- MEIE eLU" —- ,OUR LIFE” es Estonian Weekly.
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Lid,, Esto-
nian House, 958 Broadview Ave., Toronto, OfAt. Canada.
‘MAK 2R60 -— Tel. 466-0951 |

Toimetajad: H. Rebane j ja Ss. Veidenbaum, Toimetaja New

Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, NJ.,
| USA. Tel. (201) 262-0773.

OLUKORD ON RASKE,
AUID MITT: LOOTUSETU

- Eesilaste Kesknéulogu Kanadas ‘lékitus

Eesti Vabartik elab ta piistb. o

i on rahvusvahellse diguse subjekt, in

.MEIE ELU" viljaandjaks on Eesti Kirjactus Kanadas,
Asut. A, Weiler algatusel 1950, | |

i= . Meie Elu‘ toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
|. Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 Cantgda — Tel. 466-0951.

o o
Tellimiste ja kyulutuste vastuvdtmine igal tO5p. kl. 9 hm.
—5 p.l., esmasp. ja neljap. KI. 2 hm. — 86. laup. kh 9 hm.
—jol - -

»MEIE ELU" tellimishinnad Kanadas a, $37, 00, 6k.
$20.00" 3k. $15.00; USA-sse — 1 a. $41.00, 6k. 23-00, 3 k.
$17.00; Ulemeremaadesse: 1 a. $46.00, 6 k. 25.00, 3 k.

| $19. 00. Kiripostilisa Kanadas: ! a, $28.50, 6 k. $14.25. Ki-
ri- ja Shupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $1540, Ohu-
postilisa lilemeremaadesse : I 2, $58.00, 6 k. $29.00,
Uksiknumber —.65¢,.

Kuulutushinnad: 1 toll ihe” veerul; esikiiljel $5 00, tekstis
~ $4.50. kuulutuste © Roel ¥ $4.25.

b> Tikkusega,

I da tinapgeval Jaane suurriigid b

tunnustavad, Fa on praegu ajuttsell

| ‘okuneeritud vaéra sdjalise jou pooll.

Eesti Vabartigi aastapdeva tihisit
mine on okupeeritud kodumaal rat
gelt keelatud, Rahvusiikult meelestr

| tud eestlased pithitsevad seda sifstl
7 oma mdlestusis ja kustumata usuloe .

lusis hinges ning hardas tundevatku

| ses oma siidameis — Eesti peab sat

ma fille vabaks! Vabas laines saant
oma suurimat riiklikku tahtpaev
pithitseda avalikkuses vairika pidv

mefe iirgset ja vabadusiha, mele aj+
léolist piisivust, meie rahvap4rand
rikkust ja mele vabddusvoitluse-taht
likkust ning tousuteed vabaks rat
vaks vordvGimelise partnerina telsit

rahyaste hulgas.

| i Kommunistlik Vene koloniaalirt

| eee

_ VABADUSE NIMEL

7 “Kuuskiiminend ils aastat volnuk-
sime kodumaal pihitseda Eest! Va--

bariigi loomisest. Kuid kodumaai el.
tohi seda puhitseda' keegi. Selle eest.

ieeme meje seda vilismaadel, . Sest
meil on valismaadel vabadus. Kodw-
maal ef. ole vabadust, Ckupeeritud
kodumaal on omamoodi vabadus
vald kommunisilikul parieil ja. sis-
serinnanud venelastel. Kuid ka see
on Isemoodi vabadus: ainult Moskva
diktaadi largi,

Kahekiimne  aastaga ehitasime
oma Vabariigi Ja mele rahvas oll
onnellk, Mell puudusid suured rik-
kused, kuid oll vabadus teha, mida
‘pldasime digeks. Kuid sils tuli Nou-
kogude Lit vale ja petiusega ja vat:
tis iile- selle mille ollme ehfianud.
Uus, punane kord Jikvideeris kim-
neid tuhandeid inimesi, havitas mele
iseselsyva pollumche, paiskas segi
mele (GOstuse midaci. juurde andma-
ta. Jdrgi ald ainult nukrad ja kart-
 Wkud néod, ‘kes ei teadnud, kuma

