tfanud kohe tegevust. roto: Vaba Eestlane 7 Gevaks | maséja.eelohtul, au- idas president Kons- Barma iinhuses Saare- srikka ja eelaimduse- st. moningaid motteid: vus on voidetud kalli - eseisev Eesti iilesehi- . G6¢a.; Kvii kerkivad - pilved taeva ja meic eed meile voivad tuna. ce! ... Hahvas, kes . oma siidames kannab, * ja relvastuseks. yp RUr- radi kavalate riinna-— end aastat vaba Festit ajamist.igal alal. Ent maganud, Vale ja vi- stati me rahva pdline nded hajutati maailma - {. saatuslikust ajast on ias nelikiimmend .aas- hkab me rahva hinge, dada. | 5elt vaba- ja tugey . on ‘naine, kes on sisemi- ‘ile siidamekindlust ei tada pimedusevied, uleb -lahing Jtitia’ meie amuses, ef. mugavus, me dealismivaesus meid narbutaks ja-vaenlase cid ei kiflustaks vdi, smoraali Uhiskond, kellel pun- ogadus vaimse toe ja 14a ei-gaa olia’ edukas teistlika materialismi- i kdinud tulest ja veest i. teadlikud balshevike: “Shkrustest. Meie koge- cid meid eriti ergutama | oiki. posiliivserd joude- haspool, et demokraatia Gd lahti letargia-unisu- . ‘iga pollitilise pagulase: kohustus. Setleks oleme Pt Jatkata. vabadusvoit- ada ka teisi saatuse rhtuks siis kui méégad t .roostetavad. | aft olemé kuulnud polii- isi: ,,Parem nunane kui - - lise parobliga polé ku- id vabadust efa seda ka Vabadusvoitlejate . lipu- i aegade on olnud: Bira. pirsti kui polvili ela- vaimsus kandis eestla- s6jas ja siiinitah kerd onna, kus pole orje ega . ortuna adjuvat*.— tuge- Onn, oli roomlaste hiiiid- hadus on element, milles normaaine elu areneda. s -on inimene sfindinud. ema pet tuleb iga kaitsta ja taastada. “juohver muutus ta ji faevaseks Onnistuseks. tlejate paralt on tulevik, adus, Ennastohverdavat nouab raudne saiand. . ¢ murduvad tammepuud, mehed, aatele truud!‘! . ,Réivastuge Jumala sé- fa, et fe suudaksite vas-- lirjal pdeval ja. ada pil- -- e kartke!“* vaimsed rel- hedad ja vdidukad! Op. Oskar Puhm» | Rumsey Drive, Peakonsul a ka meile vaimseks ‘hooniski . ei TL KLENK't piievad - Ann Arboris Kesk-Litine Eesti Noorte Koondis korraldab novembri lépupoole ole- _ val USA likustinuptiha nddalalé- 5 ‘pul Ann Arboris KLENK’! paevad: ‘Need toimuvad 22., 23. Ja 24. n0- vembril, - ‘Kavas eesti- ja ingliskeelseid et: ahgiae ee Ltt plats = ih, ee os pete meee Sate : dics 7. ark ae rope Bache Opps trend penis Leta es tekandeid koosolijate aktiivsel.osa- - votul, Lopuks pidu ja pillerkaar. Huvitatuile annab jabemaid i@a- teid | KLENK’: Kuler, mis vare- matest KLENE’1 pievadest osavat: nuile saadetakse olemasoleval aad- ‘ressidel oktoobri alguses. Kes soo- vib’ seda- saada- saatiu oma ning soprade nimed ja aadressid: KLENK, c/o Reet Maripuu, 3215 | eS 48105; telefon (Ghtuti) 318- 663- 0238, | Ernst Jaakson | Londonis _ | B. V. esindaja Uhendrikides pea- Esimene koolipiiey TES Tiienduskesli esimeses ktas sis,. Istavad esireas ‘vasakult Paul Sehr; Kersti-Li Kuu- konsul saadiku iilesandeis Emst tay, Ingrid Randsalu ja Merike Kolga; teises reas Jaan