4! a Pata ae ter es " 1 we tes . pe ‘ ‘Varem vise "’ fassaad. oun (M.E.) — Péhia-Soome suU- rimas erapooletus ajalehes ,,Kaleva". ilmus artikkel Tartu Vanemuise teat- rist, mille autoriks dramaturg Evald | Kampus. Algul loeme, kuidas seoses Tartu nimega lugejate motted kaivad kohe ilikooli poole, mille rajamisest moo- dub jargmisel aastal 350 aastat. Far-_ tu: kuulub Baltimaade vanimate lin- nade hulka. Linna rahvaarv olevat momendil 105 000. Siis tufvustatakge iugejatele.1 mime Vanemuine algupara, mis tulevat Kalevala Vainamoisest, Kelle ,,1800- ndate aastate’ aleul laenatud kuju hakkas juurduma ‘kui -Jnulprjumal rahva teadvusse"; ,{Tartus, Eesti rah- vusliku likumise ja kultuuri hallis” 1865 a. asutatud meeste lauluseltsile sobiski hasti nimi Vanemuine.” Siiski aga olevat hiliem selguntd, et eesti miitoloogia seisukchalt on Vanemui- ne siiski ebaehine jumal. Koigest hoolimata on aga aastast 1870 saadik Vanemuise nime! loodud ehtsat teat- rit. | | Lydia Koidula jaanipaeval {ll aas- tat tagasi alustas Vanemuise Selts: lavategevuse... Kampus jatkabki, et if @ . vorreldes seda aega teiste kultuuri- maadega kes piihitsevad omi 200 voi 300 aasta pidusid, too ajastu pole. Festig pikk. Selle pohjuseks olevat. olnud aastasadu kestnud feodaaised orjaaastad. YVanemuine olevat kdige vanem teater Eestis ja rahva teadvu- ses ,on see middgi rahkem, kui vaid ainult tiks teater kummnest kutselisest - _teatrist’. Vanemuine Seltsist on saa- nud aleuse kuulsad Eesti faulupeod koos teiste rahvuslikkude uritustega. Evald Kampus rohutab, et ,,Yane-. muirie on olnud nagu rahva enese-. tGstmise siimboliks, milie siinniga sal alguse teatriharrastuse levik ule eT -terve maa ning algas ka rahwuslik te Daina: Feige he “Alissa uh puhub vilepili, Foto = LE. Briggs | 7 J TANTSU Onpe- Ja huvirine paistis gleyat koige populaarsem. Pideyait - okupeerisid sovelia Gruusia, Aastal 1920 tinnustati Festi N. Lit du pouit iseseisvaks rigiks. Septemb- ris 1939 sglmiti baasideleping ja Jatgmise] aastal Okupeeriti Eesti so- vetide nedalt. Aastal 192? solmis N. Liit lepingu ‘Talnaga : punavagi- Ukraina, ‘Aastal 1932 sélmis N. Liit mittekal ‘Wetungilepingu Poolaga, Septembris largnes- néukogude invasicon tuls $8, | »Vastastikkuseks abista- - Miseks", J aba samal aastal okupeeris Aastal 1932 sélmis N. Lit mittekal- laletungipakti Latiga. Vlimane oku- peeriil 1940, a, ?{. jaanuaril 1932 ‘kirjutati alla mit- tekalialetungileping N. Liidu ja Sao- me.vahel. Novembris 1939 jargnes sovettide riinnak Soamele, Augustis 1939 séImis N. Liit mitte- kallaletungipakt: Leeduga, Jargmise aasta juums ckupeeriii Leedu puna- armee poolt. 12, detsembril 1943 sGlmis N. Liit ,scprus- ja koostédpakti’ Tshehho-. slovakkia eksitlvalitsusega. Aasta! i968 marssisid sovettide ja tema sa- telliitide uksused Tshehhoslovakkias- se, | | Need on ainult vihesed niited AY, Liidu ,rahupoliitika® kohta." “KK KAI KAARID - -MAALID MUUGIL suures valikus, | Helistage ette 225-3595, 390 Princess Ave., Willowdale “WAsSs ABZ 32233" 3232388 ee ee ee ee ee ee . ‘ | Seega on leidnud- “Kinnituse Amnesty International” Siiiidistus politseile