_

.
. . . 1
. . . . .
=. . . . .
.
ee ee ee eT ee ee ee ae Oe eee I Eh all —- — oo So rf . —
. . . = —
. . . . - -
I
:

.
ee ele ee

SS ee eee

———sr- TT)
eee ee Ol - -

a i

$136.—, $72.—, $38.—.
‘Aadressi- muudatus $i—

ne ee |

a |
re . .

' Poliititine olukord ei muutu pi-

 mevaks ‘mitte ainult Nikeraaguas,

vaid kogu Kesk-Ameerikas pirast

‘seda kui Uhendriikide Kongressi

Esindajatekoda. otsustas halite va-

_. hekorrega 221:269 mairata. Nike-

_teague kommunistika

rezhiimi

‘Vast vOiflevatele partisantiiksuste-

le nn, contratele teetust 180 mil-

- fonit dollarit, millisest summast 70
_  niljonit doNarit Hiheb idies ulatu-
Bes. sojaliste jondude organiseerimi-

seks ja nende relvastamiseks, kuna
~ 30 miljonit dollarit on etfe nahiud

_. Varustuse ja. arstiabi muretsemi-
_ seks. Esindajatekoja otsust. peetak-

ge suureks voiduks president Rea-
ganile, kelle ettepanekud confra’-
tele sOjalise abi andmiseks on Esin-
' dajatekoja poolt mitmel puhul -va-
rem tagesi liikatud, kuid kes on

lakkamatult kommunistlitu Nika-

raagua. ohiu Whendriikidele alla-

 ikriipsutanud kuni ta. lopuks voitje-

na valja: tuli demokraatide kontrel-

| ial olevast Esindajatekoiast.

-Reagani: voit tundub tllatavana,
kuna Niksraaguas voimul olev

: marksisthik rezhiim on osanud en-

dale mite atnult: Washingtouis vaid
_ kogu Pohja-Ameerikas, kagsaerva-
dud Kanada, — organiseerida snure

ue ; toetajaskonna nii rahvamasside hul-
.. gas, kuid ka méjukate. poliitikute
ja avaliku arvamuse mojutajate ri-

_ dades. Presidendi iilesanne Esinda-
_jatekoja oma selja taha saamiseks
oli-seda raskein, koja juhataja de-

. mokraat Thomas O'Neill. oli ms-

juvOimas contra’te abistamisaktsi-

 @oni vastane ja keelas president
| Reaganile isege enne Esindajateko-
- jas toimunud  saatuslikku hddlete-

mist. konega esinemise, mis sundis

presidenti televisiconi kaudu rahve

_ fa rahvasaadikute poole podzduma.
Reagani viimane apell Esindajate-

kojale oli siiski nlivird mojuy ning

tema pohjendused N. Liidu silla-

pea loomisest Nikaraaguasse Hilt-

vord tugevad, et monigi tema en-

| . dine vastane vottis oma senised seic
-” sukohad kaalumisele ning hiiletas

Reagani ettepaneku poolt,
' Poliitilised ringkonnad Washing-

“tonis — nii republikanaide kui ka
 demokraatide ridades —- om veen-

dunud, et Esindajatekoja otsus on

| erakordselt suure tibtsusega Kesk-

 Ameerikas . seni. pillerkaaritaned
- Kkommunistidele ja nende kagsa-
 Fooksikutele lGa. kaela panemi-

_. geks. Kui Nikavaagua marksistlika

rezhiimi vastast, vOitlustegevust

| peeti seni pilrated sojaks — presi-

dent Rengani ja CEA sojaks, sis

~ VABADE EESTLASTE HAALEKANDIA A

_VABA C EST LANE

~ VALIAANDIA: O/T Vaba Festlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
. . Ont-M3B2M3. : :

BREE ESTONIAN .

PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Lest St.
: Don Mills, Ont. M3B 2M3 |

TEGEVTOIMETAIA: Hannes Gja. TOIMETAIA: Olaf Kopvillem |
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino J&e, Olev Tréss

| : TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
‘|| ‘ekspeditsioon) 444-4832. avatud esmaspevast reedeni 9-—3-ni

‘TELLIMISHINNAD ‘Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—-, 7 ==
| poolaastas $32.— ja vetrandaastas $17.—, kiripostiga lisandub ¢ me
postikulu — vastavalt $107—, $37.—, 529. 50.

