-- alustati

.‘kesti: koolinoori.

- . pdigiti

Kodi“ © piljardi + voistluste auhindade | jagamiselt,. Yasaka:

: - Taiger, i. Metslang, Hi, Pent ja v.

Spordiudield
| kodumaalt

Kodumaal on ‘alustatud uue

| - spordialaga — rabajooksuga. See

jooks ‘toimub Harku raba- ja met-
sateedel ning. selke ringt pikkus on
| §,3 ken, mida voib oma scovi . ka
| haselt libida kas iiks vGi kaks kor-
da, vGi isegi rohkem kordi. Jook-
su tempo valib igatiks ise enese-
‘ tunde kohaselt, sest tegemist pole
mitte vOidu- vaid -tervisjooksuga.

-.. Millestuseks antakse igale osavdt-

_ fate arhitekt Enno Raagi poolt ku-
jendatud = vimpel.

E974, . aasatl kui colt 7]

_ osavotjat, mutlu oli osavGtjaid ju-

ba 584, nende ‘hulgas lapsi ja va-

nakesi Kuni 70. eluaastani. |
rr sn
Bubhaaras peetavast noorte ma-

-tetajate maailmameistrivdistlusest

‘vOtab osa.ka noor eestlane Jaan

Ehlvest. Seitsmenda vooru jarel * POIsIG, KES VUl
‘teateshidu ja olid miaehiipetes tub-

~juhib turniirt Novikov 5 punktiga,
. tallinnlasel Jaan Ehbtvestit on Koos
_ Nepasheviga. 4 punkit. — :
_ ‘Skandinaaviamaades on Sine
. teateorienteerumine - populaarne..
_ Eesti: on ka. selletaoline jooks,
millele. on antud nimeks Jiiridé
_jooks, kus. jooksjad kannavad tOr-
vikuid.

| ‘Paul Kerese IX miilestusfestivali

|” viimastel maltev@istlustel Haapsalus . 7

oli osavOtt vaga. arvukas, eriti roh-
Voisilus toimus —
‘Lihula -alevi ja Haapsalu linna.
vOistkondade. vahel, MOlema kes-

‘rohkem ‘Lihula - keskkoolist,
‘matetreeneriks - on

‘Selle’ jooksuga.

—VABA EESTLANE Dela, 7. mail 1981 — shasss, May i, 1981

ee) temarkidega, Jiripieval —

~ vnderane “julavie”

‘Tublide teeneid hinnati aumirkidega

Gaidluses ja- skautluses iegelevatele vaneniatele, juhtidele ja. poor.
tele avaldatakse kiitust.j ja tiny kaks korda aastas edutamiste ja teene-

skautlikul aastasel podripaeval on ,,kulla-

p< vilun“ tugevain. Jiiripieval 195) pinnati jargmisi teenelisi tegijaid:

“2 Eesti Gaidide ja Skautide Lititude
re Keskbiirood andsid vilja hoortesip-
es. rade teenetemarki ,,Tammetaht« [

rie ee
eee jarku —- Johannes. Kann Ja Martin |,
aye.

| - Magi, Hi jarku — Laine Altosaar,
|@ Tonis Laar, Kalju Leis, Heino Pao.

| Marie Veskoja.
1 Keskbiiroo

mees, Osvald Pull, Andres Tork ja

hindas.. -skaudijuhtide

| teeneid mirgiga ,,Pohjataht' t jark |
2 — Konstantin Leemets, TI jark —
t Heino Altosaar, Jaak Haabniit, Ha-

i roid Kivi, Raul Olo, Viktor Vess-

s mann, II jark — Mihkel ‘Lougas..

Gaidide Liidu Keskhiiroo Andis

 vilija gaidide ,,Pohjatahte* 17

‘Votka.”

