. 7 . : ot a) =.
. oe oie .
rr
er ea ade Lea!

"a . "4 . : . . lage . The . aoe ode sou
. . ayy = - .

Lk. 0 So

Sport

Mh

Yello Lumi hiippas

ue Eesti rekoral

aK a ST ne Hee

Gulu. ‘spordiithingu Tarmo 70. |
aastapieva tahistamise voistlusel |
hiippas 28-aastane Vello Lumi k6r- |
gust 2.23, mis on uueks esti re-
kordiks. Ta parandas endist rekor-
dit kahe sentimeetri vorra.

- Maailmarekord
400 m tokkejooksus

KergejOustiku hooaeg. on taies
hoos. Uusi tipptulemusi ja senise
maailmarekordi purustamine on
tuba olnud. Los Angeleses Jooxsis
mé6ddunud aasta Montreali oltm-
plamangude 40 m_ tokkejooksu
voltia Edwin Moses uue maailma-
rekordi ajaga 47,45, Neli-tundi hil-
_ jem sel Whendriikide meistrivoist-
lusel katsus Dwight Stones paran-
dada kéreushiippes maallmarekor-
di. 2.32 oli aga siiski talle liga

korge ja ta pidi leppime tulemuse-

6a 2.29. Tokkejaoksu maailmare-
kordi omanik E. Moses 6pib Atlan-
ta Morehouse tilikeolis, ta on 186
sm pikk ja kaalub 72,5 kg.

Samal yoistlusel

dali Montrealis 200 m jooksus,
jooksis Kaasa 100 m ja saavutas
tuleamuseks itdnavuse maailma

tippaja 10,12. 1500 m jooksu vditis |

2)-aastane Steve Scott ajaga 3.37,3.
- Frank Shorter voitis 10.000 m aja-
ga 28.19,8. Terry Albritton iGukas
kuuli 20.50, Mike Tully hiippas tei-
vast! 5.44, Milan Tiff saavutas kol-
mikhtippes suurepirase 17.38, Kuid
tulemust el arvestata sliski mitte

wueks USA rekordiks, kuna tuul oli

lagant, teiseks jai James Butts
17.00 ja kolmas Ron Livers 1693.

- Tanavused:
tipptulemused
kergejoustikus

Siiani on uueks maailmarekor-
diks Montreali ollimpiamangude
sensatsiconimees Edwin Moses,
kes jooksis 400 in tokkeid ajaga

47,45. Maailmarekordile fahedal on.

venelase Aleksander
_ korgushtipe 2.30.

Teised alad:

106 m: Don Quarrie Jamaike
10.12; 200 m: Glancy Edwards USA
20.18; 400 m: Alberto Juanterena
muuba 44,98: 800 m: Mike Boit
Keonia 1.44,7; 1566 m: Josef Plachy
Tshehhoslovakkia 337.0: 3000 m:
Karl Fleschen Laane-Saksa 7.46,4;
c000 .m: Wick Rose Inglismmaa
13.20,6; 10.606 m: Tan Stewart Ing-

Grigorievi.

| Knllitouge:

jamaikelane.
Don Quarrie, kes voitis kuldme-

= 7 4 _ nthe a -L: “ t ae oe " vl at . ee . . .

" , ee a ag wire 1!
. . TO . . wat a - ve oo ae PL as .
SLR ed ee ee,

lismaa 27.51,3;, maraton: Bill Red-

jgers USA 2.12.46,6;.110 m vAltkeid: |
| James Owens USA ja Charles Fos- ||

B. ‘EESTLANE _ekinkea, 2 jaa

_ASTSOWA

ter USA, mélemad 13,49; 3000 my|
‘takistusjooks: Dan. Glans Rootsi | i

9.16.3; teivashiipe: Wladyslaw Ko-

jzakiewiez Peola 5.64; kaugushupe:
kolmik- ||
thiipe: Tommy Haynes USA 16.90; {|
Geoff Capes Inglis. |]

Arnie Robinson USA 38.24;

maa 20.98; kettaheide: Mac Wil- |}

kins USA.69.18: vasaraheide: Karl-
Hans | Riehm
76.30;°

Ungari . 92.82

~Laane- Saksamaa ry
odaheide: Miklos Nemeth |}
ja kiimnevdistlus |f

Siegfried Stark Ia ‘Saksamaa 8146 |j

punkti.

