WABADE KESTLASTE HAALEKANDIA

-VABA GESTLANE

P VALIAANDIA: O/t Yaba Eeatlane, 1955 Leslie St. Boa Mil |
a Ont. M3B 2M3

 TOIMETAJA: Hannes Oja | ERNE eres
Karl Arro, Heino Jée, Olev Tréss | FRR

TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus tellimised, cuulutused,
= .. e€kspeditsioon) 444-4832 — 3

TOIMETUSE KOLLERGIUM:

4 TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28.

ja vecrandaastas $15. —

““TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas $65 — “Book
aastas $35.— ja veerandaastas $18.— —

Aadressi muudatus 70 ¢,

— ~ Uksiknumbri hind 70 ¢.

KUULUTUSTE HINNAD tiks toll tthel yeerul:
kwulutuste klljel $4.75, tekstis $5.— + esiklet So.)

BREE ESTON LAN.
Published by Free Estonian Publisher Lid..

1955 Leslie St. Don Mills, Ont, M3B 2M3

 Phendritkide president Reagani

 KGvakieline politika Kesk-Amee-

rikas on viimaste nadalate kestel

_ saanud erifi terava fa hukkam@ist-
va kriitika osaliseks, Reagani ja
tema administratsiooni. atakeerija-
_ teks ei ole miite ainult raudeesrii-

detajused kOrgemad funktsionaé-

Tid ja kommunistliku partei vallu-
. fapiispoliitika Sigustamiseks raken-

datud kommentaatorid, vaid ka
paljud aanemaailna poliitiked ja
vilispoliitilised eksperdid, Ja arvus-
tajate tagatipus sammuvad eriti
vapralt ja pika sammuga paljud
Uhendriikide Kongressi liikmed ja

oo valispoliitiliste kitsimuste analittist-
. jad, kes ei piirdu enam diplomaat-
/ diku ja Giglase -kriitikaga vaid va-

lavad oma yiha ja kibeduse Rea-

gani peale yalia vordlemist runda-
WAS Vormis. |

 Uhendriikide liberaalseile voli ;

--tikaile, Kelle -tuumik asub demo-

keaatliku partei ridades, on: juba

 pikema aja kestel aloud vastukar-

va Washingtoni range poliitika

Kesk-Ameerikas, mis taotleh kom-

ma eniestih kiirele levikule piiri ette
panemist sensitlivses piirkonnas.
Ghendriikide suur majandusk ja
sijaline. abi Szlvadori . yalitsuSele

. punaste insorgentide vaste  voitle-
-" maisel, kiimmetesse miljonitesse ula-

iuvad toetussummad Nikaraagua
parempoolsetele joududele, kes tri-

_. tavad sealse marksisttikn valitsuse
. . kkatamist ja ameerika sOjaveiik-

suste koondamine Nikaraagua n22-

-- berriiki Honduraste on 4rritanud
'- pidevalt

Uhendrjikide - yasakuie
kalduvaid poliitikuid,. kes ei oska
Sieti hinnata katkuna levivat kom-

; maumisttik ki hadaohtu:

- ‘Viimasel ajal on seoses Nikaraa-
gua. sadamalinnade .sissepaasude _
mineerimisegpa tekkinud uns terav

konflikt Valge Maja ja Kongressi :
. yahele, kuna arvatakse, et sada-

te mineerimisel abistab Nika-
raagpa parempoolseid, kes on Ul-
Diseit tuntud ,,contra’te“ nimetuse

all, Uhendriikide Luure Keskagen-

timar (CIA). Paliud Kongresst liik-

- qned ja avaliku arvamuse mojutajad
 gitiidistavad Uhendritkide presiden-

ti ja valitsust rahvusvaheliste 6i-

. guste rikkumises ja - samasnguste
| geadusevastaste vOlete ning terro-
ristlike meetodite tarvitamises n2-

pu seda teevad verelased ja nemde

_ kisilased.- Presidendi ja administ-
' ratsioont vaste suunatud sdnavot-

tudest ja kirfutistest 65h viimase!
lal eriti labi vaide, et Washing-
foni kSitumist.oma naabritega yOib

_ -vGrrelda Venemaa = plaaniparaste ja

slistemaatiliste allasurumise  vSte-

fega oma naabrite subtes.:

Kahtiemate on nendes vilidetes
teatud méaral tit, kut Uhendrii-
kide valitsust suiidistatakse minin-
gatel juhtudel rahvusvaheliste di-

