MEIE KALLIST ISA

NELJAPAEVAL, 16. JAANUARIL — THURSDAY, JANUARY 16

siindinud 4. septembril 1930 Kihnu saarel
surnud 8, jaanuari! 1986 Torontos

malestavad stigavas leinas

joulupuid vanule ja

lupuu toimus reedel, 19. dets. ko-
guduse saalis, Kuigi ilm rahvako-
gunemiseks paris soodus polnud,
hakkas pidulisi kohale jaudma ju-
ba tisna varakult ja peo alguseks
olid istmed daamide poolt rikkali-
kult kaetud laudade timber voetud,

Tervitusega kokkutulnuile avas
koosvilbimise klubi estmees, pr. Jo-

hanna Toome. Opetaja H. Laaneots

juhatas sisse koosviibimise, meenu-
tades palves j6ulupiihade  iile-
maailmset loomust ja tinas Jurnalat
armu eest, mis eriti meile ja teistele
eestlastele ile maailma on osaks saa-
nud ja palus seda Onnistust ka tule-
vikuks, eriti neile,,kes elavad seal,
kus on meie rahva poline kodu. Ta
ldpetas palvega, ef ka tanane koos-
viibimine Jumala meeleparaseks ku-
juneks ja kcigile osavotjatele dnnis-
tuseks leks.

jargnes evangeeliumi lugemine pr.
L. Oja poolt, kes kandis ette kirja-
kohad Jeesuse tuleku ennustustest,
mispeale koosolijad laulsid pr. L.
| Oderi
—.Tanu olgu Jumalal’
onnistav..."

Edasi pr, E. Tomsen luges kirjako-

..e ja , Oh sa

ba Kristuse siinniloost, milléle jarg-

nes uhiselt lauidud ,,Ma tulen tae-
vast. | |
| Seepeale pr. D. Muru laulis. pr. L
Oderi klaverisaatel ,,Piiha 66.
Eeskavalise osa lGpuks or. 1. Too:
rne kandis ette arutluse Jeesuse ote-
musest, kus ta iksikasjalikult val-
gustas Tema inimlikkude ja jumalil-
kude omapdrade. stinteesi. |
Ohtu iilefaainud osa kilges iihiselt
koraale lauldes jauluharke nautides
ia elavas omavahelises vestluses am-
muste ja vihem-ammuste tuttavate ja
soprade vahel, joulupthade vaimus.
|
® |
Publik, mis juba jargmisel paeval
sama” jOulupuu juurde kogunes, ei

' gaanud oma vanuse poolest kuidagi —

eelmise pdeva jGulnpuulistega viis-

‘elda, kuid selle asemel oli neis ilm: -

selt rohkem hoogu, vaimustust ja
llekeevat eluréému. Seekordne jdu-

—Jupuu oll maaratud kdigile Montreali .

eesti noortele, kes sellest-osa votta
soovisid, eriti aga kiriku juures eesti-
keelset Opetust saajaile nii lasteaia,
piihapdevakoali, Kul. talenduskoolt
tasemel,

See joulupuu-pidn sipas lihise lau-
luga ..Ma tulen taevast tilevalt..
JGuluevangeeliumi luges kooli Gpeta-
ja, pr. Tiiu Pétdmaa, millele jargnes
lihine Piha 661. ." leulmine.

PARIMAD AUTOD — ||
PARIM GARANTIT —
PARIMAD OSTUD —~

BILL KUNNA

298-7600, kodus 498-8337

 SCARBOROTOWN
DODGE & CHRYSLER LIB.
4960 Sheppard Ave. E.
specie so

Klaverisaatel kalks koraali,

_ opresidendil] kokkusaamine

noorile

Montreali Pensionaride Kiubt jou- Sellele jargnevale péevakohasele

palvusele. 6p. H. Laaneotsa poolt
lauldi tihiselt nii eestikeelseis kui ka
ingliskeelseis kodudes médistetavat

laulu, ,,Joy to the world..."