- ‘kuse poolt oli valja -pandud viie-

liikmelised vGistkonnad. VOitjaks
tuli Lihula véistkond, kus ‘ méngi-
sid August Eller, Arvo Mulmets,
Mati Viita, Ando Sepp ja Taivo
Kastepold. Individuaalselt oli pa-

rim A. EHer 8 punktiga vOmnalt-

kust. 9-st. Kevadisel koolivaheajal
peeti koolinoorte maleturniir, mil
lest. vottis osa 35 dpilast, kdige
kus.
Mati Viita,
Koolineorte meistriks tuli -Ando
Sepp, Kes voitis kiki oma. vasta-

seid.. Peale Lihula keskkooli haka- ¢
takse malet Opetama Jergmisel op-

peaastal ka Virtsu kools } ja. Haap-

‘salu linnas. |

a
 POhja méngude- noorie (D-, Ce
ja B-klassis)- vOttis kahevOistlusest
osa 160 ‘poissi 13 vOistkonnast. —

Eestlasiest esinesid parimalt D-
Klassi poisid, kes. vOitsid 3x2 km

lid. Riho: Reisenbuk. vOitis indivi-
duaalvbistuse ning tOi oma voist-
konna. seitsmendalt kohalt esiko-
hale. Lisaks nimetatule ul ‘eesti

sportlasist-Ago Markwardt kuuen-.

daks, Alo Raudik 14-ks ja Peter
Heli 21-ks.. C-klassis- oli eestlasist

parim teisele kohale tulnud Revo

Tilk, . B-klassis 37-le kohale tulnud

| Kair Tammel

ae
" Severodonetskis peeti kcolinoor-
te tennise sisemeistrivOistlused, kus .

Eesti noored jaid tsooniturnuril
kolmandaks ja finaalturntieil et

firk ~ Anne-Mai Kaunismaa,
Asta Pill ja die Punne. -

Mar-
tin Juuse, Risto Leivat, Mart. Mat:
soo, Alarik Nurm, Tarmoe Sulev: --
Lembitu Malevast, Andres kittis,
Erik Kiittis, Paul Tae — Kalevi

lipkonnast, Heiki Viita — Montrea-

li Kalevist, Skaudi hoolsusmirgi

| Skautide Lid.

Erika Verret, (Toronto
‘Titred'’}, Kristina Isotamm,
- Eesti Skautide Maleva Kanadas ,
E. staap andis valja ‘hundu hoolsus.
. marke jargmistele poistele:

jaleidjad“). —

Kasturi, Ellen Ruberg, - (Toronto.
_Ponjala Tiitred*'}. Linda Kolii,
Kristi Liidig,. Siiri Oder, (Toronto LO
Raja leidjad‘).”

Eeskujulikuks gaidiks: Linda Ka.

ruks, Riina Kaunismaa, Pia Kiilas- |

pea, Marika Maeste, Elien Valier,

(Toronto ;,Pohjala Tiitred"). Vivi |

an Birk (Toronto ,Rajaleidjad“.
‘Nooremgaideriks: Ava Kiilaspea,
Tiina -Nortmaa,

Till (Toronto ,,Rajaleidjad‘').

Liokondade poolt on: kinnitatud |

kiitusekirjad hellakestele: Liisa
Kukk, Lehte Leesment, Rita Late,
 Péhiala
‘Lin-
da _Isotamm, Lisa Lepp,.Taali Roo- -
neem, {,,Foronto -,,Rajaleidjad™),

Gaididele: Silvi Matso, Lee Met:
salo, (Toronto. ,,Pébjala Tiitred“).

Lisa.Kald, Riina. Kindlam, Pia Ko-
rl, Ingrid Kingsepp, Rita Lees, Ma-.

riana Van. der Veen, (Toronto Ra-

said Mibkel Jitrimaa, Hillar Laine. —

vool Toivo Lainevool, Robert Pa.
ju, Peeter Sorra, Rein Taul — Ka-

de ja Tarme Soots — Lembitu Ma-
levast. ©

-Eeskujuliku: skauti. miargi said
Peeter Jeeger ja Mihkel Sadul: —
Lembitu Malevast, Mikk-Albert J6-
gi - — Kalevi lipkonnast. Skautmas-

skcautmasteritele Peeter Kallaste j ja
Jaan Roos. .