- gusnommide rikkumises, kuid samal

afal tulety ka: silmas pidada, et
need suUdistused viivad asja_ tuu-
ma juurde ja (tOstaiayad kiisirause
— mis mote on thel poole] ran-
pelt rahvusvahelistest normidest
kinni pideda kui teine poo) seda ei
fet ning rahvusvahelisi printsiipe

Fikkades ja neid ignoreerides pide-
yaa laiendab? -
President. Reagani eesmiurgiks on

valt .oma voimupiire

‘Tkide -

aie $f a.

ae

Kahepalgeline kritike

praegu Nikaraiaguast Salvadori pu- |

nastele massulistele voolava abi pi-

durdamine ja kommunistliku maa-

ilmarevolutsiconi iakistamine ning.
fa teab senistest kogemustest, et
selle abi takistamist ei saa ta tela
labiraakimistega ega. kokkulepetega
val ainalt jOuga, Ja arvestades
vastase. vGtteid ja trikke, mis ku-
nagi ei austa rahvusvahelisi. kokku-
leppeid ef saa ka ameeriklased mé-

ningatel fuhtudel kinni pidada koi-

gist ettenahtud normidest ja eqskir-
jadest. Sellist . poliitikat vdib ° ju
muldugi kritisecrida ja selle iim-
ber suuri sOnu teha — kuid mis

on alternatiiv? Alternatiiviks on

jalle tihe -riigi libisemine Moskva

meeclevalla ja kontrolii- alla ning

punane laviin on taas the samme

vorra ‘Uhendriikide pliridele Hike

male joudnud.

Tabi suurenduskiaasi kojki Uhend-

kuid kiputakse alati. métda. libise-
ma nendest terroristlikest yoOtetest,

ida kastiavad Nikaraagua toetv-

sel voitlevad Salvadori. kommunis-

tid, kelle yoimule plirgivad akt--

siaonid ei ole piiratud thegi sea-
dusega. Geriljasoda Salvadori . sea-

duseparase demokraatliku valitsu-
“se vastu on rapane sda, kus kom-
ei austa mingisuguseid —

mounistiad
reegleid. Nad purusiavad, pommi- |
tava, Idhuvad sildu, jdujaamu ja
teid, kasuiavad isiviilisikuid oma
huvides ja organiseerivad teeridv-
lite operatsioone, Imelik kili —
sellest radgitakse vaga vahe siin-
sea avalikkuses, kuna Nikarasena
sadamavetesse mijuide panemine
on ajalchtede -veergudel 106k-
humbriks, _ SO

Tundub kas sthilikuna -vdi paiiv-

sena kui Uhendritkide praegust po-
liitikat Nikaraagua suhtes yorrel-
dakse Yenemaa ja ta piiriritkide
vahekordadega, Nikaraaguast on
arenentas’ Kuuba vahendusel N.
Liidu tugev baas Kesk-Ameerikas;
mis on veel valjakujundamisel ja
Ulesehitamisel, kuid on sunteline
juba praegu konmununismi levitami-
sel Kesk-Ameerikas suurt  csa

mingima, Siin ef ole suguei tege-

raist ithe sitlitu -viikeriigiga, nagu
seda UWldiselt Jastakse valja paisia,

vaid Moskva toectusel valjakniun-.
dated kommunistliku: tugisambaga.

Afganistani, Poolat, Balti riike ja

teisi vene iilemvoime alla painuts-

tud piiririike ei sna vOrrelda Nika-
raaguaga, kuna neis riikides ei ole
tehtud Venemaale vii mine teise

sGjalisi operatsioone nagu seda fe-
hakse
Ameerika riikide ‘Vastu,

Demokraatlikus maailmas on.

juhikonna vastu sounatud objek-

 tlivne kriitika alatt Gigustatud, Kuid

see kriitika peab glema Oiglane ja
vOtma arvesse koiki asjaolusid,

‘Kaaluma koiki aspekte, Kui seda ek

tehta, siis kaotab see kriitika oma
vaartuse ning j#ab sihilikkuse
templiga vyarusiatule abitult Shke
rippuma.

OR, A.

Suur: hulk e1 jaéanud

remas  positsloonis

Jiib mulie, et Lines jilgitakse n |

samme Kesk-Ameerikas,

Nikaraaguas  teiste Resti-

.

|” YABA EESTLANE teisipieval, 24. ,,;itlil 1984 — Tuesday, April 24, 1984

La

;

~ Kommentaarid

+ Spordis:
. ;ianlastest kaugel ees.