_Sealt peale vatsid noored kavatait-
mise eneste peale. Esimeseks palaks
oli tdienduskooli koorilaul. Lauldi
Et lulge ah lapsed..." ja ,,Oh jou-
Jupuu..

largnes hasti dradpitud kiaveripa-
la Veronika Poola viledate nippude
alt... Edasi kuuldi deklamatsiooni
JOulu eel...‘ kolme ulja noormehe,
Mark Altosaare, Oskar Ehaste ja Ju-
han Nurmbergi esituses.

Seepeale kandis Eva Altosaar la-

dusa!t ette kakskiaveripala, mis kuu-
lajaskonna poolt soojalt vastu vée-
ti.

Eeskava _suurlavastaseks" kuju-

nes joulundidend ,,Vaike kuuseke- -
ne", mille ettekandmisel kdik dpila-

sed osalesid, igaiiks oma parimat
vilja pannes. Naidend, mida kooli
Oppejoud, prouad Tiiu Poldmaa ja

‘Katrin Heyduck juhatasid, pakkus

vaatajaskonnale sellist kaasakisku-
valt meeltiiiendavat elamust, mis iga
lapsevanema stidame roodmsamalt
tuksuma ‘pani. -

Nagu loota vois, ei saanud seilisell

siindmuselt puududa ka jduluvana,
Kelle! kdigi laste jaoks kingid kaasas
olid, millede omandamiseks neil sal-
me tuli itelda. Sellele tingimusele
pidid alluma ka koolide Gppejoud,

_ kaasa arvatud téienduskooli juhata-

ja, pr. Hilja Teose.
Kust see jGuluvana tuli, véi kuhuta

‘aks, kui teda lauluga dra saadeti, see

jai lastel lahtimdistatamata, mGnede
tdiskasvanute arvates voinuks selle-
le kisimusele aga vastust anda Eesti
oeltsi esimees, R. Leitharn.

Linas Kojelis
vutes ilesannetes

WASHINGTON — Linas Kojetis,
kes on tddtanud president Reagan!
assistendina valissuhete osas Valges
Majas (Office of Public Liaison), x6r-
gendati presidendi eriliseks abiliseks
valispoliitika alal (Special Assistant
to President Reagan in Foreign Af-
fairs).

Linas Kojelis on siindinud Santa

Monicas Kalifornias leedulastest ak-

tivistide perekonda ning vdtnud va-
bartiklaste partei tegevusest osa juba
noorena. Tema eriala iilikoolis UC-
LA (University of California Los An-
geles) cli politiilised teadused.
Linas Kojelis on to6tanud varem
Pentagonis, Kohe parast uude ame-

'tisse astumist kutsuti Balti Vabadus-

liidu esimees Avo Piirisild erilisele
kohtumisele president Reaganiga
Valgesse Majja: Jargmisel pdeval oli
kiriku
esindajatega, nende seas kaks leedu

vaimulikku. Balti Vabadusliit ja eriti.

Avo Piirisild. kutsus tilemaaliselt
eestlasi Gles kirjutama kirju Valgesse

_ Majia soovitades Linas Kojelist tema
_—eelmisele kohale.

@ Piihap., 19.

| poeg JUHAN

ftitar ANNE

Soome tugevdas
Ohukaitset —
_Aasta ees kukkus »eksinud ja va-

smmud“ N. Liidu iiks |missileid‘
Pohja-Soome territeoriumile [nari

jarve jadle, See juhtus 28, detsem-

bril, 1984.a., mis aratas kogu maail-
mas suurt tahelepanu. Venslased
vabandasid kuidagi seda juhtumil
Norra ja Soome valitsuste ees, ku-

na,,missil oli labistanud ka Norra:

Ohuruumi. Nais tookord, ef Norra
kaitsejoud:-— millised on koost6és

- NATO-ga, olid koheselt teadlikud

missili ilelennust, seda aga vahe
soomlased, — voi vaikisid mad
leaks libisaamiseks” suure naab-
riga, kellel Soome Lapimaast
kirde-idasse on madratu suured
laevastiku, dhujéudude j.t. baasid.
Missili koristamise kulude arvel
makseti koos kahjutasuga Soomele
teadmata sumina..