‘jargmisena koputatakse nende ukse-

Ie,

Seliest Gnmelikust maast ja rahvast
on jargl j4anud énnetuses kannata-
vad inimesed ja vdorpara all agay
maa. On kadunud ‘kiilakonnad, ase-
mele seatud kollektiviseeritud tédlis-
. konid-riigitéGline, On kadunud Isesei-
— sev pollumees, kes kiindis ja kiilvas
ning oli dnnelik. Pollunduse toodan-
gust Jatkus kogu miaale ' kiilluses,

ming jatkus ka ekspordiks. Seda
--t5éstasid eksportiihistud, nagu Liha.
. @ksport, Voleksport ja Munaeksport,

Keegi el tarvitsénd toltaine piirast

_ sabas selsta, Niitid on rohkem saba-
sid kui toltu. Noukogude kord on
langenud niikaugele, et isegt leiva. ja
‘lihapoolist el jatku. :

Meil olid Ja kerkisid sulflit ja sui-
faat vabrikud.

vandus, Meil oli metsatéistus ja tel-
liskivi vabrikud. Joufaamad, Turba-
toostused, Maailma parimad resto

raanid ja kohvikud. Mell oll kootisiis-

teem ja Ulikoolld. Vilmastest tuligi
 Sppinud noorus, Gnnelik ja rédmus,
edasi ehiiama oma riliki ja maad.
Kuid péea-asi oH. vabadus oma tead-
mist, oskusi ning energiat rakendada.

Sellest iihiskondlikust vabadusest.

tulidki elurcomsad naod ja selles pet
tuski eest! rahva elucnn: See eluénn
havitatl kuitsumata ja thegi prove-
katsioonita ldapoolt piirl itulnud
vaenlpse posit, ! |

See, mis Kodumaal tolmubh on per:
manentne roovkaik, milles kéik
sddday laheb tie-ja jargi jaavad vaid
riliistatud pdlevk!vi alad, pélistest
tietsadest kannastikud ja tihiad

‘poeletid. Hullem kilgest on rahvas- ~

| TTT ea cere rarer LEAN

ud. Mel olid polevkivi
kaevandused, Meii oll fosforildi kae-

tik, millesse 50 proisenti om sisse
imbunud venelasi idast: see on ve-
nestamisprotsess,

Kuid ikka veel suudub vabadus,
Partel poolt on suwnatud teadus,

‘Kirjandus, kunst ja igasugune muu’

looming, milieks eesti rahvas on vor
meline ilma parteita Ja Moskva ki-

suta, Kul Noukogude Liit ehitab |

Hlemaailmset kommunismi, kus
kdik on lubaiud, kui see teenib ainult
kommunismi ehitamist, .Kuld kom-
munism ise et suuda iseel leivavilja
ivota,

’ Kuld meie valismaadel oleme va-
bad kéikide seaduste ja kommete pil-
res, Selle vabaduse tunmuseks tém-

bamegi masti sini-must-valge, tuleme

hulgaliselt kokku, raagime vabadu-

-sest, Kuld ka sellest kuidas see meilt-

Noukogude Lildu poolt peituse ning
vdagivallaga vGetl. Kuid Moskva isan-
daile Utleme, et just nende survel

oleme sattunud vabade rahvaste poo-
lele fa tijtame kommunismi vast.

Sest see on ticle veendumus ja rah.

: vuslik kohus,

Mele toetame koiki vabade maade’
Gilsaid piiiideid, sest vahepeal on
neist saanud mele vaimsed liltlased
hariduses, majanqduses ja.ka riigi-
kaitses. - Kul keskvallisus Ottawas

sélmis lJeppe Washingtoniga USA.

moodsate lendrelvade katsetamiseks
Kanada territoorhumil, siis mele toe-

tame seda valiisuse samimu, sest ku.

pagi vajab Kanada Kaltset ja tuge
léunanaabri poolt ja seda kaitset va-
jame ka mele.

