| line naaber

‘UNIS Ttimus artikket ras.
lest Toronitos,

‘allace on puhkepalgal-

daam,. kes elab oma po-

o ddrelinndas oma vaike-
1 vanaduspaevade uhku-

sti korras hoitud maja
uru. Naabriteks on: In

evad sisserannanud pe- °
jimasell aastail_on Edith

miuvalt naabritele tahele-
Bud selle, et nende lapsed

Be ci pea lugu tema mu
est, vaid kastitavad mu-

Ba ja sellega- irikuvad tes
© ftulemus),

tekkinud pahandus

el. ja Indiast pirit olev
pédrdus Kanada Inim-
misjon pole, kust saadet:
llusametnik-pr, Chopra.
miulas ara naabri pr. da-

mstuse ja selle jarele soo-
a‘ pr. .Wallace seletust

Bohta. Pr. Wallace soovi-
ida oma advokaadi poo-
‘saamiseks,
imetay ametnik ¢1 tel

remel pddrdus ta polit-

st valfa saadeti eriosa-
ikud, konstaablid Char-
ja-Ralph Andreacci,

killastasid pr. Jasuma-

a ja.alles seile jarele

d pr. Wallace poole, kes -
eilest Raavununa ja Suu —

na naabri poole hoidmi-.

etmeheq e1 saanud rae

stuseid pr. Wallace’ilt,
Tust

juurdlusametnikud, e1
eemist on rassivihkamb
flega pr. Wallace poolt,
tegu: tavalise naabrite
a. Teisele  arvamisele
ud. Inimdigste komis-

id ja nendej aktides on

‘tvilise rassi vihkaja.

aL |

nj reporteri aryates
pinuit selles, et Uks pool

ine pruun ja nad ej saa

hoiab ennast heas vor-

se jooksmisega, kuna -
astab oma moisas Tat-

Hendi valimisega on ka
e:duskoja ning kuberne-
alimised, Pracgu on de-

Indglema kojas absoluut-:-
resident R. Nixoni ta-
ptfu.. Uldine  arvamine -

<ord muutub eéloleva-
a tublistt. vabartiklaste
see demokraatide tile
5] allab- tublisti paaste

Bikuvaid aktsiaid éelole-
el, Kuler praegu OSa-

arvatakse R. Reaganil

Ulekaal valiyjameéste —.

m on ka seid, kes ar-
pevad valimised -kuju-
Savagibcks, |

AIK

b anda vabaks vai mit:

id mindud samm kau-

line liberaalide ettepa- 7

inistril, kelle pidevus-

kuuluvad, void | uksin- ;

tnissugused dokumen:

ks ja missugused mit- -

nult minister vastutay.

haselt on aga see vas- |
id kohtule ~— muuda-

= oppositsioon praegu-
kibedalt voitles.
tdi nditena ette infor-
e, kus ‘séjaminister
. agme'ilt kusiti doku-
S andmist, mis kasita-
‘lennukeld. Need len-
d-Uhendriikidest. Mil-
neTie vob noude otse-
isata, kuna see. Infor-
‘ab ‘SOfalisi ‘saladusi.
on see: Dhendriikide
i! informatsioon ning
ndmine voib rkkuda
ka suhteid,
ivad nouda vabaks In-

ende eneste kohta. Se

witdki. tehtud teatud
iguste seaduse alusel,

3 ‘avardab informatst- 7

gusi seiles mottes, et

Bus‘edasi kaevata koh-

kohus leiab, et see in-

eb anda vabaks, siis .

on kehtivuse kavita-

st «6iuivustades titles
us ‘kriipsuiab alla 1#-

|. Valitsust ning on élg-

atstoonide kui eraist-

htlasi. aga kaltseb ta -

i’ Nit naiteks . kul
wil néha informatsi-
a, mis ametiiihing te-

itsusele ‘on andnud, _.

