a” nr, 39.-(1546) 1979 Futo -— .Meie Elu’ TEAEDA sim tithvlit “sdur asec oltd qubasela- Bul valmislasid yl. B! nukul valmistaja on mobeldud: rine | kasvalajad daslesa. & pulikusest.: Ige suyest pasicllidesa nistama ja selles: rita. - Zaid, on ‘suuremoct- Riad: libistaja, hiig- nkhabusded, suurec Memiseks erckollane Rilmatu suur iouk. q - : Meeppisid muchlased rajal Tiina Norhe: ms lasicle pai in juhtis tahelepa- mic karu--ja metsa. sit Optti laulu so- iga selge lasteaia luga lasteaeda tu. Bsi tadid Leena ja que laulu lastete. a. Laul on linnuke- wluvas Mn ROOFLUL | | : vailsiene oodata luraamatut, pei valmimisel. ba lastleaias abilis- Bemispacva abiliste Sord. Tiirk, Abe. mid cmasid abista-— Rkorda nende po- Me. mone aasta vest me petanud ja nile vad, Nagin seal bet ja Erik Tiirki nas, olles abiks ei ial, ~Haava sénad: ununey lehektile Tn , ce elay, tecutser, Bey Gimas ecsti rah- 1 Vanemaid, kes avad .omda ema- | on kohusetruid, NOOH ja cesti- chopetajaid, J5u- “ ;| Hb. pgudus | tane Bt. ahistas Pepi b. Oma Jl. aasta- alateunisiusega_ Karl Raudsypp, stakouor Cantale - Cy | juhalusel ja moor Marsil Viia mnistuse pidas ko- ar Fuhm ja ore- Korjus, Rahvas. Huse WHiskon oli iegude .Raamatu ' Peeirus, ‘natsa-*. mel tegi vErVveks me valiendus usu: AL Saanud Jeesu. . mast, kui lifisast eet voimsa’ Krisi- ja, NS veel nivd Pecirt koguduse metajal oll 3] aas.. St usulist julouss duse “Asulamise - B Jvesusega on 31- d sellest suure- vabas-maaiimas. : a ronkem selli- mehi, siis rahe vaks nine oleks anjuks on suur uliselt Niped yas. i lovta -teadmi- endega- ja. yoiks del oleks osadus. - balled, saage ful- UMa USUS LLY. BUS? tels] kuasa, toed ja rahtwas vabaks, sus koik: klassic . eT eS . 4 a ee -_—-4--: . . . eT ae core . ao | i ee TT —_ inl” . # . . ero. rk 1 . ae Oe oe ee eee a ee eee et —- ‘oie tm: ttt Me Belt . ie bt LL oe i in ie ee Se oo. . . 28 a) - . r ee ee ey ee ts a ~ on Kaarl, . 1 . . ' — - eee ee ur SL ee ” i Ce - = pmeo = . a4 . . . 1 . . oo . . . . . . . oe eT - so . . | « . dud, mis seal on. - i i e . . . = . “ woe ete a OT ns Sr " . Me ot =. . Pa . my . cae Tae tee tg bps ee TO or oe 2 ae » cea . . "2a 1 wit. a et babe ee os “Ty - snot Se i er Sam ae reo ther eld faa! BE abe ae ep eee LR gE.) J} S4nsbbbe oo wis bees = |Meie Eiu" nr. 39 (1546) 1979 KODUOPETAJA Mina olen Tiiu-Reedd noorem de. Mulle enam ¢i meeldi; kui inimesed iitlevad mulle vaiksem Gde. Ma pole enam vaike, olen vaid veidike liihem kui Tiiu-Reet, kaksteist ia veerand- aastat vana ning J6petasin lainud ke- yadél juba tSienduskooli. Mu nimi milelate, Tin-Reet on mind ka monikord maininud. Isegi mu taditiitar Kersti-Salme, kes nittid juba suur preili on, kirjutas minust. _Tiiu-Reet on ka juba preili, aga -‘mit- te veel nii tihtis, kui Kersti-Salme, kes varsti tthe eesti harraga abiellub ja matelge, mu iadipocg Ain-Jaak on juba papa! TiwReet, Kersti- Salme ja Ain-Jaak iitesid mulle eile Shtul, kui neid kii- lastasin, et Kaari sa oled