Vasakpoolsete nimekiria hoidmine kuritegu Vasakpoolsete akiivistide ,Praxits" instituut Torontos Huroni tanaval poles 18. detsembri o6] 1970 a. ja samal ajal kadus sealt liikmete nime- kiri, mis jondis Kuningliku Ratsa- politsei katte. ,,2raxise tegelased suudistastd, et nende peakorier on suuidatud vareuse ‘teostamiseks ja sliiidistasid politseid. Niiiid McDo- naka komisjon oma’ aruandes utleb, et RCMP kaed on pulitad, kuid soovi- tab Onlario peaprokuréril vétta sei- sukoht, kuna poliisei on hoidnud seadusevastaseli omandatud doku- mente. RCALP olevat igi seiise aastat siilitanud varastatud nimekirju. Ar- vatakse, et wende altusel koostati kahilaste riigifeenijate nimistu. Vasakpoolsesse Praxis” organisat- sicani kuulusid muide Toronto pro- fessorid Abraham Rolistein, Sieven Clarkson ja akadeemikud Byard 7vAdelman ja Meyer Brownstone. En- dine direktor Howard Buchbinder titles, et nad jatkuvalt tritavad nel: fa politseiniku kohtu alla andiist, kes nende arvates olevat segatud do- kumentide vargusesse. BENSIIN JALLE KALLIMAKS ‘Bensiini hind téusis jalle. Nitid maksab gallon juba $1,82, seera idus- nud viimase aasia jooksul 40 senti gallonilt. Jouluks on bensiin Kana- das kallim kui USA-s. Liiduvaliisus ahvardab kedanikke ikka uute ja uu- te hinnakorgendustega, Kuigi maail- maturul on oli kiilluses ja Saudi Araabia ei tésinud hinda, nagu kom- munistlikud maad soovisid. | Piidistearmee Iahkus ‘Maailmaliidust Paastearmee lahkus Kirikute Maail-. mallidust pdhjusel, et Maailmalit ‘ajab -vasakpoolset -poliitikat ja on -unustanud oma ilesanded usulise deenimise alal. Naitena tuuakse cite, et Kirikute Maaimaltit on iiks tohu- samaid kommunistlike geriljade toetajaid eriti Aafrikas, kuid ka Léu- na-Ameerikas, Kesk-Ameerikas ja mujal. 140-liikmeline Kirikute Maail- maliidu Keskkomitee avaldas kahei- sust Paastearmec lahkumise puhul. Konflikt algas juba.1978. a. kui Kt- rikulte Maailmaliit-.andis oma tale majandusliku ja moraalse toetuse Rodeesia kommunistlikule Patriocti- lisele Frondile. Politseile tes digus roimareid piitide ‘Toronto ajalehed on asunud kalts- qa seaduse rikkujaid. ,,Star valab krekodillipisaraid selleparast, et po- litsei tohib maanteedel atitoga ajada taga pangarddvleid ja muid roima- reid, Viimati tehti kampaamat, mille eestvedajaks on Ontario liberaalide partei juht S. Smith, et politseilt tu- Jeb vétta digus roimareid maantee- del piitida. Kuid Ontario kohtum:- mister R. McMurtry utles avalikullt, et valitsus ci kavatse votta politseilt Gigust roimareid jalitada, kuigi selle juures voib jubtuda onnetusi. GILJOTIIN : : VANARAUAKS" ‘Uus prantsuse president F. Mit-. terrand taitis uhe oma valimisluba- -duse. Prantsuse revolutsioonist saa- dik hukati kuritegijaid giljotiiniga tapamasin suure teraga, mis ioikab inimesel pea otsast). Nutid kaolail surmanuhilus ja ajalooline giljotiin laheb ,vanarauaks”, Tegelikult ¢i ole giljotiint kasuta- tud aastast 1977 alates. Giljoliini li bi hukati muuseas kuntngas Louis XVI, kuninganna Marie Antoinette jth HK INSURANCE AGENCY LTD 23 Westmore Drive Qo Suite 200 -Rendale, Ontario M9¥ 3Y7 Tel. 745-4622