BRQREeSEES SBRB8SSS5 SF SBR RRS 15 40 WH 30 £0 40 ol 8 25 0 4s & tas, ooma- kiwi taimerii- 1,. ingleid ja isegi tavad skulptuurid chkem kui maisest mmise palved, mnilli- aastakiimne kes- slin — kubu noo mdi otsima hingele ndtet. Kas ep ei lel- et’ yeel igivanogi mdama? Elupikkune mint mida tean. ma nist, vOl mida tea- is-asukad, vO taha-. . .? Vaevalt hellita- ése ilumeelt nocd ea; hende pohi-iirgne - aga — mida iitleks Bimesele tanapieval? Benne, kui pisut roh- bid imbuda meelisse esse selle maa ja 2 aga meclisse: Otsa- du. Peremees. Mein- peasti asju , algusest Austraalia Eesti esimees, kui Liidu 5 Slin, ja kuna. see Adelaides, kust lii- neysse, 165b ta ligi | nii kohapeal kui atlen maale seiral, m varvis kui ka fi- cist hoovab isevarki . Ent mitte iiksnes lina Otsa' kdes seda- aid ka hébe, nonda hesepp” oleks tema natu, ,,hobeGnne va- mremimi paigal, sest fab ta seda metalli, ind killud ja sea mavis oma olemisega“ ~~ (Jargneb) trap F) rhe, rare ae —_LaLl."d orgaanilises aF.1 +, Arie “yf =! fl ts er DEN ig rie aig ne ee epee aera ia ie ates Se Aes rat ea RPL A Mat ENR aie Le A Daa = y=) ai 7c Le Ltr a a ee a ——- . . . —. rt . 7 . - “was! . = ass = ee ne = 5 a = oh eh a me . eo atoll ey sa ee ee ge ES rere ee ee Nigar ed la eee aL ee er of ee A oa oe “3 dees 1 ee de ea. Se od te aed Le. aoe te ee ee ee ee Tr te ee eb ee ee ee Dy ee Ser rt eee Pee ET a0 le -_ommtoe oom Tart Tal eo: Je ia cere eg ne bea: pra reo ee a eee ea ag ey ar aii eA | 7 . . aa gf rl hell es “ole Eell at Teac TT "2 gan | ee ee ne Bare = a, er 1 aay oe uf 7 a ee ee feel ere ar 1 a Apert) . : Tae oh: a 4 lear Del i bela See cre cate Ser ae ron ee SR i a ar ee ahi T- —— h ee ok La iar a 7 go ats rid ; es mites A ri See TA THLre sae + Las TPs Ty ba | = = | air, ff bh | Dee ap nee ge Le ee ae mH re ‘ 7. = ips ratrante re v3 Pale. are oe Lae, Ag ce ar er AR er eg | T ty Apt ak caplet le eo Sal Pah Beal i Taker 32 = i - ete wads yee eS Er yet in vin ai ditt Seer he Mer et 7 it liens _ J lures Ee Ao ee Povey re ae Ca = ut rr Se Te Pati pos Te a FHES ee eee ire let pr aon tele : eet te a, 1 soe Fa o ale - A ee ee o iL oe. oT, 1. . shader Pees rida pee Gag, te iis _ Ulempreester Johannes Reinhold 60-castane oF. oktoobril saab. Siknastaseks | Los Angelese Festi Apostliln -6i- geusu Piiha Johannese Koguduse hingekarjane illempreester Jo- hannes Reinhold. Ulempreester Johannes’ Rein- nold siindis Hestis, Siridis, 7. ok- toobril 1918. a. Lipatanud Pirnu Poeglaste Glimnaasiumi, siirdus ta Prantsusmaale, Pariisi Usutea- duse Instituut, preesiriameti aigused. Ta, piihit- geti preestriks ‘Tallinna Issanda- muutmise Feakirikus 6. detsemb- ril ja méarati Sindj Apostluru Sigeusu Kopuduse yairnulikuks, millisel Kohel ta oli kuni kedu- maalt pogenemisen! 