Kul niiiid marsivad tuhanded pro.
tesieertjad selle leppe vastu, siis on
see pimestatud hulkade endaavaldus,
kes el arma endale aru, et ka nemad
vajavad: nende mocdsate relvade
kaliset. Kuld ka need protesteerijad
el marst iseenda vabast tahtest, vald,
nagu niltayad vastuluure andmed,
on provotseerttud nendeks miarssi-
deks agentide poolt Kremist, kes na-

gematuina nurkade taga jalgtvad..

Oleme laanemailma vabade] maadeél

ja meie vabaduse hinnaks on seda

maailma toctada, nende vastu, kes ei

tunnista telste vabadust ja kes on .

mele kodumaal vabaduse likvideer?-
nud, Oo

Ka seda tGekspldamist nduab meti
Eesti Vabarligi aastapaev, et endile
vabaduse yilirtust ikka ja jille kor-

peerlum on ilmselt tajutayalt lage
nemise olukorras.

raalitaseme langus, keskmise vans?
vihenemine ja burokraatlik mene?

lus ametasutistes ning palju selle

sarmaseld vidrnahteid viltavad vilet-

salle sotsiaalpoliliflistele olukordade-—

le, mis on tingitud kommunistlisu

- -partel idecloogiast. Valmuloominguli-

né eneseteostus on oheldatud ainu-

‘tiksi partel teenistusse. Fesmargiks

on luua uus inimtitip, kes oleks tale-
fikult sénakuulelik  ainuparteile,
omaks: kollektivistliku mentaliteedi,
loobuks individualistlikust motlemi-
sest ja muutuks jumalasalgajal(s
ateistiks ning taluks rilgiorleiikku
‘elulaadi uskudes partel ilmeksima-
lust.

As}ane vaimuvaltlus Kremlis Jahe- -

nes iisna sujuvalt. Endine polltsei ja
salaluurevagede iilem; sdjavielise
armee toetusel sai uueks ainuvaitse-
jaks, kes valis kohe oma endised
kaastGblised juhiivatele positsioont-
cele. Kolk see vihjab sellele, ei wus
kogemustega juht psiihholoogillses
sdjas arendab veelgi salakavalamat
taktikat Jddneriikide : petmiseks Ja
veéigi karmimat suhtumist sisertigis

_teisitimotlejate suhtes. == st

Kommunistliku koletise oiisimisek’
on olnid kaks kéige olulisemat péh-

just — tema ulihambuni relvastus fa

liinemaailma nérkus. Lids el tunne
kommunistlikku olemust, puudub

 riikidevaheline uhtehoid ja kontsent-

reeriiud strateegia ning taktika kom-
munismi pidurdamiseks ja: hiavitami-
seks, Seda poliililist natlvsust on
Moskva osanud 4ra kasutada oma fo-
hutusuure agentide vorguga laanc

petimiseks, terroriseerimiseks (paavs-

ti mérvamise iiritus} ja tehnoloogi-

liste leiutiste varastamiseks. Naiteks.
Kirikute Maailmaliidu juhtivad tege-

lased on lange: id pollitilisele kirb-
sepaberile, sest nad organiseerivad

rahuofensiive Moskva salakavalate -

plaanide kohaselt. Kanada Eesti
praosikonna vaimulikud eesotsas
pliskopiga ei ole osalenud selles {u-

-malateotavas pimesiku mangus:

Elu-olu okupeeritud kodumaal on -

muutumas tha halvemaks, Paljude

raskuste hulgas on kéige hadaohilt- -
kumaks umberrahvustamise ohibik-

rata ning et vabaduse mélstet fa ole -

masolu vo! selle puudust mele noor-
tele edasi anda,

- NL Lilt solimis melega igavese rahw-

lepIngu, Meie néuame ka nilitd selic
rabulepigu austamist. Selle nimel
nduame ikka: venelased Eestist viti-
ja. Nad on seal clnud fuba Iliga kaua,

Ys

~TULUMAKSULEKTED TKITMINE.
Mark Tuomola, B.A.

