odaviskes. Fatima Whitbread;
mele . teiseks, tulemused vasta~
3 w 7, 18 ja 68. 30.
tr

: Bulgaarias neetnd: Euroopa ~ 7
i allveeorientee- -
ises voitis: tallinlane: Anatoli. —
mlidovitsh koos. §. Trunjoviga ©
mardiharjutuses kuldmedali. Sa-

istrivdistlustel

Bas harjutuses naistele said Aini

| skivali-Leik i Tuna. Krutoy:

. bemedali: -

VABA EESTLANE” .
bn vabade eestlaste hiilekandja. |

fooKOHGHNONMNGNE

Bkstab & rubla. Turut. me hindy

: seda 7
Mepodist on kasutatud ja tulemus- .

i turukaubitsejad kolivad teis-
se. linnadesse. Turtle tuleb aval-

aon ei - saa,

da survet rukliku kaubandusega.

nie turuie: itileb ehitada koopera- |
vorstikilo. voib _
ksta:ka 8 -rubla — hinnal pole:
Mul on nimekiri infmes-
kes suudaksid enamgi maksta ~

Pkauptus,-. kus
HISust.
maks vorsti, millel Uhaiohn juu-
Oleme - itimalt

AKGik tilihiisti. ‘cleme maailma

Fimad :probleeme meil pole.
a neist ni Kavatseb edast mo-

i, seltel- tuleb tGdkohalt mine-

_kondida.

Moskva. linnandukogu on: teli-

Be Diirokraatia etalon. Praegu tos:
tb seal.

skomitee | parteisekretaride af
ta 6-le (tm. — ).. a

Buide, Moskva on koigi sotsia-
imaadé pealinnade sOpruslinn,
mks veel. 64 linna sOpruslinn.
pottu pdinud Proméslovil (tm.

x maaslamaja laomine — pen- 7

mile © saadetud Moskva. -linna-
mad” ei nimeta J. kordagi nduko=
@ tava jarele — seltsimees Pro-
- ov) -aega . tédtada.
‘ja kirjutas protokolie alla.

 meeldis tcistelegi. linnanouko- —
mGdtajatele, seda eriti peale al-.
valis-

molivastast seactust, . millel
Hie. mOju- et saunud olla:

Aniae Vabtra

Higa)

‘Konservatiivsed.
mna voimud aina kinnitasid: mei -

ula nishk kaadrivahetus 7
Bxoohdamine, Linna parteikomi- |
eon siin-eeskujuks: vahendasime

Kihutas

pes inci ee
: ee Si
erat

rr
pobre

Eesti Naisiligpiaste Selts 25-ndal aastapieval » Vanemuise alias a.

| bs Nast Selts - Bb

Aja kbres riitmis oleme taas miir arkamatult lihenemas ithele tihtpdevale, v vanima
» eesti naisiiliSpilasorganisatsiooni — Eesti Naisi iiliopilaste Seltsi- — > 75-ndale juubelile.

On pohjust pisut peatuda ja.

kuulata aja hingetémbust, mis”

wib meid tagasi aastasse 1911,
tml grupp _algatusvoimelisi . eesti

 haritud. naisi tsaarivene survest ja.
7 meesiilispilaste vastuseisust hoo-

- limata pani aluse esimesele nais-

_—_ liidpilasorganisatsioonile.

Kuna organiseeritud - naisiili-

Gpilasi, peeti venestamisele ohtli-
~kumaks kui meesiiliépilasi, tuli

‘seltsi pohikirja kinnitamist ooda-
ia Kaheksa pikka aastat. Ei. vGi-
thaldada rahvuslikku tegevust,
astus selts fiktiivselt Noor-Eesti

Hikmneks. Ja tegutses .Noor-Eesti . -

daisrihma. mime all, kani E. V.
Tartu Ulikooli valitsus kingitas

_Seltsi pohikirja 14. nov. 1919.

‘Meenutades  seltsi asutajaliik-
teid tundub, et tuuled nagu pu-
huksid vaimude melt, manades

| me silme ette rea ‘Wairikaid eesti

faisi.— L.. Eimbund-Eenpalu,

_M. Krims.. L. Mahistein-Mannik, |

’ L. Martna, A: Pedusaar j.t., kel-
le tookordse voitluse tulemusena
~taheb ENUS elujdulisena vastu
- Oma cakale tahtpdevale.