niitid’ tark tiidruk,..kevadised keolitunnistused olid head, ntitid hakka sina meie ase- ‘mel lehele kirjutama. See mdte olk mulle veidi uudne; kaalusin seda paar tundi ming sim ma olen ja kit: * .qjutan. Ma ei ole praegu mitle kodus, vaid Ene ja Taivo juures lapsehoidjaks. Mani eestlane iitleb scile armnetinime- use ingtise keeles babysitter", Ma olen. juba iile kaheteist aasta, is enam hoidjat e1 vaja, Valvan . eis. saan selle eest tasu ja opin juurde | | huvitavat mangu mangida. _Nende aabitsas oli hulk ilusaid yar- vilisi pilte, mis mulle omalegi meel- disid. Vaatasime neid veidi aega koos. Mina istusin tahtsa moega kes- kel, Taivo minust paremal ja Ene}. vasakul pool. Yarsti tahtsid lapsed teada mida nende piltide alla on kir- jutatud, Oma kogemustest teadsin, et liihikesed sGnad taishdalikutega on kergemad Jugeda. Lugesime siis koos:. ,ELO OLI OUES. ELO ODE GIE. ON KA OUBS. GI, OI, LEELO JA LUULE LOEVAD. LOE KA LIL- LI! LOGE KA ALO! LOE ULO! Need read said varsti.mGlemile taitsa sel- seks, Nad Jugesid neid selliselt, et vaatasid mujale, kas vi seinalt os- Kasid neid sénud lugeda. Siis jeidsime uhe toreda koolima- ja pildi alt salmi ja lapsed tahtsid teada millest see raaib: See salm oli jaremine: Lapsed tupna, tal tuleb.. Koolitad teid ootab ju! | - Laps peab tarkust iaga noudma noorus on ju kulvikuu. _Pidime seda pala mitu korda kor- dama, enne kui lapsed selle 1alesli e;selgeks said, Mina, vastne kodudpe- taja, ei tahinud sugugi poolikut tédd teha. Ma‘teadsin ka selle virsikese clukogemusi, Ma el tea, kui iarvill-| viisi. See siigisesell nukker meloodia kud need kogemused on, aga vana-: meeldis neile modlemile tad: meclest on kogemused vaga tahtsad. Ta alati jutustab oma ko-| -cemustest ie me nooremad kuwame huviga. Ta oli kunagi omas nooruses atnud koduépetaia Ja mul saabudes sHia lahendas ta’ ila lahen ka Lepiste-mammi juur. de kohvile, ega sul siin lastega mida- gi erilist teha polegi, kaua te ikka mangite, opeta nad parem korrali- - kult. eesti keelt lugema, see oleks ka- sulik, 2!" See oli kask mulle, Tema kes kunagi pli kodudpetaja, tegt ain- sa lausega minust onia kolleegi. Ega 7 . mul selle. vastu midagi e} olnud, 18e- of uhkust tundsin. Ma ci manginud- ki sel padeval lastega, yaid lasksin nad kohe omad aabitsad esile tuua ja Sppetund algas. A\fSlemi lapse négu venis pikaks ja suunuread yajusid allapoolc. Vaimis- tasin neile pctutmuse. ,Nii hea oleks) u ‘niiid mangida péitust, kui teised ko- dust Ara on,"iarvas Ene. Taivo s0o- F . | ad F 7 : : F vis televiisori vaadala. Olin range, el annud alla nende sooyidele. Peale op- Nditusel Kiisin. sel aastal kaks korda néaitu- sel. Mulle just meeldisid need sdi- Esimesel korral laksin koos Gega, aga tema ei julge- hud séitude peale tulla. .Teisel kor- ral Jaksin koos sobraga, ka temale el ka -kaisime mones paviljonis sees. Paviljonid - gd sel aastal-huvitavad. Me nagi- me ka-Jennupaeva. Mulle lennukid meeldisid eriti. Loodan, ct jargmisel