ne pidrduma ameti-

loa saamiseks selle
avalikuks tegemiseks,

informatsiooni ga,
oonid valitsusele on

a4 aha soovivad kol-
., est ka siin tuleb
iitust ja-mitte vasta-
kes seadust voib tét -:

iga kitsarinnaliselt,

fe Elu nr, 82 (1600) 1980 7

mida aga” |

tolmetama veel-
ku kohalikust politsei-.
es samutt ku! eelmised -

tus on kulm korda kainud kohapeal,

kunstimik “ees
-skautide onnetaalrid wimasel 25 aas-

~tud. Sk autlikkdde

Mele Elu" ne. 42 (1600) 1980 |

sane i “DOTALLINN. Rig

Bopacorsk = L)

° Harku |

@ . 2
a
2 Vasalemm :

Art Egglenton:

ee Lee

‘NELIAPAEVAL, | 16. 6. OX TOOBRIL ~ THURSDAY, OCTOBER 16

Pe ee ee i i 1 =n

“MA TAHAN LINNAPEANA TEENIDA.
TORONTO RAHVAST”

“Eelolevatel Toronto tinnavalimistel on praegusele linnapeale,

_~ juhataja (City Budget Chief) Art Egglenton. Oma seisukohtade sel-
gitamiseks Toronto etnilisele thiskonnale ta andis jutuajamise et-

esti kaart rt vdngileagritegs imustad tai)

-REISUUHT OKUPEERITUD ST
— VANGILAAGRITESSE

Need kes teevad turisinireise okupeeritud Festisse votks v vaa-
tamisvadrsustele lisada ka sealsed vangilaagrid. Juhtnédre annab
endise poliitvangi Avraham Shifrini poolt lisraelis koostatud ja

ligi kiimnesse' keelde télgitud erakotdne reisijuht N. Liidu vangi-.

laagritesse. Vaevalt aga Inturisti sid oma KGB poolt kinnitatud
vitisturistidele miaratnd tuuri laiendab - — mii et seda tuleb teha

omal kael,

Autor: cabandab, et ta teadmised.
eesti osas- un puudulikud. Ta on

lvadiik alnult ‘fiest |laagrist kahest
vamvlast
aishase.

 Pealimnas Tatlinnas asub uks laa-
ger Hariliku (lddya):korraga umbes
iuhands vangiga Tisleri tanaval 3) ja
32, Laagrijuht on major Kitajev. Laa-
rer on mdeldud krimtnaalkurjateg-

qatele, Ikuicd seal hoitakse ka inimdi- -

auslasi Hib vest] kui teisiest rahvus-

iwst. ¥ angid [bdtay ad. loostushognete

cMitamisega,

Tallinnas on kaks vanglat. - Oks

ieist On uUurimisvangla umbes 1000

yangiga, See asub Suur-Palarei-tana-
yal ja sinna saab trammidega or. 1
ia number 2, Vanglas assitavad va-.
nid “kriminaal kurjategijaid ‘Poltit-

vatigide vast. |

Teine vangla on funtid KGBwang.-

la Pagaritipaval ‘number 2. Seal hoi-

- takse alnult politvange ja vange on
. seal kokk cu, umbes 500—60)0. Vangla

on endine borsimaja
Tartus astib vangilaager, mis tege:

"8 ar mh . | ; , 2
inb. sojavacliste hoonete ehitamise-

ih

ja Uhest pstihhiaairilisest
~ vaimuhaigla, kus! leiduo poliitvange.

| K

gi. Sin valjiseb karm kord. Laagri-

ruhiks on maaratud major Kapustin.
Laagris on 800—900 vangi.
Viljandi ligidal Jamejalas - asub

Teatud andmete jargi olevat- Eesti

endine president Pats siin vaimu-

haiglas oinud.

Tallinnast luna pool Vasalemmas
‘asub kaks vangilaagrit. Hariirku kor-
raga laager umbes 1500 vangiga Ja
karmi korraga laager umbes (00 0

Vangiga.

Tallinnast umbes 30 kilomeetrit:
ida suunas asub naisvangide laager |

umbes 300—400 vangiga.