- Soome ‘valisministeertumi esin-
daja seletusel on Soome kaltsejoud
vahepeal taiendanud oma Pohja-
Soome radarijaamade vorku, sa-
muti suurendanud polaarjoonel
asuvas Rovaniemis asuvat dhujéu-
dude baasi. Rovaniemi, kus on um-
bes 25 tuhat elanikku, asub Helsin-
gist iile seiismesaja kilomeetri

pohja suunas. Seal on Soome pab-

japiirkonna (Lapimaa) sdjalise jub-
timise peakorter, riigemendi suu-
rune vieosa, eskadrill lennuvage
j.m., milliseid nitiid tdiendati.

Iga wus ,,MEIE ELU" tellija aitab kaa-

sa sisukamale ajalehele.

UL ESBS 2ST OCU GUO AUGER

@ Pihap., 12.-26. jaan, Ruth Tul-
ving’u kunstinditus Ukraina Cana-
dian Art Foundation’ ruumes, 2119
ABloorSt Wo |

® Neljap., 16. jaan. Pensiondride
Klubi Parastléuna-kohv Eesti Nia-
jas algusega-kl. 2 p.

_@ Pihap., 19. jaan. ,,Tartlaste Pz-

rastlouna® Eesti Majas alguse ga ki.
dp.

Patsi 30. surma-aastapdeva tihis.
tav jumalateenistus, Vana-Andrese

‘kirikus aleusega kl. 11 h.
—@ Piihap., 19. jaan. laudkonnavast.

lus ,,Reumaatilised ja artriitilised
valud‘' pirast jumalateenistust
Peetri kiriku Saalis. :

® Laup., 25. jaan. Balti Veteranide

Corpuse ja Eesti Véitlejate Uhingy

 aastapdeva pidu Eesti Majas algu.

sega kil, 6.306. |
@ Piihap., 26. jaan, Talihari "86
Eesti Majas algusega kl. 3 p.

@ Reedel, 31. jaan. Pahja-Beacon’; :

rannapidu Tartu College'is alguse-
ea kh Ba. |
® Laup., 1. veebr. saarlaste 30. Uw.

beliaasta kiitinlapaeva pidu Eesti .
Majas algusega kl. 7 6.

® Pihap., 2, martsil noorte solisti-

de kontsert Eesti Majas algusega
kl. 3 pl

ONEBRFOGADARSSTTALUTIETEEMGMERESS NGI TTH UTNNVEVUNENNNYTEYSUNAVTASSENN ETT
| _

». Musica
SERT - Lembit Avessoni juhatusel.

Ting!

. tilised valud"

jaan. Konstantin :

RURTKLIKKE
TEATEID

EELK TORONTO VANA-ANDRESE

-KOGUBUS |
383 Jarvis St. Toronto, ‘Ont.
| M5B 20?
Op. Udo Fetersoo
3714 Beechollow Cres..
Mississauga, Ont. Ld¥ 3T3
Tel, 624-6128 voi 625-5990.
kirikus’ 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt

Piihapdeval; 19. jaanuaril kell 11

hm. E.V. presidendi Konstantin Pats’
30-datsurma aastapdeva tahistay [U-
MALATEENISTUS.

Piihapdeval, 26. jaanuaril kell 4 p.1.
Divina” KIRIKUKONT-

Pihapdeval, 2. veebruari! kell 11

hm. piihapfevane JUMALATEE-
NISTUS. Parast jumalateenistust ko-
7 cuduse tdiskogu koosolek.

- BELK PEETRI KOGUDUS

B17 Mt. Pleasant Rd., Toronto,
: Ontario M4P 211

Praost Andres Taul. Tel.463-4103

Kantselei tel. 483-5847

Opetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387

| Tel. kirikus 483-6848 |

- Organist dr. Roman Tai

“JUMALATEENISTUS ptthapie-
val, 19. jaanuaril kell 11 hommikul.
Pithapievakoo! , Leeritund,

. Kohe parast jumalateenistust nais-
korraldusel LAUDKONNA-
VESTLUS .,Reumaatilised ja artrii-
. laudkonnas dr. Reet
Vanaselja, dr. Jaan Reitav ja mas-
saazh terapist Leili Teris. Kohvilaua,
Paase $4.00.