_. Eesti Gaidide - Maleva Kanadas:
juhatus teostas jirgmised edutami-

sed ja teenetemirkide annetami-
sed: hootsaks hellakeseks:
Kristi Laansoo, Heli Leesrment,

“Trina Lite, Anne Pedel, Tiina -Pe-

del, Monika Roose (Toronto PGh-
jala Ttitred'*.) Leili Lukas, Laura
Randmaa, Marja-Leena Roos, Kyl-
like Sillaste {Toronto » bajaleli-
jad), Do

Hoolsaks gaidiks: Vivi Helm-
berg, Kalli Hubel, Tiina Hubei, Ka-
rin Jiirman, Monika Kask, Sandra

piisenud 7 parima hulka. Indivi-
_ duaalturniiril 1963—64 stindinud
neidudest saavutas Anne Kalle .7.
koha, 1965-66 stindinuist oli
Merike Stamberg ‘klimnes, . Finaal-
prupi: nelja tugevama hulka man-
pis ennast Alvo Ojassalu, saavula-
des teise koha.

mom Jurjavi) Gpetajate seminaris. Padse-

- 4 sin kohe kroonu kulule —- muidu

| oleks sée-olnud véimatu. Tol aja.
 # tutvusin Jaan TOnissoniga isiklikult Tallinnas

| (ta kutsus mind monel plihapieval

oma lGundlauda) ja minust sai vai-

} moustatud tGnissonlane ja -parast
| kooli lopetamist agar ,,Postimehe*

- | kaastOdline,

: Vonted. eesti hacidustegelane, kirjanik fa ofalirtanite |

Mart Raud, kes suri

i Solnas,. Rootsis Li. jaanuaril

1980. a. ja tema 99-ndas eluaastas, on 25 oktoobril 1971.

a. Berghammas, Rootsis, kirja pannud alljirgneva autobic-— |
_. graafia, mis-on aktuaalne ka tanapaeval, kame terve ta
| _ elu. on olnud Tangemata voitlus,

Siindisin 6. novembril TSS. a.
: Tartumaal, Puhja kihelkonnas, Ka-
_ Nilda vallas, Koiduaru popsikilas
 Peetri ja Leena tiheksanda {ja vii-
mase) lapsena. Kraabekakuna jain
- Odedest-vendadest kdige pisemaks.
Kodumaal -kandsin’ kogu - aeg
ȴiikseraua nimetust. Mis kas-
vust puudu jai, aitas valedus ja eét-
- tevotlikkus. Suvel ei, olnud_ sellest
Vira —. jooksmiseks oli Jahti terve

_maailm, Aga talvel jai elavahGbe-.

‘dane poisike viiikeses. toas, kus
palju inimesi koos, taiskasvanuile
jaleu. Aitas abindu. —
- poiss voodi kohuli ja faamat ka&t-

_.. te. Lugemaéppimine’ ja lugemine

oli huvitay tegevus.. Nelja-aastasclt
oli lugemine sulfa ja -viieaastaselt
katekismuse viis .peattikki peas.
“Vana saksa pastor rOdmustas selle

_ itle nil, et seadis. mu ceskujuks ko-

“Lopetasin seminari a, 1901, Esi-

-| mene koolidpetaja koht cli Vaiva-
[ra kihelkonnakoolis. Kohe esime-
fl 'sest pdevast’ peale tommati mind

| seltskondlikku tegevusse —— niite-.