_ Talinnast pisut laane poole Paldis. 3
kis asub no. havituslaager, kus vary

gid tédtavad tuumajéuallveelaevade
puhastamisega. Puhastustoo on. elu-
kardetay radioaktilvse kiirguse tot
th, te

Tartu likoolis téStab Jiri Saar-
ma uute arstirohtude valmistamise-

-ga, mida hiljem mentaalpatsientide-
Je antakse, Shifrini jargi on eesmar-
giks tervetest inimdiguste eest vditle- |

jaist teha vaimuhaigeid isikuid,

~ WILLAMANGUDE KAVA KOOSTATUD

Kolmapaeval, )
Killamangude otsustava kogu koos-

lek, kus juhatus andis tlevaate teh-
—tud eeltéddest, Koosolekul viibis 17

hidlediguslikku esindajat. Puudusid

Harju-, Tartu: ja Petserlmaa esinda- —
jad, Lithikese dlevaate juhatuse eel-

fGddest ja kavade valjatédtamisest

andis koosoleku avamisel esimees Jo-.
hannes Vihma. Koosoleky juhatajaks’
valiti Anne Lits Tull, kes on ultlasi .

Killamangude programm juhiks LEN
kava koostajaks.

Killamineud toimuvad 8. auigustit |
_-198t Moonstone suusamagedel. Et te-
‘majandusiiku —
+ -iiriluse’ga, sits. sélmitakse vastav ‘le-
| ping Moonstone’) peremehega. Juha-

Temisi On SUUTeMs

ee maakondlikku agelu: *kaaluda

_Rirgmistcks pidust

Killama
yalmisli nud kunstatk ‘Jiir] Pumnu.
Marg: nohiiweetna moodustavad rah-

“ vardivas poiss ja tidruk) ning -cesti

rahvusvirvid. stoi-must-valge © koos
Aillamangud ‘81 nimetusega, Tule
vikus on kavas. ainult -aasla arvu

| eu,

Jurt Punno an tanmtud rakendus-
ihiskonnas. Restl

la jouksul on. tema poolt kavanda-
rife VO teiste suururituste; lendude
mich rahvustikust tundest Ja kutsu-
MLSes C,

| Killamangude
andjaks on adv. Tonis Laar, kes ab

. tab koostadaj vastava lepingu Moon-
. stone omantktga, Pidustuste ajal vi
hivad kohapeal arstidena dr, Reet.

Vanaselia [a- dr, Jaanus Marley,
Piilismete mucki jai parkimist kor:

raldama paluilakse vahemeaidid ia

skaudidl, Padsmena kavatsetakse ka-
kutada mimnaskantaval kaarti, millele

vaib kirjutada nimi ja maakond.,

Kavas on korraldada toitiustami-
ne kahest.Kohast. Valjas on barbe-
cuel” valmistatud soe toil ja sees,

-kilmtoit, et dra hotda ummikut. To

duo muuk tvimub varviliste piletite-

oa, ci kitrendada teenimist. Vastavad

labirdakimised on loimunud totlus-
lajaga. Et Bra hoida artsaamatust

ametivoimudega, avataksel alkohool-
-seie jookide serveerimiseks baar,

Vastlavall peremche soovile ja Hu-

so Later: nouandele, véetakse-Killa- -
/ mangudele
«Tus:

eriline vasiuiuskindlus-

Pikem labirdakimirie toimus juna-
luse pooli esitatud maakondade ase-
7 2 ow

8. oktoobril peeti-

Koosolekul tut iat Ja: “NGnnitati
ctl mirei kavand, mulle -

kinkide, suurlaag:

seadustikuks’ NOW |

tuse kava osas, mis koostatud parast -

kolmekordsei kohalkdiku, Pohimdt-
ieliselt kinnitati esitatud maakonda-
de asukohad, soavilus parandusega
Jarvamaa asas. Loplikud piirid ja
asukohad, kinnitatakse jargmise
aasta maikuus kohapeal. Rajamisele
(ule pidustuste peavarav, Toompea,

tid. 7 |
Maakondlikud . chitused saavad
SI00,00 toetuse vastavall esitatud ar-

yelele,

‘I illamingude kéige htsam Osa,

programmi koostamine ja. Jabiviimi-..
‘neon Anne Liis Tiilli ja August Tu- :
vikese hooleks, kes old suureparase
eeltG6. teinud kavade. -koostamisel,
mis esitati koosolekule, Vastavalt.in-

formatsioonile, eeskavade ogas,. la-

sub pearohk maakondiikul alguparal.
ja-noorte kaasabil. Erilist-markrmist

leidis skautlike’ nourte malevate or-

Kesirl esinemine K illamangude kahe-

osalises programmis.
Killamangude avamine ioimub kell

i2, mille kesivus oleks umbes ipool- 7
-tundi. Esineks ficorte orkester,:piis-
kop Karl Raudsepp ja aupeakonsul
Jimar Heinsoo, millele jargneb maa--

