vagu.— ja-ta tallas aina? 1 SLIS algaski.- | oe TIGE KOER Polli lamas . ‘kuudi ees. ja oli tige, ; Ta: sirutas kapad eite,. asetas pea nendele, motiskles ja laks aina tige> damaks Gieti, nifkaua Kui ta iganes Thaletas oma. eluacga ja seda oli: Jue” ba Gige mitu suve a talve, ta ikka istus sama ‘kuudi tes ja oli sidame pohjani tige. Tat oli péhjust tigedu-- seks, see oli kasvanud ja kasvanud, _ ja Wpuks Seldigi: |Ole ettevaatlik, ‘see on-hirmus tige keer!" Ja siis oli- . gi toodud temale see kuut, kaela pandi tugev kett ja sellest padevast alates ej padsenud ta enam kauge- snale, kui vastik, kélisev kett wlatas. | — Kui tal oli kiilm, vis fa kuudis peh- | _ mes pesas sooja leida, kui oli palay, | ‘vais kuudi yarjust vilu saada, Soogi ja joogi parast.tal ei tarvitsenud nu. _ riseda, aga see kohutav alandus — ‘Kett ‘kaelas, kuudt kiiljes kinni. Ja mii oligi, ta kohe tundis kuidas ta. aastast aastasse tigedamaks muutus. Ka see oli t6si, Au ta ei oleks selle ‘ketiga kinni, siis toepsolest hirmsa. . | | keks ja raputas uskumatult pead, tGesti kett ei kélisenud enam, ‘vaid vihaga ta murraks koiki, kes iial tee. le ette juhtuksid. Juba kattemak. .suks murraks; sest miks peaks te- ma olema-vang. Tema kes oli alul . .s0bralik ja rahvarmastaja Poli, Ja -dildse, kas keegi Kiisis, vo uuris ja- rele, miks j Ja kelle siti parast ta tige- dks Tks ., - Muidugi, keegi ej kiisinud, keg! ei. parinud, keegi et andnud temale tild. se digustki, muud kui loddi kett kae- la ja Kuuti. Suvel Kulus roht- tema _ ‘kettiraja ulatuses mustaks, poriseks _maaks. Talvel oli lume sees siigav a rada. Sama tada, suyel kuumuses, talvel > ‘Karedas pakases, 2! Fah, kuidas bai temast Mtge koer? Ta maletas veel kdike vagagi hasti, Ta miletas veel vagagi histi aega, tillal ta oli vaike Kutsikas, Véike “pehme armas heatahtlik. kutsikas.. Ta satius siia majja ja ta ei teadnud rohkem soovidagi. Alul kill niuksus Ja nuttis, lihtsalt suurest igatsusest _e@Ma. ja teiste kutsikate jdrele, kes - yeel pesasse jaid, aga varsti ta har- jus ja ei mGelnudki teistest, Stis ta hasvas ja teda lasti Gue‘ja seal see Nit kui teda ue lasti, tuhid Jap: | sed, kust nad kill tuiid, aga neid tuli- : aina rohkem ja rohkem. Igatiks ‘tah- tis teda stille yoita, paitada ja kallis- . tada. Nil see juhtus, nad tilitsesid _omavahel tema pirast, tirisid teda itksteise kaest, sakutasid kOrvust, ti. |: Fisid jalust ja sabast, ta niuksus va- lu ja hada parast mis, temale juhtus, Sus ‘ithel pacval meenus talle: ,Mul on hambad, ‘vaiksed teravad ham- bad..." Gellest. paevast alates kalit- Ses Poll end hammastega. Aga pais- tis, ast ei lainud sugugi paremaks . +. vaid podrdus hoopis halvemaks. ‘ui. ta oma hambad appl vGttis, lé6di te- da jalaga. Polli miiletas, siis ta kar- gas hammastega lo0ja sdarde. Aga ka see ei toonud paremust, siis loddi ’ teda kepiga ja loobiti Kividega. Kas téesti vdikeste] lastel.jatkus nii pal- ju halastamatust tema ‘vaikese Koe- rakese peale: Nii algaski suur viha- ° vaen