494 Egliiton Ave. E,, Toronto, Ruum 206 —  Soome ‘Olhls-

- Panga maja. Avatud: esmasp, —- reedeni kl, 10—10,
mP: 10—3, TEL, 488- 1801

Chev ( Olds Limited

| | 5000 Sheppard Ave, E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 _— 4 :

PAUL JUTTUS.
: ’ Miitik ja renteaine.
Aris 291-5054. ;
Kodus 423-5716 _

Need aktused elustaval

Pidev toitainel? |
 puudus, elukorterite kKitsikus, me

‘kus. Moskva taotieb tile jarlekindlu.
sega, et eestlasad muutuksid vihe-
musrahvaks oma ajaloollsel pinnal,
Venelaste pidey surveavaldus on
suutnud Narvatagustel aladel.soome-

‘ugri hoimud havitada, Ajalooliselt tis-

na ellselt on see teosiunud ka Soo
me-Karfalas.

KOlki raskusi trotsides on n okupee.

ritud kodumaal] eesti rahva vaimne
mina vallutamata. Ootuste lootuste -

tulehoidjaks on noorus. EV aasta-

pdevil heisatakse slirjmal rahvus-

Hppe ja siiiidatakse kiltinlald eesti

suurmeeste ja séjakangelaste kalmu-
del nende austamiseks. Okupatsico-
nivéim loeb seda koitke hulizaansu-

seks ja tabatuid karistatakse karmilt. |

See noorte uljus kuisub valja mot-
te — eesti noored lidnes volksid en-
tuslastliikumalt ja- suuremahulgalise-

malt osaleda vabadusvdéitlustikul rin-:

del ja seda eriti mele akadeemilised
nocred, kust vérsub meie homsepie-
fuhtkond,

Eestlaste Kesknéukogu Kanadas

(EKN) piihitses méédunud aasta!l
cma 30. a. juubelit. Kanada eestlas-

‘konna poolt valitud keskesindusena
‘on tal olnud sujuy koosi6s meie va-

bariigl esindustega inii Kanadas kul
ka USA-s, Koik Kanada véimuorga-

nid kolmel teosiustasemel on ‘aval-

danud tunnusiust ja asetanud meid

mitmele teistele etnilistele gruppide.

le eeskujuks,

| Need, kes on muutunud passilvseks
voi kes el toeta EKN iirttusl, vaban-
aavad otsitud pahjusega, nagu eest-
laste kesk- ja esindusorganisatsioon
tegeleb ,poliitikaga". See moiste ya-
jab selgitust. Kodumaal pollitika ti-
hendas parteipollililist tegevust. Maa-
paguluses on sellel méiste! lalem ti-
hendus. EKN el tee mingit parteipo-

liftikaf, EKN mitmekiilgsed iirltused -
‘on rahvuspoliitika, et viljeleda eest-'

lust ja teostada vabadusvoltlust meie
imaa ja rahva vabanemiseks okupat-

- Sioonist,

EKN téhusama tod huvides vafa-
takse eestlaskonna veelgi suuremat
ohvyrimeelsust. Enamik annetusl
jackub vanemalt generatsioonilt, Ak-
titvselt terutsey rahvusilk kaardivigi

kahaneb. ja teistel tuleb.oma toetust

Aes on oma toetust
-EKN-ule anda ka nell, kes seda sent

suurendada,

ej ole telnud.