Silmberg, Pav! McKinnon, Mart’ Kaljurand, Rai- Jaakson lendas teisipdeval Inglis- ,, Uk, seisavad koolijuhataja Valdek Lenk ja es imese klassi juhataja Ene Liidig, Ando fas = Peet og -maale; Londoni, seoses asjaajamis- tega sealses FE, V. saatkonnas.. Ta 1440: Inglismaalé olenevalt olukor- : dadest mis vajavad lahendamist. Esialgselt on Londoni jaamine ka- - 7 vandatud kuni paarile nidalale. E. ‘Jaaksoni draolékul taidab te-. ina kohustusi E, ¥.. esinduses kon- 6s dr, Aarand | Roos, milfest on. -feadlik ka asukohamaa vilisminis- teerium, . o8as néuetay, | nag see diplomaatide . § Teadaanne TE “Meeskoori - naissektsiooni | peakoosolek peetakse, 2. okt, 1984 kell 7.30 0. Eesti Maias, millest _palutakse TE Meeskoori tegev- ia toetajaltikmete naispere] asa vOtia. PEM naissektsiooni junatus maalt lahkumise 40. aastapdeva, . Intellektuaalne, sporti eesti mai- one, Sind otsib lesk ;noorMeds 60", 3 Kirjad, foto. soovitay, saata selle lehe talitusele mergusOna you BER" all. : dutava siidamega asuti kodumaalt . CE CR AP AP AP | A AIA I OI HC Mersceuteraaple — Leili Terts. Reg. MT. VASTUVOTT KOKKULEPPEL. ‘Tel. 757-8679 ae _ glonaalne side kedumaaga. Ann. - Arbor, Mi: Ree ae ee ee Soe RG Se Ree a oS = Ra RNG cnet Aan ah _ pbs cna pa = hi! =f : = os sa te a he nate i ht a : ahah SS a : . a SSSR as See usufeaduse sfipendiaat ‘Koduimaalt lahkumise 40, aastapieva tihistati Feciri kognduses se _lekohase piduliku jumalateenistusega, millele kirtkutais palvelisi kaasa elas. Jutlustas Gp. A. Taul, muusikalises osas oli kaastegev Estonia koor dr. R. Toi juhatusel, kes ka koraale orelil saatis, ESTONIA, koor laulis esmakordselt purast suvevaheaega laule, mille méte sidus kuulajaid kodumaaga. Lawidi Mihkel. Liidigu:-,,Saal- kord kasvab‘', Mart Saare ,,Ainult pad- le varju‘', J. Sibeliuse ,,Finlandia‘ koori osale kohandatud eestikeelne tekst Miu isamaa‘ ja J.. Aaviku Hola, Jumal, Eestit.‘ Kuigi kogudus tihistas kodu- oh te pithapsevakooli éppetod avapiie- veks. Gnetaia vidas sissejuhatuseks wait- ku kone noortele, -kasutades dia- loogivormi organistiga. Oma jutluses Sp. A. Taul meenv- fas paevi 40 aastat tagasi, kui va- Jankuma. Keegi ei teadnud kuhu kulgeb kodutu tee.-Tuli pageda ah- vardava lavitn] eest. Kuid inimesed leidsid uvied asukchamaad, asutati usi, mitmesuguseid - organisatsicone, koike, mida iihele _rahvusgrupile vaja laheb. Kui alul suure-innuga kéigi organisatsiooni-— ja Ieodi- kogudusi, de i6dGst ja tegevusest cosa véeti, slis df-e aastaga on. hakatud’ va- sima. Niiid kutsutakse - neori, et gad tieksid abiks, Noored on ira tulnuc, ava netd ef ole kiillalt, nad | visivad jsedi kilremini kui vanad, ses nei pundit: samasucuie emot- _- Jitmal vaadtab stidamesse, kas seal —— Vajatakse "LAPSEHOIDJAT 3 piieva - nidalas 2-acstasele _—lapsele Don. Mills'i voi Pobja-To- _Fonfo rajoonis. Fel, 444-0525 pii- rast kellag 7 6, | _ Pendiumt, 1144 wut miljonéri. USA's. NEW YORKE:-— _ Rilkdikud ote. Tid on USA’s teinud. 