tema ja inimese vahel. Oli ju ginukene viis,.kuidas ta seda valjen- dada sai, see: oli ie kat /Miks te peate sellist kurja koe- litsi-kass je — Kiitsi-kass_ ‘Witsi-kass ja Kilts! doass, _ tus on tele vile tas? | ag E srg jal. : * ) BENNO Ta, oe kisisi¢. slis naabrid ja to : tasid 6lgu. fh | miks . ., kordas peremees, Selleparast peame, et ta: annab ko- he marku, kui keegi ebaaus inmmene lghedal on. Alul ta oli ka hoopis hea .. Ja armas vaike kutsikas.” Aga nuiid ta:‘murraks koik lapsed ja pureks kdikide. dari: kui - lahti - saaks, ‘Kas te el karda teda., ‘Polli kuulis seda. Ta métles: .,Jah,. muidugi ma teengi nil, murran kGik kes teel ette juhtuvad. jial ei- tuleks ma siia poolegi. Oleksin. .vaba ja onnelik.” * ha tial; mitte Uhel pdeval Poll. nagi, varas s hiilis maja juures ja pilidis kangutada - keldri akent. Polli haukus, kargles ja ‘- lérises nii, et itimbrus Kajas, aga pe- a rerahvast ei olnud kodus ja keegi ei kuulnud teda. Siis, kett andis jarele, rihm kaelaiimber lédvenes ja ta oli. vaba.. | Polli ehmatas alul, ta seisatas het. ‘mahirmus . . vedeles. inaas. Olengi. vaba, tukastas Polli ajus ja hirmsa lérinaga sSdstis ta varga kallale, oma téotatud viha vilja Kallama, ‘See oli hirmus -voit- __ | jus. ‘Polli valas kéik oma sapi just = + geile varga kaela, Varas voitles sur- | | . Kui ta lépuks raskes- | ti haavatult ja ldhkiste Tiietega vei =nTF muukimise-tosriistad maha. Pollile aga meenus soov olla. vaba, igavesti vaba ja ta kihutas nunméde, niitude ja metsa poole, Kui ta kiil- falt oli juba jooksnud, istus ta pul kama. Ta tundis, tal oli suur nalg ja janu, Ta téusis, -jooksis jille ja otsis asjatult kehta, les, siis ta teadis mida'teha. Ta jook- is Kiiresti sinna poole kus off. ta kodu, istus kuudi ette — just sinna- samasse, kus oli igal pacval istunud. Sealt leidis ta vett ja toitu. ~ Pealegi, ‘mida ta varem -¢i olnud. | méreganud, tal off pakju had sépru. _Varblased tulid, sadistasid ‘ta lahe- - dal ja lSbusate kiilalistena vitsid. pi. durooga, tema, ‘kui lahke peremehe, toidukansist. Liblikad lendasid kuu- _di timber kasvavatel lilledel, mesila- sed ja sitikad sumisesid ménusait. ‘Ah kui hea oli kuudis ja seHe tomb ruses olla. Ja kGik:mis dues iuhtus, oli kui peopeal néha. Naabri lapsed olid ammu suureks -kasvanud ja te- da hoopis rahule jatnud. esmakordselt Gnnelik ja enda eluga | rahutolev. koer, -Pererahvas tuli Koju, Poili iooksis. neile roomsalt ‘kalhvides vastu ja - peremees iitles: Kas sa naed, ta on lahti paasenud ja istub ikka oma kuud} ees, et olegi ara jooksnud.” Pe- renaine lisas: .,, Vaata, ta ei olegi Kuri koer. Naed sa,-ta on varga meie ko- du juurest minema ajanud.” Nad si- litasid teda ja iitlesid: ,,Niiiid Polli ci . pané me kunagi enam sulle ketti. Kaela, 83a void olla toas ja Gues, kus aga tahad, sest me teame, sa ei ole iildse tige ega paha koer, Ainult hal- . badele lastele ja varastele oled-sa te 3 ‘sansi ajal. Narrist Gonelast, kes elas ge Jas see on ka oige mi.” a A KIMBERG KOTKAS - HAND POHIL. Aust vett lakkuda saaks, aga ei leidnud ainustki oja, ega ka toitu. Poll istus ‘jalle ja mot. Polli olf ~ lased maa val 7 huilumeelne mdoda Messina tana-. hoolega. Kkoigi _ ja naitavad ennast lastele. hiippavad nii r6Gmsalt aias. Lihavot- - ted tulevad varsti ja koik lapsed oo- ilina ‘Kevad on: aep kui kéik lilled Git-- ue. ssevad ja. kasvavad’ ilusti ja linnud 5 Mulle meeidib | laulavad roomsalt. kevad selle parast et ‘kdik puud on - ilusid rohelised ja suured. Kevadel loomad tulevad metsa elamast valia Oravad - tavad kangesti seda. paeva. ok ~ MINU UMAVOTTE » POHAD Pihade 3 “talpieval | ma virvisin mune ema ja|Gega,. Me kasutasime sibula koori ja tangusid ja natukene rohelisi lehti vahele. Siis me sidusi- me munad nodriga ride sisse kinni ja panime vette keema. Munad tulid ilusad pruuni| ja kollase-kirjud, mie re rohelise 14 valge laiguga. Hiljem. sditsime 18a . ja emaga St: Cathari- ne'sse vanaema ja vanaisa Kiilasta- ma. Seal mu ode ja ina mangisime yskateboardiga” ja soitsime autoga. Yanaemal oli hea pardipraad' pitha- desiigiks valmistatud. Varsti tulime koju‘ja ma laksin magama oma ¥OO- disse. : | UL PINT ES. Tiienduskoo] — Toronte - THs ‘siititu oli ainult ‘Korgeid véimukandjaid oma naljadega ja rumadlustega ld- i néudsid olud neilt tihti . suurt julgust ja Kiiret taipu, sest)¢t - bustada, metsikute oludé téttu voisid ka pa- remad naljad ja stiuremad. rumalu- ‘sed osutuda ohtlikkudeks. Sellepi- — ‘rast; deldi; jKes tahab olla hea ja | peal varemalt olema Oige - narr,, tark" | saabus alles keskajal. KGigis Vilrsti- - kodades ja kardinalide 4 juures leidus - . lis narre. Kuna narriseisus oli puha ja puutumaty, siis kasutasid seda vahel dra tihtsad isikudl endi mas- | Mainida vib ‘Sitsiilia kuningas 9Manfredi’ ihuarst. Johan. keerimiseks. nest. Ta tegi end narriks, kui prants- lutasid, _ jooksis kui ‘vaid ja kutsus kéiki prantslasi tap ma. elle tulemuseks oli avaljk ‘miss. a ST . Palju narre tekkis Itaalias renes. Fenora hoovkonnas jutustakse jirg- mist. Kord vedas ta markiis Nici- - Jaoumiga kihla suure summa peale, et arstide seisus olevat kdige aru rikkam. Jargmisel piihapdeval istys - ‘Gonela suures. hambavalus kirila- ukse juures. igaiiks andis atmasta- tud kojanarrile head -név, kuidas hambayalust Jahti saada, nende hyl. gas ka markiis ise. Narr markis aga nouandjate nimed ilies. Jargmisel paeval ilmus tater. — vena hoovkonda ja ulatas markiile kirjutustahvli. ‘Kui see nagi oma nj. me 300 , arsti“. eesotsas, naeris ta ja . _ tmaksis narrile kihlveosumma Valja, Vaimukad olid Prantsusmaa_ are rid. Kord Tausus : kuningas Karl Liht. ; =. sameelne oma kojanarrile: »Jean, _ sul on nii suur mdju; et sind Deetak- ge /kuningaks ja mind siny natriks,.” _ Narr ol pahane .,,Kuidas",-kiisis ky. | ningas, wkas habened sa olla Prant- susmaa kuningas?