elle] vilhe gi

jaokg om mar

erakordset kuuse- _
lausa:

f.. ‘Kunsed |
bhidest, Peaaega sa-

» teiste okaspuude -

ad (hemiokid} on

yhelisi kabinuppe ja

balsamid) kannayadl
oormat.

. =

¢ Vahem viljakad — |
ékidel ja tammedel _

fhkleid ja torusid,
hinasid’ Koharate

e] ning Kimnapuudel -
neid taudist.en sii-  .
litri-kujulise lenny ©
id. Kased puistavad -
si seemneid nii rob-
pervedel ja peenar- -

Aras id anemise ¥Voi-

taimi naga kiilvi-

— efa neist koigist —
jonitest idanema ja -
anud idu-taimedest |
wut. vaike “murdosa —

Bomakorda nendest
puudeks = sirguda.
Kust ei studa aga
Hiik iiletada, sellepa-

tid tanaynst aastat

STAKS kutsuda,

Pevilja-aastate pohjust

id, kibiaastate poh-—
emused ei anna iih-”
Sst. Puude viljakus .
Rikulistest tingimus-
 putukate tegevusest.

pisiasjadest, mis
mirgatava tulemu-

fidlased nutde vilja- . .

a alustasid, . putas

Semele pohjust ieida ja

juste pollusaakidega
a, Need vanarahva

tahelepanekad oid

ie aastate vaatluse
emus. Uhte neist
pohjus valja tésta:
surema hakkavad,
jakad ja -seemnerch:

I linnades. ja tiis-

aldab tugevat toimet
Bele, Okaspuud |. Ian-.

varet, kii nad seda
alsetes tingimustes,
stik narbub sigissu-

- sda stigise. asemel _

-sellega, et praunid

shed liktsalt varises . |
brad on kindlasti

isvarvide erineyust
a mefsade vahel.

rta, et siigisvirvide
jaab kasinaks ka |

| a-Ontario Ja Mus-
metsadet ‘paadub
ayroheline lopsakus,

oHomulik kolletamise -

Z chipuude lehed on

diksemad kai harili- -

Bi méjutas lehestiku
kevad, Kui siis

saabusid, tid need
vat: saasta nii roh-
i olid happelisemad _
Kogumi nii happeli- |

myjutasid punde [ehte-
mem on. kannatannd

ega pund — kased,
; nahkjate lehtede-
vahem mojutatud.

-andjad metsadele
ed happelise vibma

lehtpuud. Nii pole .

edlat siigist oodata.

loodust: erimevates |.

fl Saq panna tihise
foib olla, et leidub
etusest: on méjuta-

seb polijendatud: ar-
mevinmades on sitii-

hendritkides suitse-
Happevihmade ja

Tollimiseks on piil-
iega koos iihiseid .

Sealtpoolt ei ols
mingit
froliseadmed on kal-
i kogu tootmisprot-

kOik niillise produk- -

silma.

havi, kuna

ct, Uhendrinkide -va--

ple vatnud Kanada-

a cuuldavakski,, kuna

deks'on esmajoones

tag -craetievéthust, —

ti — pange eelkoige
t seisma, siis tulge
7 :

conservatiivne yalit-

(Steg Th 3

a ares ta

ne nl gece ge I ee ee

area ee a

yee ee ge Per
. eas

sc Se ee eect
: ooh OG ae
= 4

, .
Cn ee ee ee ee eet =5 ‘
oo. woe Bee ee eee eg ety Pr

alts Ee

=
oe

—

ee ee se

— ool
ie
a er a

ee

i

a pe ke
. "RF

7 Nr, i

PO ee | bee es LAL Pe Pe a

| AAAS

_ VALVEARST
NADA LALS PUL

6, 4, ja 8, okt
de Ty. Sanks, tel, 461- 9012

43. ja. 14, okt. .

“de, M. Leesinent, tel, 481- 6834 -§

Pe konsui -

_-na_ abidirektori,
‘jurudilise osakonna esindaja, N.

