68) 1981.

' savit-
indsay

i. Luu
nan. 4,

nberg, |
Siiigi.

organi-

pgudduse -

ud kiri-

ateenis- .
I, Nom:

toimub
KOOSVII-
mimkond
Foosole-
ilisi fil-
Kautide
a. Kot-

aastatel -

hlutakse
HI tun-.

a Ho. -

Sas, Me-
+ tegut

Koondu: |

uti Yon-
skautide
JOgi, jue
uhtideks
tla ning
ide , Vi-

wad Tau--

5 Ja nen-
na nmskm
1 Tralla

pirka ja.

Kauditad
Reel mo
It ‘vaja-
gi. toa
Nn Peeéter
ca ioplik
mal ajal.

Splik va- ,

htkonna

Toronto
noortel
ega kell
I 'korkide
rus té€0s-
truhma-

e vastu- |

lipkonna
gil noor-
ié pojad
fe iiituda,
palutak-
2] nskm
- Ja Va-
Pajo 249.
artin Jd-

4 ja juht -
alt skm-

km Jaak

teretule-
indudele, —

le. Tulge
evl sOp-

on ,Ole-
1! Oleme

. . a. some, peg od a a - . .
a rs an" . - er ie Ce

oriole ee eh Sd Fe) ee oe oe Ts -_ er _
1 Cea ie ome = Ac 7 - “= 1
sshes

. a "
. cake hp .
- om agi elt : = ol at a 2: - - er eon inlet v1 "Ss a ee :
1 ona tm o = soa Perr Part eee ee ee Ss ee oT ~ . =; Prar de r =e ee ai . ‘o. .
wee Re ee EE EY eS a le ig pe i pee or Ey eta "ea he ors ob rr .
. . . 1 .} ' .
. i |

Pts
ot ._* .
ee ee eee

in

eT et _ soe 1” "* .
et Pe a Pe te ae ne ee ee Sn ee ee
1
.

 aadress:

/Meie Eli inr. 37 (1648). 1981

v. A Kimborg Kotha

~ ORAV

Kui lapsed hiltidsid - Peeper — j
stis ta tuli iisna varsti. See |:

Pooper":
‘Oli stture Koheva sabaga hall oravy,
Mul ta kiikitas targu puuoksale, et
veenduda, mitleks teda htiiiti Kui loo-

fa oli maiustusi ja sarnaseid,.mis te-
‘dagi huvitas, oli. kindel: varsti keks-
Jes temagi all ja pugis laste Keskel. |
Kul pabkieid tile jai, v6ttis paar tiik-. |

ki suhu ja kadus eemale. Kui arvas,
ct keegi teda e1 nde, mattis ned fille.

| “peenrasse, musiade pdevade jaoks,

PEEPER

_, mugav palava autosdidu: jarele’ Fare:
; misel paeval ilm oli soe ja ius, mele
i sugulased tulid meile, oma paadi- a

a

SUVISEID

See TE ese tee Lai A La

Uihikosed suvekuvd

‘Savelude pikad piievad,

Lapsed Indngivad, — :
st neil on niitid palja aega,

- lima keoltte,

: Miumetel on suvilad..

: ‘us saab vees wjuds,

‘Saabus suvi' ja sditsime suvilass*-
_* Laksime kohe ujuma. Kiill oli se

$ Phe | veesuuskadega, Esimest ‘korda minu
ms elus sOitsin veesuuskadega. Kull oli

#] tore! Suusatasin mitu korda ja: kuk-
"| kKusin ainult iiks kord. Peale suusale-
mist Jaksin vennaga kalu pitidma

M4} meie vaikse plastik-paadiga, Soudsl-
1a me iihe suure kivi juurde, kus meile
i] alati meeldib piitida. Kui palju kalu
«¢4- seal oli! Témbasime tiks teise jarelé

Et ta oma panipaiku‘igakord enam }

ules et leicdnud, naitas see, et kastan-

le torust, vOl pahklist sai puuhaka..
tis. Lillepeenraid puhastades leidsi- |

me melegi Peeperi panipaiku. —

Kut vahel poolkédunenud pahkli |
maa.seest leidsime, tuli temagi asija-

osalisena, nuusutas raiskuldinud
matuspala ja tahtis. kindlasti delda:
wih sia ma selle rasvase suutéie pa-

ningi, nae, kui hullust? rikki on 1k -f
nud." Vahel nuuskis ta médda siledat

muru, ‘pealus. sis akki Ja koukis

-‘sealt suure pahkii, jattes rohusse sii-
gava musta augu. Meie aeda istutas
ta, kes see muu ikka oli kui Peeper,

Kui naabri proua $
puuhakatisi nigi; lt kaded ehmunult.