1144 kohest miljonari pirast seda kui New Hampshire alustas esimesena lote- tidega 1964. New Yorgi -osariik on esikohal 250. vOitjaga, jargne- vad ‘Pennsylvania 209,, Massaschu- setts 165, Llinois 160. Tahistamaks :kahesajandat | ‘tihe. miljoni dollari suuruse vOidu Ule-’ andmist, kutsus Pennsylvania, kOik oma miljondrid -Harrisburgi: 82 leatasid valmisolekut . tulekuks, | Suuremad vOidud on- olnud moOdunud aastane 20 miljoni dol- Jariline!|New Yorgis ja dsjane 40 miljont dollariline Ulinoisis. Uldse ! on {7 osariigis ja. Columbia. piir- ‘Konoas (Washingtonis) — loteriid ju- on-olemas stiras yabadusika, Kui ‘seal lelab Jumal puhta ja bilsa va-~ riiklikti] -audientsil, kus kijlaliste badustunde, siis jouab kord paev, ~ mil Jumal annab meie rahvale ¥Ol- du. | J umalateenistusel andis koguduse noukofu esimees. A. Tork Ande Kassile, usuteaduse iliopilasele sti- ‘Valides selleks kodu- -maalt lahkumise. 40. aastapaeva. Ando Kass on koruduse norte Trudeau leidis “ue foskohe Endine Kanada _ peaminister Pierre. Trudeau on Jeidnud enesele uve t6Okoha, Ta loobus politikast mOGdunud suvel, Iubades jérene- yail kuudel mitte midagi teha, thi- ves olilid Montreali advokaadifir- maga Heenan, Blaikie, Jolin, Pot- vin, Trepanier ja Cobbett. Trudeau tO6tab advokaadifirma juures nou- andjana. Uus to0koht el takistavat tema rahuinitsiatiivi, mis olevat. . talle via tahtis. . ATI UUM WTO 2 TUTARLAST | oisivad kolmandat, kes jagaks 2 Hele dega Cabbagetown’is. maja. {gal batud. Nende lébimtitik olf 1983. oma magamistuba. Tel. 922-0468 — aastal. 5,2 miljardit dollarit, mis parast Kella 6 0 -andis riigile 2,1 miljardit dollarit puhastulu. . Kusida Aone voi teva, {UOTE Kuid | m -hulgast vorsunud noor, res kavat. sep tulevikus usulist téid ieha. saa o min etal . oes, Rohe Aes oS te eee re nee a noe Foto: Vaba Eestlane: N Lili holates olemata USA raketi eest MOSKVA — N, Liidu sdjatae- vastiku. uksused vOivad olla valmis wsilmapilenlise ettevalmistamisega“ -havitamaks USA tuumarelvastuse- ga allveelaevu, kaasaarvatud dsja proovitud Tomahawk, . kirjutas - N. Liidu. kaitseministeeriumi aialeht _ Punane abe. Ta Opi praegu usuteadust Water- . iso iilikoolis, Stipendiumi sur Us on $1500. A. Kass tanas koguduse juhatust ja soovis, et kogudug palvetaks tema eest kahiluste vditmiseks. Op. A. Taul soovis onnistust ja edu tu- levikus, | -Kodumaalt lahkumise puhuks oli _ + valmistatud ranyusvanvices Jaulu- sus neortele siinsiindinuile oli see | leht, kus Elva Palo oli - joonistanud Eesti Jipumotiivilise pildi ta va- naemast, kes saatis kaks porga Best eest voitlema ja mélemad jaid kadu nuks. Olen end j se Ottawas oli: ta. labisoit erinev Klina ta kasutas oma auto asemel labi Rideau kanali veescidukit, mis vaimustunud inimesed. -- * Kolmapieva chtul komeles ta hulgas oli ka Kanada kindralkuber- ner Jeanne Sauve ja peaminister’ Brian Mulroney. Oma kones ohutas paavst Kanadat jitkama oma maa- iimarabu aktsiponi, kuna Kanadal on juba traditsiooniline roll rahu- iitles oma