1944, aasta siigisel. | | | Pégenikuna Salesarnaal tBitis 2 | --vaimuliku Kohuseid mitmes laag- | zis, 1946. aastal misrati ta Geis- | ‘lingeni koguduse preestriks, olles seal kuni emigreenumiseni USA- | gse 1950. aasta algul. Asudes Ka- lifomiasse, Los Angelese piihendas ta kOik oma vaba a3} the wads bait is aH linna, | kiriiule, tegutsedes ‘preestrina, | koorijuhina ia, kohaliku Apostliku | Gigeusu Koguduse Noukogu esi. | mehend, 1953. aastal asus ta met -popoliit Aleksandri soovil New| ' Yorki, et korraldada sealse Kogu- | duse elu, mis tema hoolel ning) organisesrimisel peagi kindla eli | se omandas. _ Asta hiljem nieme teda “sate si Los Angeleses, aktivselt tegut- semas kiriklikul pélhud. Ulem-| preester Sergi Samoni lahkumi-} sega Los Angelesest kinnitas kn kuvalitsus juubiari. Los Angelese koguduse preestriks, millisel Ko- mid tanapHevani. f° oe eee ace neat |Valitsuse vastu —. katolifklike Iki Hoolsa ja edurikka tegevuse eest. ‘on ilempreester’ Reinhold auta-| sustatud ka usukannataja mart Ti piiskop Platoni 3, ja 2. jargu. ordenitega, Tema suur sOprace ringkond, endised ja ‘praegused | koruduse Wikmed, hindavad k6r- selt visimatu vaimuliku ohvti- meelset tegevust kirikiiiul pollul 25 aasta jooksul ja tervitavad te- ‘da hislidege —-palju, palju sas- taid! — HETHERINGTON, FALLIS ee | PARK Advokaadid-notarid 365 Bay St., Suite 401, 363-4451 Ohtuti 447-2017 voi. 929-3425 ENN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR Reom 1912, Royal Trust Tower, Teronta Dominion Centre ie ne ahi ale walks Sit. i: sds sulebeae at ket ieajwattd igus de ical I Prine sue qm. ot, f diate eth cal . =: = —=—=—- soe oe 1 1 oem Peres ee Sia COE Pe Ret NOTRE ae SORES Heese eee ee EELS oa 1 a a . . we . a : 2am aaa fe ET WL hy Se RTS kus omandas[’ gya:000 6 | Toronto esti. konet pidamas. Rahuldamatud a (Algus Ex. 2) Meailmakuulus posta fiimidi- ‘gektorite vaike © organisatsicon on feinud pidevalt teravaid 12- helepanekuid vyalitsuse julimi- maist sarmaudest. Nagu. tihest tshehhi naljast ilm- me Poole koer véib haukuda,- gi tal pole lial’ rooga. * FomoLir andust raamatukaup- lustes pole niha. Mitte-dceommu- | nistlikke laine ajalehti on hélous osta. Rodvimised, kallaletungid Ja. tinavyakiskiemised on: harvyad, narkootiza os on tibtsusebult viile, Heade lG6bustuste ja Linke mise odavus on teatud edupook sed kuhjed. Poclakail on kommunistlikus maaiimas ainulasdne ‘caitserntitir rik, kubu kuulub. iile 80% .rah- vast. Partei on Sppinud, et. dori- kule ustavaid on vOimalik vaid teatud piirini pigistads. Oma raskuste keske]l aasta ta- gasi pidi Gierek valiimatult soo- sima Kardinal Stefen Wyszynskit sopesitsioon| moéjuka juhina” Poolas, granfitse iseloomuga, Sii- gavasti austafid peaniiskoppi. Mehed saavutasid kokkuleppe. - Gicrek vabastas vilmased polii- tilised vangid, kineles kaua peapiiskopiga, kiis slis Roomas ja kohtas paaysti — esimese .. Poola juhins, Kes seda on fet Trud, OT lildist kriitikat. Wyszynski hind . koostids oli et partei noustuks moningate ki- riku ndudmistega. ‘T'a lootsis ise- seisvat Kirjanduse vAljaandmise Gigusi, katolitkliku noorsooliiku- mise ioomist, luba wute kirikute _ | ehitamiseks; messi saatmist raa- dio kaudu