. . | . om . . . at ca | . ss F . . ona ate ee ee eT 1 . . a 1 "oa se de oe eo Le ee ot es er be aS LP or Pes oe . TUE unig ailfasas - Islandil “purnmeldamas. | tahtis koju sdita, ei clyud liikvel -varsti ‘Seattle elanik.George Phillips tun- tud kirelikai napsisGbrana, Niiid kohoolik sedeli tekstira joomise . soe ee Le Feneiet ean, a Tem PTA i. ao mt . . "4 mo oa ; See Wis cil eae fale: x “Tabs Ti: 9: TE oe vabade eestlaste hadlekandja | tL KR REN Mi iA BROOKLYN — Purjus Brook- iyni elamik, ianstane | RICHAr | Yate oli Nassau maakonnas Long Kur ba] enam bussid ega rongid.. Vasinud Tate, pudel. kBes, tuikus Carden}: Citys. ringi, nagi siis driakent voo- diga; loi pudeltiga ukseklaasi.sisse, aves ukse ja Jaks. vaateaknale, kus Keeras end veodisse siruli. -Tahtes enne uinumist veel stitse- tada, ta leidis, et suitsud on otsas. Laks siis uueasti linna, hanikis iuws- kilt klaasi purustamise teel siga- rette, heitis tagasi voodisse ja ui- nus, Sigaretivargus oli aga vallan- daniid alarmi ja nii léidis potitsei tagaotsitava vaateaknalt, kus ta raiulikult puhikas. WASHINGTON | — ,filasti sol-: dat 4 seksiajakirjas .JPlayboy on tekitanud omaette. probleemi 'Pentagonile. Alasti soldatiks on nimelt 23-2astane naine Coleen Donovan, kes on armee teenistu- Ses Ja Kanhab soijavee vormi. Ta niitas ,FPlayboys" ama anmes- kaptenist mehe loal enda vGlusid | . ,lgast asendist",. vOi nagu ajakir- janduses mirgitakse —_,,retus- heerimatult ja tsenseerimatult™. vus ja kogu meeskond vaatab 9ma ,Kaas-soidatile’ imeliku pil- guga; Pentagon pole joudnud veel seisukeohta votia. Kusagil pole ni- meit eeskiryu, et USA armee sé- distada... . ANKARA — Tiirgi siseminister Hasan Fehmunes lahkus oma ametikohalt parast seda kui aja- Jehed avaidasid kompromiteeri- vaid kirjutust tema, vahekorrast . tihe vaheturitud tiirgi nditlejatari- ga. | EDMONTON — Viimase kahe ‘kun jooksul on salaparasel otstar- ne] fapetud Albertas 15 Iehma, Kusjuures tapetud loomadel on ainult sidamed Sra vGetud. On . leitud Calearys Ka iis moor harg- — mullikas, Kelle Suguorgan on ara [Bigacud. LAS VEGAS ~ dollari jahjumises on .ameerika naitlejatari Dolly Parton tasu iihe- esinemise eest Las Vegases, kus _ Riviera Hoiell maksab taille 390-00 dollarit. See on suurim tasu, mis ‘Kunagi tihele esinejale on makstud: LOS ANGELES Pudelites miiliday mineraalvest on alaviar- tuslik, kinnitayad tarbijate iraitse- :- lia sotsiaalteaduslixel haridualadel . asutused Kalifornias, Michiganis | £°setud uuenduseesmnirke jm. Uurimistel on selgunud, et | elt seadud kogemusi. reklaamides iileskudetud mine raalvesi sisaldab tegelikult vihem _ franeraale, kui vavall ine kKraanivesi. NEW. YORK — |. Brooklyni juu- tide keskuse hoones kiis laupieva ogsel tavakohane. kaardimang 1. 