- &kokkn 155 rtihma;

-peale
_ Igale grupile anti kaks pooletunni- |
_. list esinemist, mis toimusid kuues f[
_ kohas samaacgeselt, Selleks oli re-
serveeritud viis saali ja tks Rehn-

kergejOustikuydistlustel
£4-gasiane Sakslane Jurgen Hing-

_ ikka- rahvarohked,

Kalev Esfienne. maailma- gimnastraadal

Kaheksa valikriima viimlefat lendasid juulis Eutcopasse _Kanadat esindams masitesa-gfizanastrandi

Reis. Euroopasse on alati vaga
pikk ja v&sitay, aga meid véeti.

soojalt vasiu Turnverein Hinge

spordiklubi poolt Ziirichis. Klubi
juhataja Robi Zwicky toppis kOigi

‘kohvrid ja seljakotid, pallid ja réa-

gad. oma autosse ja viis need kao-
limajja, kus me GObisime. Mina
istusin. selle hunniku alj, kuid tei-

‘sed tidrukud sbitsid hoopis iram-

migal

-Koolimaja oli < waikses ilusas.

naabruskonnas, kus olf palju muru.

ja Illi. Shveitsis on kOik kodud ja
aad” hastt korras boitud, Meil

-maksis 66 ainult 60. centi, Kooli

yOimla oli meile harjatamiseks ka-

-sutada ja kuna ilmad olid kuu

mad, siis harjutasime nil kovasti,
et higi jooksis, |

 Giimnastraadale oli kokku tul-
nud 15.000 vOimlejat 26-st riigist,

tulnud kedagi. Riigid nagu Norra

_. ja Rootsi tulid-kohale tile. tuhande

vGimlejaga! Neid oli ‘igasuguseid:
mehi, naisi, Japsi neljast aastast
‘kuni kaheksakUmnesteni!

bahn'-nimeline suur staadion, kus
massriihmad esinesid.

Juba avatseremoonia oll bunni-
tu, Sissemarssimine vottis tile tunni
aja..KGik olid. vormides ja sammu-
sid sportlikuit. Meil oli..aga vaga |
pinlik, sest Kanadast olt Ka rist-

vOimlemise rilhm Edmontonist ja j.
nad kaisid lonta-lonta, nik et mele {

I Hind $7. 00 pluss 50 centi i postikulu | fo
| Miliigil VABA \ EESTLASE talituses ot

marssisime . paar sammu nendest
tagapool. i :

 Esinemisi oli .igasuguseid: rust-
yOimlemine, mocdne voimlemine,
tants, dzhass, pantomiim jne, Muu-

Uus maailmarekord -

kumnevoistiuses.
‘Litine-Saksamaal, Ulmis, peetud

Pilstitas

sen uue fantastilise maailmareker-
Gi kiimnevoistinses,. Bingseni iik-

- siktulemused. olid jaremised:. 100

m ~~ 10,74, kangus — 7.85, kaul

— 16.00, kdrgus — 2,15, 400 m } -
— 47.65, 110 m tékkejooks — |
14.64, ketas — 44.92, teivas — |
4.60, oda — 63.10 ja 1500 m — |

415,14, Ta punktide kogusumnia

oly 8723,

Hingsen ‘on 201 om pikkune

hiiglane ja kaalub 102 kilogramuni. ee

RR eM )

idablokist ei

-{ ILMus

sika, ~ Kostiitimid, : koreograafia,
k6ik olid uskumatult itusad, kuna
oli huvitay néha nii mitmeid eri-
stile.

Kanada on iildiselt mahajiinud

oma. kehalise kasyatuse propgram-

midega, Seal aga oli naha, et

vOimlemine ja liikumme ning iter-.

vishoidlikud kehakooli tavad olid
moeldud igale inimesele igas vanu-
ses, ideed mida tavalised inimesed
Kanadas et hinda, .