haigeile ja vanadele ning kiriku seadusiisicuse tunnus- 7 | tamist. ‘K6ik poolakad muretsevad. , | Keesgi vob teha otsuse, mis hé- vitaks koost66. Politsei kanmus voib munna liiale. Minister véib | keerata majanduskruvi liiga pin- muli, Lihasaba voib kactada oma ‘| Kannatlikuse, murda sisse kaup-. Pustiaadress: P.O. 326, Toronte lusse ja tekitada rahutuse, kus Dut. (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777: *A-tundi telefoni_ valveteenistua we a} L 4 eee Lam iE ra be ort ts at ' Pes = ee! 1 RAAMATURDALAD void inimesi surma saada. Rehui- damatud tédlised, kel ei ole amet- likku sidet parteiga, on selliseks »ahhillese* Kannaks.. Tima ajako- _ [haste ametitihinguteta pole iéé- listel Kedagi, kes peaks silmas nendé huvisid ~- viljaarvatud ki- rik ja wuws KOR’ politiline opo- sitsioon. Kui partel kactaks vihaseks muutunud elanikkonna ile valit- am-| semise, vGib N, Litt pidada valti- JOHN E. SOOSAAR, CA. Chartered Accountant — 5 University Ave., Ste. 600 - Toronto, Ont. M5J om ‘Tel. 862-7115. matuks oma soomustiksuste ‘kko-|. hale saavmise. Foolakad. avaldak- sid punaarmeele palju verisemat vastupanu, kui . tshehhid aastal 1968, Nii Brezhneyile kui ka Gie- rekile ja Wyszynskils on mite N. Li idule vahelesekiumisest eb Ai- meeldiv. Valjaspoolse vaatlela meelest on Poola kommunistliku riitkide- | pere ebakindlam iiige, See on ise Puhastan keemiliselt (steamelea- -ning) Tele diivanid ja toolid, -vai- had seinast seina ja lahtised Teie ama Kodis. — Hel Erik Lokbik 447-G834° nome, | KAU Kremil lassb sel iathuda enesest tervenl dissidentlik rah- vas, kelle néudeid ei saa l6pma- tuseni edasi litkata. Tank abindu yoiks olla. néupidamiste alustami- ne voimntlolijate ja rahve vahel, mitla peavad paljud nooremad keeg} el julee ennustada, mae Seltsi. Tiienduskeskkooli avaaictusele ‘mbsdunud _: seit. noorj. Paremadl koolijubataja E. Marten noortele Torento esti rates ro ahs 9 na bi ie sae aa rae Sites feist f tundi filmi Ball fimore | Festi ( | Peiste ‘Ulemaaiimsete Festi Piie- " vade amethk film en jOpuks valmi- nud, ja Selle esietendus toimus lau- ‘| paeval, 16. septembril Baltimore’! Hesti Majas saalitaie publiku ees. Kuna vaatajaskonna enamus oll ise osalenud nende! suurpdevadel, falgiti poolteise tunnt. pikkust vilr- vifilmi sire huviga. Kuridas on film Gnnestunud? Nen- de ridade kirjutaja arvates on see ESTO-76 pidupdevade ametlik: fil mi-versioon tehniliselt parim tiis- pikkusega helifilm, mis valis-cest- lased omaenda ressurssidega ‘on koostanud. Tuleb meeles pidada, et erinevalt Torontos toirunud Esimeste Ulemaailmsete Eesti Paevade filmile, mille valmistas talesti omal kulul ja oma suut tehnilist aparatuuri. kasutades Ka- nada televisioonivdrk CBC, tli ESTO-76 peakomiteel toetuda oma enda tagasihoidlikele majandusli- Kele ressurssidele; ning piirduda ainult kolme elukutselise CBC juu- res té6tava cestlasest filmitehniku abiga, eesetsas dokumentaaltfitmi- de tegija Edgar Védriga.. Nende kaastad oli seega