Sortides sportides

ok |
on; kommunismimaad

Voistluste

: - - tagajiried kinnitavad seda, Ikka on

venelane kéige esimene, ida- ~gaks-
lane teine, voi viitse versa,

Eriti naised., Noukogude iihedi-
guslus on andnud naistele paremad

kae- ja sidremusklid ja palju me- |

hisema meele, Kadedad arvavad,
et voib-olla néod naised polegi pi-

ris taitsa naised. Seesugune inetu

- Pohjala Titarde 35. aastapiieval kegunesid noored parast jumalateenistust kiriku saali, kus sutidati kolm
=» kiilinalt ja gaidipere laulis saidide ¢ bmn Pildil. gaidid tervitusselsakus,

' Foto: Ilme Lillevars

Pooled Toren fo ‘eestlasist pensionieas

-Kreemi raamkave ecestiuse jatkamiseks

Tartu Instituudi viimasel loengudhiul pidas mag. Rebert Kreem etiekande teemal ,»Plaanitsemine
eeStluse viljelemiseks“, Osavotjaid oli tle 50, nende hulgas moned keskealised, Ohtu avas dr. A, Aruja,

pidades Iektori tutvustamist tarbetuks, knna R. Kreemift ilmus asja memuaaride kogu ,,Vandega seotud,
selle tubli saarlase rahvuslikust kujunemisest, | 4

millest koigil On VOimalik lugeda

' Mag. R. Kreem lifles, et igaitiks
on plaanitsenud eesti organisatsico-
nide ja kasvoi enese elu. 1944 oli
podrdeline aasta meie rahva elus.

Valmse Ja fttiisilise hiavituse alla,
vaid nei] oli voimalus tulla. yaba-
dusse, Kuid vabaduses olemine ta-
hendab, et peab olema tugey et
mitte massi kaduma ei laheks, Va-
baduses saab aga eestlane vahalft
eest] kultuuri viljeleda,

Meie ohuks on simbrusse stilami-

ne, mis on immigratsiooni protses-

siks. Kohapealne tihiskond on pa-
uustulnukate
- méjutamiseks, Kohanemist mojuts-
vad isiklikud iégurid, cleme’ pida-
nud o6ppima keelt, tekivad yahekor-
rad tiikaaslastega, mis meie. vas-
tu lugupidamist tekitavac. Olulised
on sellejuures vanus, haridus, usk,

‘suhtumine uude tihiskonda. Korge-

ma hariduse saanuil on kergem
ude thiskonda Minna,

Huid suuremad joutegurid, nagu
haridus, tid, edasijéudmine, jou-
kus, méjuvad soodustavalt assi-
milatsisoni stiunas, kuna need

. Inlmesed ¢i vaja enam kaasmnaa:
last. -

Oleks siiski vale, kui rahva eestlas
tena hoidmiseks eelistaksime - yae-
sust: ja harimatust. Jéukust saah

kasutada rahvuslikuks tegevuseks.

majandusliku joutegurina, kui du-
ndamiliselt saame neid kaasa tom-
mata rahvuslikule tegevusele.

Eesti ihiskond 1966—84 (Peetri

‘koguduse andmeil) esines graafili-

selt kord suure lainena, mii this-
konnas oli noori..See on taganud,
et siinne ithiskond on nii palju saa-
vitanud. Praega on faineharjal
kaks tippu, 60—69-aastaste laine on
korgpunktis, neid on meie whiskon-
nas koige rohkem (Peetri kegudu-

ses 779), 70~—79:aastaseid 492, 80 ja

vanemaid 168, neist 6 iile 90-aasta-
sed, Inimeste eluea korgpunki on

sattunud .surmatsooni. Jargnevad

kliimme sastai on kurbus meie ma-
jades, :

Praegu yoime belda, et pooled

eestlasist on pensiondrid. Seltskond-
lik tegevus on laid siiski sama-
selt edasi: Kuid pidudel ka&ijate
juuksed on muutunud hallimaks ja
nende arv on jdanud vdiksemaks.
Uhiskondlik elu votab une ilme
paevase. tegeruseea.

_kommunistliku riigi yastu- suunatod ©
kallaletungiplaane ja organiseeritud

| maks,. kuna. pensionirid kasuta:
vad seda oma huvides ja talyei
sooia paikese saamiseks, Nii
véiks Terontes yanadekodu tarvi-
_ dus olla veek 15 aastat.