Eestlaskond globaalses ylatuses on
lahuiamatu tervik. Selle stidamik
asub ‘okupeeritud kodumaal, kus
Moskva taotleb mete rahva. fitisilist
havitamist. Kujunenud olukorras
peame k6tki volmalusi kasutades iga-
kulgselt olema abiks yabadusvditle-
jaile, eriti noertele, okupeeritud ko
dumaal,

Mele votilus kalb Eesti vabaduse
ja eestiuse ja eesti rahvuskultuuri
sdilitamise rindeil. Need rinded néua-
vad meilt jarjest suuremat taihelepa-
nu ja panust. Kostku meil kéryus
Mihkel Veske prohvetlik hotatus:
»kaob kord eestlase keelekéla, paike,
dra slis-Sinagi t6use ja ela.”

Torontos, veebruaris 1983,

EESTLASTE KESKNOUKOGU
-KANADAS ©

Mele Elut nr. 3 (1721) 1983

| — 7 |
. TORONTO EESTI UHISPANK |
i 958 Broadview Ave,, Toronto, !
| _ Ontario M4K 2R60

Uhenduses on joud

L
I

ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE

_ informatsiooniks helistade
465-4659

Ontarlos puudub seadus, mis ta:
paks Ontarios surnud inimeste pé-
randuste iilekandmise ja Siglase vil:
jamaksu nende sugulastele N. Liidus.

Kanadast Ja Ameerika Uhendritki-
dest ammutab Moskva pagulaste ja

yarem iimberasunute parandustom-—
ridest igal aastal safad miljonid dol-
‘arid, millest vald viike osa jOuab

testamentides ettenahiud. parifatele,
kaasa arvatud Eesti N.S.V.

N. Lildw pirandus-seaduse miouut-
inise masrus number 12, 1982. a. pil-

‘rab kapitalistlikest riikidest saabu-

nud parandirahadest valjamakemist
$0 rublale kuus.

N. Liidus advokaadina.. 1é6tanud
ekspert Yuri Luryi, kes on pracgul
Londonis, Ont., asuva tilikeol vord-
levarahvusvahelise tsiviildiguste as-
sistent professoriks, soovitas Teron-
tos pe :tud loengus, et need, Kes ka-
vatsevad pdrandada peaksid arvesta-
ma, et parand mitie N. Liidu voirnu-
de katte ei Jaheks.

INVESTEERIDA KANABAS

Ta soovitas parand jatta siin usal-
dus-fondi (Trust Fund), mis enamuse
parandusraha Kanadas kasulikult in-
vesteeriks ja ‘sils, naiteks vile aasta
iooksul, et see osadena koos investee-
ringu kasumiga saaks parijatele eda-
si saadetud. Selleks ta soovitas kasu-
tada kohaltke Kanada advokaatide
nouanet,

Teise voimalusena Y. Lutyi mal

nis, et ‘kui parija saaks isiklikult N.

Liidust Kanadasse tulla parandust
vastu votma.

vallasvara valida voi .esemeid osta,
mida ta saab kaasa vila, mida nouko-
gude yvdimud Jubavad ja millet vya-
hem tolliraha tuleks maksta. Lektor
rohutas, et suuremad rahasummad

voiks Kanadas investeerida panka

hoiule protsente teenima ja hiljem
vastavalt N. Liidus muutuvatele ees-
kirjadele mitme aasta peale jacia-
tult sinna saetmiseks korraldada,

SEADUST PEAKS MUUTMA

Professor Luryi avaldas lootusi, et
Ontario valitsus praegust (s.o. 1970
a. -kehtestatud)  parandusseadust
muudab, N. Liidu ebavGndne ja eba-
eus tuluallikas Ontario ‘kedanike pa-
randitest tuleks kindla kehtuliku
kontrolli al’a vdita. Ontario valitsuse

elle ala minister on juba alates

1980. aastast korduvalt lubanud seda
tena. Y, Luryi arvas, et féderaatvaltt-
sus e@i tohiks olla passivne seltes
OSas.