Kkondlikud kulastused, Kell 2:) al-

gaksid rahvamangud, mis. kestaksid ‘
Kella 4:00-ni. Kella 4:00-6:00 oleks -
ametlik sdégiaeg.. Killamaneude fi-
dulik Ghiune Kava aleks kella 600—
730 ja tants eesti viisidel “noorteor:

_kester ,Kajait' oleks kell 8:09.
mirkide kavandid on Jiir' Pure loo

Kavalises osas tehti positiiyseid ei-

.tepanekuid, Ervin Aleve ettepanek

paljude eesti lippude kasutamine

Stokholmi ESTO ‘80 eeskujul- ja H.

Neidre soov _korraldada lékkeéhtu

_ paralleelselt- tantsule,-sai koosoleky
 1aieliku toetube osaliseks. Jargmine

maakodade eaindajale koosalek (Oi-
! mub ‘14. jaanuaril 1981.

| eina |

Venelased ej kovats |

lahkuda_
 Afigonistonist

Pakistani president M. Zia iitleb

uNews Week” magasinile antud jutu-

ajamises, et’ venelastel’ pole kavat-
sust lahkuda Afganistanist, vaid nad’

kinnitavad kanda edaspidiseks edasi-
tungiks Iraani ia Pakistani. Tema
titeluse jArgi on see tagaukse kaudg
sissetulek ahvarduseks Pakistanile,

kuid kinnitab et kdik véimealused

voetakse Kasutusele venelaste edasi-
ttingi pidurdamiseks,

- jilginud seniste linnapead

rist, Yonge tan, 1055.

Ta. miarkis dra oma kauaaegset.

praktikat Jinnavalitsuse teenistuses.
tepevusl
ning veendunud sellées, et Toronto

_linna on véimalik paremini juhtida,

et see oleks puhtam, kuritegevus e!
kasvaks, todtatddlised leiaks paremt

ni t66d ja korteripuudus vaheneks.

Ulekdige ta tahab hoida ara, et To-

ronto elanikkond, yaatamata rassilis-.
- tele, keelelistele ja usulistele erine-

vustele elaks harmoonilises : koosta0s
ting altaks .hotda . korgel ‘Toronto.
head rahvusvahelist nime.

Andesisona vabaks kiisimuste ¢si~
tamiseks, tuli esimene kiisimus Hin-
du Iche esindajalt — miks Egglen-

ton rundas Sewelli kdigu parast Hol-

land) idbumajas? Eggleton vastas, ¢l
tema ei riinnanud Sewelli vatd To-

 ronto linnapead, kes oleks pidanud

motlema Toronto vaarikusele, ene
kui ta sinna aks. Selliseid pistkusr
musi esitati veel mitie teise etnilise
ajalehe esindaia poollt. _—

 ,Meie Elu" kaastédline kilsis: Mi
da moétleb A. :Egglenton inna hoid-
mise all puhtana, eriti selles osas,

ris puutub suurtele chituskompantt |
dele kuuluvate ehituskruntidesse, ku-
hu aastate kestel koguneb igasugust —

prahti ja keegi nende kruntide pu-  badusi taita vastavalt oma plaanide-

hastamist seni ej ole noudnud?

Linnapeana Egglenton lubas sel-

lele motelda.. -
— Koik Iinnapeakandidaadid on
lubanud’ puhastada Yonge -tanava.

see O RAR

ia

-nilise pressi esindajatele reedel, 10, okt, oma kampaania peakorte- :

Kas Festeriton kavatseb seda ldna-

vat puhasta samade tulemustega kui .

celmised linnapead? Vastus jai acu-

Sdamatuks kuna‘ temal olla moodus-

tatud eriline komisjon kiisimuse sel-
gitamiseks ja tema tahab teatseda
Sele komisjoni soovituste kohaselt.