Kahekiimne aasta parast pole ini-
mesi olemaski 30—50 elueas, ke} op
Mreliuhjaid. Noorteiaine, meie rah-
ve filsiline iive on olnud madal,
See on mele esimene traagika.
Praegu on. 20—29-aastaseid kdige
rohkem..olenras, lastelaste kurve
laheb jalle alla. Ni on vaadelda-
vas Peetri koguduses 10—19-aqsta.
seid 229, 0O—9-aastaseid 124. Toron-
to eastlastest tildpildi saame nende

arvude korrutamisel kolmege, Nep-

vénelaste .

_ tulles,

‘komitee,
huviliste komitee; e) gruppidevahe-

de arvudega arvestamine on aga
tuleviku plaanitsemisel oluline,

Tuleb veel arvestada, et selle
noortelaine sees on segaabielud,
mis eemaldavad noori eesti iihis-
konnast, mistottu tegelik protsent
on veelgi Vaiksem ildarvust. Ka on
toimunud thiskondlik kihistumine
— haritlased, majandusmehed, too-
lised, kes omaette op grupeerunud.
Pole enam sama whiskond kui siia

Kui sada aastat tagasi vVanaeest-
Jased Albertasse asusid ja loodi
elujoulised eesti keskused,

siis nitid on need Kadunud, texe-
vusalad on likvideeritud, noored
lainud linnadesse, ega pole tea-
dari kus nad on.

Kuid pole ka midagi tehtud nende
otsimiseks. Kui meid enam ei ole,
kas siis uued polvkonnad tunnevad
mele vastu huyi? |

peab
slis tullakse

Eestluse plaanitsemisel.
teadma, kus ollakse,

vajaduse korral appi. Flaanitsemi-
ne peab arvestama probleemidega

nagu rahvas neid néeb, Plaanitse-

“Mine peab haarama iihiskonna. la-

hendust toovasse protsessi. Abinoud

ja vahendid on. eesmargid, kw
plaanitsemine ja arufamine sellega

aktiiviseerib mele ihiskonda. See
peab arendama ja hiuvi sutirenda-
ma. Peab voimaldama thiskonnal
endl paremini fundma oppida,

‘Plaanitsemise viisid: miiiigi
orientatsioon (reklaam, propagan-
da} ja komiteede. orientatsicon,
gTupp, kes jagab ti¢ komiteede te-

ha. Komiteede tiubid on a) tradit-

siponiline komitee; b) ekspertide
¢) prestiizhikomitee; d)

line komitee (liidud); f) iihiskond-
lik komitee selekteerimise alusel,
kuhu keulub iihiskonna libildige.
Plaanitsemise protsess © juhib
mingile informaalsusele, Kellegi
peolt pannakse mingi mote liiku-
ma, Mmida rahvas hakkab edasi
arendama kuni kiisimus kiipseb,

napu igasugused informaalsed kok-
kutulekud, méttekolded, kus iuhid
peavad olema madalamal astmel
kui rahvas, et sulfa sisse t6m-
mata k6iki rahvast.

Mida -peaksime tegema eesti jou
plaanitsemisel?, Esimeseks Jahe-
malt uurima, kus me praegu ole-
me, kuidas rahvas motleb, miileks

‘on vaja iihiskondlikku komiteed.

Teiseks killastada teisi eesti kesku-

si, otsida tiles nooremaid keda si-

duda rahvusliku tédga. Tahtis on
noori kaasa .tommata. Kuivérd

seaalne see saab olla aga Torontos,

kus on ligi sada organisatsiooni ja
noori pole palju, neist ej jatku ju-
hatustegi jaoks. Meie suund peaks
olema noortetit toetamiseks ja tu-
tevikku suunatud,. kuni noored
neaksid hakkama ise edasi tesut-
sema.

Tihtsaks kiisimuseks on organi-
satcorne koondamisvajadus: meil
on liialt .paralleelorganisatsioone.

| das ia

. Eestluse viljelemise alused tuleb iimberplaanitseda = mes. Rober?

Suurcd peaks olema tihendamiseks.,
Olemas on mitmed keskorganisat-
sioonid, hidud, Eesti Pievad.

Mele thiskcunas on rabva poolt
otseselt uldvalimistega valitud
inimesed nooremaid Jigi toonud,
kuid organisatsioonid  wldiselt
koosnevad vanemaist.