== seltskonda, Vaivara niiteseltskond

gu kihelkonnale. Tuli Kolm aastat
¥vallakooli ja neli aastat kihelkon-

nakooli, misjuures tuli- halbade téee-
de parast dGbida koolis, Vallakoo-
lis ei olnud muud teha kui tundi-
des sdrmed piisti hoida ja parast
kui teised Sppisid, koolmeistri raa-
matuid lugeda. Mu esimene.kool-
meister Karl Normann oli Eesti
Kirjameeste Seltst hige ja tal, olid
olemas: kOik Kirj. 8. ,,toimetused”,
Lugedies neid iekkis.endalgi kange
himu hakata ,,kirjameheks", Kost-
Tikoolis andis koolijuhataja Rud.
Peerna, suur idealist ja rahvuslane,

Wue suuna; /Sinust peab tulema kokku kéidetud kOik C’R. Jakob- mise pérast vanglas -istus. (Jtir- . .

oli tol ajal tile maa kuulus ja ma
sain seal esimese valjaSppe nilitle-
jana. Hiliem olin niitlejaks . voi
ee kogu Opetaja-ameti aeg.
Aasta pérast maarati mind Y. Ni-
gulasse. tninisteertumikooli. Seal
sattusin koolide inspektori ja direk-.
tori viha alla.,rahvusliku miassaja-
na“. Mind paigutati timber Halja-
lasse ,,Kalevipoja: seltsi kooli®, too-
tuses minust Kerge ‘vaevaga.. lahti
saada. Ainukese Opetajana pidin.

Spetama’ ka Iaulmist, mu Spetaja .
testaadis algas - laulmise - taga
kriips. Pidi aitama diptomaatia ‘—
laulmist Spetas keegi teine — revi-
deerimisel leiti, et kool laulab- suu-
repiraselt,

-Kalevipojas* tegin labi poliiti-
lise Kool. Uhel. peremehel olid

ba .Gdanski kokkulenpes.

‘Solidaarsus sat ome:
levi lipkonnast, Glen Leis, Paul Pe.

ajalehe

| VARSSAV. — Ametithingu So-
lidaarsuse . nadalalehe — esimene
number ilmus 16-lehekitljelisena.
Solidaarsuse ajalehe valjaandmise.
pdrast on olnud juba pikemat ae-
. ga (ili valitsuse ja  ametitihingu
liikumise vahel. Valjaandmise Sie
guses lepiti. Kokku jaanuaris pee-
tud nOupidamistel, aga esimese

numbri- ilmumine on mitmel kor-

ral edasi Mikatud.

Lehe valjdandmise OlgUs oli jue
Uheks -
Solidaarsuse rahulolematuse pOh-

juseks on olnud just lehe viivitue 2 ~
mine ja selle valjaandmiseks takis- fo"

tuste tegemine. informatsiooniva-
hendite hulgas. .

Vinmasel ajal | on ajalehed, tele:

visioon ja raadio sliskt avaldanud-

puevitr rohkem teateid valitsuse ja

ametitihingu-liikumise noupidamis- .
te kohta ning Lech Walesa seisu-—
“kohad on avaldatud koos peami-
-.pistri . abi

“Micezyslaw | Rakowski
omadega. |

Solidaarsus-ajalehe | °.. esimene

Merike . Toomes, |
{Toronto , Pohjala Tiitred“*}. | Kay

aii
| Oi PTT

ned > 2
sect

pate Re aed ret el ig cis a Stee

os 2
vie
=

E =
eh =

om
1

os n
= ar at . H " see ete ee 1 . Stee" on 4
a a | Dee oe a a. -_=".= J sim oo, ual Jape see aa oo - .
cere aa Ce ee ae MR ee ote ae er ie
v at ie te -L, . ent is os iar fer tet e _ wast _o-. Ta
Ff hs apPae re SMT ire RSs ET lays po Pea Dap Tah
ee 1 Fy phar gt l le A. en . ; hy
. 1 . fon, *,

H ae "
beer teste
a Per

wa!
ay ee ee ay,

ee ee
ao Apt iparecdas
eee TB, t.'"= or 7 in
Se ay IF
bat datee oe
L: “Ea i =f
Loa ir Tu ayy ay

' =)

peer ie ee LE
‘a eh
ane wer oe

= eee ec]

PL OPI Ty :

- Poikread: 1. Uhe Besti linna.
elanik, :-7. Naisenimi: 9, - Meele-
miurkusetu, 10; Valguseava, 11.