osa-ajaline, ning nad said CBC tehnilist aparatuuri kasutada vaid teatud ulatuses. Seda hinnatavam on t66, mida Nad siiski on suutnud teha, . ‘Ai hee | | | ' | Eriti hasti, vOiks titelda Jaiimatult, ~wene FCierek lootis, et see tasandake on Onnestanud -heli ja pildi (stu liigutused jne.) slinkroniseerimine, mis pidi kindlasti olema raske ni- teks valguspeo muusika -kooskGlas- lamisel tants ning véimlemisega, kus, nafu mitme muugi iirituse. puhul, et clnud voimalik teostada stinkroonset: helilindistust.. Film algab elaya sissejuhatava. osaga ertplaanidel ja erinurkadelt vOetud montaazhikaadritega; kat- ketega rongkaigus osalejaist, va- heldades seda v6tetega Baltimp- rei _kohalikest elaritkest ta andes laule helitaustal. Jargneb Paevade | avatseremoonia ajaloolises Fort McHenrys liihikatketega neakomi- fee esimehe Kalju Poppi ja linna- pea Schaeferi k6nedest. Pidupie- vade enam kui 150 iiksik-iiritysest on filmi saadud votta osi muidugi yaid tahisamatest suurtest siind- mustest, milledele lisandub tiht- | feist noorte kavadest — stseenid »tlo“ Ghtust, esinemistest Hopkins! valjakul, Miss ESTO-76 valimis-pi- dustused, noorte kirev éhtu: Teatri- || etendustest nieme stseeni ,,Pdreu- |} pohja Vanapepanast‘ Kanada Rahvusteatri ettekandel. Samuti om vGimalik nha meele- || momente | spordibaililt. K6ik see filmi esi |j mene osa on esitatud. juba sisse- | clikaid ja lobusaid | juhainsega loofiud vaimus, vahel- duva kaamera-tédga, elustatud || stiilis, mis ei lase tekkida tuhje.|| kohti ega liigset kordumist. Ka siimfooniakontserdist on fil- mis antud katke yaatamata selle- : le, et muusikute ametitihing keelas |; heli tilevGtmise, mida suudeti aga hiljem lisada ithe Baltimore’i FM raadiojaama éttekande helilindis- || tuse abil. Piisavalt -on. kaetud {Vabadus- | rong Washingtoni“. episood, milles || on esile téstetud kogunemine USA Kongressi hoone treppidele katke-)) tega Ilmar Pleeri nitig Maryland! |} keskikomitee iiikmed digéks, aga |osariiki esindava senaatori J: Glen | Beall’i hoogsatest kGnedest, ning: |pirja asetamine peakoneul Jaak- | oh, Mh rey eae AR a pera es nee oe ee ae a= gh "as . ee a pe pai one RU a re Mine ne Ree Bal ee a ia did tre ate! H ee ae ne Eee a Yu2? ch 7 r . Shae pi m Hr fen ‘|juhendama ,,Vanemuise’ ‘reetel ol; sorunenad on | Maja keskmises. énalis tervitus- oY deti Tantu ikauhbandusvalitsuse ia Foto: J. Kreilis — |saadeti nelja tublit naist pildista- | Dievaes soni poolt tundmata soduri nauale Arlmetoni ‘kalmistul koos dessant- vaelaste auvalve iseremoonlaga. Filmi lépposa katab. ESTO-76 kolme suurimat tirituyst: laulupidu, | [rongkdi: ja valguspidu —- ja siin ot dilmi esituse stiil muutunud | poisid siiski tulnud sovhoosi ta- eelnennga:. ‘yorreldes natukene staatilisemaks. Kohati~ oli tunda | lsegi venitatuse chtu. Niiteks lau- mpeéo osa on vist vahemalt 20 mi- nutit pikk —- ja yaatamata mele kOigi lauluarmastusele tekib kusimus, kas.ci oleks soovi- tav mone jawu eftekannet vi- hendada ihele salmile