\Spordiuudiseid

kodumaalt —

Ida-Saksamaal Schwerinis peetud |]

rahvusvahelistel . tennisydistlustel

isaavutasid talliniased kolm  esi-

kohta neljast vOimatikust. 30 nais-
voitleia hulgas esutus tugevaimaks
Eesti meister Tiiu Parmas, kes fi-
naalis alistas ida-sakslase Brigitta
Hoffmanni 6:2, 6:3. Elene Lapimaa

jOudis kelme iilekaaluka voiduga |
poolfinaali, kus-tal tuli siiski B.].-

Hoffmannile alla anda.
. Meestiksikmingus oli parim
ida-Saksa. meister Thomas Emim-

rich, kes poolfinaalis Katkestas ta-
savagise heitluse jarel Hindrek Se- |-
‘pa vOiduseeria (tulemusega 6:3,

4:6, 6:1) ja finaalis vditis Sven
Fvingu (4:6, 6:2, 6:0). Meespaaris-
mangus tasusid eestlased sakslase-
le Siiski tagasi tulles yditjaiks T.
Emmrichi ja W. Rautenbergi ule
(4:6, 6:4, 7:5). Ka segapaarisman-
sus kuulus esikoht talliniastele:-

|T. Parmas — H. Sepp voitsid B..

Hoffmann — T. Emmrichi 6:4, 6:1.
| ‘ * ; a

Tartus peeti 9. juunil G. Sule ni-
meline mialestusvdistlus. kerge-
| jJoustikus, kus A. Tammeri toukas
kuuli 18.25, M. Liigand hiippas kan-
gust 7.31 ja H: Puuste heitis oda
$2.55 jattes killalisena vOistlusest

asa votnud soomlase §. Hovineni |

teiseks tulemusega 81.66. H. Puuste
tagajarg on kroigi aegade:teine ta-
lemus Eestis. Korgushtippes  tuli
esimeseks |
2-10. |
. rs

sotshis peetud kergeyoustiku-
voistlusel parandas 17-aastane Auli
Ailiksoo enda nimele kuulunud
Eesti rekordit naiste 100 m tokke-
jooksus saavutades uueks tulemu-
seks 13,6. Rein Tork sai samas
hooaja parima tulemuse 400 m t6k-
Kejooksus ajaga 51,7 ja Liha Ney-

er ee

ARVI KORK

MEHHIKO. TEEL

4]

99990900000060000000060000006

19, -

ws, siis tuli iiks rinnak6r-
tellis-seinaga ‘xuuri-moodi
chitus, lainéline plekk-katus raud-
torudest tulpadel umbes kaks
jalga kiviseina seryast korgemal,
mii et valgus ja Ohk Jabi paases.
Seliel kuuril oli ka laudadest uks
. ees. Kuuri. ces jooksid poalpaljad
tommud lapsed edasi-tagasl. See
oli miilide kaupa olnud ainuke so-

| | liidsem ehitus, mida olime néinud.