Lahtudes pohim@tteist — . rah-
Vuslus, demokraatia ja individua-
ista) pole seltsi hikmed_ piir-
‘dunud ainuk kitsa akadeemilise
“Tingkonnaga, vaid. on koigil ae-
-fadel andnud ulatusliku panuse
_ ka oma .isamaale ja rahvale.

des emade | ja laste hoolckannet,

on j#anud asendamatuks.. Alma

Martin, esimene haisagronoom
Eestis, -tihtlasi esimene cesti: nai-

he, kes Rockefelferi stipendiaa-

dina saavutas akadéemilise kraa-
di kodundusteadlasena. Hilda

‘Taba. doktorikraad kasvatustea-_
duses. parineb samutt Ameerika -

mandriit:
Linda Eenpalu naisdiguslase-

na ja rahvuskultuuri viljelejana

on iildiselt tuntud. 1938. aastast

‘alates oli ta ‘Fiiginoukogu. ‘ik-

meks.

seltsi naisadvokaate Tartust. —
Ljuba Hiitsi ja Margot Vurman-
Kanemasi-— kes parast onnes-
tunud kohtuprotsesse cise sdde-

lesid vaimukusest. Erilise siira ja
vaimse hongu toid endiga scits!

kaasa aga auvilistlased Miina
Harma ja Johanna Rebane.
Saabunud vddrsile, . ‘killunes

-seltsipere vabas maailmas seits-

meks koondiseks, kuid pohimdi-
ted. jaid samaks. Uued asukoha-

_maad ja voorad keeled mojutasid —
rill monegi Oppeaine valikui, .
kuid Spiti edasi ja tegutseti enda
ning..oma. rahva huvides. Kui
Toronto koondis on. rikas ma-

gistrikraadidelt, siis Rootsi koon-
dises on viimaseil aastail saavu-

tatud mitmeid doktorikraade.

Kuid asutajaliikmete kérvale

kerkib kaugest minevikust teisigi !

~ tublisid isiksust, eesti naisliiku-

mse juhte, kes vitlesid naiste Oi- 2

puSic cest. Traditsicon on seni
~ fatkunud. Kui vabariigiaegsei!

) Nese Salme Pruuden,

Med Krims ja (Elise Aron lahen-
- dasid naisele hariduse véimalda-
mise ja abikaasade diguslike va-
hekordade ; probleeme, siis seni
viimasel  naiskongressil ESTO

7 Bd ajal Torontos net ENUS-1

viltstlast mitmelt mandrilt teiste

_ KGnelejate kGrval. lahendas ‘sisu-
Kas cttckandeis voorsil viibimi-
-Sest tingitud eesti -kodu-, pere-

konna-, Ja-keeleprobleeme.

Mecnuvad ka. isescisvusaegsed
Sotsiaal-. Ja kodundusala. tileschi-

tajad. Ella. Kirsipuu vasimatu :
106 “olsiaalmjnisteeriumis, jubti-

ja muusika.

Kui Lidia Tuulse ia Salme
‘Raatma siinpool maakera anna-

vad valja luuletuskogusid — ViI-
mane tuntud ka lastekirjanikuma,

siis Tiiu Salasoo teisepool maa-

kera koostab eesti keele Spikuid
neile, kes on unustamas oma

emakeelt. Tanni Kents Torontos:

toimetab ajakirja sToinu’. ja
Mai Raud Rooisis - hdbesepana

hoolitseb, et mee ‘kaunid, rah

vusehted ei kaoks. ~~
-Noored helikunstnikud Kristi

Allik. ja Elma Miller tutvustavad

Ameerika mandril eesti heltloo-

‘mingut ja klaverikunstnik Hitma
Nerep-Mossin Stokholmis teenib-

edasi oma-muusat..

Ej saa unustada ka esimesi

Shveitsi kirjanik
votab vastu:
Neustadt'i i euhinna

= eda
kel on isiklikku ja avalikku jul-.
gust, ktilastab kdesolevas oktoob-
ris Oklahoma iilikooli, kus talle.

antakse tile USA$25,000 suuru-

| internatsionaalne |

ENUS- ikmed on alati Wot,

nud aktiivselt osa rahvuskultuu-
rilisist. organisatsioonést ja dri-
tusist, kaasa arvatud. ESTO-d.

Trikist on ilmumas. ENUS-i

kolmas juubeliraamat, lisaks: va-
hepealseile hihemaile brosnutiri-
dele. —

_ ENUS-: Toronto ‘koondis oti
_hitseb seda eakat tahtpdeva koos
kutsutud ktilaliste ja teiste -iii-
Opilasorganisatsioonide esindaja-

tega.aktuse ja. piduliku koosvil-

bimisega. 8. nov. Toronta Uli-

kooli Hart House’i ruumes, Gh-

+ oe

tusddg! toimudes suures -saalis,

mille seinal teiste iilikoolide vap--

pide kérval ilutseb ka Tartu Oli-
kooli vapp.

Ole vitesaja liikmeline Eesti

Naisiilidpilaste Seltsi- pere vabas
maailmas astub julgel sammul-.
tile kolmveerand. Sajandi lave.

kindlas. usus ja veendumuses, et
jargnevad. generatsioonid Kanna-
vad edasi seltsi vaimu ja pohi-
motteid. |

Ellen Martens

— Shveitsi kirjanik Max Frisch,
iseloomustatakse Mnehena.

ne Neustadt! internatsionaalne
kirjandusauhind. Pidulik . stind-
mus veetakse 25, oktoobril, kus
laureaadile antakse iile hObedane
kotkasulg, kasitsi kirjutatud dip-
lom. ja-$25.000.