Meie. kaks esinemist ]&ksid eriti
histi: Esinesime: kehakooliga, tihe
ja kahe 'palliga, réngastega, linti-
dega, seclikutega ja tantsuga. Saal
oli vaatajaid puuptsti fais, meile
plaksutati palju ja filmiti Shveitst
televisiooni jaoks.. Saime isegi isik-
liku kutse, et tuleval suvel [israelis
peetaval spordifestivalil esineda,
kuid ei tahaks hasti nagu pommi-
famise Keskel vOimelda. |

Glimnastraada i6pul oli suurpi-
du, kus tantsiti ja l6butseti palju:
Sopru oli leitud mitmelt maalt.

Spordiklubi Hinge korraldas meie

’ Gitrichis, nende huigas oli ka kolui‘eestlannat: + Sirye Sarvel, Heli Oder ia tuntud Kanada votstlusyimleja
| Kathi Tihane.

auke viiljas ha a ktipsetamise s0U gi

aja. Vastasime koos jalgpalli ma,. £2 ,

ilmavdistlusi, meid viidi igal pag.

val Umbruskonnas ringreisile ja

Zirichi jarve festivalile, mis ti.
histas shveitsi sporditihingu 159
aastapaeva, Frit
kaunig oli. dutulestik; mis seatyd
klassikalisele muusikale.
Parast ~ glmnastraddat
tiidrukud ringreisil Shveitsis, Base.

‘lis. isegi Rolling Stone’i kontserdij:

selle kOrval veel Itaalias, Kreekas,

Prantsusmaal, Saksamaal, Hollan-

dis, Belgias ja Taanis. Kui iga sent
oli ara kulutatud, tulime - ]Opuks

-koju, tundes uhkust, et nii edukalt

olime esinenud esitades Kaley Es.
tienne vOimlemise stuli ja monod-
sat vOimlemist Kanadas, Olime

‘Gnnelikud, et nii ilusate ilmadega
yWoisime: reisida ilma suuremate —

probleemideta, Tunnen ainult kah-
ju, et juba teisel paeval-mu kaa-
mera ldks rikki ja hulk kauneid
fotosid ji tegemata. - a

| of Shiri i | Oder |

BKK Kultuurifondi auhinnaga kroonitud | |
 TVAR IVAS K'i | poeen

— VERANDARAAMAT |’

verandaraam atu autor.

_ Devons, Suurbritannias," |

ae fol) fate Mic li (LEME

Marion Foster Washburns

q ONNELIKU MAA

 OTSINGUL —

: aes —~ pdikesekiir sivede vale

[Me fHef—aLLLaL a=Lfa @

Kesk0d ajal ‘olid t&navad veel jalga mudas, kuid pOhja polnud

jalutati . pargis
ja istuti pargipinkidel voi mindi

~~ jkinosse vaatama._ Myma: Loy’d,

Jean. Harlow v6i Clark Gable’,
sest kOik nende filtmid. jooksid pa-

-rajasti Pérnu kinodes. Neoontule-

sid oli vahe, Srid olid enamuses
vdikesed kuid vaateaknad maitse-
kad, kahe-kolme tanava nurgal oll

-néha. litklusmarke- ning mahe val-
_ gus langes linnale taevast, sest oli-
me ju valgete GGde maal, —
meremudayanne

Gretchen: sai.
ning kirjeldas neid kui soja, ve-

dela asfaldi sees lamamist. Mina

sain scomudavanne, mis olid this

mittatiikke ja juuri, seda nimetati

huumuseks ning. kuumendati arsti
poolt. mulle ettekirjutatud tempe-

‘yatuurini. Muidugi oli sellele soo-

mudale lisatud ka vett, Vanni as-
tudes oli tunne nagu vajuksin
soosse, aeglaselt kobasid mu j2-

dad pobja, olin juba umbes kolm.

kuskil. Muda temperatuur oli. m6-
nus ja terve see protseduur just

nagu eelajaloolisest ajast. Mu kde-.

vlatuses oli kell, mida Ode kSskis
mul tapselt 25 minuti pdrast he-
listada, Siis lahkus ta valge loori
lehvides ja ma jain tiksi, Oli mo-
nusalt. soe ja mulle tundus nagu
poleks mul enam. kaalu, olin nagu
sulgdrn looririba,

Varsti hakkas muda nagu

kompress oma. mju. avaidama.