aastal leian ithe sébra, kes on julgem tulema SOL ‘tudele, Feeter Jives | : Toronto E. S, Tatenduskog! _ Miks ma opin eesti keelt Lehekulg Meie ‘Noored" on varem toonud dra Johan Tarmeti {Rootsis) kirjutuse suusatamisest ja ta edust KOOIS, tinasel lehekuijel.on temali iareney lugu: a esti keel on. minu emakeel,. kuigi ‘olen Rootsis simdinud, oid minu esimesed soOnad ja. laused eestikeel- sed, no Kodus koneleme eesti keelt oma- -vahel, Vanavanematega ja teiste ees- il tuttavatega jaaks | jutuajamine rootsi keeles paris poolikuks, kuna vanemad inimesed oskavad enmnast eesti kecles palju paremini valjenda- da kui rootsi keeles. Ka vélismaal * reisides' on mul olnad palju kasu eesti keelest. Minu tadipojad Tcron- tos oskavad ka eesti keelt, kuigi nen- de isa on ainult inglise ‘keele oske- ja. Neil paaril korral kulastades, en- nekui veel ise olin koolis inglise keelt 6ppinud, raéakisime omavahel eesti keelt, et uksteisest aru saada, sest nemad ju reotsi keelt ci méistnud. Ka Saksamaal.oleks mul olnud raskusi, kus ema ja isa oma. tuttava- | : | netundi jubasin nendega tht unt ja}, 7 meeldinud need soidud, me ainuit kaisime. monel soidul, e. Ma modistsin seda isegi klaveril .mangida ming meil oli liseks-cmakeclele ka Jaulu- tund. - Kui me nii klaveri juures Iédrita- sime, tulid vanemad ja vanaladi ko- ju. Algul ci tuinudki nad ukse juu- rest kaugemale, vaid kuulatasid me je ,konisertt:. Sis vanatadi mu- sitas ja kallistas mind, ning nad kiit sid meid koiki. | _ yMida te tina” mangisite?" piafis laste ema. ,Me tldse et manginud", seletas Ene. ,.Me dppisime!" uhkus- tas Tatyo, piitid oleme koolis tels- test lastest targemad.” |,I[kka olete largemad"; mainis laste isa, kui te ka kodus lisa koolitédd teete." Ma tahisin end veclgi1 tahisamaks teha ja lubasin: ,Jéremisel Korral ia at ka: me Oopirguid." Koju sdites oli-mul enesetunne lev. Giin Gnnelik, sest olin suutnud midasi teha,.mis mu omakseid rdé- mustas, Jutud levivad ju kiiresti, et Kaarist on -juba saanid kodudpeta- ja ‘Hella Leivat Eesti koolis Mina tulen cesti -kooli igal laupiie- Val, -sest Minu isa on eestlane ja ka mina tahan oppida eesti keelt raaki- ma. Mina elan kaugel ja minu isa tocb mind autoga koolt. Keol algab kell iheksa ja lopeb kell kaksteist, Eesti koolis ma Opin. eesti keelt, _ Meie | eesti maateadust ja laultmist. Opime ettekandeid jouluks, Eesti Va- bariigi: aastapaevaks ja emadepie-: | vaks. Koolis meie tahistame laste sunnipaevi, Jauldes neile ,Me Snnit- leme ja sities siinuipdevakooki. Meie algame kooli septembris ja 16- petame maikuus, Viimasel koolipde- val teeme valjas¢idu springbank parki. Seal mangime mangusid Ja sotime kaasavGetud toitti, Suvel ma ldhen Seedrioru cesti laste suveko- dusse ja mii ma olen. Koos eesti las- iega kogu aasta. Melanie Furres Londoni Ecsti Taienduskool lesa eesli keelt itkisid, kui mma seda keelt: poleks osanud. Samuti.on eesti keel -véimaldanud jutlemist lilemaailmsetes skaudilaagrites, ku- hu