vii isegi lihemaks elavama tempo. ning SUUTEMA vaheldusrikkuse huvi- des? ‘YValguspeale on piihendatud vist peagu sama palju filmiaega kui lavluneote. Staadionii esinevate noorie vGimlejate ja tantsijate figimine pakub toredat esteetilist wudingut. Kuid too dramaatiline | a liigutav piksetormis léppenud | ‘sius ei mOju filmis nii haaravalt ini oleks oodanud. Pdhjuseks on VABA HESSTLANE neljoptor 8 onc isi6 ~ ~Prssay October 8 i973 | Tampere iilikoolis dsja alanud | éppeaastal hakkasid loenguid pi- idama ka lavakunstimeistrid Ees- tist. Kdesoleva pasta novembris kkuulavatl iilidpilased WN. Lidu lrahbyakunstniku ,Vanemuise’’ teat- ri peanditejuhi-direktori Kaarel Irdj loenguid, Kevadsemestril aga hakkab praktilisi plestikatunde teatri bailetmeister Ulo Vilimas. Kit toa Tanavuse vihmase suve totiu [on kodumaal paliu probleme | viljakoristamisega. Et vaiheseid kuivi ilmu. edukalt kasutada, on saadetud’ linnadest maale abiks ettevitete ja ‘Keolide inimesi. iKambja sovhoosi poildudele saa- |Kaubabaasi tdotajad, kes pandi . Ajalehe fotograat |ma, kuid foto jirgi ei saa seda jictill linakitkumiseks nimetada, tmillega naised tegelesid. i Udeva sovhoosi saadeti. Tallin- ina Tehnikakcoli nr. 19 opilased. | Noored jatsid aga hommikul téo sinnapaike ja lahkusid teadmata Kuhu. Tot ei olevat neile meeldi- nud, kartulinoppimine on pealegi must £06, ka olevat palk liiga vai- | ke, ainult, 30 kopikat vaka pealt ja sovhoosi poolt pakutavy talgu- toit kehy. Aga Shtuks olid méned /gasi, Sest kGht ldinud tithjaks. vis asjaolu, et kasutusel olnud kol- met kaamerast liksid kaks kehe vitmasaju alguses rikki, ning val- | suseo l6pu filmimine toms al- hult ajakirjanike galerii! oleva Alar Kivilo kaamera abil, mis Jihtalt ef suutnud naidata kui rin- alt yihma sadas. Kikkuvéttes tuleb aga tunnusta- valthinnata tehtud tédd: Ja iltelda nett, kes olles juba ndinud vara- Semad filraiversioone, kahtlevad, kas minna- yaatamata 4sjavalmi- nud ut filmi: Minge ja vaadake — lel avaneb véimalus taaskord- Selt tile elada haaravaid hetki nels! Baltimore’is veedetud tundi- dest, vdi koguni niha. iseennast rongkdigus, .laulmas, pidumeele- olus vii niisama ringi liikumas! Ubtlasi anname sellega oma tun- —-Tustuse Baltimore’; ja selle timb- Tuse suhteliself vaiksele kuid wit aktiivsele eestlaste killule, keS suutis edukalt labi vila ESTO} “#5 tnustamatud paevad ja Asja- valminug filmiga asctavad l6pp- punk selle suure ettevattepa Se0- tid tdéle, VV TELE kcolimineva a8eore OppetdS on edukam ja hu- Vitavam, | kasutades SAKSA. KY VALITEET Osa, poisse ei tulnud tagasi selle- gi peale vaatamata. Riihma meijs- ter Pjotr. Mazur lajutanud ainult kasi, Poisid polevat lihtsalt viit- sinud inetere ‘eha.: : Nome } jareu hoiukassa kom. Munaalmaksete Kassapidaja . M. Lunev'it stiiidistatake riigi vara. riisumises. Just nérga. ametkond- liku kontrolli tagajarjel Gnnestus tal ihikese aja jooksul kérvalda- da 2386 rubla. Need ametnikud, kes ei stisnud oma iilesannete korgusel