_ Metallpulk milfegi_ kinnitamisexs,.

12. .Paguluses: palju kordasaatnud
eesti kultuuritegelane, 13. Antlik- 1

Kompa tiidrukud”

teisel kohal

Augsburgi DIK nasikonda korv-
pallis treenib juba rea aastaid en-
dine korvpallur ilo Kompa. Ta:
naiskond on kuulunud _ alati tipp-
naiskondade hulka Louna- Saksa
teises liigas: Tanavu tuli DIK nais-
kond nicistrivdistlustel teiseks ning
tal. on voimalus: tousta liiduklassi

. (Bundesliga). Naiskonnas méangib-

kandva alustalana kaasa U. Kompa
tiitar Heli Pulvermuler

_ fo

KOIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS

AK LATER &. co.
Ltd, :

_*INSURANCE”
_ 1482 Bathurst St., 4 kerd.
(Bathurst—St. Clair)
‘Telefon kontorig 653-7815 ja
: ‘G53-7816

aja ilusaim * naine, 15. ‘Bksisteerio, oo
16, Vaike sulg,.19. Pilkav.j8relat-:

mamine, 21. Pealinn Euiroopas,

23, ‘VGimalis, 24, Veidi aja eest,
27. Linn Hispaanias, 28. Madala- -
mas kohas, 30. VGdrpirane mehe-
31... Hollandi maahkunstnik -

AT, sajandil, 32, USA riigimees ja —

" pesidendikandidaat Tahemas _ Mm

-nimt,

_Tevikus. - ;
Pilstread: Le

Jaarmaade.
pGhjaalade. elanikud, 5. Piimaha-

be, 6. -Vastame eitavalt, 7. Masti

pikend. yOi: Ulemine osa, 8.” Koht,
kus valmistatakse _
‘kei,

Shakespeare'i.. draamakuju, 17,

Punud koorinid, 18, Oman, 20. Ot-

simine, 21. Popilaarne 168klaul

minevikus, 22. Oeldakse istet .pak- _

~ kudes; -25. Teravili, 26, Kolmik,

- 2 Inglise’ titel. -

RISTSONA Nr. 106%
‘LAHENDUS |

-Poikread: 4. Kénts, 1 Kala), 9.

| Aasta, 11, Joll, 12, Alea, 13. Pool,
_ 4-14, Anumad, 16, Verdi, 17: Uria, :
“| 18. Sadat, 20. Pika, 23, Elagu, 26. ,
39. Eino, 30... Raal, 31. 0° -

Selter,
Enno, 32; Kassa, 33.
Emiir.

Piistread: L. Toll, 2 Etaan, 3

“Tenor, 3 34.

trukk oli 350.000, aga tiraazhi ka- eee , Major, 4, Kallis, 5. Salu, 6. 3.

yandatakse poolele miljonile. Nor-

-maaise, tsensuurist J4bi: kdiva aja-

Jehe peatoimetaja on Tadeucz. Ma-
zowieck, endine. Katolitkliku.:na-.

dalalehe Wiezi peatoimetaja ja So-

7 3.
Aastal i906 asutas T8nisson:
»Postimehe“ Tallinna.
yaljaande ja kutsus mind toimetu-
se liikmeks. Peatoimetajaks oli’ tu-

line Jaan Htinerson, kellelt oman-—

dasin ajakirjandustikku rutiini. Kui

ta slirdus Saksamaa Ulikooli, jai te-
he toimetamine. minu hoolde. Uuel-

anstal sulges Tonisson Postimehe

 saba“ ja asutas. elle asemele var

kese pievaiehe .20na", méairates
mind vastutavaks toimetajaks. Opi-
poisist sai sell, -Peatoimetajaks tuli
paikesepaisteline Peeter PGld. S&L
misime. sOpritse, mis kestis. tema

surmani. Et vOimaldada ajakirjani--
‘ku 166d, pidin ,,soldatihirmu* pi-

yast olema ka kooliOpetajaks. Sel-
leks 106i Tallinna koolide kollee-
sium minu .jaoks . linna tagavara
Opetaja Koha...