_ thenduses kohtuprotsessiga,
- on kdimas mOnede baltlaste depor-—

B. Jaakson —
‘Washingtonis |

Eesti : Vabariipi esindaja ‘USA’ $

peakonsul Ernst Jaakson - viibis

kolmapéeval, 12. septembril Wash- _
ingtonis, kdies koos Lati ja Leedu: -

-vabariigi | esindajatega vilisminis-

teeriumis, Neid v6ttis vastu minis-._

teeriumi. Euroopa osakonna direk-
for, Vvalisministri assistent Mark

_ Palmer koos Yda-Euroopa osakon-. .
valisministeeriumi:

Liida osakonna ja’ Balti osakonna
esindajategh. Vastuvétt |
mis

teerimise klisimustega.
Pdrast vélisministeeriumis tol-

munud vastivottu oli kolme Balti.

vabariigi. esindajal ..omavaheline
-koosolek ithisté kiisimuste - arutle-
miseks ja seisukohtade votmiseks..

ERKU esimehe Juhan Simonso-
mM poolt saadeti USA valisministri-
le Georg Shultzile sarnas asjas pi.
kein kiri, kus selgitati baltlaste erl-
olukorda.,

toimus |

Et ka odunaal ratehse

Eestis ilmuv ajaleht »Sirp ja. Vaser™ avaldas Rondpere j iq. Milleri
drahiippamise - loo — Heidetakse halba mainet archuppajate

kogemustele ja voimetele

Valdo Randpéere ja Leila Milleri drahiipparnine. on 1lo¢nud valusalt N, Eesti jubtionna ridade tead-
vusse, Viga harva on parteilastel: ,nérv nit mustaks Minud“, et nad on hakanud vastama vOi kommentee- -

7A Uldine masendus

masel ajal kaasa usna masenda-

_ Kodumealt tulijad toovad  vii-
vaid muljeid. Nii nditeks on kaes-
oleyal sastal eesti keeles ilmunud
ainule uks tuuletuskogu ja iiks
proosateos — mis ei jata mingeid
kahilusi sie kultuuripoliitika suu-

& na kolita (Eesti ajalooline ja kaas-
= aegne saatusthtsus N. Liiduga, 5.4
| Venemaaga).

r ha fla oli talvel,

Foitu on praegu rohkem kui se-

ae d ajutiseks nahtuseks..,,Suvel on toi-
oe f ft alati rohkem olnud, aga siigisel
Ee el tea, mis saab." |

Kui yarem olf tegemist kaupade

siis nitiid kurdayad inimesed es-
makordselt rahapuudpse tile, Koik

‘ hinnad: on tOusnud, nit et yajaliku

rima maailma meedias kisitletud. juktumit. Aga ‘Randpere-Miileri antud pressikonverentsi ‘jirelkajad pote

Teidned ruumi mitte tksi léanemaailmas, vaid ka okupeeritud Eestts fa otse kultuuriministeeriymi ja loo-

 minguliste lutude haglekandja .,Sirp ja. Vasara* (or, 3, i sept.) veergudel, Aarvaaisett tehakse sellised
asjad pagulastete ‘mdeldud ,,Kodumaas“,.

‘Filatelistidele, )

Toronto Eesti Filatelistide Selts

'. alustab stigise saabumisel-oma tra-

oe

 ditsiooniliste vahetusOhtudega, Ha-
- rik viiekulne suvevaheaeg oli sel
| ‘aastal ESTO °84 t6ttu n.6, kahes

mesel neljapdeval.
_hooajal. leiab seega aset. neljapae-

Eesti sotsiaal-ala

osas, kuna selts korraldas pidus-
juste raamides ‘teiste nditustega
koos ‘ka filatelistlika valjapaneku.
Sellest vOttisosa suurem osa -seltsi
liikmetest, nii eksponaatidega kul
ka oma postkontor: ametnikena. .
Nagi varematel aastatelgi toi-

muyvad kokkutulekud-vahetusOhtud
endiselt Eesti Majas iga kuu esi-

val, 4. oktoobril algusega kell 7.30
Ghtul. Koht on amult selleks kKor-
raks klassiruum nr, 10 (clietehoiu

" kGrval). Edaspidi peetakse kokku-

—- tulekud endisel viisil Klassiruumis

nr. 9.