* — Seda just toitte", vastas Jean, ,kuid Sarnase narri pirast tunneksin Heid! habj!" kangesti « ootan’ seda pacva ka. Ma Joodan et ma saan suure. sokolaad: . Janese, Ma jatan moned Munad |jha. vGtte jankule! Ma loodan, et su on head lthayotte .pithad! LISA VAHI | Toronto ES, Taienduskeg] | po | . Kuigi narri nimetust keegi Kanda. § ei taha, peab siiski titlema, et omal. { ajal on narrid ajaloos suurt osa manginud: Olid ajad, kus keisreil ja’ -kuningail ofid omad palgalised koja F . yarrid ning isegi teised-‘korged' vol. @ mukandjad ei suutnud narrideta li-. § : . bi saada, rere : Peab iitlema, kuigi nary - elubutse _e a, sest nende tilesandeks | § Juba. vanad. roomlased ja Kreekla- 5 sed pidasid headest narridest lugu, # ‘kuid narriseisuse kuldne ditseaeg E APKEVAL, | 8 _ APRIL - _ - THURSDAY, ABRIL aT GESIN HUVITAVAT RAAMATUT tambas: koera’ vee ‘alla. Ta jai sina | 7 ; “Lugesin huvitavat raamatut, mille: nimi oli Lad. of Sunnybank". Jutt. oli koerast, kelle nimi on Lad. See juhtus Sunnybangi talus selle sa. andi algul. Seal olid ka teised koe: ! - gad, Kelle nimed on Wolf, Bruce, -. Bobbie, Lady. ja ‘kass Tippy. - Uhel suvel oli maal poud, Ladi pe.” - pemees ja. perenaine laksid puhkuse- | ie, Kiilast oli Ibi jooksnud tiks vai- ‘ke, verine ‘koer ning koik arvasid, et - tal oli. marutdbi, Oli vaga:palav ja Be lamas Klaveri all, ‘Kus: of jahe- - “Kora Ke , majapidafa st lamba- _ praadi, andis ta palakese Ladile, kel- | lel suu jai jarsku lahti ega saanudki seda enam kinni. Majaprdaja hehs-. ‘tas lcomaarstile. - Leomaarst vaatas ja titles, et Ladil on marutdbi. Kui perenaine ja peremees jOudsid taga- si killa, kuulsid nad, et Ladi! on ma- rutébi. Nad mittasid koju.. Perenaine hakkas Ladi suus urgtsema, kuigi arst holatas, et mitte teda: puuduta- ’ da. Perenaine kaskis pereméest vasa- | _ ku I6ualuu vahelt Kondi valja.kisku- da. Peremees tombaski’ Ladi suust | lambakondi. See oligt pdhjus, miks: Lad ei saanud suud sulgeda. Niimoo. di paises. Lad veel viimasel minutil mahalaskmisest. Uhel pievat téi Lad koju pesuka- rupojakese, kes oli vaga tilluke. See | sai nimeks Ramses. Kord,' kur Padi peremes liks jarve aarde Ramsesiga _ kalastama, ‘hiippas Ramsesi kallale iiks metsik koer. Ramses pant omnia kipad timber kurja Koera Kaela ja mitmeks minutiks, ‘sest ‘pesukars , véib olla kaua vee all. Lopuks tuli _Ramsese pea vee alt valja, Selle kur-. ja koera peremees piitidis tappa La- | di ja Ramsest Shtul, kui nad Siksid ; ujuma, Ta viskas. neile imiireitatud Onneks- hakkas Ramses enne: - ! sGGmist liha pes¢ma ja lasi liha vet- .. jij te Rukkuda, sest selle! olid peal klaa-. @ 4, sitiikid..Mees 1Gi nuiaga pesukarule | -pahe ja ‘Lad hiippas mehele kallale. : ‘Ramses pani kApad timber Ladi kae- liha.: i la ning sosistas talle kérva ja Lad ' viis Ramsesi fagasi metsa. - Kord tulitallu killa iiks “poiss \Y oma isa ja emaga. Poiss ia Lad ]ak- | a. sid-puukuuri juurde mingima, Kor- -/ raga varises Jiivasein poisile peale ja mattis ta sinna alla, Lad liks abi kutsuma. K6ige lihemal oli: mees, ff kellele Lad ei meeldinud ja see ini- mene loi teda jalaga. Lopuks kaevas. . ; i 7 fl re Lad ise poisi Liiva alt vilja, kuid siis — N firs -varises Liiy Ladile endale peale. Kut mehed tulid-puid votma, lerdsid nad ‘ y uimase poisi. Poiss niitas liivakuh-.fff ja -peale, Mehed hakkasid kaevama "fF; ja leidsid Ladi, Lad oli elus. Kui see poiss koju sditis oli Lad kurb. © Jargmisel suvel, kui Lad pereme- ‘hega raudteejaamas oli, kohtas ta ,} _ Seda poissi ja oli réémus. 