osavétiaid on tulnud igast ilma- kaarest nagu USA-st, Kanadast, Aust- raaliast, Saksamaalt ja mujait. Ad nuke keel, millest kéik aru said on sellistes. laagrites olnud cesti keel. Olen ka esti keeleteadlastest natu- kene kuulnud. Tean, et professor Els Oksaar on niidanud, et kui inimene oskab kahte keelt, siis on tal palju kergem dppida tiht -kolmandat, itks- kGik missugust vOorxeelt lisaks, . Monikord on isegi eesti keelest abi, kui Opid suurte maade ja rahvaste kecli, Ainult rootsi keelt. osates el teaks kohe, et saksa ,,kartoffel” on kartul, sest ,potatis" ei cle juhiseks. Nit et — miks ei peaks ma sis Oppi- ‘ma eesti keelt? | | Johan Tarmet, i4. a. — Eriksdali Korgastmekooli &.c Gpilane =r i _ NELIAPAEVAL, 27, SEPTEMBRIL _ Tt URSDAY, SEPTEMBER 27 7 Kénelemee esivanematest ~KAISIME MUUSEUMIS Kui ma olen. niiiid yuba mitu lugu et sellisel hiiglasel on hea ja heil sii: kirjutanud mele mineviku esivane- malest, sus: tuli mote, oleks iore ka a = ymuuseumi minna. Seal on palju hu- vilavat vaadata, kui otseselt just mitt@é Mere eSlvanematest, siig ometi | msodunud ajast; maailma ajaloost. Kokku kogunes meid ‘ktimme hinge ja kOigile rédmurks tuli ka selle Iche- kulje ,Meie’ Noored" “toimetaja, ,|tdienduskooli Spetaja pr. Helia Lei- Kiisu laul 7 OSKAR EHASTE —‘Hiippas siille — mu sitlle meie kass Purr-Purr; . Ikeeras kaardu oma kiille ja juba kostis nurr — nurr. — Kae asja! — nii motlin, | — On see siile soojuse eest; vol vaikus, mis me kambrin manas laulu Su suust? — — — Puhka visimust kiisu! Olen Su valvur ja_vaht | kuni kauled voitluse hiiidu — algab hiiriele jaht. — | mitte ronida, vat. Pileti kassas, kui meid tile vaa- dali arvati, et kélbame kaheks suu- reks perekonnaks, naeratadeg antig! yastayad plletid ja algasimeg) ring- relsiga. Juhiks oli Olev.Tralla. _Koige pealt tahtsime naha, kuidas mele maakera selies paikesestistee- mis tiirleb, ilma et sekuntigi mille eiga. hilineks, aga kKahjuks. see osa- kond. oli kérvalolevasse majia_ iile vildud. Algasime siis’ hiigelloomade. luustikkudega. Seal nad olid, tohu- {ult suured igasugused saurused, kel- [le luustikud leitakse ja uuesti kokku isactakse. Na olid ikka suured kiill! Netd oli parem natukene kaugemalt. Vaadata, et tihes-titkis ara naha. Ele- vant on kill sudr loom, aga mam- muti kérval on ta iisna tilluke.. Pr. ‘H. Leivati kiistmusele, mida tks voi eine teeks, kut selline elukas metsa- vahel vastu tuleks? Ega jah, jooksu pole métet pista ja puuotsa amfnugi Tuleks lihtsalt joata, SUVEPAEV TALUS Juba mitu aastal jarjest.oten oma suve veeinud eesti talus, Ontario jal ve dares. Ootan igatsusega suve, sest mulle meeldib suvel olla talus, Tale Sue sisse sdites on mul tunne, nagu soidaksin kojw. Esimesed tervitajad seal on haukuvad, kuld siiski sobra- likud, koerad. Koerte kutsele ilmub ukscle perenaine ja. Olemegt vastu voetud. Esimene kaik on mul alati hobus- te ja lehmade juurde, on nad ju koik mu vanad sobrad, Idrgmiseks laheb mu teekond jarve