Valimine ei (ihenda enam palju.
Igal maal peaks.olema tugev kesk-
organisatsioon, ka’ Eesti Liit Kana-
Kestlasie Kesknoukogu
peaksid jiituma tiheks tugevaks or-
ganisatsiooniks tihe biirtoga, kuna
pole joudu pillata. Kaugemas pers-
pektiivis, kui vanad on lainud, véib
fekkida noorte liikmetega organi-
satsioon, kuhu kuuluvad need, kes

selle organisatsiconi t6ést huvi tun-
nevad ja see jaaks eestlaste tihisor-

fanisatsiooniks.

- Koordineerimisktisimused on ka
teiste organisatsioonide juures. thi-

neda voiks Hesti Maya ja T.E,

Selts.

Mei on  liiga palju akadeemilisi
organisatsioone, kus ainult miit-
si varv ermeb, Oleks hea kui ka
siin Oleksid thised nimekirjad

 ‘kolgi eesti akadeemiliste kodani-

ke: kohta,

Nende olussiks on siiski, et harit.
lased koonduvad neisse, Whine
suund peaks olema rohkem koondi-
mist kui uute loomist.

- Puudutades vaimsete “iguallikate
loomise kiisimust, tuleks vaadelda
tlemaailmseid Eesti Paevi kui tiri-
tusi, mis tuleks viig rahva sekka,

et saaksid koik kaasardakida glo-

baalse eestluse arendamisele, Meie
kongressidel piisaks- 1—2 resolut-
siconist, peaasi et need jduliselt 1i-
bi vilakse. Eesti Pdevade kandev
joud on olnud noorus ja ka seekord
ESTO-84 on konkreetne eesmark,
millest saaks mottekoldes réakida
ja nende siidameid likuma panna.
Tuleks edasi viia jubtkonna aren-
damist Trenti seminari alusel, et
noored saaksid sel alal teadmisi.

Tahtsaim eestlusele on sidestus.

v6i kommunikatsioon, mille ]§bi-

léikamisel kaoks ka eestlus, ka |

Kanadas, kus vaiksemad keskused
eemale jaaAvad. Pohilisi eesmiarke

Sel alal taidavad ajalehed, kuid ka-

he asemel-voiks olla iiks tugevam.

Ka on tunda puudust ithe iile-
maailmse eesti ajakirfa jdrele.
Meit on erialalisi, kuid puudub
wks whine, mille sisu peaksid lu-
fema inimesed ile maailma.

Ka tuleks  elektroonika ajastul

eida voumalisi, kuidas seda kom-

munikatsioonimoodust
arendada.

Jargnenud diskussioonis leidis E.

- paremini

Aruvald, et segaabielud siarmavad.
eestlust, A. Naelapea leidis, et ef--

tekandes oli puudutamata jadnud
eestluse kKvaliteedi kasitlemine ia

mote pole kali midagi vaart, voib-
olla vastust, leida apteegirtiulitt on
cigem.

Climpiamingudel ja muudel suw-
rematel voistlistel on kasutamisele
voetud habistay mood: — kontrolli-

takse voitjaid, et kas nad ei vdlg-
ne midazi droogidele . .

. da nit oz
moned staarid kaotanud oma me-.
dali — kuHakarvase, hobedase voi
pronksist. |

 Venelased seesugust solvamist ei
kannata. Nad on votnud vasfutuse

tijelikulé endale — nemad kontrol-

livad oma maa voistlejaid ise.

- Yenelane ot spordi alal lihtsalt
 ldinlasest ees — munud midagi.

* me
|
Uks Lowa-Aafrika (LAY) ttid-

ruk, Zola Bodd, on the] ametlikul .
jooksnud 5000 |

spordivdistlusel
meetrit 65 sekundit kiiremini kui

tikski teine naine maalimas. .

Seoses selle suursundmusega
(LAV ajalehe andmeil) iiks sealne
sporditegelane on vestelnud TAAF

— jubtiva isikuga, Mister Mumsooni-

ga, kes on mitme spordiihingu li-
fe ja FFANPIS (Federation for
Absolutely no Politics in Snort) abt-
president. Temale on esitatud ki-

simus, miks ta ei registreeri Zola

rekordait,

 »itmel pobjusel.
Louna-Aafrika (LAY) ej ole maa-
ima osa. Kuidas saab set jukul ot-

la maailmarekordit?* .