J uhatus loodab avadhtust rohke-

‘arvulist osavOttu. Ka Killalised ja
uued iikmed on teretulnud. —

todtaja Kanade
valjaandes

New Brunswicki sotsiaalibliste
aialeht ,,Dossier kirjutab oma or-
ganisatsiconi Saint John Chapter
News rubriigis, et Uheks huviob-
jektiks on thingule, et kaks koha-
likku ‘sotsiaalala tédtajat Connie
Harrison ja Vilma Kurol on and-
nud interviuud valjaandele, .. mis
katab. sotsiaal-ala t60d . Kanadas.
Karen Hillile, kes. on. Canadian

_ Council on Social .Development
_ teenistuses, on antud Cigus koguda —

eriinformatsiooni kanada. sotsiaal-
t00s,

Vilma Kurol oli esimene “Tallin
‘na Sotsiaal- ja Kodundusinstituud
\Spetaja, kes vOeti vastu Kanada
‘ileriigilisse ‘kutseliste sotsiaal-ala
tGGtajate organisatsiooni (CASW),

peale seda kui Hesti instituudi Op-

 pekava - ‘tunnistati vastuvOectavaks
Kanadas.

Vilma Kuro! spetsialiseerus las-
iekaitse. alale.

iGbtajate organisatsloonl ‘tiheks

~ asutajaliikmeks..

| Kommentaar 7

(Algus tk. 2)

gus tahab tihendada sidemeid
- Whendriikidega ja meil tuleb Ioota,
et tihedamate sidemete hulka kua-

- Iub ka happevihmade probleemi Ia-
 hendamine, Muidu!voib juhtuda, ef

yanarahya tarkus kibiaasta pohja-

se seletuseks on téepoolest dige ja

ees ootavad aastad, kus pole ej ki-
bisld ega ka okdsald, oo
i

. Jithiajalist

Esimene  wuel..

Ta oli ka New.
Bronswicki kutseliste sotsiaal-ala

Anton -Malmre. kirjutab: ,,Uhe
Jaimukampaania . anatoomiast"
» Mang mitmel kel“; Geldes et
Laine mitmes massiteabekanalis
tahelepanu palvinud:
rectmisiugu on sealses ‘pressis

nulidseks enamuasti unustatud. Vaid
 AMeerka |

USA = raadiojaamad |
Haa)]" ja ,,Vabadus* ei ttidi kor-
damast setku VY. Randpere -Ja L.
Millerit ,,p6genemisloost", selze-
malt Celdes kodumaa ja kodu va-
hetamisest Ulejooksiku- -pajuki. vas-

if

U,

tada ,,Kodumaa* lugejaile kuidas
valismaal sellist pajukit valja tec-
nitakse: |

wEt seda tasa teenida, jagab vi.
‘lismaistes ,,hailtes“ sageli kérgeta-

semeliseks poliitikuks tituleeritay
Y.-Randpere pingutatult halvusta-
yaid hinnanguid kOige kohta,
mis seotud maaga, kus ta on
sindinud, kasvanad ja hariduse
“saanud,

' Alles niGneaastase tSdkogemustega
- noor
,paika®. meie’ majanduse ja villis-.

mees paneb  enesekindlalt

polutika, kultuuri ja ideoloogtaté9,
kasvatuse ja jurisprudentsi ning

muuéki,. seda paljus vooraste ette-.
‘itlemist moda.“

Aga autor peab katsuma kodu-
maisele. lugejale selgitada olukor-

‘ratausta kuhu nlllejookstkud “on

sattuoud:
;Vlejooksikute iimber_ itespai-
sutatud k@ra varjus tecutsevad mit-

ted ellsed ja tanased tumedad

jOud. KOrvuti staazhikate pagulas-
tegelastega sagivad juba kogenud
kodumaa reeturid.“
Autor Jaskubki ldhemalt tutvus-
tama, kes pogenikke esimesena on
vast vOtnud ja neid maailma
meediale tutvustanud: —

Uks esimesi, kes pSgenikepaari
kui merest Imunud kuldkala oma
holma alla. vOttis, oli ,,vilunud

OOnestusspetsi* A. Kippari juhitav
kahtlastel rahade} hingitsev pabls- :

tamiskeskus”,

Just see sotsialismivastases pstih-
holoogilises sdjas Laine eritee-
-nistuste tellimusi juhtiv. tegelane

sal esmavahendajaks algajate

kodutnaareetjate' ning. Rootsi
yOimude ja ajakirjandase vahei,

Osavalt punutud salaparayork juh-
tunu algstaadiumis pidi kiitma
liles kodanliku meassiteabe huvi ia
tagama varskete klientide esimeste
poliiiliste aktstate voimaitkult kor.
ge kursi.”