‘— Mitmete eniliste gruppide pea-.
lekaimisel praegune Toronto’ linna-

pea on riinnanud Toronto politseid |
Selle koosseist muutmist vastavalt
lnna etnilisele koasseisule. Kas Ege- -

Jenton linnapeana jétkab seda polii-

tikat vi soovib, et politsel teotseks.
inna iildise elanikkonna-soovide ko-
_. Maselt ning piitiaks hoida dra kurite-
evuse Jinna tanavatelt? Egglenton
arvas, et Toronto iinnal on viga hea

politsei ja la tahab selle hoida seni-

‘Sel kérgusel. |

— Teie lubate. hoida ara : Torontos
xuritegevuse | suurenemise, korteri-

_ Puuduse ja leida tédtutele todd, kui-

das on see voimalik kui teil, linna-
peana,ei ole kontroll selle ile palju

inimes? tuleb elama Toronto linna?

_-+ Linnavalitsusel ei ole Gigus kont-
rollida. elanikkonna vatgumist linna
ega anda nou fdderaalvaltisusele im-
Migratsiouni politika. suhtes. Arves-
lades seda, on téesti raske kGiki hu-

ie ja soovidele.”

-Jutuajamisest A. Egegleniuniga vit-

18 osa etniliste, Toronto suurajaieh-
tede Ja raadiojaamade kaastGdlisi.

arik Lillebergtte fuuluv kalatragler “Jarveanr’ on varusiatiud res- |
dioleiefoniga, radariga, kajaloodiga ja tarvisminevate calapuugt Va:
rustusega ning maekgab f mniljon! Sik.

- SOME FESTLASE MOONE.
KALATRAALER

STOKHOLM (EPL) — Eestis on
tuba aastaid mindud ile traalpiug!-

‘le ja kalapitiik on intensitvistunud.
_ Aga —sliski
: moodsamad kalatraalerid soomlaste-

‘Te ja need: on »ulanta" ja , dare
‘madakondlikud varavad ja lipumas- : |

kuuluyad Laanemere

saan’,

Vesteldes endise Aksisaare kaluri
ja paadimeistriga Harald ‘Aksbergi-

ga, selgub et kalatraaler_,Jarvsaar’
kuulub eesti: vanemaist parinevale
Erik Liljebergile, kes ei ole. unusta- -

nud Festit ega eestikeelt: Erik Lilje-

bergi vanemad asusid méddunud sa
:Jandi lopul Eestist Soome Jarysaare- |

le, kuna Anija méisnik maksustas

‘rangalt. kalureid. ja. Soomes olid ka:
lurid tulumaksuvabad.

Erik Liljeberg kuuulb veteranide
hulka kalatraalijate hulgas ja oli es!

-mesi- kalatraalijaid Soomes. Ta las-

kis juba. aastal 1963 ehitada esimese
terastraaleri ,Aniara Pansio Laeva-
tehases, ja tema juhtnddride jarele
ehitati Jarvsaar". 1979 Valmeti Lae

_vatehases.

Uuenduseks “Jarvsaarel" ia ae
lantal™ on see, et nendega saab traa-
lida Ka jaa alt. Raimeparved varje

teiste traalidega ligi ei piiise. Hire

saar’ traalb kuni 6-tollipaksuse jaa
| alt ja \raalivaierid valjuvad laevaaht-

Teiseks voetakse iraalnoot iiles ht

rist yastava avause kaudu (samuli |
kui vaalaptitigi laevadel), Laevamoo-

tor asub ahtris, voimaldades seeza

‘suurema lastiruumi kalade sorteeri-
miseks ja pakkimiseks, Laevamees--

konda kuulub viis meest ja puuegr

alaks on Soomelaht. koos PGhjalahe- -

ga. Traallaeva keskmiseks saagiks on

I} tanni kala. pilligipaevade aasta
Jabi.