aarde, kul vesi on soc, sulpsan vette. | | Nii palju huvitavaid. paevi tuli ja laks. maal, milliseid hiljem saan meenutada. Uhel paeval arkasin. varakull, sest valjas haukusid koerad. Gues ol! ime- ius paikesepaistene hommik. Nihes koeri atlas jooksvat arvasin, et: olen heinaveole hiljaks jaannd, peremecs pidi meid lapsi sinna.kaasa vGtma. Tottasin kuresti Gue pesema, seai.al- les markasin, ef olin seebi tuppa jat- nud. Jatle ilesse seebi jarele! Tagasi, Guc minekul, kohtasin perenaist, kes imestas mu varast kiirustamist. Vas- tasin, et titan heinale. Ta hakkas naerma ja Utles, et koik magavad al- les ja acga on kul. Pesin, lugesin, miingisin koertega ja pika ootamise peale hakkas' teisi lapsi.valja tulema. Lopuks olime nii kaugei, et hakkasi- me. koos’ ‘kiiini poole minema, : kus peremees tolmetas oma, veoalitoga. Varsti‘tubas ta meid oma-auto pea- le. Seda ei pruukinud ta korrata, sil- mapilk clime autol ja algas. sdit. Heinapokd polnud kaugel, sdita oll lore, Pdike sdras réomsalt meie sil- mis. ja juuksed. lendasid soojas iti ies. Peremees koos pojaga tdsisid | heinapakid autole ja mele ronisime koorma otsa, Pidime end: Kovasti kinni hoidma, kui-tahtsimé seal piisi- da, Heinad said kiitini pandud ja jai- le sditstme tagasi uut koormat too- ma. Nii oli meil lounani huvitavat legevust ja lobu, | Peale lounat Jiksime jarve ujuma, Vesi oli soe, ujumist ning hullamist alt palyu, Korraga tuli keegi mottele minna -maasikale. Tdttasime talluy)s Korvide jargt, : Perenaine oli kipsetanud vahepeal varsket sata, mii jalutasime metsa poole sities maitsvat. sala. Joudes metsa kadusime iiksteise silmist. Mi- na et leidnud uhtegi marja ja olm gige petlunud. Korraga hitmiti mind: »lule siia, maasikad on sin! Jook- sin kui valk haale suunas, [dest seal oli palju, palju metsmaasikaid! Kui tlusad, punased ja palju magusamad on metsmaasikad aiamaasikatest! Peale energilise Korjamise oll mu sida rahul, koht marju tais, Kory marju tiis sammusime kodu poole. Kes kill viilbib talus ja ei vaatal. lipsmist! Meie lapsed_kaisime alati laudas vaatamas ,seda 160d. | Tore oli ka kanalas mune korjata.|| Sellega pidi siiski vaga eltevaathk olema, sest yahest kukkusid munad 7 | sorandale ja nende 6étnad koored purunesid., Peale Shiust socja ptima joomist'! oli suvepaeval app, meld ootas ule val korral ase Ja magus un. Mida-ligemale tull lahktimispaev, seda raskemaks ldks siida, Riletumi- ne ja pesemine ei ldinud enam nit kiiresti kui tavaliselt: Pisarsiimil. pi-|f din sdbrad jumalaga jatma. Pidin kogu vika faive ootama ja igatsema kuni tuleb uus suvi ja kohtan uuesti jalle ome -kalleid sGpru ja taiy. VA KLASS - ~ 1979. A. KEVADEL - Meie Klass kas. juba vis aastal ilu- sastt koos, kuid tiidrukud olid pea- aegtt paris nutuhoos, et neid olf ‘klas- sis suures hulgas. ja poisse atmult neli-viis selles. saleas. Kuid akki set siigisel Keele koo- list seitse poissi jimrde ul, mis ko- he tiidrukutel silmad sirama pani. Kuigi uks .vOi ‘teine neist -iitles, et tOsi see pole, sest poisid ainult mt- ravat ja tegevat rumalusi tunnis, mis on taiesti kole, Jah, peaaegu sel aastal oli ‘kuuen- das A klassis. kaheksateist Spilasi, neist vordselt jagasid kohti tiidruku- tega -kiimme poisslast. Kuid kéiki neld whtlaselt kiusati igatepidi Spe- lajate poolt, ega te arva.ometi poh- juseks seda, et Sppimisel ei olnud kullalt hoolt. Neilt nduti isegi seda, et joed ja jarved, lahingud ja kange- lased selsaksid hasti meeles, ja vas tama pidime kohe sulaselges ecsti Keeles. Seda. hirmsat kBinamist ja padramist ei vodtnud Kergestl me pea, kas Gpetajal endilsi ei sedagi me tea, Lopuks noudis lauludpetaja ja ta Loli isegi kuri; et laulupeo Jaulude so- nad olgu selged, dpi kui ori. Kuid vimaste nédalate éppimisest. oli siis- ki kasu, sest seitse meie. kuuendast A-klassist lépetas cum laudega,. ja see oli ometi ilus tasu, Ma usun, koik cum laudega l6petajad -tuleyad siigi- Sel. keskkooli, vorbolia teisedki, sest oli kuulda, et Sppimisest paljud seal et hooli, vaid et vahetunnid olevat seal pikad ja ldbusad ja rahvatant- sutunnidki huvitavad ja ‘ponevad. Meie kiassi . parim valkne Marika, ta vaarib érilise ‘au- hinna J Ja suure karika, sest kdik kuus aastat on ttunnistusel olnud ainult j vaca head, me kdik tahaksime oma- Roomast, Egiptusest ja mujalt. Ba-} da: Miks need suured loomad maa- pealt kadunud. on, vdib oletada, et veeuputuse jareldusena. Noa laev oi nende jaoks. kindlasti liga varke. Tarsmiseks huvitas meid vanaaeg- ne: kérge kultuur ja seal oligi valja- panekuid - Babtilooniast, Kreekast, biilconia oli kord maailmarik ja te- ma kehta deldi, seitsmes maailma ime, sest linn oi oma. toreduselt us- kumatult ilus. Miliiiri imbermdét olf 55 mili, 340 jalga korge ja 8) yalga|- paks, Miliiris oli veel 250 torni ja 100 pronksist varavat. Niilid on sellest tohutust miuiirist file kogu maailma, _ Piserdab vihma hommikul, tibab vihma pieval, tilgutab vihma Ghtul, Sajab vihma disel. Paikest harva néeb, pilvisse ta end sideb. Lehed tantsivad tuules, ‘Vile, kuid minul huules. Vihmamantel on’ ull’, raamatukott kaenta all, jJabi vihma ja yee viib kooli mind tee. ainult moénes. muuseumis, J6vikuju- | ™ desa kahelkivid jirel. “Kreeklastel olid vaga ilusad vyaasid ja seinamaa- lid tolleaegsest elust ja rilatusest. Vanast Egiptusest ndgime -piltkirju, | antiik ehteasju, tarberiistu ja mu miaid. Kas-lemmik, vai puhad kassid olid. ka palsameeritud. Kathy tahtis kill iga himna eest muumiat naha, aga kohal olles julges atnult sis vaa- daia, kui kisi silrnade ees oh ja labi sGrmede piiluda ‘usaldas. Nagime pergamendil . ruilraamatuid, milli seld vanal ajal kuningatele ette loc- ti, Taclisit, mida ka-Susaani kKunin- gas Atiasverusele, ette loeti, kui talle oosel uni ez tuinud.