Kolm kastanjet. |

kokku: ,,Mis te arus on, need on

hirmsad puud ja ajavad palju sedi,

jOmmake kohe iilesse, Naabriproua-
le utlesime, et meie neid ei istutanud
ja jatsimegi Peepri auks Kasvama,
Meiearust olid nted kenad puud. Pee-
per oli sober lastega, aga kui-viima-
seid naha et olnud, pidas sOprust kéi-
Kide naabritega, kaies perest peresse

“nuuskimas, kust midagi saada véiks.

Siigisel, kord aeda minnes, marka- -
sin, Keegt oh maitsipeenras kainud.
. Lehtedest rada 14ks alanurgani, kus

sé1s15 jameda puu all pink ja seal ki.

_- .kitaski Peeper. hoides endast pike-

mat maisipea kippade vahel, keeru-
tas seda ring: ja nakitses. suurima

monuga. Istusin teisele pingtotsale,

vaatasin tema isukat emetamist ja
roul ol] plaanis suur- panandus tema-

tet, ’

. | ; | . . |
| Waata Peencr, on sce stis ilus te-

eu., 2" algasin Oma noomitust. ,Ke-

| vader istutasin aks{eist maisitera,

kuuest ‘aga lootsin maitsta ménda

pead. Aga mis ma tana nden — sa_
oied juba koik ilusamad dra ndpa-

nud, paai, viletsamat ongi veel jarel, "

Peeper nakitses ranuga | ja alnult paar |
-korda-vahtis ta minu suunas .vilksa-
| mint oma suurte saravate, silmadega.

,oee on lausa vargus 2 eper", .po-
risesin edasi. ,Andsin “sulle 3 ja alati
pahkteid, kas neist ci aidahud? Tanu-
taheks varastad nuud miinu naisi,
minu (ogvaevd, minu aiast __ m| :

sellest oll Peeprile Klillalt; ta jattis

soomise ja Vaalas mind usna pikait
ja pahascli. ,,VOi sinu aiast...2 se

‘da ta vist métles. Siis turtsatas paa

ril korral pélastavalf ja jatle vaatas,

iahtes vist Gelda, et kuule sdber, tu-

lcta ainult natukene meelde aega,
kui see maailm loodi, et siis anti ka

igalinele tema tolt — et-ajnult — mr .

ne ja volta, Mcile oravatele pole kusa-

vile kirja pandud; et see on niilid .

meie, ja see on teic omandus, aga Si-
na tembeldad mind-suliks selle tiihi-

-minu Jabipghe..

- veel vargaks... ,
‘ki, et sina varastad ja vaata milline
prahirodu, | jarel OT, Igaliks naeb,

| see tuieb tiis toppida ja seina peale

# kuni paat olf kalu tais. Minu vend

piitidis nti suure kala ja isa utles, ét

So] panna,

Meil on kolm paati maal. Uks suur

| kahekitmne hobusejou mootoriga,

| paat. Sel suvel isa laskis mind ise”

liks vatke soudepaat ja iiks kummi-~

suture mootorpaadiga sditma minna,
Isa pani suure autokummi ankruga

vette, sinna ‘kiilge kinnitas ta paadi
~1 Ja paadist hiippasime pea ees veite.
Kaldast oli ka hea ujuda kummini,
- puhata ja siis tagasi ujuda. Ohtul ja-
lutasime koeraga onu juurde, kelle

| suvila on meie ligidal. Seal istusime

. $e maisipea piirast. t. Peeper oli tési-

selt tige, ta haaras onia raske kanda-
mi ja oligi krabinal puu otsas. ,,.Kohh

‘+ kéhh — konh", utles ta sealt ja
Naritud maisipea lajatas alla; otse
»kOhh — k6hh —.