“TELLIMISHINNAD viljaspool Kanadat: aastas $77.—-, poolaas- |
tas $42.— ja veerandaastas $22,—-. I klassi posti ja lennuposti |
hinnad vastavalt — USA $111.—, S59, $31—, mujal valismaal |

KUULUTUSTE HINNAD: ‘tiks toll ithel veerul:
jel $6.—. Kuulotusi véetakse vastu nadala esimesse ajalehte kuni
ésmasp. homm. kella 10-ni ja niidala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. Valjaspool tO0mega: Leida Marley 223-0080 |

n +--—I.bb an

a VABA BESTLANE kolmapaeval, 9 | alli

. . .
. . ra
_— me me
ee ee = "= 7
.
. .

Ps EE le

‘Uksiknumbri hind 70 ©.
$5.00, esikill-

ega Kirves leis ki

niiiid on. see juba. Ameerika
Uhendriikide séda koigi sdjalisest |

tegevusest tingitud konsekventside-

on, Praegu ef ole veel selge, milli-
seid samme Whendriikide vatitsus
hakkab astuma sojaliste operaisico-

‘mide suwrendamiseks “Nikarsagua

vastu ja kuidas Ksindajatekoja
poolt maaratud 106 miljoni dollar
suurust summat hakatakse kasuta-
ma, kuid iiks on kindel — Uhend-
rligid: hakkavad CIA organiseeri-

misel iiha valusamalt Nikaraagua.
kommunistliku rezhiimi poidlakru-
visid koomale keerama ning suu-

rendavad kahtlemata kaimasolevat
ristisoda kommunismi vastu Kogu
Kesk-A meerikas, |
‘Nikaraagua kommunistlikule re-
zhiimile ch. Esindajatekoja otsus

kahtlemata suureks moraalseks ta-.
gasilddgiks a halvaks iullatuseks.

Nikaraagua president Ortegal ja

tema timber koondunud marksist-
liku! tuumikul, kel. oli Onnestunud

siima puistata ja Moskva ‘sillapea |
varjamiseks liberaatset ja humaan-
setest ideedest kantud rezhiini min:
gida, tuleb nitiid arvestada realites-

tidegea ja voitlustegevuse suurene-

misega. isegi sellised mancovrid

nagu Ubendriikide vasiu .kaebuse

esitamine Haagi rahvusvahelises

kohtus, ei suuda enam Inna Or-

tega diktaatorliku rezhiimi umber
siiiity kannataja orecoli, kuna ka
pahempoolselt haalestatud laane-
maaiima vaatlejatele saab iga pae-

yapa wha rohkem selgemaks, ef.

Ortega selia taza kummitab Krem-
li hiiglaslik punane vari ja et N.
Lift organiseerib endale vajalikku
lahtealust kogu . Kesk-Ameerika
yallutamiseks ja bolsheviseerimi-
seks ning pohja ja loune suunas
edasi tumpimiseks,

Esindajatekoja cisuse tagajarjel
tekkinud uve olukorra taustal ker-
kib kahflemata kiisimus, mide
plaanitseh Moskva kui Uhendriigid
survet Nikaraagua marksistliku re-
zhiimi kukutamiseks suurendavad.

Seni olid Kremli piaanid Kesk-

Ameerikasse oma sillapea rajami-
seks arenenud erakordselt sujuvait

ja libedalt, kuid niitid veeretati al-

lamage ruilunud punataviini pidur-
damiseks ette tugevad tokked. Kas

‘véib oletada, et rahuaposti maski

kandey Gorbatshov paljastab: oma
tOelise palge ja sekkub alktiivselt ja
otseselt Nikeraagua  voitlustesse
voi ttmbub ta delikastself tagasi,
arvestades suurte Kaugustega, s6-
jega Afganistaais _

=" me ee ee TP
.

i

|

#

i me ee ee
.