era teostanud mullaldast valvet, vallandatl. ~ Vaimastvers rabast, mis asub Conurme, Tirma ‘ja Endla- kiillade vahel Tartumaal, leiti lauka seina jabistava kraavi pohja puhastami- sel kunagi seal elanud esivariema- te tarbe- ja ehteasju. Leiti kelgu- ttikke, veel varre otsas olev kitsa- teraline raudkirves ja hasti sdili- nud metallist hoburaudsolg mie lapimoot oli 9,3.sm. Leiud véttis oma valdusse . Teaduste Akades- mia Ajaloo Instituut. Arheoloogide arvates kaulub teid 11. sajandisse. Okupeeritud Eestis korraldatakse kak; korda aastas nn. Jiikluskuu, — kevadel. ja stigisel, Peamist rohku asetatakse joobealekus autojuhtide tabamisele ja liikluskiiruse Weta-- jaile. Vaatamata minimaalsele liuk- lusele, vorreldes L&ane-Euroopa- ga, kubisevad teed patustajatest. Liiklusmiilits on saanud niilid ka — kopierid (uus nimi helikopterile), gilledega ka Ghust liiklust jalgi- takse ja iga sikk-sakk sditva sdi- duki négemisel maandutakse, - Liiklusinspekter Aiva Sulgusaar kirjutab tihes parteilehes kopieriga inspektsioonireisist Laanemaale ja Vormsi. Tema jutt on tavaline, au- tojuhtidel load ,,koju unustatud", autede rooliseadmed, lga-loga, al-. kohol kOhus ja peas; kui inspektor autole jéheneb, vahetatakse kiires- ti kérvalistuva naisega . istmeltt, kuna viimane on Kaine jne. Mis. aga eriti huvipakkuy tohiks olla, on jargmine karbe inspektori aruandes: ,,Haapsalu lmnas pida- sime kinni jaigratturi, kel polnud juhilubasid (sditja Erich Tuisberg) ..-' Et jalgratturitel peavad oic-. ma juhiload, tohiks Laine jalgrat- turitele olla sensatsiconiks. Ei os- . ka midistada, miks peab clema neid mitu. : ts (1975. a sugisel toodi Soomest. Puka sovhoosi taulambaid. Alates 1976. aastast on kasutatud scome jiarasid eesti utede paaritamisel. Eesti tumedapealiste uttede rista- misel scome jadradega saadi iga 100 ute kohta 28 talle rohkem. Eesti | valgepealiste utede ristamisel soo- — me jadradega saadi iga 100. ute kohta 23 talle rahkem. Siindinud: talled olid kUH vGdrutamise ajal. mOneydrra kergemad, kuid saadud tallede.suurem arv kaalub selle yaikese vea. mitmekordselt tiles. Niiiid on kavas osta majanditesse veelpi rohkem soome jadrasid, ees- ti utede viljakuse tostmiseks. | Eestt Filatelis# Ar, Zo——23 Taas on saabunud stigis ja fila- telistidele ,,dige miargihooaeg. Seoses séllega on sobiv juhtida k6i- gi margihuviliste tahelepanu suve . aieuses Rootsts ilmunud adstaraa- — matule Hesti Filatelist nr, 22-23. See on farjekorras tiheksas New. Yorgi ja Stokholmi eesti fil-seltside. jihisvaliaanne ja -kaheksas G6te- borgis elava Elmar Ojaste toimeta- tud. Viimane on vaatamata haigu- isele jille scoritanud suurepiirase Tattinna Politehnitise Instituudl Akadeemilme Meeskoor vottis osa Itaalias peetud. traditsioonilisest rahvusvahelisest kooride pidustu- sest. Seekord peeti pidustus Gori- zias. Kest: meeskcor esines kahel voistlusel, kus esitati tanapdeva itaalia helilooja G. Pipolo 60 ,Elulaul' ja selle korval G. Erne- saksa laule, klassikalist