kuvlajaile,- parlamendi- liikmeile, senaatoreile, kohtunikele ja diplomaatidele, et nad on erakordsel positsiconil koizi -,,live itiimsuse visiooni’ initsiatiivide edutamiseks, mis holmab koiki inimese piiiidlusi ja mis on alus igasugusele seat lusandlusele, tsiviilsele tegevuse- le ja sotsiaalsele suhilemisele: Uwes visioonis rahust pole kohta egoismile ja antagonismile, me ole- me-koik selles osalised,. me koik kanname vastutust-meie oma md- tete sellele pédrdumises ja rahu- aktsioonide eest. Uks isik ej suuda muuta maailma, aga meje koik koos, tugevad veendurnusest ja ot- sustatusest,. teades: et .rahu algab “Inele omast giidamest, oleme vdi- meclised looma rahulikku ja ranu- armastavat tihiskonda. ‘Paavsti kone polnud Government House’is ette nahtud, aga ta muutis meelt, tlistades Kanada rahvast Ja nende juhte panuse eest maail- marahule ja isekuseta panust v4- hem arenenud rahvastele. Kanada wus konservatiivide valitsus pole ~ allveelaevalt, ali -selleks ehitatud, Kanalite aarti. palistasid tuhanded ja tuhanded — raikuherner Jeanne Sauve. . paayst miirkis, USA laevastiku juhtkond aval: ‘das sellise vaite le imestust, del- des et Tomahawk rakctte pole Uld- se veel valmistatud. Ka ei tea ameeriklased, kuhu N. Liit end sellise informatsioont - avaldamise-" pa tahab seada, Tomahawk on ‘tiibrakett. M6o- dinud kuul, vastavalt Jaevastiku teatele, tiks Tomahawk,.. kandes 100 naela konventsionaalset’ ]Gh- “Reinet, tulistati yvalja veealuselt See lendas ca. 800 km ja saavutas naba-klimnelise tabamuse tsementmarklanda San Clementi saarel, asi kus tsunud” Paavst Johennes Paulus I loperas 12. "pGevase ringreisi Kanadas: Paavst Johanes Paulus II 4atkas: oma vaidusditu abi Kanada, To- ronutosi Winnipegisse, sealt. Edmortoni, Vancouverisse ja sealé uvesti- itta, Ottawasse, [gel pool olid sajad tuhanded ta kinesid kuulamas, ku- nz labisdidukehtade ieeveerud Glid tais inimesi, ,. veel selnud, kuidas nad mdtlevad. jatkata endise peaministri Pierre Ne. Jargmisel pealejéunal . ta pidas oma Viimase kone Ottawas, kus veerand miljonit oli-teda kuula- mas. | ajal Up- Ottawas wulles _Lahkumistseremoonia lands jennuvaljal paavst Johannes Paulis H, et 12 paevase kilaskaigu pettumuseks oli, et ta ei saanud kiflastada in- pidajana ja rahusobitajana. Paavst. diaanlasi Fort Simpsonis, mis hal- va Jennuilma tottw pidi ara jaama. Kuid ta loodab, et Jumala etten’-— Tsherenko jalle TV gelikkus -annab talle ile teise vot- raluse nendega kohtumiseks. Nae- ratades tities ta_,,vabandage mind, ef ma kutsun end’ teistkordselt Ka- n:dasse.