Iga mu muskel l6Gcastus, kuskil -ei
olnud thtegi k6va -pinda, ainult
pehme, pehme muda. Minus endas
ega valjaspool mind ei olnud th-
tegi pinget, polnud vaja muretseda
ega mOtelda, polnud vaja midagi
teha, ainult olla. Vajusin nagu
mingiss¢.uima.

Olin vaba, absoluutselt vaba ya

‘pingeta ning muda, mida ma vanni

astudes olin teatud jalestusega
vaadanud, ol: nillid muntunud na-

: Luntetafa kaheksas Innleraamat on pithendated . ona summed | |
yanemaile ,,kelle yaimust ja vaimustusest stindistd veranda. ja |

EINAR SANDEN'

| SODA JA KI”

Romaar

»lhkki 1008 on otsene jirg 1979 a. ilmunud ,Loojangal lahicu-
mine Tallinnast*, on wollda ja kivid™ loetay ka iseseisva ro-
maanifa. Autor jatkab siin Karl Sdre elukdigu jilgimist J&bi
kahe kontinendi kuni Spplahendusent Ubes linnakeses /PSbjar

S - fasl maapoue, otse maa sooja slil-

‘See oli

_ Saadaval VABA. EESTLASE alenes
‘Hind $19. 56 + saatekuln 70¢ ¢

ou paituseks, soomaa embuseks,

Mulle tundus, et polekski nii bull

surra sellises olukorras —- lihtsalt
ole ja elu hakkab aeglaselt, aegla-
seit lahkuma ning ma poordun {a-

le, Maa on unistuslik element, ta
el plirgi kuhugt, on lihtsalt seal ja
rahul enesega ning kOikide oma

= realiseerimata vOimalustega, -just

nagu muugay Inimene,

Meie tavaline voorimees, pika
habemega yenelane, alati heas tu-
jus, oli hel paeval asendatud iihe-
jalaga cestlasega,. Ta jutustas Gret-

i chenile, et oma teise jala kinkis ta

gakslastele.
tagasi

_Kakskiimmend aastat
olid siin Parnu kanneil

puiestike] ja metsades tormunud
‘a@gedad vOitlused eestlaste ja saks-
sakstased t6rjuti_ tile.
pliri ja Eestist sai ‘Vabatuk. Pargi
Bares, kus toimuvad iga piey su-

laste vahel,

vekontserdid, on suur, ilus, punast
ja valget varvi. villa, selle aed-on
tis punaseid lopsakaid begooniaid.
Samas asub otse tee dires kraav,
mis on osaliselt kinnimattunud ro-
hu ja poliulilfedega, See on tollest
asjast pariney kaitsekraav. ~

Kuigi Parnu on vana linn, kere
‘kivad seal jarjest uued “hooned.

Uhe sdarase une hoone valmimis}
jalgisime suure huviga. See oli uus
Ranna Hotell, mis asuski otse ran-
nas, mille ehitajaks oli P&érnu linn,
moodne sikatuuriehitus,
igalpool. palju klaasi, palju palko-
néid ja terasse ning siidine mutu,
Reservatsiooni .tegemisera uude

hotelli oli meil vaikesi raskusi, Se.

letasime, et oleme neljaliikmeline
seltskond ning kavatseme Pirnus
peatuda tile kuu aja ning soovik-
sime mumé rentida kuuhinna alu-
sel; Meile vastati, et nad annavad
meile oma reklaamvoldikud, kus
koik hinnad on sees, Jah, olime

meeldejaay aly

 Kaisid |

Ie dirndelkletdis kena neiu.
see oleks privaathotell, saaksime.