vota oma maisipea’, sadistas. ta ja
kekses oksalt oksaile,

hieie maisipeenar saigi tiihjaks,
Peeper hoolitses selle eest. Aga pa-

rast seda tekkis ikka pingi iimber so-

di. Er tea kust see tuleb, méotlesin,

‘aga samas kuulsin naabri. aiast ragi-

nat, inimesi seal ei olnud, Vaatasin

yeel — jah muidugi'Peeper tuli sealt
-suurt maisipead hammastes hoides
ja seda kohu all lohistades. See oli
mi koomiline, nagu ratsutaks ta sel-
lel. Ta tiris oma kandami ikka va-

nasse kohta pingi otsale ja asus koo-

_rima. Uleliigsed Jehed pildus hoole-

tult kork minu suunas.
 Habene Peeper’, algasin jalle hur-

alast, sils sGO ka seal, nil jaan mina
Keegi nal e1 motieks-

kuhu see tuleb.'

lokketule dares ja parast jalatasime
tagasi taskulampidega, sest et maal

On nit peme, ef ainult tahed ja xu

annavad valgust.
Uhel paeval, kui mul oli igav, panin

oma vana rattale sildi kitlge ja vilsin |

veesuusatamist.

Telsed fidvad koju linn, '

 Naabritega mingtma,

ga aega palju ole,

 Alnuit kaks lishikest kuud.

Koos kooliga algab rgaidlus, skautius,
Mtusikatunnid ja veel téid mud.

INGRID SILM .
Toronto E.S, Tatenduskoal

HUVITAV SUVI

See suvi oli minul. vaga huvitav.

'Esimeseks vahetasime: suvilat. Niitid

Oleme vee adres. On palju toredam.
Meil.on ka suur paat ja ma Sppisin
Liheb juba_piris
hasti. Proovisin ka tihe suusaga, aga

see ei Snnestunud histi, Eks tuleval .

Suvel olen suurem ja proovin uuesii,

Tore oli oma rannas ujuda ja -ka
mu suve-s6pradele meeldis seal vaga.

Kui oli kiilm ja vihmane, siis lubas

ema meid toas mAngida. Kutsusin ka.
linnast oma naabritiidrukud suvilas-
sé itheks nadalalépuks. Neile viiga
meeldis suvilas:; .. |

Minu ‘suvi.oli tore, kdige toredam .
kéikidest teistest suvedest.

_ ESTHER ROOSIPUYU
Toronto E.S, Taienduskeal

tee aarde miiligile; sest olin toonud. -

linnast uhe uuema ratta, Mitmed

inlmesed peatusid ja vaatasid ratast Peer

ja lopuks tiks poiss ostis selle dra.
Meil oli maal palju Joomi,

Oks. :

koopaorav elas suvila trept all. Igal |7-

hommikul ta olf valjas ja vahest tdi. [ -

ta oma pojagi valja, Jénesed hikppa- f

sid ttle tee meie auto ees ja uks jane- |
sepoeg jooksis peitu palkide alla; {-~
Mele rannas, Ka nagime suvel palju 1.
jindusid ja puiidsime Kinni mitu us.
sp Ohtuti kuulsime, ie tee metsast, |

huntide hulumist.
Olime peaaesu terve suye maal,

aga vahest tulime linna ja iiks nadal

vitbisin laagris, Viimasel suve nada-
lalépul aitasime isa ja ema’ kdtke

korda seada., Panime paadid keldri.

ja jalgrattad kuuri lukutaha. Kaisi-

jutamisega.. Kui sa naéppad naabri_

me veel viimast korda ujumas ja siis
algas pirkk soit koju. :

LISA ABE
Toronto ES. Tatenduskool —

Peeper nosis maisi ja ei vOtnud ==

vaevaks mind vaadatagi. ,Oled Ghk,

mul maisi killalt, naaber on pailju

lahkem, e1 vingu ildse”’, nii ta kind-
lasti -mdiles,

Mais oli séédud,
naritud pea ja jalle ‘krabinal puusse.
Aga, ma teadsin juba mis tulernas oj}

"ja hippasin kiiresti. Oligi Gige aeg

— mauhil ja maisiroots visatigi alla.

| Ahaa'— viltu laks..." pilkasin
Peeperi ja seekord naersin mina.