mees Bernard Nurmsen,:

ja tSendolice

Kitiditamiste malestusaktusest osalejad. Esimeses reas vasakult Eesti Vabariigi aukon-
sul Jaak Treimani abikaasa Jean Treiman, pr. Kalm, kandlemingijad Inge Kask ja... ff

Tiina Repnau, Leedu. Seltsi esimehe abikaasa Lucia Mazeika, Leedu aukonsuli abikaa-

-sa pr. Cekanauskas ja Leedu konsul Vytautas Cekanauskas; teises reas Eesti Wabariigh

aukonsul Jaak Treiman, klaverisaatja Jaak Kukk, aktusekGneleja Arne Kalm ja tema

poeg, ép: Rein Neggo, Balti Vabadusliidu esimees Avo Piirisild, Lati Seltsi esimees

Alfons Reins ja Leedu. Seltsi esimees Antanas Mazeika. Pildilt puudub Eesti Seltsi esi-
mees ja iirituse korraldaja Bernard Nurmsen:

Kiiditamisaktus

Los Angeleses

Foto: Vitv Piirisild

Uue aukonsuli Jaak Treiman esimene. esinemine : a ot

Kiiiidi¢tamisaktust tahtistati rahvarohkelt LosAngeleses pu iihapiieval 15. juumil lee ¥

du kiriku seltskondlikes ruumides, Tanavu oli: juhtimine cestlaste kes ing kohaliku
Balti Komitee esimeheks Bernard Nurmsen.

 Aktus algas Eesti, Lati j ja Leedu.
lippude .

lele jArgnes Ameerika hiimn. Op.

Rein Negego mialestas palves neid .
paljusid, . kes kiliditati Siberisse -
ning palus, et meie riikidele jalle
vabadus antakse ning Juma! hoiaks
_ka Ameerika president Reaganit.

Jargmisena tervitas komitee ¢si-

Kaotusega. Pealept oleks selline ak-

tiivne sekkumine . vastuolus Gor-
batshovi praeguse - valispoliitikaga,

mis taotieb laanemaailmale rahu ja
keosté6 pakkumisega. detente polit

like eluzratamist.
«Kui. Nikaraagua saatus téuseb
koigi eelduste hohselt lahemate na-

dalate ja kuude jooksul maailma-

sundimuste tulipunkti, siis ei saa

kahe silma vahele jitta, et selles
keerises on silmapaistey osa taita.

ka eesti kommunistil, Hiiumaalt
parit Yaino Valijas’el, kes toodi hil-

jutt Venetsneelast N. Liidu saadikn.
‘kohalt saadikuks Nikaraaguasse.
Ajalugu naitab, et Moskva saadi-

kutel on sellistel keerulistel -aega-
Gel yalisritkides alnti suur, vastu-

tusrikas ja oluline osa tiita. Séja-

fegevuse suurenemisega e2 ale Yal-

ning nghtavasti on ta suutnud véi-
ta endale Kremlis nil suure usaidu-
se, et ta teostab soure kommuonist-
liku Venemaa iilesandel rahvusya-

helisi ning kaugeleulatuva ajalocii-

se tihisusega operatsioone.

Ronald Reagan on Uhendriikide .
presidendina teinud palju, et.pi-

durdada Moskva kommunistlikw
rezhiimi edasitungi kogu manailmas.
Seekord on fa pannud jala maha

Kesk-Ameerikas ja lihem fulevik -

peaks naitama, millises suunas hak-

- ‘Kavad sealsed sindmused. arenema.

Ke Ae

sissetoomisega . ameerika
veteranide Post nr, 405 poolt, mil-_

votes vastu Los Angelese linng-

noukecu proklamatsioont kouly-

tades 14, juuni Balti Vabadus-
, paevaks. |

Linnandukogu — esimehe

son Oppenheimer markis, et Anta-

novich on alati toetanud baltlaste

ettevotteid ja tema sooviks on et
te raagiksite kommunismichust

- oma ameeriklastest sdpradele:
Jargnevalt. vottis s6na Balti Va--

badushidu esimees Avo. Piirisild
lugedes ette president
proklamatsiconi, -kuulutades 14.
Juuni Balti Vabaduspievaks, A,
Piirisild, kes viibis 12. juunil Val-
ges -Majas Washingtonis,. kui pre-

Reagan

_ Sident alla kirjutas proklamatsico-

nile utles, et president lubas alati
toetada baltlasi, kuid tema sooviks
on ka baltlaste toetus témale. Kesk-
Ameerika kommunismiohust pu
hastamiseks.