See tseremoonia on juba

tiheksas Neustadti auhinna valja-

jagamise seerias. See of ainus

hind USA's, kus
draama- ja romaanikirjanikke
arvestatakse  _ samavadrilisteks.
Auhind anti: esmakordselt valja
1970, aastal Oklahoma. iilikooli
ja kirjandusliku ajakirja ,,World

Literature Today" ' (WELT) pool,

kirjandusau-
luuletajaid, |

‘ku auhinna ©
luuletaja ja WLT toimetaja Ivar

ABS’ i simpoosion Toronto ilkoolis

_ Julgeoleku. ja inimoiguste kiisimused Pohjalas ja
Laamemere ruumis on siimpoosioni teemaks, mis aset
leiab Toronto iilikeoli Trinity College’is laupieval, 8. no-
vembril, Siimpoosioni kaaskorraldajateks on Balti Tea-

duste Edendamise Uhing - (AABS) ja Toronto iilikooli :

Eesti aineline. déppetool. Programm algab kell 9.00. hom-
mikul ja kestab kuni kell 4.60 pealeléunat, asukohaga.

5. George Ignatieff Theatre, 15 Devonshire Place, mus On

Foronto. ulikooli staadionist otse. iounas. So 7

" Hommikupoolse | -programmi
peateemaks on Podhjala Tuuma-
vaba voondi kusimus, mille pea-
miseks toetajaks oli Soome ka-
dunud president Urho Kekko- |
nen. Kusimus on viimastel aasta-

tel Péhjala maades pdevakorrale
~kerkinud ja on seal timselt polii-

tiliselt tihtsaks muutunud, : Idee
peaprobleemiks rakendatuses on
asjaolu,.ct Pdohjala ruum on

muutunud strateegiliselt tahtsaks’ j
mii Noukogude Liidule kui ka

NATOle eriti peale seda. kui N.

Liit koondas okupeeritud Balti-

Kumi ja Koola poolsaare pinnale

._enneolematu, tohutu sGjalise jéu.
Ni

Suis oleneb taolise v6é6ndi
loomine . eelkoige
Liidu ja Uhendriikide seisukoh-

-tadest. Stinjuures véiks. mirkida,

et Eesti, Latr ja Leedu teisiti-

kuid kindlustati rahaliselt. alles
1972.. aastal Neustadti perekon-
na poolt Ardmores, Oklahomas.

Max. Frisch -vaidetakse olevat
silmapaistvaim draamakirjanik,
lihelt -saksa .keelt k6nelevalt
maalt parast I] maailmasoda. Ta
on tuntud ka romaantkirjaniku-
na..Uks Frischi naidendeist ,,The

Firebugs” esitatakse tema Okla-

homas viibimise pubul Uhkooll ininoiguste teemal, mida juhen-

draaima kooli poolt 22.—26. okt.
Naidend — kirjeldab

havitaval kavalalt sissepoetuda
tema majja.

Oklahoma iilikooli kirjandusli-
looja-algataja. on

Ivask, kes on kuulunud alalise
liikmena iiheksast kirjanikust ja

kriitikust koosnevasse zhiittsse.

Noukogude

“hooletut
_meest, kes on lasknud kuryal ja

nada Valisministeeriumist,
fessor dr. Juris Dreifelds, Brock’i

méotlejad ja vabadusvditlejad. on
viimastel aastatel nGudnud, . et
nende territooriumid. peaksid
olema osa taolisest vGGndist:

Tuuma-vaba vééndi kiisimust

kasitlevad ettekannetes professor

dr. T6nu Parming ja professor
dr. Toivo. Miljan, kes molemad
on asijaolusid _pdhjalikult uuri-

nud. Professor Parmingu tuhele-_ 7

pani suundub Noukogude: Lidu
ja Uhendriikide  seisukohtade
sdelumisele, ent professor. Milian

lahkab- kiisimusi Péhjala maade-

sisepoliitika seisukohast. Neid et-—
lekandeid tdiendab harra And. -
rew Rasiulise. konimentaar. mis
puudutab Stokholmi konverents: —
kulge. ©
rents osa Helsingi kokkuleppe
protsessist.. Rasiulis té6tab Otta- ~

was Kanada kaitsejoudude juu~
TRS:

-Pealeldunaline osa program: -
mist algab Kell 2.00, . kusjuutes
esimeseks konelejaks on Toronto

ilikooli professor emeeritus, dr.
‘Gordon Skilling, Pohja-Ameeri-

ka simapaistvaimaid Noukogu-
de Liidu ja [da-Euroopa eritead-
last. Dr. Skilling annab tilevaate -
inimdiguste - kiisimustest -seoses
Helsingi kokkuleppega, eriti’ vii-
maste aastate ‘siindmustest. Selle-_
le jargneb laudkonna  vestlus

dab professor dr. Olev Tris,
Laudkonda kuuluvad lisaks dr. |
Skilling, harra Alan Bowker. Ka-
pro-

lilikoolist ja professor dr. Romas 7

Vastokas Trent’i tilikoolist. .

’ Stimpoosion on avatud. oubli-
kule. OsavG6tu-maksuks on $20,
kuid seenioritele Ja Opilastele Ov

See B15.

"Featavasti on too konve- —