A. Maimrei on tistia raske artik-
lit soovikohaselt kirja panna. Vi-

gisi Kipuvad. ndukogude valjendu-

sed -keelele, aga kuidas sa manad
ja halvustad meest, kes alles hilju-
ii ol kodumaal kOrgel Kohal: nit
vOiks ju tekkida arvamine, et ko-

_ dumaised juhid on sisemiselt k6ik

Randpere taolised, Malmre jatkab:

| _ . sealses
Ja‘ autor peab vajalikuks selgi-:

muusikategelasteks
jooksikuil oli teatavasti kodumaalgi .
. Taskusi muusika tundmisega. Nutid

_,Kodumaata noorpaat sit

, end igati néidata vanade ,,pagu-

lasyOlilejate” veendunud aatekaas-
lastena, jOudes dilipiifidlikkuses val-
teni, 7
maal lausa, vastu tahtmist.

deliseks pOgenemiseks paar. vil
mast aastai,“

Naib Kili nu, et ‘see ettevalmistus
plirdus ennekbike ni thaldatug ”

kuulsusestra visioonidega, .
pressiusutiuses iuanistas
sWlemerercisiks pikalt valmistu-

nud" L. Miller, et tema-teadmised”

Rootsist piirduvad vaid .
ba" ja kuningapaariga.

‘Raja taga suurteks kultuuri-’ ja
triigivail dra-

Zib-

puttakse. vOOraste Kommete, v66-
Ta Keele ja eluva4rtuste tOdesid ki.
bek@hku omaridada,
noodikirjaoskuse

~ gedlise ,Kkoormuse* juures enam

aega yaab.

Liialt kOvasti.on kaks eldorado-
otsijat kdidetud Suure Vale teenis-
tusse..

-‘Peaaegw igal sammul rohutavad
pad oma rahvustundeid,. tanades
valismaist pressi mOistva suhtu-
mise ja nende. ,,tirituse* toetuse

- YSlemad on petanud , Yt. nis
Kuna molemad on lpetanu -koht nii. madal ja tiihine, et seda
vOib tBita iga ametnik, voi tahab

kOrgeniad miuusikakoolid Eestis,
ja nutid heidab autor neile ette
madalat nooditundmist, siis tseloo-

mustab ta sellega Tallinna konser-

vatooriumi taset. Kuid Malmre! on
veel teinegi okas:
Oma arvamistega sekkus. inosse

ka kahe aasta eest Laande lipsa-

nud araandja,

— nitid cagedastes - esinemistes
_professionaalseks § kGikefead-
jaks plrgiy. A. Vahtra,

_aidates. Srgitada kifresti hddbuma

kippuvat huvi jooksikute vastu.

 ‘Uheit poolt kahtlustas ta lehe-

veerpudel ¥. Randperet safakuula- |
mises, teisalt- rOhutas temalt saada-
va info ,,tahtsust, Niisiis, tegutse-
mine pOhimdttel, mida rohkers
tolmu ‘tiles keerutatakse, seda ka-
sulikum. FelkOige raja taga unué-

tust ja tegevusetust kartvatele ,,va-

badusvoitlejatele“; Praegu tdidavad

nad Ohinaga ootamatult kaelalaz-

Zenud sotsiaalset tellimust, prgista-
vad, afutistelt thoolealustelt vilja
just seda, mil parem minek prope-
gandaturul GOnestuskaubana.“

Kodumaa inimesed saavad pildi

ka sellest, ‘kuidas villiseestlased
suunavad oma infermatsiooni mak
ilma meediasse: . ,

fh. Kippar j ja Co. valmistasid

Roorpaari tilesastumist pressikon
verentsil Stokholmis pOhjalikuil
elie, SS

et Juba ammu elatud isade’ .

nia radadele,

Yaevalt, et
omandamisele

andes jutule nimelt need sounad.
ja manipuleerides teniaatikaga,
mis paistis silma jdiga antisove-
tismiga, | |

Y. Rardperest ja L. ‘Millerist

Suu-

pales kogu loo jarjekordse - Nou-

‘opudevastase -propagandakampaa-
tabati seda, mida
neilt oodall.