seda

-WABA EESTLANE telsipdeval, 21. septembril.1982 — Tuesday, September 21, 1982”

—

je Farvel ja Kathy Tihane.

tng eHEh tect Toh eae
teste ot
omer . au Seas tert

ake ANY ps tt
ce aed *: ne aot
eee * roe Sanam “4

aye

| Kalev-Estienne tiitarlapsed- Shveitsis toimmand Giimanastrandal, lipukandjate jarel vasakult Heli Oder, Sir-

Grupp Kalev-Estienne vlad Shyeitsis Kanada ipuga. Pil vasakalt nels Heli oder, ‘yiies Kathy

Tihane, seitsmes Birje Jarvel.

saanud need voldikud. juba enne
New Yorgist lahkumist,. kuid seal
antud hinnad olid arvestatud 60.
pieva pealt. Me selgitasime, et ta-
valiselt hotellide!

voi kuuviisi voi. kui suurem. selts-
kond liitib mitu tuba. Kas Ranna
Hotell ei osutaks meile sama vastn-

3 tulekut?

4 Very much ré-aret", titles mei
» KUL

teile vastu tutla, kuid see hotell

kuulub linnale ja meil ei ole vdi-

malik hindu muuta, Kui soovime
teha, peaks © linnavalitsus
koosoleku kokku kutsuma, asi -tu-
leks hddletusele panna -ja linnapea
peaks alla kirjutama. Ta naera-
tas kaunilt,.O# mele poolt ruma-
lus nOuda talt nit Ketrukat asjaaja-

mist, Pealegi olid hinnad 8rmiselt

odavad,' sellest saime siis aru kui
olime kroonid. dollaritesse timber
arvestanud. YValisime oma toad
valfa ning esimese! Ghtul kui hotell
svati, kolisime. sisse.

Hotelli. oli kavandanud “Tartu
Ulikooli - .arhitektuuriprofessor,
ving selie tegelikeks ehitajaiks ja
sisustajaiks olid eestlased,. Kelle esi-
isad olid Siis juba ehitajad kui
sakslased maa tile vOtsid ning nen-
de poolt ehitatud Parnu vanad
majad on nii tugevad,-et aastasa-

dade’ haminas on. nendest puutu-

matuli mOSda Winud. Nad on ka
viga head puusepad nagu me ho-
telli mbOGbli jarele otsustada vOisi-
me, See -pidi andma suure rahul-
dustunde torupanijaile, elektrikuile
ja dekoraatoreile, nagu ka kogu
‘inna rahvale, et lotelt ‘l6petatuit
of nii nagus ja taielikult kuulus.
neile ning et hotelli sissetutek va-
hendab tulumakse ning tOstab sot-
sinalset enesetunnet. Ma jalpisin
tihti meeste t06d ja kui kkepdrast

on odavamad
‘hinnad kui tube iitiritakse niidala-

juhtus oleme mOni tGlk, sis vest-_
lesin nendega. Mulle meeldis nen-
de Kiurustamata {O0tempo, nalja-

-meel ja see varjamatu uhkus; kui

nad seletasid, et hotelli valmides
kuulub see linnale, seega ka neile.
Nad olid uhked oma tOdGosayusele

ja palgast ei kGneldud tildse, Ho-

telli ei chitanud mitte moni grupp

rahamehi, vaid nemad ise oma var

balt ‘valitud: esindajate kaudu,
Kui olime oma Tuumidesse sisse :
kolinud, iiflatas meid: nende _ ilu,

toad meenutasid ameerika maa-.
klubisid ning sisustus oli taiuslik. : |
‘Meid oli hoiatatud, et kuna see

on esimene linna poolt ehitatud

hotell ning seega puudusid neil va-

jalikud kogemused, vdivad_ seal.
esineda mOntngad puudused —
kuid neid polnud. Oli modeldud pi-
simatelegi -pistasjadeie. Ilus tindi-
pott: hallil -kirjutuslaual, laualamp,
kuivatuspaber, S6laua  lugemis-
lamp, karahv klaaside ja joogivee-
ga — koik olid kohal. —