_,.Xohalik koolimaja, senores”,
- geletas Luis, ,.siin saavad kohalike
_peon'ide lapsed kirjatarkust. Selli-
ses keolis kaisin minagi kord. Tse-
_ mentpdrand, tellisseinad, plekk-Ka-
tus, mis suvel kuumaks kipub mi-
ht — lapsed istuvad jahedal
porandal ja kirjutavad kivitahvii-
tele. Paberit, senores — paberit
pole. peaaegu kunagi, Voibolla vii-
maste eksamite ajal, siis saadetak-
se Ciudad Mexico’st eksamipabe-
rid, haridusministeeriumist. Olete
crnagi ndinud meie haridusminis-
. teerumi, senores? Ei ole? Sel on
mosaiikseinad, peegliklaasist ak-
nad, marmorsambad  eeskojas,
pursk-kaevud ja suurepdrased roo-
siagiad igalpool — magnifico, seno-
‘res! Ulikooliharidusega, saryraa-
_midega prillides caballerod jookse-

vad seal edasi-tagasi, kandes taht-

said pabereid seanahast mappides,
iihes maheagoni-panceliga Koniorist
teise. Nad sé6vad ameerika resto-
ranides ja joovad viski-soodat, ja
neil on Chapultepec-mael villad
Kiilakoolid aga on plekist ja va-
nadest tellistest ja ikna pinkideta
j@ enamasti ka ilma koolidpeiaja-
teta, sest keegi ei taha magedesse
indiaaniasi Spetama tulla. Ka nen-
de indiaanlaste oma pojad ja tiit-
red mitte, kui nad kord on Ciudad
Mexico’sse saanud. Seeparast ope-
tavad siin migestikukoolides va-
nemad koolilapsed, kes ise vaevalt
lugeda-kirjutada oskavad, vai mé-
nikord ka vialismaalastest vaba-
tahtlikud, kes teistest maadest
Mehhikosse tulevad, et siinseid
vaeseid indiaanlasi aidata. Aga ha-
rilikult kestavad nad ainult. the
aasta, siis nadevad nad, kui leotuse-
in seé koik on ja kin korrupteeri-
tud on kohalik valitsus. Ainult wus
reyolutsioon, camaradas, vOib siin
asjl muuta. Seina aarde nende
kOigiga! Noukogude kord vast ehk
suudab seda suurt korruptsisoni —
idge seisma panna! Te migite ise,
millised on meie valitsuse esinda-
jad, Guerrero osariigi politseini-
kud? Hijos de putas, cojones de
puercos! Saia peso eest on wad

saavulas kuulit6ukes - 18.63,

V.-Lumi tagajarjefa |:

lhov heitis oda 83.36.

Péikread: 1. G. Verdi populaarne |

-ooper {eestikeelne nimi), 7. Naise-

nimi, 9. Kooriliige, 10. Araabia ni-

vonen 1500 meetris 4.93,0. Kiievis
Gppiv parnakas Jiri Tamm viis
isikliku rekerdi vasaraheites 71.72-
ni. |

‘Tallinnas htippas Vello Lummi
korgust 2.16 ja Ramon Lindal hiip-
pas teivast 5.40. . :

Juuni -alul Riias peetud karika-
yoistlusel kergej6ustikus vditis
Enn Sellik 5000 m jooksu ajaga
13.576, Rein Toru 400 m tokke-
jooksu ajaga 51,4, Jaak Uudmie
Koknikhuppes 16.35, Gennadi Orga-
nov 100 jooksu ajaga 10,6 jai tei-
seks, Mart Liigand oli kaugushiip-
pes 7.48¢a kolmas. Enn Rohula
Rein
Kaurik 400 m tokkejooksus 53,2 Ja
Vello Lumi korgushiippes 2.15.

Kk .

Bratislavas peetud kergejéusti-

Kuvoistlusel hiippas eestlane Jaak

rt — Tocday, ne 28 wy

NR. 531

ar cued)

he:
| || | 1 1@
ee eee

mi, 11. Linn Soomes, 12. Nadalad ||
enne joule, 13. Sileda pinnaga,-15. |}
Sisseldigatud soon, 16. Asutuse voi |f

etievdtte juhataja, 19. Vdistius

kuristi vGi teaduse alal, 21. Prohvet |f
Vanas Testamendis, 23, Vaimuan- |[
ne, 24. Nimi, mis on saanud reeturt }}

moisteks, 27. Programm, 28. Riide-

sort, 30. Tosine kristlane, 31. Artik- /| |
kel saksa keeles, 32. Varsse looma, ||