Kui prof. kuryi oli Ontario selle
ela ministrilt kiisinud, kui palju On-

tario parandusi aastas N. Liitu heb,

siis minister olevat vastanud, et ia e)

. tea,‘kuna ei olevat raha taolise sta-

e-t5 jaa Torontos
Aita kaasa neljandate

7 , lemaailmsete. Eestt Pievadega

——. On Tarvis =

@ ettekandteld

0 baartmeht

c Helge (Hie) 16-4393

-VEEBRUARI VALIAMUUK
15-30% hinnaalandusi
-UDUSULETEKID | ALATES $120.00

| : Ostke otse toOstusest ja saxstke * SULETEKID, PADJAD,
| VOODILINAD JA KATTED > Mell on ka saadaval kaameli-

fa laamakarvadest tekka

Lambavillaga tiidetud tekid

(reuma-vastanc) yy PARANDAMINE ja UMBERTEGEMINE |

MASTER DOWN PRODUCTS

4544 DUFFERIN str
TEL, 665-8855

(lounapool Finch’)

2111 BLOOR ST. W.
‘TEL. 163-7326
(idapool Windermere) _

tistika pidamiseks,

Nende ridade kirjutajal onnestus
Ontario valitsusasutuselt saada Sra-
kirja 1981. a. Bil No. i: ,An Act to
amend The Devolution of Estates
Act", mille Ontario Parlamendile esi-

tas Attomey General R. MoMurtry.

See seaduseelnou letdis vaialiku ole:
vat uue korra ja kohtuliku kontroll
rakendamiseks. Enne parandustom-
bust N. Liitu vilfamaksmist peab

3 selleks olema vastava Ontario Surrd-

gate-kohtu vastay nousolek — kor-
raldus.

Ontario Bill No. 1 -- 1981 sisseju-
hatuses on fikseeritud, et Ontario
kohtu Juba on vajalik selleks, et set-
gitada ‘kas N, Liitu (vdi ka selle Ida-
Euroopa satelliitmaadele). saadeta-
yard parandeia el ammutataks eba-

Giglaselt néukosude véi ,,sotsialistli-

ke" maade valitsuste poolt tithjaks
enne seaduslike pdrijate valdusesse
joudmust,

Selle scaduseelndu iilesanne ja sé.

3940400000000000

H, LATER & CO. LTD

insurance Brokers

Kotkideks kindlustustelo’
{482 Bathurst St.,
Toronto MSP SHI

Tel.: 653.7815 jn 653-7816

a rorooeooooooooor

~-PARANDAMINE N. LNTY

ds

nastus on selge ja see kaitseks Onta-
rios surnud paguilaste ja varem tim-

berasiinute testamentide korraldusi

N, Lidus elunevate parijate hovides
ja oleks abiks Noukopude voimyde
roévpoliitika vastu.

Nende ridade kirjutaja idrelepart-
misele vastava Ontario ministri sel-
retarilt ant vastus, et seda seadus-
colndu ei véetud Ontario parlamen-
dis vastu parast esimest lugemist ja
seadus Jf Kehtestamata,

¥. Luryi t6i nditeid USA osariiki 3

de prakt{kast. Selgus, e¢ seal on
sellest ebaoighisest ja vastastikus¢
rahvusvahelise suhtiemise ' normide

vajalikkusest aru saadud. Paaris osa-
bysit-vastavad kohtud keel

riigis ol ,
dunud MN. Litdu seaduste kohaselt

Moskva valitsusele langevaid paran-
dus-summasid valja maksmast. Nat
teks Kalifornia ja Maine’ osariikide
kohtud olevat korduvalt keeldunud,
kui oli wimne, et vastavast parandu-

sest vaid vauke murdosa périjani
jauab.