Peeper ei uskunud ori sitrni. Kui- .
das vois see -juhtuda.

.? Ta tuli usna

jalie naaras ta ;

oksa otsale, kummardas siigavalt al-.

la ja vaatas siis imestunult mind:
as toestt laks mddda ..? T6si, see-

kord laks jah — aga oota, teinekord

ei lahe. enam — ma tean, mida teen.
K6hh — kéhh — k6hh. Aga — epa
me seHeparast pahuksesse ei jaa —
ega,” Ja Peeper vaatas mind lustakalt

ota suurte saravate silmadega,

Lchekiilg _ Mleie » Noored ilmub Kanada } Eesti ti Opetajate Uhingu
iiritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Helle Reikman. Toimetuse

c/o Hella Leivat, A6 Cortland Ave., , Toronto, M4R ITB

_ Kassett-helilin lastele
|, MAIKESED NAERUSUUD”

' Stockholmi Eesti Lasteaeda viljaanné

- ‘Laule Ja Hulugemine.

on EST vit

a Hind $11.00

TA LE ie

1,0, kaks. muinastutte S. Mansl 1 raamatust The Moon
Painters and other Estonian Folk Tales“.
vahel kandlepalad.

‘Bind $5. 50. Postiga tellides pluss cnatekuly 6Se,. |
— . Hinaadele lisandub Ont. miiiigimaks 7%.

Midigil ,,MEIE ELU” talituses:

958 Broadview Ave, Toronto, Ont. M4K 2R6

a MAE Sara) Rd pa, aed PS pd od en 4 rin by
1

ee ee et! Ls ok Le eee | ke a ee

fy tronowcmononernmcwesionee eH SRN TSE TIDUS SE RCO NET EI ETSED HEREPONT UUNERONHEENSHERERONEYAUESEV EUR ASAURHE ITEELETECR NS UREESR NCO |

r.9

Siis akki;.nagu vaikene kiire nool, »
‘nii pehmelt, nagu kannaks teda éhuvool,

- tks tilluke suletutt aknalauale maandub.
Hiippab ligemale vahe, siis: jalle taandub.
Varblane, varvuke, sulgpehme pal,
kas sa ei nde, et taevas on hall?

Kas elutahet see sinult ei ime,

et valjas on kéle, et valjas on pime?

Aga ei, ta hiippab kui oleks tal vedru SES
ja elu tais paikest ootamas ees.

Pea veidike viltu, kaks tigast silma
_ootusrikkalt on jalgimas imbritsevat ilma.

- Tera siit, tera sealt, rahuldab teda see pisku,

hing r66mus ‘end murel ei lase kisku’!

.,Laevaisa on valvel, ta hoolt juba kannab

ja toitu ning vari oma lastele annab!
-nii tundub mulle, nagu raagiks ta.

, Kas sind see mote ej lohuta?" -

: Bdasi keksib réomsalt see Sulgedes. kera on
_. ja mindki soendab ta tarkusetera,
Varblane, varvuke, sulgpehme pall,
nae, taévas ei olegi enam nil hall!
Kus alles heidutas pilve sunge piir,
juba helendab piikese kullane kiir.

Nii ka tulemas kunagi kevad taas,
 kuréites on jallegi orud ja aas.
Peale sigist ja: talve voib oodata tundi,
mil Ghus on tunda looduse tirkavat sundi.
Sis valjas on soe, Daike kéditab maad,
sa rddmsalt ta kiirtega mangida saad.

