DIMA ne ernie Tee o ee eee a ye a ae wo ele ld TD Oh . 11 1 lel es: a " . Pat me eR ee oC ae a te Dn ee eat eee TAD Tae oe uf oe of . a a ee | . te Ce ee ee ee re Oe ee ee wa aa “e eee a eee none ee Ser ae | a ale aeerenated ae = rotten gt on eee eae “al LT eral Le ye ee ges en en athe wo unind ts weet : - ee eee ea eee Le . wot .. ots ee eel ee ee eee “ ee ies ee ta eee a ont mentee al ca Hoda Ieee elle as Sonat pret tela . oo wa, a8 wae "oo es Etre VOLS. =e EG at eee, ele Ty ae? a mtn thee at “i '. ies Se ty ato ws wee — TE atte ae FA BOUL DSR ESD ED noe etd ert re : . F : a si . ee ee Ro ae wn a re aa ey parecer eirees can ee Ss Pt phn bea -_—= se eee . Ea ae — “toi Sisse 1200. dollarit. Mandra ja Ingrid Leis. | Foto: Vaba Eestlane KUTSENA caieiLE TLKUNSTNIKELE,, DUSKUNSTNIKELE {SITU TEGIJAILE. KARL NRe 1. muvad Lustraalias. -Urituste kavas on sec; mis.demonstreerivad meie Himet. © Naitused toimuvyad oria Kunstnike Uhingu avarates— 28. detsembrist 1988 kuni — idkorraldajateks on ‘kunstnik °° ) atid aljargnevalt: | | raatike, skulptuur, jne. brctallto, puntos, shisnalrato, nduset. : kudumine, jne. hse OS. yvdtma. Koil Vilis-eesti niskdsitOG Legijad jne. cu kultuuri suursiindmusega, Sis . vaslava esineja parim. Arvess:. naituste korraldamise tavadega, ed.zuri valiku alla: Kiesolev Bniks, Uksikasjalikud auipea kul thendus on loodud. nilkust ulatusest ja iseloomust, endid toimkonnale eelregist- alud EELREGISTREERIMISE @ davale toimkonnale hiljemalt. A SHUS palutakse saata: Ave. | CHADSTONE, Vic 3148. GUNNAR NEEME _ Naituste uidicorratdaja 3 ABA EESTLANE" as er? ESTO 88 nidustused : -andmed. Parr Sgt ark, pus ee . 7 Seg Ty ae ee Ga an 8 7" . - a "ae" er Trier ee ne _ SES une ‘kordselt armulaua sakramenti. -Leerilapsed — -Kuidas suhtuvad timapteva noored _ leeriopetusse -Leeridpetus ehk ,peakeot nagu seda vasiasti nime- = one - tati on luterlik traditsioon noortele usu pohialuste dpeta- a miseks. Eestis ulatab »peakooli* traditsioon 17. sajandis. | a. Z se, ja sai kindlama kuju sajand hiljem. Séna ,,leer“ pari- # neb saksa keelest (lehren -— opetama) lisavarjundiga oe leer slaager®.. Suurtes kihelkondades praktiseeriti | jeam ‘| -vanasti leerinoorte koondamist kirikla voi késtrimaja : SH juurde kogu leeri kestvuseks, Seda harrastatakse tinapiie- Py val Rootsis, kus eesti noored kogunevad Metsakodusse leerl-laagrisse. Leeriiaste énnistamine toimub hemas va- . nas ajaloolises kirikus, noored on rahvaréivais voi skau- . Kuigi leerinoorte varius on ena- a mast 16—18 (Saareste. jargs 18— 20), nimetati neid leerilasteks", vastavalt — sellele oeeped ja : _Jeerivennad" ning ,,leeriéed", va & -hest koguni_ ,,leeridaamid* — "vih- vv. jates pikkadele valgetele Kleitidele. Leeriopetuse l6pp-aktiks on kon- firmatsioon (ladina k. kinnitami- - ne"), inis luterlikus traditsioonis ta- . . -hendab kogudusse vastuyotmist’ pl- *. ‘dulikul jumalateenistusel, kus noo- red joevad usutunnistust ja anna- vad tOotuse koguduse ees.. Konfir- matsicont! antakse noortele esma- LEERIGPETUS SAJA AASTA REST - Vanasti -eriti. ku suurtest kogudustest paar nadalat elasid kirikumdisa juures, olevat leeripoisid scoritanud mitmesugu- seid vigureid ja karutiikke Opetaja- fe nddkimiseks (Gpetajad olid ‘sis. halva eesti keelega sakslased). On | terve seeria aljalugusi¢ leeripoiste | _ tempudest. omalt poolt kasutas leerilapsi.t6d- Opetaja vor kdster. jouna Ona majapidamises — laskis ieerinoort vedada sOnnikut Gpetaja - pollule,. panna kartuleid .j.m. Kes: lugeda el! modistnud voi seda leer: _ajal selgeks ei saanud, see vGidi lee- —- lasta tulla jarg-. fl kinni. jatta“ misel bastal uvesti, Leeris katmata noored ¢i saanud abielluda, Ménes koguduses néuti noorteli, kui nad tulid kirikuméisa teatama oma abi- ellumise soovist, et nad pidid tege- ma lugemise katse — sellest nime- lus .kaisid lugemas”, Andrus Saareste oma _ ,,Moisteli- leerincored © a divormis ja iihine leeripidu toimub laapris. kdisid leeris nooremalt olevat Jainud leeri siis kui neil ol: - Tiidrukud kindel peigmees olemas. Leeris-kai- - © misest loetud tudruku vanust ja va- ra leeritatud tiidruk saanud kiiresti— ,,vanatiidrukuks"; Sellest pirineb naljamaigutine rahvalaul: ,,Pruut mul alles leerimata, ‘siiski kOlbab kaissu votta.” TANAPAEVASED ,LEERILAPSED“ Tanapdevaste leerincorte subtu- — mist’ leeri@petusse uuris Andres Kasekamp Peetri koguduse noori * Kusitledes. Kuisimustele: Kaid leeris? Mis on selle asja mote? —. —yMiKs sa tWida sa foodad sellest.saada?™ sai Andres jargmisi vastuseid: Lisa: Kald: Tahan teada, mis on kirtku méte ja kuidas see ,,tddtab*. Riina Kindlam: Tahan dppida midagi, mida ma pole varem. Oppi- nud, Tunda kiniktikke tseremooni- aid ja nende suurust, Kohata uusi. eesti noori, kes. eesti legevusest on KOrval seisnud. Margus Koop: Oppida rohkem meié.usust ja Jumalast, et paremini aru saada miks me oleme: siin ja Kuidas see juhtus. Naha eesti kul- tur ja usu erinevust teistest sin. Kanadas. Pia Kori: Oppida rohkem ja tea- da rohkem. Leeri kaudu astume taiskasvanute sekka. | Eric Korjus: Oppida piibli tdde- sid ja jatkata perekonna traditsioo- ri. Ingrid Kiingsepp on samal -arva- misel, nagu Eric. Kristi Laansoo: Jatkata kristlik- varakult | sadstmist alustada. Keskkooli ja fa giimaaasiumi titarlastekoor taulmas Tila Pinta juhatusel. = a hi pre tore dares ie ee a Paralepa _Suurlaager” Kotka jin Lembiiv Malev ti ahistab Eesti kigi segade suurlaagrit © Skautiiksus Lembitu. Maleva eelseisev suvelaager toi- mub 5. —13, jeuiini Kotkajarvel.” Kuna tanavu méédub 50. aastat Eesti skaudiliikumise kéigi aegade kéige suure- mast. suuriaagrist Haapsalu Paralepas,:siis kannab laager ,Paralepa“ nime. Lembitu laager, kuigi. vaike murdosa 1500-pealisest Paralepast, piiiiab oma tegevuses labi man- gida kéike, mis juhtus suur-Paralepas. Praegu toimub Lembitu. perekon- dades otsuse tegemine suvelaagri asjas, kuna peale oma suvelaagri ‘on eelseisval suvel veel tks ahvat- lev skaudiiiritus — Uhendriikide eesti . skautide-gaidide ‘suurlaager ‘Jarvemetsal august! kuul, Monedes ‘peredes moeldakse koguni ette Ausiraalia ESTO ajal toimuvale _ eestl maailmalaagrile . ja maailma- jyamboreele, mis _Austraalias. samuti peetakse - Molema jaoks- tuleb Paris-Paralepa kestis 10,—20. juulini 1936: ja selle ava-kuupiiev | langeb Kotkajarve-Paralepa aja sis- sé. Laagri avajaks oleks vaja Eesti Ses sonaraamalus’. utleb, et porsid. ku traditsiooni ja pidulikult fleeri- Vabariigi haridusministrit. Parale- Andres Kasckamp, Vaba Eestlase noortelehe kaastédline Opib Toren- ia Ulikeolis (New College} alalugu. Andres lipetas Teronto Hest — Gtimnaasiumi kiitusega. pida) saada vasiu vGetud tdiskasva- nute ‘hulka. | Rita Lees: Usitlised ‘pohjused. ja traditsioons jatkamine, : ‘Andres Musta: Et harjuda kiri- kus kaimisega ja kord kirtklikult. abielluda. Leer toob valja ka