_Kiilma sOGja kKlassikalisi kaano-
 feid mOGda kokkukuwhjatud -vale-

delaviin -sobib hasti R. Reagan |

kuulutatud kommunismnvastase
Tistik@igu raamidesse. Lilies oma
madala matta otsast kaasa ‘terav-
nevas iilemaailmses ideedeheitln-
ses, kujutavad pagulastagurlased
etd suurte. strateegidena ning pu-
huvad tiles iegeltke peremeeste
poolt. neile jaetud pusirolle.
Kéraga ,noorte pOgenike raske
Saatuse ja sotsialism? ebainimlikku-
se’ limber tOmmati taas tabelepa-
i ‘ka ,,vabadusvitlejate® - eneste

‘Oemasolule, piiliti veenda llesost-

jaid kauba vairtustes. Siit ka pi-

devad' vassingud arajooksikute va-

Tasema staatuse Umber.

MOddutundeta volisides niidat —

kiillailt kGhna kogemustepagasi-

ga endise ametniku ¥. Randpere
kunagisi t4¢kohti mitme swurus-
jirge vorra kaalukamana.

Vist on Eestis ministri. asetaitja

autor Gelda, et venelased juhivad
Mikuinil kéike, eestlased on ainult
ameinikuseisuses,

de alusnéhete hingelised kuljed:
JOukohase panuse voltsmUutt-

: cage ae aa Yaatlikumaks
Kodumaalt lahkumist tihistati Peetri koguduses 23, septembril “Kisialised meemitasid | ema lahkumist 40
“aastat tagash Pildil vaade kinikulistele, rodul dr. KR. Toi juhatab ESTONIA Koorj,

_ *‘Fote: Lembitu Risisoo | |
oO : -Soome TY-le, saadetakse pdrast

alle
tatud.|Kontroll on viga tugev, age

olgugi et on |
kuulekad parteilased, Aga Rand-—
perel polevat selge kOik nOukogu-

raha hankimiseks tuleb ikka rok-
kem teha iiletunde voi tiitada
mitmel kohal,

Uldise kontroll ranguse tottu on
Inimesed varasemast palju  ette-
muutunud, Uldiselt
ollakse pessimistiiumad kui kama-
oi varem, |

Kt feha mingisugust viistlust

tavalisi saateid venekeelses TYV-s
kergemaid programme (mis rahvas
on ristnid ,,vene Dallaseks*),
Need peaksid meelitama inimesi
yaatama yahem Soome TY-d. Pro-

. gramme pole TY-kavas, ..... .....

Tollipersonal on jicjekordsett
laprotsendiliselt vilja vahe-

yauke® leidub...

a _
Kodumaa amethilnid valjaanded

hooplevad pidevalt sealsete kultuu-

risaavutustega,. mus olevat .toime
tulnud (seda ej unustata iialgi ré-
hutamast) ,,f2nu nOukogude kor-
rale“. Need seisukohad esinevad

ajaiehes. ,,Sirp fa Vasari ning aja-

kirjas ,,Loomine*,
 Tegelikult on milemas viljaan-
des viimaste aastate jcoksul pide-

said sobivad vahendid hoopis' snu- _..
Nende sdnul valmistatud ss pOOr- Temate sihtide saavutamisel.

aga seda peetakse .

LES

kestatud Eesti

valt suurenenud poliitika osatéht-
sus vGrreldes kultuuriga ning ‘kas-
vanud aritklid .,sObralike vennas-
rahvaste“ kultuuwri kehta, mis pii-
ravad ‘tiha enam cesti kuftuurds
puhendatud ruumi,
Kodumaalt on ,,kisiposti kor-

ras jOudnud valja jirgmisi ,,kul-

tuuriuudiseid", mis iseloomustavad
sealset kultuurilist atmosfaari ja
kultuurdist , yabadust**: .
Uno Laht avaldas a. 1983. Ine
letuskegu, millest tal tuli 13 lnule-

tust tsensuuri kasul valja ita.

Mati Unt pidi avaldama sL00-
mingus* I /84 novelli ,,Neore mise
pievik®, Terve novell jdeti dra,
kuna selle mote oli tsensori arva-
tes, et clu sotsialistlikus thiskon-
nas on moOttetu.