ja vahva- laule. | 4 Juba ile paart ‘kuti on tegevu- ses clnud Tallinnas Parma maan- tee dires asuvy autode hoolde- jaam, kuigi see pole veel léplikult ‘yalmis. Eesti tuuakse. autoga- Taazhe Unearist, mis monteeri- takse lisaks Tallinnele iiles ka Tiirie ja Vabka. Garaazhi juhata- ___ | ja seletabki ,,.Rahva Hadles“ uue vilismaise ettevdtte tegevust, | deldes, et autopesemise tehnulise labilaskmisevoime olevat.15 autot Itunnis, kuid ménel paeval olevat juba pestud 271 autot. Talvekuu- del seatavat sisse ka alt pesemine, mis scolaga. kaetud fanavate pu- ‘Hh olevat eriti oluline. Kuna see asi on. sealses iihiskonnasS wus, || siis antakse klientidele scovitusi, |,.mida parema teeninduse saami- ilseks teha. Nii yOirnaldatavat k6i- ‘fi gil enne pesumasina harjade alla | 7 ifsditmist ka voolikut lirattakoopaste voi pGhja pesemi- W| seks. Kuid seda, tulevat teha vies. kasutada \\kiiresti, ot mitte takistada jarg- ine _eu . c ‘ome os ‘MACHINES 86 Eglinton Ave: West Forsnte. Tel. 481-5673. Hymise auto harjade alla soitmist. tee ee ee ee = Antennid liikatagu loplikult sisse, kuna muidu véib neid vigastada voi hoopiski valja t6mmata. Peeglitega, ei juhtuvat .mingeid nahandusi. Klaasipuhasiaja luuad \yoivat pesuhart temekord kaasa, vila, icuid need jaavat tervelks. Nii on joudnud sutode sutoman ine pesemine [6puks: otsaga ka ‘| Tallinns. t66, mitte ainnlt sisuliself vaid ka mahu suhtes, Helmise gasta 160-1 lehekiiljelt on ténayune paisunud juba 208-le. : +Varske EF number naitab Jarje kordselt Kui palju materjalt ‘paku- vad Rest Toe ja postiajaluge mnendamatid. Laheks pikale tiksikasjalisett peatuda pika sisukorra juures. Seal leidub rohkest: kirjutisi, mis pakuvad nit huvitavat lugemist kui ka piisiva vaédrtusega teatmiku. - Mainigem vaid monda — ,,Posti- vagunid ja postitransport Eesti. raudteedel", ,,Tsepeliiniktrjad Hes- tist'’, ,,Eesti postiasutused 1918, 1920 ja 1931" (eriti teretulnud and- mestik), ,,Kaksikkeelsed posti- templid Eestis‘, .Hummuli fan- taasiavaljaanne 1941", ,,Resti mar- kide voltsijad ja voltsingud®. Mit- med uurimused ja kasitletud tee- mad naevad esimest korda triki- musta, Péstmarkidele tisna liheda- selt alalt leiame eésmakordselt poh- jaliku iilevaate Eesti maksumarkt dest. (tempelmargid). | Eesti Filatelist on alati oma yeersudel ruumi arndnud ka teiste- le kogumisaladele. Seekord on de- tailselt kisitlust ja loetelu.leidnud meie. miindid ja tuletikutcosi ett- ketid. On iillatav, kui palju leidus viimaseid Eesti meie iseseisvuse aastail, Enamik artiklitest on rik- katikutt ilustreeritud. Eesti Filatelisti tlise sisu ja SO- line vilimus on -mitmel korrai. leidnud tunnustust rahvusvahelis- . tel suurnditustel. Ka hiljutisel CA- PEX-naitusel Torontos leiti mei¢ | ajakiri olevat suure hdbemedali Vilriline, Eesti Filatelisti varske =: | number ei tohiks puududa theg! koguja raamatukogus. ER. . = . - . eeetete phe eet tebe ete ae a i a . ohne ET eS DSPERATE IBS MSRP RABTEN See RRR oe HIRE SE TE :