neid cesti noori, kes skautluses ega cestt koolis ei kai, Gppida palju uut — kas vOi sedagi, mida kirikus nah- ud siimbolid ,.X ja P“ tahendavad, ‘Anne Pedel: Saada usudpetust: vanusele vastaval tasemel. | . Titna Pedel, Anne Gde, -on tEp- selt. samal arvamisel. Peeter Paas on huvitatud kui 1a- hedalt (ja. kas uldse} ptbel on seo- tud teiste vanade kultuuride ja usu- liste mutoloogtatega. Fira Pini: Leeridpetus on. Unis- kondlik traditsioon, mis aitab teed leida moraali tinapidevaste problee- mide juurde | ja hoiduda pahedest — suitsetamine, droogid j.m. Christopher Timusk: Oppida usu pohimotteid ja traditsioone ja saa- da kristliku. Kiriku. hikmeks. Sarina Westerblom: Oppida tund- ma milestused muidugi ei varjuta (Anapievase laagri t6mbenumbreid nagu -kanuuretke vanematele pois- fele ja metsa- ning merelahingnid -noolepoistele. PARIS-PARALEPA SKAUDID © PATROONIDEKS | Lembitu laager iiritab kontakti votta nende meestega, kes omal ma Jumalat — see on mulle esime- ne voimalus! Andres Rass el olnud korduvate- ajal skautidena vétsid osa Paralepa. suurlaagrist. Terve rida neist, kes jatkuvalt on aktiivsed eesti skautlu- ses —. eesotsas laagri juhi Herbert Michelsoniga — on nimeliselt tea- da, Teistele saadetakse tervitus ja kutse eesti ajakirjanduse kaudu. Peale isikliku osav6tu, mis eestlas- te latalipillatuse t6ttu on kusitav, saavad endised Paralepa poisid laagriga vOtta kirjakontakti, millele laager omalt poolt vastab, Kotka-. _jarve-Paralepa laagri vanemaks on paris-Paralepa laagri ajalehe ,,H6is- sa poisid!* toimetaja Heino Jée. - Laagrit juhib Lembitu Maleva ut Harold Kivi, le katsetele vaatamata kattesaaday | oC AE ja tema arvamist ¢1 saa esitada. Andres Kasekamp tihendab kok- kuvdttes, et kiisimused. oiid lihike- sed ja vastused samuti, kuid tildine mulje on, et kotk leerincored véta- vad asja paris tésiselt. Kuna iihis- _ ~ kondlikku survet leeris kdimiseks vol leeris kdimisest loobumiseks (nagu _okupeeritud kodumaal) el ole, siis on koik noored kindlasti “valjas ¢ oma’ ausa huvi ‘a tahte ko- haselt. : ] TT | er | eee! bel - ros er WT re ee ae ae ae ey soepeete a “ad - 4 1” a 4 . . a oe: UED AIDE EDU CUE HD SEM CD DO AEE OT IMATE 5s Tin HT DN ED WME MEE ADE DM ED ACME EDD ME Foto: Vaba Eestlane : “Kaaiealiuate | JARGI VOI JARELE * Sénad on sarnased ja sageli va- lesti kasutatud. ,Jargi* ‘on millegi eeskujul, millegi kKohaselt —- tehtud selle Jargi, reeglite .jargi, seaduse » jargi. —- | »Jarele” on taga, hiljem - —~ ette- kannete jarele (mitte jargi) algas tants, tuli hiljem teistele jarele, ja- relejudmine (mitte jargijoudmine}. Meelespidamise hdibustuseks — Jargi” — eeskujul, »jarele” o— - laga. PR., PRL., HR. -Inimeste suulisel tituleerimisel vOi kirjalikult aadresseerimisel tar- vitatakse eesti. keeles nimetusi — | proua (abielus), preili (vallaline).ja — harra. Kirjas on ltubatud lithendu- sed — pr., pri. ja hr. — punktiga lopul. Suulisel tituleertmisel, kui ei teata; kas vanem daam on abielus vol vallaline, tarvitatakse alati »proua”. Néukogude Eestis e1 ole | need tiitlid sallitud, sealne ainus titel on.,,sm™* — seltsimees, olgu see siis ‘naine vGi mees. Valis-posti ei ole siiski tiitlita kasutamise pa- ‘rast kérvaldatud ega kinni peetud. Eesti keskkooli I Klassi poisid esitamas oma kollektiivset loomingut. Pildil vasakult Mati Pajo, Arno Tiirk, Risto. Leivat, Adam Medri, Mart Matsoo ja Arno Laansoo. Foto: Vaba Eestlane