Jah, varblane, varvuke, sulgpehme pall,
nae, taevas el ale enam iildse hall

ong. ‘conic NES a eH NCE FENNEL

TOOGA VOIDU . o .
Tega voidu jooksvad tunndd,
- kuigi aega seisma sunnid,

Joude olles paev on pikk,
tund kui tundaks igavik

-LEMBIT KOVA

af ENRON tHE ano4e ae ana EEFOnE HONE OIE

. VARBLANE JA sUGIS

~ Istun aknal | ja vaatan, kuis vihma sajab,
tuul tumedaid pilvi taga ajab.
KGik on siinge ja nukker, puuoksad norus,
traadi] linnud on istumas léputa jorus..
-Loodus on surev, kdik iimber on kéle.
_enidalei lootust pdues ei pile. —

an

|’ HRLER REIKMAN

“need kaks,
“kud, minult shokolaadi.

S wisn cumuasuausaenssucraicuastonaienensneensnevGrsnanaveronauaaL0reovaHO)oN0¥o515/eN51SNaNasHaaNBneNsNSYSHSVGRGNGHGHaNISHONEREROHONGHSHONIE HS ONSSONaNSHAvENeN Rt

~ MOODUNUD ON KAUNIS suv

‘Kui jaamipdeva acu suvilasse sdit-
sime, oli: Kdigit r6dmus meel. Maiu
laulis, vanaisa vilistas, vanaema mut-

gas, Kiisa Nurr l6i nurru ja mina
miangisin suupilli. Vaatasime ja terv-
fasime -kGiki ‘tuttavaid puid — poo-

said ja lili. Neid, mis Gitsesid ja teist

mis tulevad Oide. Kiill oli mesilastel
gagimist ja lindudel laulmist! Hom-
mikust Ghtuni nied ja Kuuled dues

ikka midagi ennemarkamatut ja hu-
vitavat.

Meie suvekodus algas sagimine. Al-

~-gatajaks oli taditiitar Maiu, Ta jook-
sis kohe, kui maale jOudsime, vaa-

tama, kas ldinudsuvine mangukaas-
lane, naabri Siiri, oli saabunud. Koh-
tamisel. oli mélema tudruku room

 suur.. Koostati suvine tegevuskava.

Kiill oli see kirey! Tegevuseks oli ja-
lutamine, -konnakarpide _ kogumine

jie adres, valjakul pallimang, jalg-
-- ratta sdit. Kodus nukuteater, luge-
‘ mine, vihtmastel ilmadel taringman-
gud, veidi arvutamist Ohtuti lékke-

tuled ja esinemine, Siiri oli talvel
baletti 6ppinud ning esinenudki, Est-

“nemine oli talle eriti meeldinud ja

niitid ‘kavatsesid pisitiidrukud ka

‘ naabritele esineda. Ta dGpetas ka

Maiule baletti, kes talvel olnud ,Rit-

mika" tiidruk, esimest aastat, ning olt —

ka laval olnud. Naabrid ja meie’pe-
re olime publik. Mina, kui suurem
tiidruk, olin. samuti publiku sees.
Kritiseerisin, Kiitsin ja plaksutasin
kéige valjemini. Esinejatele t6in ‘ka-

rikaraid, sest meie ainust roosipdod-

sast ei tohtinud puudutada. Kur nad
yaimlemise- ja tantsu vahel ka dlek-
lameerisid ning lauisid, siis said
minust vahemad tudru-

Meie noortepere ainus ,noorharra’
Tarmo leidis, et ‘tiidrukute tants ja

yéimlemine pole pooltk: nii lobus

kui tema jalgpalli mang, Ta sditis
parem oma uue jalgrattaga voi leo-
tas, vanaisa eeskujul, Onge-otsas jdes

_ ¥inmMaussk.

Mina, teistest noortest. kaige Va-
nem, kdige pikem, tahtsin neist ka
kéige targem olla. Kiill parandasin
ma nende kine keelt, kilt Jauakom-

| beid ja seltskondlikku kditumist. Eri-

ti kiitis mind vanaema, kui noorema:
te eesti Keelt Gigeks seadsin. Kuulsin
kord, kuin meie yvanaema NoOmmara
prouate iitles: ,Noortele peab alati

| meelde tuletama, et nad ka omavahel
"| eesti ‘ceelt kéneleksid", ja Lisas uh-
_| kustavalt: ,mul seda vaeva enam pal-
| ju pole, meie THu-Reet on nitid see,

kes eesti keele suhtes stlmadukorvad

lahti hoiab ja nooremad korrale ‘kut-

sub. Seda on talle eesti koolis ja ko-
dus Opetatud ning tiidruk saab aru,
miks see nit peab olerma."