OPETAJATE KONETUNNID kol:
mapdeviti kl. 9.30-12 hommikul ja

neljapaeviti ki. 6-8 ohtul.

KANTSELEITUNNID teisipievi-
tikh 10 h-6 pl. ja nelapdeviti kl.
12-3 pdeval.

-JORONTO EESTI EV. LUT. USU |

KOLMAINU KOGUDUS

_ Kirik: 619 Sherbourne St., Toronto

Sherbourne allmaaraudieejaam on
 Kiriku korval.

bp. O. Gnadenteich

112 Fallingbrook Rd., Scarborough -

Ontario
Tel, 698-7977 voi: 766-7853
kantseleis 921-9417 -

Piihapaeval, 19. jaanuaril on JU:
MALATEENISTUS kell 1.90 pl.
Jargneb koguduse néukagu koosolek.

OPETAJA KOGNETUNNID on iga
ktitt telsel esmaspaeval kell 6—8-n1
kiriku kantseleis, telefon 921-9417,

TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS

Kirik: Redeemer Lut. Kirtk,
Bloor & Indian Rd.

Op. T. Nommik —
S01 Davisville Ave., Toronto M48 172

Tel: 483-2478. fa 1527-0410

Piihapdeval, 19. jaanuari! kell 17.00
JUMALATEENISTUS | ja PUHA-
PAEVAKOOL.

GPETAJA KONETUNNID: | igal

neljapdeval kell 18.00—19.30 omas
kodus 501 Davisville Ave. Toronto,

ning iga esmaspacval kell 18.00—

19.00 Hamiltoni kiriklas, 3 Maple-
mm § side Ave., Hamilton, tel. 527-0410. |

TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS

883 Broadview Ave,
Jutl. Kaljo Raid

| 36 Bards Walkway, Willowdale,

‘Ontarlo M2F 479
499.6488

_VABADUSE KUULUTUS"
-RAADIOSAATED IGAL
PUHAPAEVAL
kell 3—3.30 pl.

Pihapdeval, 19. jaanuaril kell 10.15

h. PUHAPAEVAKOOL taiskasva-

nutele ja noortele, kell 11 lastele.
Kell 14 h. JUMALATEENISTUS,
kine K. Rald, naistrio. Kell 5 4,
koguduse liikmete OSADUSKOOS-
OLEK.

R. S. KANE itd.
MATUSEMAJA

UUS ASUKOHT
6150 Yonge St.
(Goulaing Ave., lsunapool Steeles}
Willowdale
221-1159

wMeie Ela‘ nr. 3 (1872) 1986

Igapievast leiba anna
meile 80 9
- Vestlus vana méldriga

Eestlased nimetavad leivaks ta-
valiselt rukkileiba, mis on aasta-
sadu meie rahva algtoiduks olnud.
Eesti pagarid valismaal kipseta-
vad leiba suure eduga ja isegi mé-
uingad perenaised on hakanud ko-
dus leiba kipsetama, mida vanasti
Iga taluperenaine askas teha.

-Vestlesime Arnold Rackfeldt'iga,

kes Eestis oli molder.

Vanasona titleb, et kasi peseb katt.
Talumehel on moldrit vaja, ja méldril
talumeest. Samuti on perenaiste! ja
pagaritel mdlemit vaja, nit méldrit
kui pdllumeest. Siiski moodsa! ajal
ni monigi amet hakkab kaduma.

VESKID

Amold Rackfeldt siindis 14. mart-
sil 1901 {arvamaal Ambla alevikus
umbes 13-km Tapalt. Juba 15-aasta-
sena oli suvel kodu lahedal vesives-
kil téol. 1917.4. rentis noor Arnold
onu abiga tuuleveski Ambla, kuna ta
ise Oli liiga noor, et lepingut solmida.

Veskeid on mitmet laadi: kasives-
ki, tuuleveski, vesiveski ja mootor-
veski, Tuuleveskil on tiivad ja pur-

jed, mis on puldanist: kui tuul on

liigne, tuleb neid vahendada. Veski
tiivad kdivad ringi, mis annavad jou

-pustvolvile, mis omakorda paneb

veskikivid kadima.