Vene Duurma valimistel 1907 sai
Edterakond © Tallinnas: rdngastt
lila, Tonisson sulges ,,S6na ja
kutsus' mind Tartusse ..,Postimehe"
toimetajaks. Rahvakoolide: inspek-
tar andis haiguse tunnistuse ja ma

sditsin .Tartusse. ,,Postimehe™ aja-
Kitjanduslik kool oli hea kool. Sain
seal sObralt. A. JUrgenstetnilt vil-
mase lihvt. Vahepeal pidin vaetee-
nistuse parast olema veet tihe tal-
ve Opetaja-ametis — Helme kihel-

konnakoolis. Kevadel 1908 kutsus:

TOnisson mu tagasi Tartusse —
 ,Postimehe* peatoimetajaks  kol-

meks. kuuks, seks -ajaks kui ta

Viiburi ‘Uleskutsele“ ‘allakirjuta-

kooliGpetaja ja. ajakirjanik. Aga: ‘sont »eakala aastakaioud | ja tri- genstein oli .toimetusest dra — kir-

colt suungd antud — »KooliSpetaja

ja ajakirjanik.“:

ju“, mis »Postimehe“ talus hea~
_meelega vastu v6eti.: Mu _ nime-

kirjuta vormilt naga Grenzstein, kis ilmunud kéned. Uurisin’ nad jutas ,,Postimehe™ al umit), Yot-
aga sisult nagu Tnisson.“ Seega labi. Hakkasin kirjutama ,jubtkir- sin ameti vastu kiilma stidamega —.
mis peatoimetaja clin mina, Aga:

Fonissoni kutse olf kask! Olin

Jargnes neli aastat Tartu (iis maui Md sai: Ule o maa tuttavaks. kolm kuud | peatoimetajaks ni hiis-

rahvakool: arvudes“ (nr, 2), ,

lidaarsuse ‘abtis néuandja. Enne
seda'on ilmumisiguse ‘saanud ka’

moni Solidaarsuse purkondltk. afa~
leht.

‘ti- halvasti ui mdistsin.. TOnisson

oli rahul —- saatis mulle vanglast
ergutavaid kirju.. Vormiliselt oli see
muiie téhtis —~. olin. tunnistatud
Tonissoni poolt seflist meistriks!

8, Lood,'10, Semu, 13. Petis,.14.:
Aader, 15. Dingo, 19. Teener, 21;
Kerad, 22. Alas, 24. “Linn, 25.
Anood, 27. Tase, 28. _Elamu, 3h.
_ Etk.

joni. Piiisesin Snneks: kantseleime- :

jandusosakonda, Oppisin seal katte
kantseleit6d- rutiini ja masinkirja.

Parast 1917,. a, revolutsiooni yot-.

.siit osa eesti sOjavagede organisee-

- Aasta 1909 oli ,,Postimehele“! rimisest,: kuid ,,Soldatite ja tO5tis-

dink Tonisson oli sattunud. valit-
suse polu alla.. Jargnesid. rahalised

karistused ,,Postimehele“ ning vii-

maks suleti leht. TOnisson katsetas
uute lehtedega — suleti ka need:
Nit pani TGnisson kéima .minu

»SGna“. Sain olla -selle vastutavaks

toimetajaks Tartus ainult viis’ pie-.
va, siis oli'sellel aul l6pp. Kriis la-
heres seega, et A. Jtlirgensteinil
Gnnestus oma diplomaatilise osa-'
vusega - muliita. nadalaleht »Elu"
pHevaleheks.