-Rooma ajast kditsid tahelepanu tookordsed rahad, kullast, ‘hGbedast- ja vaskmundid. Meil ol: peale jsddud valitseja pit- sat, Hdbeseekelid olid ajast mida| lkoos gaididesa ja skautidega. Need Juudas Jeesuse hingehinnaks sai. Kul inimkate ja mistusega loodud kultuur oli vaadeldud, léksime loo- duse varaaita, see on kallikivide osa- konda. Seal olid kalliskivid nagu neid loodusest ijeitakse ja ka neid, mis inimestele tarbeks Ja, enteks on {vaija .tootatud. Ktill neid olf palju like ja paljudes varvitootides! Seda iu Ja sara ei joudnud nagu ara vaa- datagi. Vaatlesime kéike- piibli alu- sel, suis sel juhul tacvane wus Jeru- salemim on kahesteistkiimnest erl kalliskivist raiidiriga. Kill see voib Kaunis ja sarav olla! Leidsime, ef sec. mida muuseumis nagime,- on ajaloos ja pitblis kirja pandid.. Nii voib- kindlasti uskuda,| ¢t meie kauged esivanemad-olid iid- ses minevikus kérge kultuuriga rah- vas, Ajalugu titleb, et babtiloonia tsi- Eha || lépetaja on . da vist nijsugust. tarkajpead. Oma tubhiduselt jargneb talle dekiamaa- tor Karin Orn, ja temal ei puudu ka eriline sharm, Tal siidamesdbraks. ja pinginaabriks: on vaike tagasthoidlik Kalli, kes viiulit mangib, naiteman- gu teeb ja mangib ka ‘palli. “| Nende taga istub Sara, -see tdeline viiulikunstnik, kellest sirgunudl tiid- ruk, kel kasv on pikk. Ta-kérval pik- vilisatsigon sai pohjapoole laiali kan- lud. Secga meie esivanemad ei olnud ahvidest Inimeseks arenenud olevu- Sed. - Veel oli iiks koht kuhu laksime, see. oll muuseumi kohvik, KALEVIPO EG | (Nootidega) . LAINETE SALADUS |... ppeedeenlgeetisnnannaeetes K. A, Hindrey LEMBITU otc J. Kaup LINNUSE EWITAJAD weet 2.00 Sinna | - A Tiitus KOLM MUINASIUTTU . ; 3.00 E. Lindsaar KOMPANI POEG: 100 KUIDAS TALLINN NIME SAT votcccccccccene 3.00. K. Vaikla KULDNE TAMMETORU ............... 3.00 ~ LAULE JA. MANGE VAIKELASTELE ‘Laagris Nadal enne laagrit hakkasin ema- ga oma laagri riidéid pakkima. Mul oli suur kohver, kuhu ‘koitk mu Taag- f esemed mahtusid. Jargmine nadal joudiski pea ja sditsime Kotkajarve- le. Seal kohtasin hulga sépru. Mulle oeldl, kes on mu telgikaaslased. Need olid Monika Pint ja Viveca Rasins. Isad pidid téleid. panema iiles. Laagris aratati meid tles pasuna. ga ja siis laksime pesema. Peale lipu heiskanust oli sodmine. Paevad veet- sime ujumise-, kisité6 ja muu havi- tavaga. Me laulsime, tegime ka. Spor- li ja pubkasime, Igal ohiul oli loke, Monel Ghtu! ol, toredad. Qlime vahest pahased, et meid c} tubatud tantsima jaiida., _ Monel hommikul vaga vara‘ talid hundud meid riindama ja lasksid meic telgid meile kaela, Meie maksi- me nelle kite ja Smblesime veel nend piiksisdard: kinnt ja viskasime umber nende tele laiali. Uhel pdeval tegime mitme-mitililise matka iihte eesti stuvilasse. Olime parast matka oige vasinud. See laager. oll tore ja setsab mul alail mecles. Marika Miesie Toronto E. §, Taienduskool lg PE hp Hy minnes oli koigil vasimus kui ptihi- tud, sest seal sai.ise- valida mida keegi aga soovis. Kohud said tiis.. meeied olid roomsad.. Igaltihel oli midagi, mis meeldis ja mis eriti meelde jai. ‘Aga kord Jaheme jalle ja sis vaatame tihte hevitavat rahvast sin mandril, sce on indiaantasi., VA. Kimberg-Kotkas | ‘Laste ia noorte rocmatd 3.00 63.00. 