. Piistread: 1. Orjuse Hik, 2. Oma-

aepne ajaliri Kestis, 3. Toores, ha-

rimatu inimene, 4. the kiutiruga |]
5. Rootsi naisenimi, 6..
Uhest metallist tehtud, 7. ddgij]
Saksamaal, 8. Pastori elamu, kiri- ||
kumdis, 13. Ajend, tegutsema pa-

kaamel,

nev pohjus, 14. Kont, kus., harifak-

se ihn, 17. Teatud liki. postisaa- |}
20. Teatud 7§
asendis, 21. Mitte surnut, 22. Eba- ||

detis, 18. .... graaf,

meeldivam, 25. Sana, mida kasu-

tatakse toreda, vageva kohta, 26.])

Festi dllevabrik, 29. Lihalooma.

Poikread: 1, Yutin, 7. Kasin, 9,

\ Nigel, 11. Matt, 12. Isis 13. Main,

lega teisele kohale. Esikohale tul-
nud tuntud -vene kolmikhuppaja
¥. Sanejev saavulas ainult 5 sm

|ronkem. Kuaulitoukeg saayutas poo-
| - MOS.

lakas W. momar 19.93.

iF

Enn Sellik vditis Moskvas pee-
tid Snameénski vendade miéalestus-
yOistluse! 10.000 m jocksu ajaga.
28.23,2. Samal vdistlusel V. Kish-
kun hiippas teivast 5.50 ja VY. Jers-

gfe pS

telle néus oma ema maha miitima,
a vender su Madre, senores!*

Tee S4res seisis summ iclmuseid
naisi.ja lapsi, ignana-sisalikud sti-
les, ilmselt neid meile rnutigiks
pakkudes.

- Luis pidas cma Volkswageni kin-

Ini, sest tiks vdike poiss astus taille

teele etie, sisalik pea peal nagu
miniatiiirne krokedill.

Comprar iguana, Sener? . Soo-
vid osta sisalikku?

Gracias, no, Muchacho.‘ Fi, 14-
nan, poisikene.

Iguana maitseb hea, senores'',
seletas Luis, ,, nagu kanapoeg. Kui
harrad soovivad the osta, ma yoin-
juhatada kus teda Taxcos kegja
saad — need et maksa paliu, ainult
paarkiimmend peésot.‘

Mina oleksin juba valmis olnud
uhe fra ostma, sest olen alati

nous Wwusi asju proovima, aga Kiiy-

torjus pakuiud sisalikud ehmatus-
ja vastikusvdrinaga tagasi, Ta
yottis villa peataie peenrahs. ia je-
gas selle lasie vahel ara.

oh, siin, poisid ja tidrukud —

minge ostke endale iiks cota:.

cola!’

Poisid .ja titdrukud pidid pee-
sode pérast omavahel lé6ma mine.
ma, emad tulid vahele ja votsid
neilt selle raha hoopis ara. Jatsi-
me nad sinna omavahel kriiskama
ja sditsime edasi. Kurb oli vaada-
ta. Paari peeso pérast kakleyad
emad ja lapsed omavahel, hriisa-
tes mingis arusaamatus keeles, .

won réidgitakse yeel atsteekide
ja tolteokide keelt‘', seletas Luis,
hispaania keelt oskavad neis} vi
hesed."'

_ Milline suurepirane maastik'*,.

pomises Kiiv, ,,j& millised viletgad
inimesed! Miks ei tee nad enda
heaks midagi?* - on

14. Kaunas, 16, ‘Terra, 17. Avar, 18. ||

Diana, 20. ‘Fapa, 23. Wares, 26.
Lehtla, 29. Alam, 30. Tara, 41.
Anet, 32. Pisem, 33. Metso, 24. Sa-

Pustread: 1, Hunt, 2. Minta, 3.
Kamar, 4. Viinad,-5. Nisu é. Ee-
say, 8. Sair, 10. Gma, 13. Medai,

14. Kaaba, 15. Salem, 19. vanes, )

91. Petis, 22. Ahas, 24.
Ratst, a7. Eres,

Alet,
28. Lamay, on

‘Amos.