Parast Helsingi kokkuleppe allakir-

jutamist (1972. a.) olevat. Whendriiki-

de Kohtud aga sellest jdrelvalvest loo. .

bunud, Vastavait sellele voolavad sa-

jad miljonid doliarid aastas jalle pi-

randustena Moskvasse, valuutareser-
vide suurendamiseks. USA professor
George Kinsberg. olevat sellest kor-
duvalt ema téddes kinjutanud, kuid
lima tulemusteta,

Noukugude tsiviitknodeksi artikel
119 lubab parandusi jdtta Gteliidu-
listele téd- ja kutseunioonidele ja N.
Lidu valitsusele. Y¥. Luryi mainis
juhust, kus keegi pagulane olevat
oma paranduse jainud N. Litdus asu-
vale kirikule, Seda paérandust aga ki-
rikule ei ole lle antud, sest Kirik je
kogudused ei olevat noukogude Tiik-
likud organid ega unioonid ja neil

puuduvat parimisGigus.

N. Liidu elanikel olevat vabadus
seadud raha investeerida, Tegelikult

_ aga ainult Moskva Valiskaubanduse
Panga kaudu, mis aastas 3% intresse _

kandvat,
VUKAAS NR, 12 — 1982

N, Liidu parandusseaduse muutmi-

se madrust number 12, 1982, a. ¥.
Luryi mainis oma ettekande Iépul.
Selle kohaselt partjad voivad valis

maadelt lackunud parandus-summa-

dest katte saada vaid 90 rubla kuus,
Vois jareldada, et loengu alguses too
aud naited, $20,000,— aasias jne. ajas-
tu on moodas ja ‘Moskva véimud vo
tavad suuremad summad vilisvaluu-
tat valiisuse kasutusse,

Parast loengut vastates klisimus-
tele prof. Luryi lisas, et N. Liidu
voimude poolt on kasutatud yaledo-
kumente paranduste néudmisel ja N.
Liidus clavate ,sugulaste" toelikku-
ses olnud véltsimisi. ¥. Luryi viitis,
et ta on pdrandustega seoses Kanada
ametasutustele venekeelseid  kirju

- 1elkinud ja Moskva Valiskaubanduse

Pangait selgitusi kiisinud kui ilmseid
vGltsimisl On avastatund,

jk

Moonutatud kalu |
Ladnemeres
- STOKHOLM — N. Liide teadlaste

jargt on viimasel ajal Laanemeres
esinenud tkka rohkem = deformeeru-

nud Kalu. Kopenhaagenis esitati vase -

lavaid andmeid — peagu iga. teine

tursapoeg avaldas minke deformee-

rumisest.

Soome uurijate jargi esines defer.
meerumist a, 1979 12% juures, jarg.
mistel aastatel aya juba 50% puhul,
N. Liidu - teadlased lunnistavad, et
see iohtub vee reostumisest, Nende

natted on voetud Soome Jahest ja -

Laanemere idaosast, ‘kuhu kdige

enam jooksevad N. Liidu logedest |

valj uvad roiskveed,
Huvitav on oodata, kéda venelased

_ Laanemere reostamises  siilidistarna

Nakkavad, Kindlasti mitte emnast,
kuigi Leningradist voolab pidevalt
palju saasta Scome Iahte ja edasi

| Ladnemere, sellele Henks Baltikumt

linnadest,
EPL/IM

Miele Eu’ nr. & (1721) 1983

ls paral allt inane ine ol . .
me CCAM TAA Pf | yew a
RET Fada a 4 pee Li

WESKKOMITEE

nt Pi
1

lenrAny
ne Bly 3
mm peat... 8

ROCtAKDEALHNE
OPO UCM D mer ne to

be SOCIO PAELLA seahy, fh
pevten TAD OY 0 wureeteny cOpeTEEM SSO
TOES PPR Aka coment PRICY

Seronkn DOCTAHSRART:

1. Opens NCRIRORTEEID BALHOA Ey
1 OPRAH ON shea eT WENE Oy
ATA BAL CDA To Weta Of Y
odemanart phtirtttran ihe OPMANW Hage sles
me Paaye SeroHe rok a, UOTE CT nay
patton thagryur, roy E palieenea roi arr
ARCOM DprguLsa ge Feeder sesazein
REP, RonrONE 1 popcsay, ‘Poem Ht
BPOROLLASNDORATS NW PeCcMOrpeT) HrteieS |
Syemarems procrote eon, a rete poten
Pe S DETNRCENETA ea Ope" YayUMn |

BERTON A Olecoeueite Ch iwneeet
_ ARTROHEERSEDS WoC Athy THHARAAIE WOT
% Ofmars oerarerne COC MH
CRpORRS Wit W) OPORTO CLMAEMOTS 4
COP, mecree DADHKIbGe fh coneteie hut
ARE DD OOaNoeY oSeetiotD wn ub prrse
; POA ENA
CAG ME DOCTOR tome A ate Tih Pa,
WROKAE © FRODRTINCIE: MURINE, CORRAHER fy

; MePePeRE MR -PO FeLopl.

Venestaja Karl Vaino
saadeti ,,hoimu-

suhteid’’ foonitame

Samal ajal kul Moskvast saabus _—

Helsinglase N. Lildu kommumisiltku
partel delegaisioon cesotsas N. Litdu
pariel keskkomftee Iiknie Ja oku-
peeritud Ecsii parteijuhl Karl Val-
noga, avaldas soome ajnleht safnjo-
Sc mbiruse veucsininise silvendam ER
seks Eestis, mis kannab sama K, Vai-

no allkirja.

Eesthnua Kowmunistttku Pariei
Keskkomtiec biiroo milrus, mllest
dleme varemn Infonmecrinud, mis on
nil salajane, ct kiisiaskse holda raha-_
kapis, on antud 19. deisembril 1978, -)
BR,

Venekeelse  miirusegn tchakec:
Eestl NSV. rahvaharlduse eesti hoo
litsevale ministceriumile ja asutuste-
le iilesandeks astuda samme yenc —
keele suureninks Spetamiscks kooll-
des ja ielsics Gppeasutustes. Alla on.
kirjutanud EXP Keskkomltee sekre-! |
tir K. Vaino (vene keeles),

. Hmacelt pant Moskva oma delegal-
sloont etteolsa  Veneman-cesilnac
Karl Vaino uhObnusuhete” toonlta-
mlseks.

ener — elites ee ele

-Aktus New Yorgis

1983 - EESTLUg

NEW YORK (MLE.) —~ New
aastapdeva kontsertaktusest osa
tegevad praost R. Kiviranna {a
Jaakson. Aktusekone pldas konsulll

Kunstitises osas olid kuaslegevad
solist Nera Stoner [oodil, sapran

— Ellen Parve-Valdsaar, pianist EK. Ves:

ki ja kolm koori: Eesti Koolt Jaste-
koor, nais- ja meeskoor. August Gak §
liti ,Isade Maast” deklameeris Ur-
mas Karner, Lauri Kaigrole anti tle §

 malesiusmedal, mida toimetars: Pritt :

Parming, kes Kuulub USA armep ak:
lilvsesse reservi instrukterina, .
Loeti cite vilisminister G. Shultzils
saobunud tervidus (mille teksti too-
me teisal) ja saadeli piievakohane
tervitus president R. Reagan‘ile. UE,
Keskkomilce ascesumees HH, Ranud-
sepp oma sonavatus kuubutas wilja
vasia T1984 ecestluse kilviaastaks ja
wndis edast kutse Estole 1984, a, To-
TOMLUSSC,

BEriosana boimus aktusel Eesti va-
vaduse cest langenule milestamine

Eesti arst valvekorras

26. ja 27, vechruar'l

dr, M. Leesment .... 481-6834

vajab 1983, aasia tepevushoa
kasvatajaic
ode,
vetelpadstiaid
—abikasvatajat
_kédgipersonal

Sooviavaldused esitada Ailje
jubatusele —- Hello Novek, :