5 ti Sce raamat oli poney ja huvitay. aa Mulle meeldis see Juti, Sest aulle ‘ | meeldivad Toomad, ANNE PEDEL | Toronto ES, Taienduskoot - tI asa CONN pegging BANA aGNENRSoHOHcH @LONoADUdUg HOW Bll peng bana WETWEHO ___- Pressld nuppu, kohe tuleb torust firmar muné, >. Bintsel lindil keerlemas ja juba varvituma °° templid miunal peale léGnud mustreld igatsugu’, , alnult. minutit nil kaks on véinud terve lnugu!. . _ Kanad kurvad, jankudel on kérvad murest norus. lila saab. meist?", nti kiisivad nad hadaldevas Jorus. __ Aga oota, cota veldl, midagl. on vate! Masinaga mis on juhtund, see on paris hale. | Kusktl jiihiihendust vist; fimber suiteuvine, fga muna masinast on neljakandiline! | _ Lint on védru vilja visand, palsand virvid: fh : a aad "-héva hooga tempel munal praod slese ee . - Hilire kath ja vilkumas on hiidaohutuled, _Rrvitusest prof. Kukel sieges sqhasuled. woellist prahtl lastele eb. vol plihiks vilat ‘Kanad, Jinkud, tulge ruitu abiks meile stini” Ja aif Juhtus, et on munel fille rodmead kanad, oekusega varvimes on Jankud noored, vanadi, . Kevadpiiha hommikul, koks! kut sa lodd, imetleda void sis. hastl nenele kasttood! © pare noerogpnan Ne BNE ORE Eo . -UUS MASIN © - Jinkumaale, nagu kdikjal, saabund moodsad ajed = po kOtk saab tehtud Mmasinaga, mida aga. vajad. fo. Jiinkud, kanad Hma tédta, noue nelle kasin: 2 ¢ . ". pyofessor Kukel lelutatud munomisemasin! al. a} . . . . 1 . . . . 7 r . . : . . : 1 . ; . - . ) 1 - . 1 . 7 : ." ; oe of . ' ve - . “=. . ' ; . . . . ” = . . . . . . . . . . . . ; . _ . .. . ; . . : . . . . 7 . . . . . . . ; 3 "sy notenerercenurumenemumaucnerenemnenscronserarntentmee nies an Hates oaHore SHENTON , . . . , . . . . . . ‘ : —in FF 4 oa, = 1... — Peo SE eee, =. La =" = . r . ' . f aT] — ars ‘IE =. ot . . - , 3 ; — . ; = . . - . - . _ se oe r o 7 PL et . . . rl Fr. 7. 7 7 i L hee rs 7" : . a, * " r ¥ - . wi = aot Lb bh. a4 —_—- -_ 4) bar oo a . f _ hy. rT . ; ah r 1 i ' q bs on . L 1+ . " FJ 1 _— a ‘en ky "Td Fug . i Pe * poy =m L I a . . ey I ra + were r “4 7 = aur - J . tse or a ar na. ae Po | 5 - . 1 . , : a- . 7 - Peachy, f : : ee ¥, . e™= - - as os 1 = ey os: . a he! ws ae - a : - - - i —.