Kivid on kahte sorti: pallukivi ja
naksus smirgel (smiirgelkivi}, mis on
seyatudtulekiviga ja valatud unibes 5
tolli paksuselt pallukivi kiilge, labi-
mdot umbes 5 jalga. Uks kivi peal,

_teine all, Vaikse ilmaga oli veski

seisus. Eriti suvel oli seda vahel paar
nadalat. Kui aga olf tuul, tuli méni-
kord 66 l4bi todd teha.

Aasta padrast kaitSevaeteenistust
sal Arnold R, méldriks uude veskisse
Amblas, mis oli mootorveski 3 paari
kividegs.

\AHUD ©
Neli tahtsamat vilia olid Eestis ru-
kis, nisu, oder ja kaer, Rukkijahust

_ teeb moider kas jamejahu véi rukki-

putili (sitdisOela jahu). Nisust, nisu-
puiili, sepikujahu. Odrast tangu,
kraupe, sdelajahu, millest perenai-
sed vanasti tegid odrajahuputru ja ka
odrakaraskit; odrajahu kutsuti ka
veel! ilesdelajahuks.

Nagu mélder seletas, tuli talumees
sisse, titles. et minia tuli majja ja
soovib saad ilesdSelajahu; milder
Vastas, et mis minia see ikka on, see
on ju tulija, tuleb su perekonda, Sa-
muti itles, et tiles6elajahu ma sulle
teha el saa, aga labisdelajahu saan
kil! teha. Rahvas aga kutsus seda
ulesbelajahuks. Kaerast saab kiisii-
jahu (millest perenaised tegid kaera-
kilet vi kiislit), loomajahu, kaera-
tangu, millest sai ka kaerahelbeid.

Viljade timber on kest ja kui vili

on puhastatud, siis nimetati seda

kroovitud viijaks, mis andis paremat
jan. |

Suurem osa veskeid on kolmekord-
sed. KGige ilemine kord veski} on

TORGNTG EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS . .
21 Swanwick Ave,
Tel, 698-5645
Juttustaja Allan Laur
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario LR 4L2
Tel. 477-6248

-Piihapdeval, 19. jagnuaril keil2 p.l.
PUHAPAEVAKOOL lastele ja PIIB-
LIKGOL taiskasvanuile. Kell 3 pl.
JUMALATEENISTUS. Allan Laur
ja faanus Karner, Laulavad U!o Lind-

. strdm ja Raul Pumber. (Buss Eesti

Kodust kell 1.15 p.l.j. Kell 6 dhtul
ingliskeelne JUMALATEENISTUS.
IC@neleb [li Coroana Californiast ja
asalevad noored Pickeringi nelipihi

‘kopudtisest.

Teisipaeval, 21. jaanuaril Kell 11
hommikul- gensionaride ja vabade
PALVEKOOSOLEK.,

Kolmapaeval, 22. jaanuaril kell ?
dhtul PALVEGHTU.

LaupSeval, 25, jaanuarii kell 6 oh-
tul KOGUDUSE AASTA-PEAKOOS-
OLEK.

EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
70 Thorneliffe Ave. Tel. 463-6223
Jutlustaja E. Saraofa
Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-2077

- Piihapaeval, ig. jaanuaril kell 11h.
JUMALATEENISTUS, teenib E. Sa-
raoja. Laulu ettekandeid. :
Xolmapdeval, 22. jaanuaril kell é
6. PIIBLI-PALVETUND ainel: Jee-

- sus Getseman alas. !
_ Piihapdeval, 26. jaanuaril keil11h.
JUMALATEENISTUS, teenib E. Sa-

raold.

Kolmapaeval, 29. jaanuaril kell 6
6. PIIBLI-PALVETUND ainel: Jee-
suse vangistamine.

Arnold Rackfeldt 1946.
aastal.
tagavarakolu, kust jastakse terad ki-
vipealsessée kolusse, kus on Iikuv
kastikene — nimega veskiking, Kivi
{drs on kivi timber, 5-tollise vahega,
Kivide vahelt viskab jahu vélia, mis
omakorda lahebd torupidi alla xotti.
Kivi on porandalt umbes 6 jalga.
Lihtne rukkijahu laks lati he paari
kivide,
Arnold R. kdige kiirem paey modld- |

tina oli 70-le talumenhele vtija jahva-

famine.