Aga iimberringi kratsisid mages-
uku-farmerid oma maisivalju puu-
sahkadege ja nende naised kandsid

| kaelkookucdega ojast vett. Just na-

su sel ajal, kui Cortes Mehhikosse
tuli — vOi veelgi varem. Puuadrad,
kaelkoogud, ojast tunakse vett,
lahtisel lGkke! keedetakse.  sitita,
vosas kiiakse oma loomulikku asju
ajamas; ei kaevu; ef pliiti, ei val-
jakdiku. Kogu oma reisi kestel ei
-lolnud me whtegi metatlist poliu-
té6masinat naéinud, raakimata
traktoreist yoi veoautadest.
_,,Tuleb revolutsioon!'* kuulutas
Luis, ,,asjad muutuvad!‘ Jajah,
kill nad muutuvad. Kas on Luis*i!
veel celmine revolutsioon mecies.
Kaskisin tal ante. kinni pidada.
Oli itksildane teetiikk, ei kuskil
asulat naha. Otsisin parajat m4rk-
lauda. Kannan piistolit ptiksivarvli
yahel ja ei tea isegi, kas ta pauku
teeb? Seilisest rilstast pole palju
kasi...
Luis ambas istme alt tithia élle-
oudeli ja viskas -selle miekiilge
mitida alla veerema. Tombasin
piistoli, liikkasin kaitsevinna pealt-
ja vajutasin paugu lahti:. | -
,oenor! hitiatas Luis.
Esimene lask téstis Gilepudeli
maast lahti. Teine lask tabas seda
otse keskele, kui see veel Ghus oli,
ja paiskas pruune klaasikilde igale
poole laiali. Paris hea lask — dis-
tants. oli umbes Kkakskiimmend
sammu. Ilmselt riist téGtas ja olf
histi sise lastud. Muidugi ei saa-

nud ma teda tellida, sest sihikud
olid kinnised, sOjavae omad. Siiski

on kasulik teada, kuhu relv. laseb,
eks ole? |
Naud fahtis fea, Riiy omakorda
sroovida. Aga ma ajasin vastu.
Mul on atnult veel kaksteist
lasku jargi — neid vib mujal tar-

7-4 sr yt. ot reo Lea -

véisime edasi sdita.

, va EESTLASE“ TALITUSES —

LRA AMATUED

i | maiiiietl

Time Iyvandi — Pargi

Kuldne tammeté

ettekanded noortele

L. Wahtras — Lilyakiags -

Ravimtaimed, 259 retsepti
' Enn Nou -— Vastavett

Anna Abmatova — Marie Under — Reekviem

H. Michelson ~ Skautlikul tect

 H, Michelson — Noorscotéd radadet —

“

H. Michelson — Eesti radadelt

Estonian Official Guide

Paul Laan ~ Méttelend — Pilte ‘a peegeldnst
. Herbert Salu — Uteopia jo futuroloogia |
Karin Saarsen — Lohengrini Iehkoming —

pitugna tkelinambreid

A. Kubja —
A. Kubja ~ Palukesed

426 Ik. + 68 Ik. fotesid

L. Lumiste — Ailandi aknai
L. Lumiste — Killad kidae

A. Vomm -~ Ristsouad I
A. Vomm — Ristednad II
A. Vornm — Ristsinad ral

A. Vom — Ristsénad TY

millestased

J, Pitka — Rajusdlmed -

T. Tamm ~~ Need teod siltidistavad Ir

A. Kabin — Vaim.ja muid

| po
RAAMATUID LASTELE:

.. Naidendid ja

Eduard Krants — Lumeliltlased (uulatuskogu) 3. " —.
Nona Laaman — Wils need sipelgad ==
(Iuuletuskogu)