- ee oF : . . " =. = = = =~ a . . Fr 1 HELLE REIKMAN ui "PB ed oe PP mE I gt PrFeaee NAGU MOZART. Kevad saabus. arglikult hiilides, Astus ikka kaks sammu édasl, sis sammu: tagasi. paistet, siis uuesti kiilma ja tikavat kirdetuult. Sel Kevadisei koolivahe- ajal-nurusin kodustelt sditu suvilas- se. Kellelgi, peale minu, ei olmud eri- list vaimustust sdiduks. PGhjendasin oma scove, et sinna tuleb vaatama. minna, kas hiired ei ole vast paha teinud vi on tuul ‘katuse dra: vimud voi koguni-vargad sees kdinud, Ma ej saanud aga teistele seletada,. et ‘mul oli eriline sisemine kutse kord jalle maal. ofla, jee darde minna, pa- jutibusid silitada ja avarus) nautida. tihel hommikul, kui Munatuul val- : jas mithises, olin eriti aktivne Kodu- seid toimetusi tegemas, Tolmupith- kimine oli mul lébuasi ja sddginéud ‘jaksid nagu-iseenesest puhtaks, Siis tegin pai nao ja. anusin vanacmalt, et tana on mi tore ilm maalesdél- duks ... Muidugt éi omar memme paile tiidrukule ¢ Gelda. ning varsti istuski ta roolitaha ja mina, lauluviis suus, ta.korvale. | Hommikul, ‘kui mina virk. toime- ‘taja olin, istus memme minu| kirjue tusiaua taga ja kprputas va Hiljale kirja, miilé mina lubasin. pos- titada.. Suures sdiduiuhinas unusta- sin: lubaduse ja katt palicu 'tasku pistes, krabises sealt vastu vanaema kimi. Tunnistasin memmele mis Juke . tus. »KEVAD TEILE" 1938, a, 7 Oli ilusat paikese. - nuesti unupeaks ej muutuks, hoidsin ntiid kirju tugevasti nappude va- atl = “7 Py | aadress : c/o Mella Leivat, Pole. viga, Kall maal postitad” ‘leppis vanaema. Et ma. oma kevadvaimustuses bel ning kavatsesin . sisse astuda monda teedarsesse postiasutusse. _ Linas nagu ei madrkagi looduse -. edusamme kevadel. Kuigi ei olnud veel suurt rohelust, clid kdikjat téo-. tavad pungad, rohuudemed ja taeva-. lactuses idGritavaid linde. Mul. oli palju naha ja tahele panna. Joudsime suurele kaarsillale, mille alt, iile kivide, jégi vahutades edasi tormas, See oli mille uudne pilt.” wVanaema, peatume siin vaheke- seks, nii tore oléks veidi vaadelda - seda karedaloomulist veekogu!” Memm tditiski mu soovi. Valjusi- | me autosi, najatasime silla kasipuu- le ja vaatlesime sénatult tdusvaid, ruttavaid, karsituid jdelaineid, Soe. ja niiske tuul paiskus -jéevoolust:mu korva nagu mupsikat, . - Joulisi too- : Korraga, kuulsin memme hiitidu: slit lendas?* .- - | UNatasin. Mis paber?" .. See oli yanaema kiri mille lubasin postita- 7 allis valge paber da. Ma ej leidnud silmapilgul vaban- _ dussOnu, vaatasin vaid andekspalu- : vali vanaemale. otsa. - $a oled nagu Mozart", lausus memm ja kutsus mind taas autosse, “Lehekiily Mele Noored ilmub Kanada Eesti Opetajate Uhingu. liritusena, Toimetajad: ‘Hella Leivat ja Helle Reikman. Teimetuse. / ~. “z \16 Cortland: Ave., Toronto, : o4 Ont. MAR 178 NY poe : en = “Labi ‘Hdelaulu. MIS ON | | Mis on tuulel tina visa, et ta nutab akna taga, ~ . shaledastl joru ajab, | / kas ta ‘miingukansiast vajab..? Ei ta mingusSpre taha, dues end el anna niha, = nurgal kannelt kolistab, vilephili. villstab. | Vlicsel lastel palet paiteb, °° - arvab, sopruseks Sest alta, | VA KIMBERGKOTKAS »Mina muusik...“, kogelesin. Mitte lihtne muusik, yaid heliloo- ja Wolfgang Mozart, kes: elas umbes _ | 200 aastat tagasi“,. jutustas vanaema. nla isa, kes samuti oli helilooja, saa-.