Leedu aukonsul Vytautas Cok
naukas utles oma sOnavGtus,
leedulased kaotasid: ithe vitendiku

oma elanikest kiitiditamiste tottu ja
see on

baltlased kokku miljoni:
ndukogude kuritegu. Praegu on tu-
handed baltlased vanglas.

- Kitiditamisaktus oli esimeseks

ametlikuks valja astumiseks Eesti
| . aukonsul Jaak-. Treimanile.
jas enam. ‘tagalas, vaid eestiinit - sonavétus ta mirkis, e¢ tahtsamad

Oma

punktid baltlastele on inimdiguste

tikkumised Balti riikides ja Nou-

kogude okupatsiooni mittetunnus-
tamine.

Oleme olnud edukad sles -_
nes, Toimuvad kotsed ning kon-
faktid baltlastest poliitiliste esin-
dajatega. Nii kutsuti. president .

- Reagani poolt Balti organisat-

_ sioonide esindajaid Valgesse
‘Majja ning neile anti ‘iile Balt

) Vabaduspiieva proklamatsioon, .

Meil on head Kontaktid Los Ange- ,
_ lese innandukogu esimehe Michael -

“Michael
Antanovichi pressi esindaja Daw-

lukmeks |
muudatusi tehakse kooliraamatutes.

organisatsiconide

_siooni ajal

Antanovichiga ning mell on Valges
Majas USA  presidendi assisterit

leedulane Linas Kojelts: Me hota:

me alles oma kultuuri ja meil on
oma kirik. Ka ameerika ‘ajakirjan-
dus on rohkem ja rohkem haka-

nud huvi tundma meie vastu. Vir |

masel ajal on artikleid olnud: meist

USA suuremates ajalehteces. Ka

valiti aukonsul Treiman’ Komitee
kus. otsustatakse, mus

Nii tujeb. opperaamatytesse sisse

* v6tta ka kiiliditamised Balti riiki-

des; Kui niisugune. informatsioon

saadakse viia USA suurima osarti-

gi koolidesse siis varsti jarnevad ka

teised osariigid,

Veel tervitasid L&ti Seltsi si
mees Alfons Reins ja Leedu Seltsi

esimees Antanas Mazeika, Aktuse-
konelejaks oli Arne Kalm, kes of ©

olnud mitmete eesti kui ka. Balti
liikmeks
alustas Vabariiklaste. Rahvaste
, Gruppide -organisatsioont, Kalifor-

nas,

Arne Kalm iitles oma kine al-

‘guses, et. kitliditamine puudutas te-

da istklikuit,. Esimese vene okupat-
reede, 13, juuni ddl

1941. aastal

lapsena Snne abi. Nendel paevadel
kiliiditati palju eestlasi, -eriti harit-

lasi, kes olid vGimelised mojutama —

teisi, Pirast saksa okupatsioont

—ajal saadi katte NKVD dokumen-
te, kus Seldi et kiiliditamiseks ka-

sutati 2000 loomavagunit ja ?
prots: nimekirjas olnuist kiiliditat!
ning perekonnad . ldhuti. 120.000

‘inimest tapeti 1940. aastal ja tel-
sé noukogude.

okupatsioont ajal
Surmati veel rohkem inimesi..