Tartus iihendasin. foimetuse 188
edasi6ppimisega, Astusin dsfa ava-
tud prof. .Rostovtsevi eralilikooli,

miulles Gpetasid Ulikooli ja vetért-.

nédrinstituudi professorid, Valisin

loodusteaduskonna. Sain selles dp-

pida. ainult Kaks aastat. Siis saa-
tis TOnisson mind Prnusse toime-
tama sealset ,,Postimehe" vilja-
annet. Samal ajal ‘kutsus mind Y,
Reimann’ .oma ’ kultauriajakirja
(,,Postimehe kaasande)- . Hesti
Kultuura*, kaastdliseks. Kirjtitasin
selles kolm = -uurimust:. ,,Parnumaa -
Pol.
lut6Hfiste kisimus potlumeeste “‘val-
gustusel (nr, 3) 1a ,,Eesti armu-
ilmast (or, 4) .,,Resti Kultuura*
on sdilunud /Helsingi raamatuko-
gus, |

7 a

‘Seekordsele | ajakirjandustikule:
tegevusele tégi l6pu T Maailmas6-

te soveti* keelu téttu ‘sain minna oe
1. Eesti Polku ainuit pOgenemise

teel. Majandusiilem Maim madras:
mu . majandusosakonda; -Janatile.

‘aks.’ Seal. Vajati mu vilumust hd--

dasti — - kantselei. oli vaeosa ndrk-
killg. — -majandustikud aruanded
olid kontrolli saatmata ja neid ej

mOistetudki’ koostada. Fartu Eesti

tagavarapataljoni - vormeerimisel
ilendati mind. sOjavaeametnikuks
‘ja maérati ‘pataljoni. kortermeist-

-Tiks. Pataljonil tuli vGiilust pidada -

Taitevkomiteega. a
‘Kord vangistati komanddr . Rosen-

baum koos staabi ‘Ohvitseridega, =
kirjutajate -

kommunistliku

Runnaku 161 .- tagasi
staap,. kes keeldus tO5tada kommu-
nistide poolt madratud ilemusega.
Saksa sdjavigede
eelpaeval lkvideeriti ‘pataljon. .

- Sakslased viisid eesti ja lati oh-. a
vitserid ning. ametnikud: vangi, kuid

Valeast Kaugemale me-ei saanud.

Asusin “uvesti . t66]e. .Postimehe™ :
foimetusse, Aga. seal tekkis rink

konflikt. Fonissoni. poolt oli. vilis-

maale lahkudes médratud’ peatoi- -

metajaks Adam Bachmann-Rand-

alu ning see oli ,,hoorendanud“. -
‘toimetuse, tuues seltesse Fr.- Tug-.

ase: Ja A, Gailiti, kes suhtusid en-

_ distesse tormetusliikmetesse ‘ileole-
 Vanade" -ja. uute
toimetusliikmete vahel tekkis. rank’

Va poleusega,

sulesda,

da, Mind. mobiliseeriti ja :-saadeti -

Peterburgi, kus sattusin. kaardivie
Petrogradski polgu tagavara- patal-

(Sargneb) |

Kehaosa, ) 2 on:
see, kes et maga, 3, Hukkunud po- —
uurija, 4, Skandinaavia

mootorsOidu-
43. Kiitlejad, suurustajad, 14,

sissermarssimise

ope Tere

oe” catty 2 A ee Wey : niet - at nie - :
= yea ans wef te RE tet vege ee neh
=n : Te . . Pe Ce ee: ‘. Col 7 :
PRU Cen rar eine Cnr eee lie i a
tell wo. me rr en er a ede .

at

i] -
. ars F SL . - 7" - 7 ae oe
eo on ri ne he | —_s co ror - r= . . . . "a -_ . ade a : ot sco .
eee oon 7 “= ole - . . =k . . oe a =.= =
wr ue ee Dh Lee 27 7 uf we ee ee . m7 - L r= ree ™, —_. = Ce oe
- eo yee See —=8 ww 1 . “

m
a

Near

ae aa
ria a! SL -