- tis kord oma sinuvanuse poja, Wolf- gangl, nootidega teatri direktori juurde. Poiss. jai aga joesillale unis- tama. leitud. Poiss ei julgenud isale seflest kéneldagi. Yottis noodipaberi ja|kir- . ‘jutas ise the menueti ning viis selle, ima isa teadmata, teatrisse. Hiljem kuulis isa seda muusikat, imestas Talle vaieldi vastu, et selle saatsite ju ise, oma -pojaga, teatrisse. Alles juhius, ning tast sai surematu nime- ga helilooja” ) »Mul on kiitl jéckohin korvus, aga . Taina muusikat siiski kirjutada ef os- ka, ‘Kuigi lasin su Kinja tuulde", lau- 7 FE tad) Hil ‘ale kirjutad hitid s sina huvi tava ja pika eestikeeise kirja. seletu- sega, mis juhtus selle kivjaga, mille. | woina hommikul kirjutasin.’ - Noustusin, « kuid tingisin -siiski: Kirja ja postitan kone.” HELLA LEIVAT. 7 wi Fuul rebis tal : noodipaberi : kdest ja j6evooludest neid enam e¢i selle itu kuid ei yStnud t65d omaks. - . slis tunnistas noor Wolfgang, mis —__— ” _ennem naudime maadhku, -jaluta- ; me ja jiigume siin veidi. Kui-linna tagasi. sdidame; kirjutan: pika, pika . Pa a a A Bf RT a] ok a re a ee Pe AR bp Pic sore: eek ar a BePcida eT Oe ae ee et ene Sane es Mele Elu" nr. 14 (1678) 1982 | sae q Kéesolevage teatame, ef - TALLINN F] ‘Miss Ta valim | . Toronto Eesti Majas 17, juunil sa, ( | sooviavaldus | esitada hiljemalt 1. juu siooniks palume helistada Kadi ‘Kalju: 4 tel, 447-2610, i ‘Tallinna Festivali . - juhatus ‘rallinna Festival toimub ka tina. vu kevadsuvel. Korraldajaks on sa-. kes festivali - - korraldas méddunud aastal ja kelle — fuumiku moodustavad — skauttiksus ma noorte riihmitus, Lembitu Maleva vanemskaudid — nuiamehed. Korraldava . toimkonna’ ametid on jactatud jargnevalt:. esi- mees — Peeter Vilde; Jaak: Jarve, kavastaja — Harry Murk, laekur. — Martin Pede,. abi- laekurid — Kennet Valvurtja Henry Raid, sekretar -- Richard Laanvere, /Miss Tallinna': valimise korralda.. ‘jad — Kadi Kaljuste, Piret Komi ja Martin Toonies, raldajad — Hija Iukkum ja Vitma | Talpak, baar — Erik Luksepp, pas-. foitlustamise kor. sid — Robert Kivi, eetrektaam kana-* da ajalehtedes — dekoratsioonid — Martin Vahtra, vdistlused — Paul Kako ja . Indrek Kanne. kavandaja © Kadi Kaljuste,... _kutsed, kirjad ja sponsorid — Rita -Paju, Lo a] : Toimkonna koosolekul 1. “mirtsil n | Petri kirik noorteruumis teatas , , ‘eelmise festivali laekur Peeter Apur, . y 7 TUTARLAPSED! _Leerik - valmistab ieile mee LEENA’ - 1926 Queen Si. E;, tel 699- 9763 | Teisip. — laup. | 4 > Kileidiriie ja LOIG ” MYR-Pai - Decorati * SISE. JA VALISVARVIMINI RIPPUVAD LAED J KORRALIK TOO —— TA ‘Helistada HANS MYRSI 6016 YONGE ST. JOHN E. s0¢ Chartered A “Suite 600, 55 University Ave. + | | : Tel, Bhi SOOJAVE ke Uued {a parandamine * OLI {a ke Kasutage riiklikku toetust: ¥* We MéGdukad hinnad, oekusiege 16 » ROLAND KULLI ” VARRAKU DOKTOR AMBRI LOOD = Ke . tostjutte — ilmunud. | VARE 1982.. Pikem jutt seeneh | uut ja huvitavat — valmimiss TUS VARRAK, RR 4 Warkw (705) 924-2549 - Roémsaid | PERCY WAT IN a . . "ye LILLED KI -%& EMADEPA * =LEERIPA! We PIDUPAE' Tel. (416) 463-1125 _ ARI AVATUD: Esmaspaey, ! 8,006.00. Neljapiiev, reede 8.