200 inimese osavGiul, kui sisse tormas 7 bandiiti ja relvade #h-|. vardusel fdé6visid mémngijatelt | §100.000 ulabuses vaiartasju ia ra- a: MEXICO CITY — Koimteist om | . Onnenumber Simeon Audelo Car-! ; Tema iksuses on niiiid suur ele | ' dur ej tohiks lasta end alasti pil- ‘Léplik néide USA | | a | na. Selliselt keoli Oppepinge suu- bE © Tana. on jutta adikaalsed uendused Po 1 . a Bate St ae ba 7 1 ee TN es ae 7 <= . c he. a 1 sy " pate . Tea 1 uit srd pees CET TEEGHS en Pon hjomaade ilikoolides oe kr F — ATA Te we imub Z korda nadalas = / . teisipdeval ja neljapaeval 7k 0 ‘Rootsis peetakse iilikoolide éeksameid tillikaiks ja tarbetuiks Hariduspoliitika on 1960- ja 1970-udail aastail. olnud iiks tahtsamaisé komponentidest eririikide - heaoluprogrammides. Uldiselt arvatakse, et just haridus on see keskne vahend, mille abil voidak- se tosta mi iksikisiku kui ke uhiskenna elustan dardi heaolu staatust vois mis nimega seda ta- hhefakse nimetada. Teadustehmilise arengu voimas kiirus, samytj Inui ge. rahvusvaheline yoistlus . Sarnane Surye on pannud kai. ma ka korgema astme haricduse uuenduste laviini. mis praegu on. teoksil Soomes, ja Norras. | oe Vehemalt: 1970-ndate aastate alguseni tegutsesid .kdik Pdhja- maade tilikcolid. ja teised karge- ma astime keolid peamiselt tradit- sioonilisel euroopa . tilikoolide siisteemi kohaselt teaduskonda- feks jagunedes ja tiksilcute oppe. ainetega. Selle vana traditsiooni- lise stisteemi uuendamiste ndude ‘Olid péhjustanud mitmed ithis- kondade elu mojutavad tegurid. Rocisis, Taanis ~Kéigis Péhjamaade koolides tormus lajaulatuslikke uuendusi. Uldiselt need uuendused algasid alg- ja keskastme Koolide uuenda- mistega, = Nende uuenduste tecemisel] kin- nitus tihelepanu ja wuenduskirg _ka kérgema astme kcolististee- Titi. a . Kioigis PGhjamaades hakati uuesti arvesiama kdrgema asbtme hari- duse teostamise tihendust. Selle pingutuse - tulemusena _siindis Pohjameade iilikoolide juhtide vahel t6eliselt viljakaid -tiilisid ja vaidlusi selie ile, mida tuleks uuendada, miks tuleks uuendada ja kuidas tuleks uuendada. Nir Saomes, Rootsis, Norras lau ka Taaniski mitmekordistus 1960- ndail aastal: koolidpilaste ary. Sa- muti jonius kooliaja pikendami- renes. tilemas Keskastmes ja kGr- gema astime poolel. Uldised léhte- alused ‘tilikoolide eesmirkide uu- endamiseks olid koigis Pihjamaa- de Kcolides sellelt ahiselt vaada- tes suhteliselt samasugused, aga uute eeskujude tegelikuks tegemi- sel eraldusid need iikstetsest iis- Nagi palju. *Paljude Scedate ja Vaimukate vaidluste ning keerukate korni- -teekoosolekute tulemusena alus-| tali kGigis Pohjamaades 1970- Nidate azstate keskpaigu katse- tama uuettiiipiliste ‘katsekoolt- | dega. Selle artikli ulatuses Ott méeldud vaadeida ainult rin. filoso ofilistel ja Rootsi oeksamite wuenduste ‘rnadel on fildiselt Jahtekchalt tis- Poliifiline MOSKVA — N. nagi eriney Soome, Nona ja Tan! ni eceskujust. Esiteks teostati. Rootsi eksaminuendused kiigis' tilikcolides samaaegselt. Rootsis | ei olnud erilist Katseiilikeoli voi teaduskonda, vaid uuendus vidi laibi totaalselt. tihekorraga. Rootsi ceskuju vol mudeli Ra) vyandas nn, Ué8-komitee. Selle ko- initee poolt esitatud ceskujus ip-. neainetihendid, vahetustingimused loikusaast fa Liidu Kommunistliiee. Partei haiilekandia. miidritleti