- Laevamootoriks on soome “Wart
sila 1000. hj diiselmootor, mis kaivi-
tab ka.laeva 55 kW dtinamot. Ahtri-

—teki all asuv mootor soujendab kin-
nist vahetekki, kus on. ménus td6ta —

da kulma ja iuulise ilmaga traainoc-

. da; Wesvotmisel ja kalade sortee!!:

mise],

| Traallaeva pikkus on 26.90 m, laiusts
7.20 m ja kiiljekérgus iilemise tekin!
6,07 m. Lastiruum on-ca 160 m3 ja
Jaevamaht 147 bri. Traallaeva vob
juhtida kipri kutsetunnistusega.

scomes on ca 160 Kalatraalerit,

kuid. enamjagu neist on vanad, at

vult 50 on ehitatud 1930 ydi varem.
Aga niliid on uus polvkond neale kas-
vamas. |

Traalnoot nii pinna- Kui sigawe

 méisteti aastaks

piiigil voiab. kdik Kalad kinnt — mii
vdiksed kui ka suured ja tekib kar
tus, ef Merl saab kaladest tuhjaks.

Selle kaitseks on asutatud riikide-va-

heline on, Varssayi kokkulepe, kus

on madratud 1980 a, réimepiitiginer-
_ mid Lidnemerest: Scomele 80° mil}.

kg, Rootsile 97 milj. kg ja Néukogu-
de Liidule 107 milj. kg. :
Helsingi iitikooli kalamajanduse

prof. Veikko Sjéblom mainib ,,Hut-

vudstadsbiadeti" reporterile, et Laa-

nemere kesk- ja lounaosas on rdime- —

ja kiluvarud valjapuutud, eriti Eesti
rannikul Saaremaa ja Hitumaa umb-

‘ruses. Kuid riimi leidub veel kiillu-
ses’ PGhjalahes (Botnias) Kvarke-
miast -pohjapoole, Rootslased ei ole
-eriti hoogsad piilidjad selles ptirkon-
nas ja niiid suvel on Soome traaleri- ~

tel seal hea pitiigiala. ‘Geograafiligelt
on Soome eelistatud, seisukorras:

$aarestikus Ahvenamaa ja Scome.

ranniku vahel on madal vest ning
soodsad Kaladele kudemiskohtadeks,

annavad lisa kalade juurdekasvu-
le, Aga kalurid peavad oma huvides -

ise. jalgima kalandusteadlaste ette.
kirjutusi piliiginormide asas, (EPLS
EP)

7 Herbert Murd ,

vangi
STOKHOLM. — Eesti Vanglstatud

“Vabadusvoitlejate Abistamiskeskuse-

le teatatl okhupeeritud kodumaalt, ef
kahekiimnekuue .. aastane

ti KGB poolt Tartus 21. miartsil k a,,

miistet! 17. Juuiil Parnu rahvakehtu
poolt iiheks aastaks vabaduskaotuse-
le Eesti NSV kriminaalkoodeksi —

S20t-2 jargi ,hulkurluse pirast. Te-

ina edasikaebus Eesti NSV itlemkoh-

iule on jaetud rahuldamata. Herbert
‘Murd asub Tallinna keskvanglas.

i Mee Elus“ ilmunud ja teised
‘Elna Kungla

ESTO. 80 FOTOD

on naha Mele Elu“ taliiuses
Toronto Eesti Maja 2. korral.

Samas tellimiste vastuvOtmine.

. aktiivne.
metodist Herbert Murd, kes vahista-

: John Sewell’ie vastaskandidaadina senine linna eelarveosakonna _|

376 College Street, Toronto .,
Tel, 922-1300

on ostetud ‘eestlastele tuntud Lati ari poolt

~ BROADVIEW sone

ii Danforth Ave,, Toronto
| Tel. 465- 9905

.
— ee
oa

.
—= = De et =

‘MOLEMA ARI TOOTED — KODUMAINE MAITSE 4
KORGE KVALITEET sx SOODSAD HINNAD.

liv. — OOTAME TEID!

| Loikuse t téinup the

duse naisrings
.kohvilaud. Koguduse esimees I. Saar’.