MASINAD AMEERIKAST

Onu Aleksander 5:lm ja vend Otto-
mar clid juba Buffalos, USA-s ja
soovisid ehitada Amblasse veski
koos Arnoldiga, Veski ehitamine al-
Bas 1929.4, ja nimetati , Overland
Silm & Co", Viljaveskil ja jahuveskil,
kus oli 2 diiselmootorit, ej olnud kive,
vaid Ameerikast saadetud masinad.
Eestis oli neil esimene masin

.Papec’’ USA-st, mis oli vilja ja ka
heinajahu jahvataja, mida sdadeti
sugusigadele ja peekonile,

Samuti hakkas siis mélder nisu-
teri niisutama, mis kiéis nii, et talu-
mees pidi kuiva nisu tooma, mis oli
vaja kroovida. Stis kroovitud vili
jooksis ligusse ja niisutajasse samal
aja), Sils slidis6eltesse ja sealt sile-
valtsidesse kuni oli kiillalt peenike.
Jahu omakorda jagunes mitmeks
sardiks: esimene sart — kdige val-

perm jahu, teine sort — natuke tume-

dam. SiidisGelad jaotusid sortideks.
sealt tuli ka manna,

Kui onu A. Silm seabus Ameeti-
kast Amblasse, siis koos ehitasid nag
ka saeveski,

Hiliem Arnold R. laks Ladnemaa-
le, Haapsalust 15 km. Ostis seal 1934.
a. talu ja jahuveski nimega ,Raédgu
jahuveski, vennad Rackfeldtid“,
Veskil oli soome mootor BMW ia
tOdtas 2 paari kividega. Peale selle oli
veskil veel sorteerija (trid6r], ptiiili-
valsik ja siidi-plaansihter ning kruu-
bimasin. Veskis oli 3 kuni 4 meest
kiire! ajai todl, alaliselt oli 2 meest.
Peale veskitdé oli A.R.'! veel talutad
ja oli kordi, kus 3 @6d-pdeva oli
Vahetpidamata todél. :

Milder A, Rackfeldt ostis salle
talu koos veskiga 1.700.000, marga

eest, jdades vélga kuid 9.a. hiljem oli
_ kGik tasa..

MOLDRIST SAL KANGUR

Nagu paljudel kaaseestlastel, oli
kies pOgenemise aeg ja 20. sept. 1944
pidid kéik maise vara jatma. Nii asus
ka A.R. perega paadile, mis viis-
Vormsi saarele, sealt Hijumadéle je
Kuressaares Said saksa laevale .
Nordstern'' 6. okt. 1944 allveelaeva

_torpeedo tabas laeva, kus abikaasa

Hilda [siind. Ruthe) ja 9 last (2 tiitart
ja poeg) koos 300 eestlasega hukku-
sid; 53 inimest paases,nende hulgas
ka mélder A. Rackfeldt, kelle jalg oli
polvest murdunud.
_ A.R. on elanud 31/2 a. Saksamaal,
4 a. Inglismaai ning 1951.4. alates
Kanadas, Ta fitleb: ,.On elus kanna-
tusi olnud palju, kuid Jumala armuga
on koigist neist Ule saadud."
Maldriharra on juba 84.4, vana ja
on saanud omale 1946.aastal elu-
kaaslase Heli (endine Jurgenson). Vé-
lismaal on ta pidanud éppima kangu-
ri ametit ja fiiiisilist todd teinud kuni

69. eluaastani. |

Oli meeldiv vana méldriga vestel
da ja kuulda tddst, mis on kindlasti
paljudele vGéras, Paljuks teab linna--
inimene, kui ta jahukoti ostab, kui-
das see poeriiulile on saanud. Vahest
tuletab see mGnelegi meelde, kui isa
vO] Vanaisaga sai veskile mindud, vai
moni noor on huvitatud,kuidas omal
aja! Eestis terast sai jahu.

MAI JARVE

Nol fond fl FN fed fad f=
7 MEIE ELU’’

_ esindaja
Vancouveris on
VALLY JOHANSON
'(604684-9911

(DET ETEIE