“’ Saatjate hulgas oli pea- mitisler Brian Mulroney ja kind- paljusid 1500 ametlikust. saatjast ene kui astus ootavasse Air Cana- da lemukisse, mis viis ta otse Roo- ma. Oma jumalagajatukones [im et Kanada viga mitmekiilgne etniline koosseis on teinud sefle. maa viga beaks ko- haks rahy edutamisel. Pacyst Johannes Paulus {I zeisis Kanadas 13000 km ja teda nakti Ku- ni 3,25 .miljoni -inimese poolt. Ta . kitlastas- 16 ligna kaheksas provini- sis 38 Kanada Pohja-Liane terri- tooriumil, Kérge kiilalise vastuvott Jak8 maksma Kanadale, peamiselt viga tiheda julgeoclekuteeninduse © tottu kuni 29 miljonit dollarit, aga’ ° mitmed on delnud, et see ali hasti kasutatud raha. Trudeau rahualgatuslikke akisioo- eminence BXANLALOTUDLDNCGLA ATA ESE UAT {piimoionnsseteensnce came Lk - uno Karjasekiri a | kuuekiimneviiele koqudusele pagulusse | ‘joudmise neljakiimnendat aastal . SUMALA ISA, JA POJA, JA PUA VAIMU NIMEL! © ‘Vigitegu, mis pidi tegema Jdpu peale Jernusalemale aas- tal 587 ¢ Kr linna hivitamise, templi lammatamise ja elanike kiiiiditamiseza, on markanine ndide maise valitseja loomust, kes halastamatult vigistab, haavah, likvideerib. Kannatajad otsivad tasakaalu vapustatud elutundele, Kogunesidki iilejai- nud templi yaremete ette kaebejumalateenistusele, Julgusta-— ‘yad sduad vastloodud Nutulauludest teetavad hinge: ,,Issand ej touka dra igavesti! Kui ta on kurvastanud, siis ta ka halas- tab oma suure halastuse parastt’ (NI 3,31). 1944, aasta pilisenud: pogenikud kogunesid ligikaudu tiis- arvuliselt tanujumatateenistustele, Laks siidamesse loetud Ju- mala Sdna: ,,Ming annan maale rahu, te saate magada ja ikski ej hirmuta teid“ (3 Mo 32,6), a Aastast aastasse koguneme sestsaadik kahele erilisele ju- matateenistusele. Stigiseti tuleme tinama ja paluma kodumaa eest, Varasuviti palvetame kiiiiditatute, sinitute vangide, asu- misele saadetute ja unite pogenike eest. Jumal iifleb: ,,.Mu ko- da nimetatakse palvekojaks koigile rahvastele" (Jr. 56,7). Armastusest maailma vastu saatis Jamal Jeesuse Kristuse maa peale, Lepitusohvriga Kolgata ristil, oma surma ja iiles- tousmisega Innastah Onnistegija kdiki, kes temast kinni haa- ravad, rahotust siidametunnistusest, patust; mida piiiitakse torjuda teadvusest, kuid mis saadab varjuna igaiiht: Hing vdib iitelda: ’Jehoova On mu Osa, scepaérast ma loodan tema pea- let Hea on vaikselt codata Jehoova paiistet (NI 3,24). -Fumal on siiamaani olnud. viga Idhedal eesti rahvale, Ja Eesti Interlik kirik 10i end esimesena [alti Vene tlemvalitsu- _-sest. Ajalooline daatum on 1. juuni 1917, kui J Eesti Kirika- kongress otsustas muuta senine iilemuslik kirik riigist -vabaks rahvakirikuks, Olid kill slavofiilid WBaltimaade venestamise easmarsil laimanud kirikut tagurlikuks ja sakste kantsiks, Se- da kordavad. isegi omad. revolutsionaarid, méned kirjanikud ja ajakirjanikud. _ Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik oli séltumatu ka Eesti Yabariigis, Ta on jaanud soltumatuks paguluses, Mele kogu- dused on seda samuti, Nad on end korraldanud Eesti kiriku-— diguse alusel nii Austraalias, Louna- ja Pobja-Ameerikas, | Eu- roopas. Jumal on ikka veel ligi. "Ei. ole me ka mitte nif jauetud, nagu seltskond teinekord laseb paista. Seitse aastat tagasi alustas Usiteaduslik Instituut Sppetegevust, Vahepeal on kuus kogudust saanud omale ordi- necritud_ Opetaja. Praegu yvalmistavad end lopetamisele vastu jargmised kuus. Ega needki