~Ubkus kiirgas k6igi néeudelt —

_ esimest paeva ametis toatlidrukud,

jooksupoisid, nad olid kdik oma
ubivutes .vormiriietes, valmis alus-

tama oma t06d, vaimustatud ia

abivalmid. Enamus neist olid Par-

‘yu noored, kes polnud kunagi ho-

tellis t86tanud, kuid nende hulgas

Jeidusid méned, kes olid kogemus-
tega hotelliteenistujad ja nende

iilesandeks oli noorte juhtimine. |
Kogu esmese pieva jccksul, *

mis juktus clema plihapdey, ktlas-
tas kohalik rahvas -hotelli.

Nad
kisid ringt ja uurisid kOike, nad.

tstusid hotellitoolidel ja. kuulasid

‘nende hotell. Kellelgi polnud Oigus
neid hotellist valja ajada ja keegl

ei teinudki seda.

~Osal neist osutus vOimalikuks
terassil stturte varviliste pitikese-
varjudega laudade res istet vdt-

ta, juua limonaadi, kohvi voi Olut:

shernit sidruni ja suhkruga, tks -

kroon ‘klaas. Teised olid oma vGi-

‘Ieivad kodunt kaasa toonud’ ja ei-
netasid murul” swurte- Polispuude -,

all,

puukroone, |
vaikselt OStsusid. Ma oleksin véi-

nud‘ oma kirju ka. samahisti valjas.

kirjutada, sest kuigi oli peagu

keskG6, oli taevas valge nagu pae-

vaajal. . Orkester. mangis veel, see

polnud raadio, mida kuulasin, ‘valid

otsene Ja elav muusika, ‘mis tuli
‘siidamest ja l8ks siidamesse, Ini-
mesed: olid ikka: veel litkvel nagu
olnuks pirastlOuna. Oli taiskuu,

selle pehme h6bedane: paiste MmuUu-.
tis ka Shu samavirviliseks, kus se-—
gunesid’ nii paike kui kuu. Villjas.

naeris laps, kes vedas. pika rihma
otsas piduliku iehviga -koera, Ee-

mal, pilkus-tuletorn, Ja ‘ma voisin |

Parnu lahe vastaskalda . puulatvu
ikka veel selgesti nha. See [6putu
‘péev oli uimastay. Uhiuus voodi
ootas mind kressivarvilise Jébivil-

tase tekiga ja lumivalgete Sinadega,
ja nu rTonisin habituit’ “voodisse, |

kuigi K6ik teised sel- $81 minu: ar-
vates Uldse magama ei lainud.

(J Brgneb)

pargist siiaulatuvat muusikat, mO-

ned olid noored. tidrukud oma

noorte kavaleridega, nad olid hasti.

ruetatud, tetsed jallegi vanad habe-

metega mehed, vanadusest juba. pi-

sut kOverad, koos oma’ naistega,

kes kandsid pearStte, Oli see ju comm

»VABA EESTLANE”
an valvel eestlaskomna _
uldhuvide eestt

Nr. 10 7

Kiruiasi. 1 | kirju klaasseintega:
paikeseruumis, aeg-ajalt vaatlesin. .
mis meretuule kaes: -

_—

Pray, Soy PE CL

SLi Aes share Pg eet, ed Te
rs . . .

. : . . 1 ;
= I -— Tae aie Fetus ir 4 F- L. : = . zt =
pO REE SG a Se A ee te Sipe is fin

_—
=

r a
Li 7 .
a al
. t