40). 4.50 H. Nou OF-OLMIS JUHTUS .00 cc 310 " S. Raatmaa MINU KARU woes MINU PILDIRAAMAT A. Teder NAPOLEON] TALGEDES .. we 20 3,40 2.30 __H, Michelson NOORSOOTOS RADADEL . 4.00: NOORTE LAULIK -U. Lehti PIKKE — MIKKE. sommes 130 G, Helbemae RAEKOOLI OPILANE » 3.0 K.. Ristikivi SELLIB .. Miiiigil' ,, MEIE on, maadelnud, tegi loppeksamil kir jandi, mis mitmegi opilase to6 uleta- nud, Ja olemegi kuue noisi juures, kes suigisel Keele koolist tulid ja opeta- Jale' mitu halt juust aasta _Jooksul tuurde toonud olid. Vist-lihtsalt veidi kiusata nad teda tahtsid, kui tunnis paberitiikke len- see selge, |@2a parast o kade juuksekiharatéga kaval sarasil matine Selina, temast, vist vdiks ‘tule- vikus saada teine iu Leek, see fil imtdiiva. Ja Kristi on thinenud alati nende- fa, kui tegemist olnud naitemaéngw- va. Nad paar-kolm aastat tagasi nai: tasid Baltimores, kuidas tuleb dieti laste mangu teha, vec] praegu kiidab | proua Aruvald, et pole nalgi enne olnud paremat néha. J aah jarele veel kaks tiitarlast Mc- nika ja Maimu, ‘iiks alati vaikselt naeratav ja teine kdige vaiksem tais rahulikku usuyaimu. Ning niiiid algamegi siis poiste t tuts vustamisega, kellest cum iaudega 1é- -petaja -yaiksem Allan, kes osav ka klaverimanguga. Tema -kérval istub tagasihoidlik Robert, kellel terav sulg, sest tema kirjandeid on tutvus- tanud ,Meie Noorte* lehekiilg, ja Mart, kes aastaid _ Sigekirjutamisega - 1 1 + : woes re ee ee ee not ares a mea ps ™ rive: H . . eer “iy rast yee Pe “Te . . nuiasid ja vaiksemaid koerustukke tegid. Ei, ei, mitte kdik, vaid ainult pikk Johan, naeratay Martin ja vai- ike Toomas sest paipoisid olid tubli Mark, ‘kes tihti haige, suurem Allan, tosine Peéter:ja suur Toomas, kes to6d iegid vaikseli suure innuga, neid tasuiud selie eest-on hea hin- ‘dega. Me voiksime ka oma opetajaist nii hasti Kui ka halvasti. midagi titel-} da kuid arvan, et nendest on parem vaikida, sest kui me siigisel kesk- kool Kavatseme tulla, sis lerame neid eest Ja mel volb veel halvyasti mi nna. Endla Komi 3.09 Postiga tellides raamatut hinnale lisandub saatekulu, ELU" ¢alituses 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Poiss ja kits: Poisil oli palju kitsi, Ta kais nen- dega Karjas. Igal ohtul ajas poiss -kitsed karjamaalt koju. Dhel dhtul Olt uks kits laimud teistest kauge- male ega kuulnud poisi kutset..Ta s0i rahulikult rohtu, - Poiss cli kitsele iisna pahane, et Vilmane ta kulset et kuulnud: Ta -VOLtIS maast Kivi ja viskas kitse poole. Kivi porkas vastu kitse, sar- ve ja sary murdus pooleks. Niitid oli poisil habi. Ta jooksis kitse juurde ja palus kitselt andeks. Poiss lubas, et ta enam kunagi vi- haseks ei saa. | | . Opilane Lehekiilg .,,.Meie Noore " imub Kanada Eesti tl Opetajate Uhingu liritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Helle Reiman. Totmetuse aadress: c/o Hella Leivat, 16 Cortland Ave, Toronto, M4&R iTS Ont.