, Kui LAY pole maailma osa, siis,
mille osa ta on? Me ei ripu ju kus-

kil tiihjuses?*'

, Praktiliselt LAW ei eksisteeri.“

 »Miks siis ei voiks teie ithing re-—

gisteerida Zola saavutnse?“

_ yEi saa. Kui me aktsépteerime —

selle, siis koik valged rassistid hak-
kavad rekorde tletama ja roht-
tud rahvaste sportlaste eneseaval-

* dused on takistatud. ee

oid tele olete pannud Sidney

Maree musta nimestikku, kuigi ta -

on neeger fa oli raskelt rohutud se-
ni, kuni sai Ameerika kodantkuks",

see just niitah, kui mitte-polii-
tilised meie oleme. Me ei tee vahet
valee ega musta vahel, Nii tema,
kui iga teine, vaatamata nahavar-
vusele, kes tunnistab, et LAV on
riik, see muutub. meie raamatus
olematuks, ebaisikuks ja tema re-
kordid kustutakse.“

_ , Kuidas on teiste sportidega, Whe
fu niiteks — golf?" 7 |

" Dkka samuti. Me ei tunonsta Ar-

nold Palmerit, Jack Niklast ega_
Lee Trevoltat, sest nemad kaisid
‘LAY-s mangimas. Meie tunnustame

meistriks Cookie Snotgrassi.‘
tole seda nime kuulnad,“
la on mulle kinnitanud, et ta

ej mingi jialgi LAY-s, ka raha eest

mitte.‘*

,Jahaa! Kuiwldavasti 1 niitid te ta-
hate Inglismaad »Commernwealth
Mangudest valjalillitada?“

, Weil pole yalikut. Kuninganna
Elizabeth kals 1947. a. teil seal kii-

las, Kui ta ei rohuta nid, et ta -

oli sel ajal viike tiidruk, keda sin-
na vigisi vildi, yvastu tema taht-
mist — kui ta seda et tunnista, —
peame panema tema musta nimes-
tikka!"

Sooht Niib, et koik rohutnd rall-

vad on niiid Ameerika oltimpis-

mangude vastu.*

jira ole kindel! Aryan, meil on
Siin kiillalt voimu president Rea-

gani yastu, ef Ameerikat olumpia-

mangudelt korvaldada ja saada ya-

ba vali voistlejatele, kes polutikas
spordiga ei sega:
E, RIGA

Vaja on leida. noortele mottekaid ~

_iilesandeid. E..Salurand arvas, et

ettekannet tuieks vee] paljudes as-

_ darg ik. 3)

 Varskemad audised locte
»VABA KESTLASEST”

PNP hd a Ts

Esiteks —

NAbA

28. ja 24, apr.
fr Ki. Lee

skeauditk
uripdeve
Hes gaidic
paeva paragd
kell t pl. To
yes saahis, Koz

Eestlanndg
esikrome

New York
USA-8 on jim

ranirdi tolled

fessori Maire
whe didtuntll
leday‘' villjaaf

Aijaleht mira

—Teb- 40-aastast ie
paritoluga no

abielus ja &
Raamat ole
seksuaalna’.

Autor on!
lias hastituntt

Austraal |

koneles I

Austraalias
tary kiubi oh
jana kohalike
Aavik, kes o
cestlastest ]j
eri gcograai

- susest ajalou

kohalike eos
mist 69 aast
renemist pe
Ettekanne ]

esitafi rohkeaim

saabus ettepj

. teks esinemt

Tanuave

EELE Pee
te komitee
kes jahkelt
talenti ning |
tuluéhtu ,,Hel
31, mirtsil |
kuks.

Kahjuks 1¢
inli liikata ¢
kuna koik pik
dud, Piletid
he peale now
vestlust ,,¥
mis toimub
ruumes 1auya
peale Lounat. fae

Tuludhtute ney
ja lava cesri

Vecikord,

_ kaasaastajat

Peoled |

pektides. ang
da ise tcha
sonavalus.
peaks avaldi
TL, Pant arv:
lasist om p
leks panna f
MM. Puhm, i
kul arulang
te vahele
pole selpe,
kutémbamis

|
Lopoks &
gf} peaks @
salami,
Peame ic®
 konnts om
Lopuks 1

tuudi iruin
Taagepera ff
J. Kis itself
inimest ja |
kraatliku
nud Stok
EDU on va
- aubikmeks
hale BslO]