Mida saame meie feha pracgv
_~haltlaste kasuks? Meie oleme lit

a ire Ik, 3}

tulid) venelased ja
ktiliditasid molemad tema vanemad
siberisse, Tema - ise. paases vaIkse ~

Ne, 5]

| Kommentaarid

~ Kui kommunistide agendid Es
mese maailmasdja lonufaasis. rey
Jutsiconi hakkasid ette valmistam
milleks nad voitlusest vasinud sam
datid. oma lakkamatu agitatsioo:
ga iiles kiitsid, siis oli nende koig
moéjuvoimsamaks loosungiks ,,F
hu, leiba maad. Parast — voiw
kindlustamist selle valelipu a

| Selgus, et hutidiause ¢i maksa_

dagi, Kaik oli vale ja puhas pe

7 tus — kuigi sdjaline tegevus sal

- laste vastu ‘ldvetati, oli leiba nap

ning hiljem voeti ukrainlastelt

givaldselt viimane leivaraasuk

' Mis puutub maa andmisesse ma

!
7
f
:

.

|

‘:
4
]

: F ia

ges,

ta talupoegadele, siis said kom

nistid siin hakkama iihe suuren
nettusemandovriga — maa and

sest maatameestele ej olnud juitt
gi, maa voeti dra ka nendelt, k
seda oli ning rik’ véi Sigem

-kommunistlik partei kraapis ké
-endale. : |

Maajagamise loosung on ko
munistidele alati iiheks méjui
maks parooliks kui nad asuv@™
wute’e vallutamisretkedele. Maa
gamise juttu kuulsime ka Ees

F §=6«:1940. aastal Eesti Vabariigi havi

mise ajal ja seda kuulutati sa
mustri jargi ka teistes Balti rit
—Kuid- naen ‘me teame, vot
punased pdrast Teist maailma
da maad dra koigilt Balti riikig
_ talupoegadeit — kaasaarvatud u
_ ‘Maasaajad, kellede - toetust KO
mynistidel oli vaja voimu uleve
misel. Kui voim oli kindlustat
visati uusmaasaaiad voliste po
meestega tihte natta, nende -m:

kolheseeriti ja naljud maasaaja

lopetasid oma elupadevad Siberis
_ Praegu on, maajacamise jut

ga populaarne uuel vallutamis:
— Afganistants. Seal andis pa
wus peasekretir Mohammed Na
_hib  hiljuti hoolikalt viljavatl
* Hidne | ajakirjanikele jutuajam
mille Toronto ajalehe ,,Globe :

Mail’i“ veergudel edasi anidis
Moskva korrespondent Lavwre
Martin, kes oli ka wks Kat
jutuajamise jacks viljavalitud 3
ne ajakirjanikest. Martin kirju

et Afganistan? kommunistid on.

ga pahased fidre ajakirjand
parast, kes ei andyat siinsetes <
Ichtedes toetruud iilevaadet Affi
tistanis uue rezhiimi poolft rak
datud sotsiaalsetest reformidest
Nendest sotsiaalsetest refor
dest tostavad punased esiplaa
maareformt, mille aluse]. suur
pidamised olevat likvideeritudy
maa jagatud 330.000 maatamely
Teiseks rohutatakse voitlust k
oskamatuse - vastu. Edus |
mud .siin olevat tohutud, Kim
enne kommunistliku rezhiimi | :
 testamist oli Afganistanis kir}
kajaid olnud 10 protsenti ela
konnast, kuid niiiid olevat ne

Bary téusnud 30 protsendile.

ning — +

Lawrence Martin annab
kommunistide jutud edast
mingisugused | suprsaavutused.
peaks teadma, et punaste ma|
- form ei kujuta endast midagi 1
kui ajutist . poliitilist . manoo
mifle loppeesmargiks on kovw }
riigistamine ning kolhooside. ja
~-hooside moodustamine. Mis pu
 kirjaoskamatuse vastu voitlel
siis tuleh meeles nidada, et
osa uusi kirjaoskajaid on Afgé -
tani noored, kes vilakse Vene |
Je koolidesse, kus neile mitte ag
lugemist ja kirjutamist ei Ope i”
vaid niikana nende ajusid pest
~ kuni neist saavad digeuskliku

- Moskvale trouziamlikud KO

nistid.

 Kuid “anes on alati leidt

, lehemehi, kes taktlikult v1 su

iaiivsusest kommunistide
gandajutud liane . ajakirjane |
edasi annavad ning seeca kon
nistlikka liikumist tecnivad.
Vahesed kanadalased on te

. _kud, et Kanadas tezutseb min

| ;  gusel kujul kommunistlik  p