K, immo. Tarta Untversity tn Estonia _

A. Kubja — Kaduned kodud — millestused
Malestus! Ecducanrelt :

_E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid —

Leho Lumiste — Alamuse Andres — biegranfi-
ling jutustus kirjanik Oskar Lutsest

Ants. Vomm — Ming hing (luuletuskogu)
K. Eerme — Surand laevad fa clavad
K. Eerme — Pevaia piievad ja bia ood n

S, Ekbaum — Ajatar (luwletuskegu} 3
- AasPand Roos — Jumalaga, Kars ja Ereorum

|. Urve Karuks —- Kodakonder Guuletuskogu)
RISTSONA NE, 936 LARENDUS : — aon

ARARBSRRBR B

SSES8ESS HF BBRS ERBSS

530

2.95

2.25
Hy am

1,50
i—
i
4 -
- 8.80
5
10—
§

S8ssseen

kalevipoes — Oppe- ja todraamat lastele
Opeta mind lugema I — (Oppe- ja téGraamat .
eelkooliealistele lastele varvitriikis)

| Opeta mind Iugema Ht —~ Oppe- ja tédraamat _
i eelkooliealistele lastele varvitriikis)

Eesti keele Harjutustik 1

F
1

vis minna. Peale selle, rely on na-
gunii minu ‘kes, ga sul seda tar-
vis ole.”

 Kuy jai sellise tutu peale vahe

Mossi, ef kas teda. meheks e1 pee-

tagi. Siis pidin talle kaks Jasku,

ohverdama.

Hea Kull siis, aga vaata ette et

Sa mosda ei lase — méarid meie
nime dra."
_Jéime veel tihe sllepuidel: tiih-
Jaks ja siis visat: see ka maekiil-
jest alla. Aga pudel kadus rohu sis-
se ara, ml et Kuy seda enam ei
ndinud. |

yoeiler — seal miekiiljel, valge
kivyi — kas nfete?

Oligi umbes sada sammu ecemal
valkjas kivirahn, nii umbes mehe-
pea suuruné. Kilv istus maha, hoi-
dis tuliriista kahe kdega ja ennie
—- tal Onnestuski teise lasuga kuuli
kividelt vingudes minema rikoshet-
tida. Siis olid kOik rahul ja me
Luis’ile me
plistolit proovida ef pakkunud.
Loppude-l6puks, tema oli -ainult

autosohyer ja mitte m6ni sala-

agent, éks ole? -

 Panin plistolile tagavara-magasi-

ni sisse, llikkasin fille inuli rauda
ja loin kaitsevinna peale. Kaks las-
ku jaid veel tagavaraks. Hea iil,
kui palju meil paugutamist ikea
ette niha oli? Kui kaheksa paugu-
ga asja ara ei aja, vaevalt Slis
enamaks aega jaab. .

kohe silma, teine. teiselpool oru-
serva,

katustega laiutasid médda orupoh-
Ja Ja maekilgi.
,,Hobedalinn Taxco,
iteatas Luis. _ |
SOltisime mbGda keerlevat maé-
giteed linna sisse, kanu ja seapor-
said eemale hirmutades. Uhe kaa-

res. vOlvidega ja korge kiivas pu-: °

naste Katusesakkidega: ehitusa ees
pidas Luis kinni.

»Hotel Posada de Mision, serio-
regi

Ronisime autost valja. Juba tuli

igast ilmakaarest meile kaubapel- |

kujaid timber.

 nobedat,,. senores? Tulge meie

arisse, meil on suur valik, siinsa-

mas umber nurga. Valitsuse poolt |

inspekteeritud, senores!*
Ei, parem tulge minu omasse,
senores. Prii joogid niikaua kui va-.

likut.teete, jAakiilmad Olled, rumm ~

coca-colaga, mida aga soovite!“

_,/Meie omas on igat sorti aahk- .
esemeid, koik odavate hindadega,
Ja. Joogid on ka prii, ja ilusad se- _

noritad on miilijannadeks!"*

Kiiv niigis mulle kitge.