Hamilton koguduses |

Hamiltoni red Luteri Usu kogu-

duse 1dikus-tanupiiha jumalatcenis-
tus peeti rohkearvulise tcenistusest
oSavotjatega puhapdeval, 12. oktoob-

ril. Jutlustas koguduse Gpetaja abi-_

praost T, Ndémmik ja teentstusel ai-
tus kaasa usuteaduse instituud: opr

lane H. Kivi Torontost. Jumalatee--
mistust Kaunisias lauludega mezzo-|

sopran Hilda Sepp.
Jumalaeenistusele KOgL |

kor raldatud’

Jargnes
poolt

oma sGnavotus tahendas, et sama-
aeesell. loikuseianuptihaga téhisiab

kogudus ka oia 29. aastapaeva ja ti-

nas KOIki kes on koguduse t0dle kaa-
sa aidanud, nimetades erili kobgi-
kappide kinkimiist Kiriklale hr. Vaar-
$1 poolt ja raamatukogu annetamist
J, Fallopilt. Opeiaja T. Nommiku et-

- tepanekul avaldati tamu lati luteri-
usu kogudusele koosviibimise saali

moderniseerimise eest.
. : ; . , 1 . 7

- Venelaste kaotused
Afganistanis

guurenevad |
NEW DELHI — Hiljuti pégenes

‘Kabulist haigladde, kes seletas, et N.

Liidu kaotused Afganistanis suurene-
vad, Surma sai-ka itks vene kindral,

kelle laip pandi vaija taies vormirii-

-etuses. Kindralil oli silmad valja pis-

- tetud, Samal ajal toodi. kogu aeg ve-

née sodureid, kes olid raskesti haava-

tud.-Nende hulgas ‘sédurite laipu,
~ kellel olid pead maha raiutud, Vene-
 lased on teinud salajase matusepai-
ga, kuhu surmasaanud vene sodurid
| maetakse, sest kaoiused on nii_ suw-

, red, et surmasaanud sddurite laipu

ei | saadeta énam tagasi Venemaale.

|Rasked vGitlused toimusid alles hii-

juti Afganistan . pealinna Kabuli -ié-

hedal, Kaotuse hulgas on ka paol to-

sinat Afganistani venemeelse peami-
nisiri B. Karmali ministreid. Kabuli
hospitalis on’ suur osakond, kus vene
haigladed ravivad vene sddureid.

| Sadat kaitseb vanu
muumicicd

Egiptuse president Anwar Sadat
-Keelas ara Egiptuse varaode muumi-

ale valjapaneku. avalikuks vaatami-

seks, President markis; et sellega sol-

vatakse egiptlasté usulisi tundeid. Ta

apellveris nii moslemitele, kristhaste-
- Je ja Ka -juutidele, el kunagised Walit-

sejad ja kuntrigad, kes suture. ‘auga

maetud jaetakse puutumata, nenae

matmispaikadesse,

| Carter Seti SALT Il

Histaml tema tagasivalimisel presi-
dendi-toolile ta taotleb SALT FE kin -

‘kondade

valisministeerium

kinaitamist

President J Carter oma valimis-
kampaanias teatas, et vaatamata sel-
lele, et venelased okupeerisid - Afga-

nitamist ja kdige lahemat koostdédd

_* Moskvaga. Selles suunas on valismi- 7
nister E, Muskie olnud kénelusi N..

Liidu valisminister- A. Gromékoga.

Kanadlane ella en 1 vahem
_ kardetav

Paljud Ameerika erakompaniide :
_juhtivad ametnikud esinevad uleme

remaadel Lahis-Idas kanadlastena, et
vahendada riski pantvangi sattumi-
sel térroristide katte, titles Kanada

ametnik oma kones drimeestel:.
Stan Carrison vaitis, et Kanada ari-
meestel on vahem terroristide kalla-

yp _ letungide chtu, -kuid vGimalused on

alati olemas. Uldiselt on raske vahet

~ qeha ja Sageli kohalikud (erroristid .

nimetavad kGiki’ sellelt kontinendilt
clevaid jsikuid ameeriklasteks. Ka-
nada on kulutanud viimaste aastate.

jooksul 5 miljonit dollarit oma saat-.
vlemerémaadel..

kaitseks
Kuigi teadaolevaid terroriakte Kanas

- da saatkondade vastu on 1977 aastast

ainult kaks, ditleb Stan Carrison, et

on yéimalik, et neid on enam, kui |

pole nendele teatatud.

see  katab-

- yale mar

kaitseosakonna .