viimsed ole: Kursused peetakse Torontos ja Stokholmis, Lektorite viimistletud loengud paljun- datakse, Loenguid el korrata. | Jeesus titleb; NE roog. on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on likitanud, ja ma. lépetan selle toé" (3h 4,34). Es- - ‘sand annab igale ristiinimesele temale kehase Ulesande tarf- ; miseks, Ka meie olime kerd méistmatud,“ kirjutab apostet Pau- ins, ,,sénakuulmatud, eksijad, miimesuguste himude ja. lobu- de orjad ning elasime kurjuses ja kadeduses, olime vihatud ja vihkasime iiksteist. Aga kui Jumaia, meie Onnistegija, hel- dus ja inimesearmastus ilmus, siis ta piiistis meid, ei milte digustegude. tottu, mida oleksime teinud, vaid oma halastust - miétida Piha Vaimu neendamise kaudu, Jeesuse Kristuse meie Gunistegija labi* (Ti 1,3-6). Astudes viiendasse aastakiimnesse paguluses on meil ittheks fahtsamaks palveks; ,,Issand, ara lase usul otsa loppedat™ {Lk 22,24), Kogudustele on usaldatud Usuteadusliku Instituudi te- gevuse toetamine, mida seni on tinuviirselt tehtud, Palume. - oetused saata ,Opetajate etievalmistamise ja titlerakendami- se foudile“, mis asub konsistoorviumi juures, ka edasnpidi. Eda- sitiikkamatuks Hlesandeks on saanud ligistikku asuvate kogu- duste tihinemine, et tuleks lopp pahaengelistele viivitustele, Vanemad: ristige lapsed, Spetaze neid Jeesust armastama, Maailm ej armasta meid, kuid Yssand armastab, Arge hoiduge -armidauast. Onnistesija ootab. igaiiht sinna, Yotkem omaks anostli kinnitust: ,,Te olete nuesti siinnifatud Jumala elava ning piisiva sina labi’ (1 Pe 1, 23}. Usutegude viljast tun- takse meld ara (YT 35 14). Stokholmis mihklikuul Issanda aastal 1984, KONRAD YEEM EELK peapiiskop Karl Randsepp EELK pliskop nC MOSKVA — N, Liide president Konstantin Tshernenko oli jalle TY-s, hingeldades raskesti ja kogeledes oma sOnadega, kui ta métdu- nud reedel kineles RK. Ludu ja Soome yaherahu 40, aastapdeva tse- _remooniai. Paayst jattis isiklikult jumalaga Spekulatsicoon Moskvas asuvaie vOOraste vaatlejate. hulgas on N. Liidu -juhi tervise tile muutunud intensiivsemaks parast kinnitama- ta teateid, ef ta on cinud.sUdame- haiguse t6tiu. haiglas, Tshernenko, kes sai mOOdunud esmaspaeval, 74. septembrii 73-aastaseks, neelas s6nu, komistas oma teksti lugedes kui ta Tlthikest kOnet pidas. Samal nédalal oli. ta teisipaeval TV-uudistes, andes ile auhinua Kreeka kommunistliku parte: juht lé- Harilaus. Florakisele, Kuid mitiid naidati teda suures ruumis ldrjutuslaua taga ist ana, . oe Samal ajal tks USA. valitsuse kOrgem ametnik arvas, et Tsher- nenko el vOiks enam kuigi kaua elada, teatas AP. Ta sidus oma kommentaari arvamusega, et ta el cota mitte ,,tGsiseid muudatusi* N. Liidu pollitikas, kuna Krembi juht- kond on olnud tilemineku - perioo- dil juba sellest peate, kui president Leonid Brezhney haigestus ja tema jarglane Juri Andropoy hatgena presidendikohale asus. THU TT NTT UT Rohkem. tellijaid — parem ajaleht. Soovitage | YABA EESTLAST oma sOpradele! | enna NAR