Uku Masingult pole kodumaal,
avaldatud thtegi raaniatut,’ valis-
maal aga kolm Inulekogu. Rahvus-
likult mdtleyad inimesed kodumaal
hindavad teda, vOimu esindajad aga
takistayad -triikkimist,

Arvo Valton soovis hiljuti aja-

-kirjas_,, Tallinn“ midagi avatdada,

aga see keelati,

Prt Aimlalt jacti samast aja-
kirjast ,,fallinn® ara tema juit |
pealkirjaga ,,Soe kohé, Noukogu- |
de Eesti keeles tihendab ,,soe
koht* niisugust t06kohta, kus pole
vaja t60d teha, 3

Vello Pildil, ajakirja ,Noorus*
peatoimetajal, on olnud tisiseid
pahandusi EKP kurikuutsa tdeo-
loogiasekretari Rein Ristlaanega. |

Hando Runnel on samuti pahuk-

sis vOlmudega. Noored ootavad te-

malt midagi, aga seda ei lubats
trukkida.

Kunstiinstitundis korraldati. 22.
5. 84 luuleGhtu. Noored poeedid
esitasid oma luulet, Parast said 6h-
tu organiseerijad karistada. . _

Paul-Eerik, Rummolt ilmub siis-
ki ,.Festt Raamatu* kirjastusel Juu-
lefuskogu. Aga ka seat tai midagi
yvalja jatta.

‘VABA CESTLANE
~—‘Kaks korda nadalas

Aastas
Poolaastas

KIREPOSTIGA,

aastas
poolaastas

- Makeab Kanadas:
$51—
— $28.—
Veerandaastas $15.—

$56.—
$30.—
veerandaastas $16.—

Viljaspool Kanadati
$65.
$35.—
$18.——

+ SAATEKULU

| Kanada Vilijaspool
Kanadat:

+ Wa 1 47—

+ $H— 1 $4

+. $10,56° 1 $12.—

 VALIASPOOL KANADAT ja USA-ds |
LENNUPOSTIGA aastag $18, pooinsian $67.— {a veermand

asctas $34,
Aadressi muudatus 10 centi.

tikaiknumbri hind 70 cent!

USA aadressidele »ZIP CODE“

“Teanod andressidels patome markida »POSTAL CODE" fo

Pangatshekk vol rahakeart kirjutede

‘Free E.tonian Pobllchers nimele.

de plisimisse annab ka ¥. Randpe- =.

re Ise, ilmutades end lombitaguste 7

pihitsade usina Opipoisina, |

Iahates agaralt tale nii ingelt |

kui ka erialalt hoopis vOdraid
nehtusi § ja probleme.

sabe: Tila ailma*

vasti veel fait aru tegelikust rollist
Sliures ja niotus méngus, mille et-

turciks nad kergek#eliseit hakka- |

sid. I!mselt lummab. neid veel

Laine pressi esimene pogus tahe-.

lepanusddst, mida pagulastegelased
katsuvad niiiid pikendada oma hu-
Vides, Kui ej-aita uued rohkem

vi vahem osavad viljampdeldised,

| Tellimine saata:

VABA EESTLANE

1955 Lestie St Dor Mills, Ont. M3B 2M3

karastuseta |
‘Jooksikud ei anna endale nahta-

‘Palun mulle santa VABA EESTLANE aastake / poolaartak f-

pillitakse moorpaarile luua kanna- |

tajamainet, spekileeritakse

uld- |

mimilike. tunnetega. | Nentides liht- |

Salt. lapse mahajdtmise raskust . .

Pikast Joost selgub veel mondagi, :

“kuidas Srahtippajad omale vut elu- £

Kohta sobitavad, aga Wpuks hir-

mutatakse, |
et |,,.Kui jSutakse teekonna lan-

Susnurga
Ovirdumatult bilja.

~ Noukogude thiskond ei salli neid,

veerandaasiaks — tavalise / Rrpostia « alates .

~ edinjwures

re / hig / baad, tnt st

ajalehes nii loetavat lugu olnud,

kes selle kamumitsad. eneselt maha kus kOrgelt hinnatakse pagulaste
tajumiseni, om juke raputavad.

valisyOitlustikku todd. See on ma-

Ags harva on olcupeeritud Eesti gut tunnustus.

/