Koik endised ja uued kunded | teretuinud! Mélemas aris paliu Eu
roopa parase maitsega kvaliteet taoteid, Aoik vairdke, pubas ja meel-

~~ “od

Omanikud Ausme ja John Mikelsons.. |
- | _ | # ; | |

7 ; . _b

Vene laev

| sponse lahkuda .

-Maskniata volgade eest iihele Ka-

nada arimehele Toronto sadamas

kinnipeetud vene Jaey voib lahkuda

~kohtu otsusel, kuna venelased mak-

sid: kautsioni S4.000.— kohtusse.
 saadivoleva: Sulina
£26,000.00, intressid, kohtukulud ja
laeva kinnipidamisega seoses olevad -
kulud. — : ve

, inti valitsuse margukiri
-Madriidi konverentsile |

Tonis Kintt valitsus eksiilis saatis
koigi Madrid: konverentstst osavot-
Lea delevatsiganide jultidele
maéreukirja, rohutudes, cl Eesti Va
bariigi- okupeerinine | WN, Vene poolt
oll ralyusy theliste kokkulepete vas-
tane akt ja seega jllegaalne. Edasi
miirgitakse, et N. Vene okupeeritud

~Eestis aL respekteer) -elementaarse-

maidki ‘inimdigusi ja nOulakse, et .
seal olevad riigid astuksid samme,
noudes N. Vene vagivalla lopetamist
Eesti Vabariigi territodriumil ja ées-
ti rahva Kallal,-Oliulast informeeritak- -

se osavotvale maade delegalsioone,

et Ebest orgamisatsigonid vabas

maailmas saadavad oe phe kiisimuses
| vastavaid materjale,

_ Quebec téaministri
morvar taotleb
-vabastamist —

Minister P. Laporte, keda Quebecis.

separatistide pooli 1970. a. oktoobri-

kriisi ajal mérvati .on avallkkuse
poolt Juba juustatud. Eluks ajaks
selle mdrva teostamise eest vangi
méistetud Paul Rose esitas vangide
enne tahtaega vabasiamise komis|o-
nile palve, et teda vangist: vabasta-
fakse, Enamik nn. oktoobrikriisis

sitiidistatuid on juba vabaduses. -

500000000000006 /
Koikideks kindlustusteks _

H. LATER & CO. LTD

_ insurance”

: 1482 Bathurst St.,
Toronto M5P 3HL.
| Tel. 653-7815 ja 653-7816

9009604000600006

EI

MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA

K. Pats — 1918.

TAHELEPANUKS
ORGANISATSIOONIDELE

MEIE EL U on asunud ome jar
jekordse KALENDRI-TAHTRAA.- |
MATU koostamisele 198]. aastaks.

Kuna ,MEIE ELU“ KALENDER-

TAHTRAAMAT on organisatsioo--
nidele ja ,.Meie ‘Efu" Jlaialdasele

lugetaskonnale asendamatuks ka: _
_ siraamatuks iile kogu vaba maail- ”

ma asuvate eesti organisatsioon. .
' de kohta, siis on oluline, et Taht-

raamatus' oleksid organisatsiooni- |
de taielikud Giged aadressid,

_ Organisatsioonide praeguste dige-

te aadresside saamiseks ‘palytak-

_ ge: kbiki eesti organisatsioone Ka-
- madas ja muial saata oma-tapsed

aadressid Post Code'i dramarkimi-
| 5ega | »Mete Flu'le HILJEMALT .
15, NOVEMBRIKS sa. aadressil:

) MRIE ELU*
98 BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT. M&K 2R6

Gige aadressi avaldamine ,Meie .
-Elu" Tahtraamatus on iga organi:
satsiooni enda huvides. Seeparast ~
saatke oma aadress ,Mele Ela’

Tahiraamatu jaoks kohe. vilvita-

matult:

__METE ELU