Kas laheme vaatame? Mul on
nagunii tarvis Mary-Lou’le midagi
kaasa osta, ilma kingituseta ei fo-

hi ma kindlasti Mehhikost koju

minne.*
Nojah, mis siis ikka — ~ lasksingi

fend kaasa vedada, Kui just prii-

Vil PEATUKK: TAXCO

Pealelunal, fui meil alle koe
jhud heledeks kippusid minema,
soitsime limber kOrge mienurga

| ja olime jarsku tthe maalilise vii-

kelinna veeres. Kaks korgete so-

‘lidsete tornidega kirikut paistsid

jooke pakuti ja kaubamajas monus

| jahe oli. Mul oli ka tihteteist tar-

1¥is osta. Ja Luis tahtis autole wut

bensiini saada, vett kontrollida ie. :

kes teeb mida veel Giendada. -

_ (Fargneb)

a, kuna majakesed valgete
seintega ja pimaste tellisplaatidest _

senores oy

a er
on

= i = .
. Ir
La ee "ni
i aig . =_— eo
ie
7

wes pos oe poe ee wee, tee gee
eT ee feet a el 22 See ee

— a cL : ' c. — - ‘45 “al “ae =" = = ng ols. ats oe = < he ee veo. Ty ay are eee
FSO ap tT Seem reer neil ple ee RD ee oe ee be Clea a Gogg Tee Gee, ita et A ATR ok ah SPs oan
re nT ae rap Spleen tne, TEEN aR os Berl et PAS :
. . . 1 . .

Kes Toronta {J
neks Aifred Se

nmeerumuie hiuul

- gimas timbrust
laiali nagu wute

purjedesse to

-me.teda tottar

oTrgaruseerimnas

-timas ja kone
eestlaste ja ee:
. Kui nitid kin

nooruslikust e¢
semisinnust pi

40. aastaseks, Sam

- dap] bosiselt v1
et Alfred Sep

-kogemata

juurde hisatud.
ej valeta kui 3
Alfred Sepale s
lipdev 8. juulil.
| Virumaa

 juubilari ‘kone
on sealtkand: ag
« kasvas Paasvey

sinna ka po
Seltskondhk tea
jade ajamine c
misel Kaasa ¢
Sepa haikkas |

 beguisema pea

likes organisalil
lith ka Paasver

Pogenemistes
Sepa Koos pei

kus ta tegutsegg

likes eesti
 Sealt jatkus re
nadasse, kus
ex) UT, Toronte -
eu téitama
arendas (2. valig

. ehitusettevotte

gelenud suve
Kuid Alfred

_yord oluline 4

kanjaar kui §

ro: eesti asjade !
vad radlkida, ¢
oyiimatu ohtu

da, kuna {4.¥

jelati juures ve
eesti elu pulbi
ganisatsioone,

'Torontos on

vist yvoimatu.
suuremad. p
kabt siiskr To

“kus fa on olr

meheks ning -
jast Icujundac
ku Toone, nag

-. .tuameme, duu

maks saavut

| _ tamiskomitee
. ma vilmaste

Abistamisko
eestlaste Sul
— ,Kesti ‘Ke
Alfred Sepa

idesende ten

nes Abistam

yaid ka ehitu

Tavaliselt $
at dikski: inin
matu. See req
liseli Alfred
ba aastaid ¢
Eestlaste Su
na, esimeheks
seilele kohalaa™
oli sumnitud

tottu sellest

Sivepdevad Si

maval uy
kuna A. Sepa
Juubilar cif

~ liste ‘pilvede ;

sofeerimisest f
sest, Ta on p
mad peal ole
kes on saenudm

lad pohimorgm
_vaimu eesti,

Ta on J8bi |
kelle energla

katab ka tel
_ eestluse hu
jevevusele.

 Nendes a25

hed juba“a

lili kasvata

| supa oma ely