Suvel siis 6ppisin muudki tarkust.
Ennustasin ilma. Kui _,,lambarasva-

-. Timéangus ...

- pilved" taevast katsid, sis teadsin, et |
tuleb vihma. Samuti toob vihmia
noataev’, need suured sulgkaares —

pilvevibalikud. Kuivai ajat ootasid:

koik naabrid vihma ja mina vaata-
sin pilvemarke. Kur iihel pdeval. mi
nu ennustuse jdrele, ka vim tull,

kiitis pr. Nommara: ,,Ma eiusu enam

iimajaama, vaid Tiiu-Reedu ennus-
tusi |

Praepu motlen ma, et vast éping!
iimaennustamist - tulevikus. |

Kuival ajal cl: Tarmo! mure, el
leidnud vihmausse kalapiiigiks. Kais
rivigi, otsis, aga mitte ei leidnud.
Kuid need hakkajad tiidrukud, Siiri
ja Maiu, leidsid tihe sure ja rasvase
ussi kiige alt, panid karbi sisse, var-
vilise tuti karbjle ja andsid Tarmole.
Foiss ei hoolinud karbi dekoratsioc-

nist, vttis Gnge ja ruttas jée Sarde.
‘Kiisu Nurr soi sel ohtul prisket kas-

sikala ja Tarmo oli tiidrukutega pal-
Jargmisel paeval tulid
Siiri ja. Main jalle karbiga, miliel -
roosa tutt peal. Poiss ei vaadanudki -

karbj sisu, vaid lippas kala piiiidma.
‘Oli. varsti aga pahase flmaga kodus

tagasi — ‘karbis olnud vils pikka kee-

-detud makarooni. Métlesin, et ega ta

seda pettust tiidrukutele 1 andesta,
kuid.eksisin. Ohtul Korraldati thine
voidujocks — muidugi voditis mele
Tarmo ja oli selle tile uke.

_ Jargmiset lokkedhtul oli uus dekla-
maator — hr. Nommera. Ta esitas
omaloomingut: ,,Tiidrukud kddgis".
Siri!, Maiutl pote asu,

kiili nad saavad sellest kasu.
Makaroone keedavad,

 kalu pannil praadivad.

Nurr saab vahest moné pala,
siis on see kasst Kala.

/\Keetvad kohvi, lauale kandvad,

‘void ja mune juurdé andvad.

‘Juustule scola lisavad,

‘Mis sest, et teised kisavad.

Kes slis réémustaks kill meid,
kui meil poleks tiidrukuid neid!?

Kuid kuumad, kuti ka vihmased,

‘suvepievad kadusixl kiiresti, lenda-

sid dra nagu Hnnudki. Lahkusid kal-
dapaasukesed. Ei nainud ma enam
‘Kablikut ega lepalindu. Ounapuudelt
kukkus dunu. Lehed hakkasid muut-
ma virvi ja langema. Suvekodud
aid tiihjaks. Meie olime viimased ©
lahkujad Metsajéelt, Oli kiill kahju,
kuid ‘kuidas sa. jdad uksinda maajle
lonkima, kui koolikohustus sind kut-

Sub ja kasib?

Olen niiiid tagasi koolis. Teen hoo

lega kodutédd, et kooliaasia ldpul
-saada uuesti haid hindeid, sest siis

on tulevane suvi r6Gmurohke ja kau-

rns. Vanaema iitles, et ‘kui sul on ker-

ge meel ja -rédmus tuju, siis ndivad —
ka ohakad roosidena:

HELLA LEIVAT

~ VAATLUSI LOUNA.- EUROOPAS ©

Olime juultkuu keskel Mentonis,
mis on iisna Monaco klilje all. Kaisi-
me ka seal.

Monaco on gama uhke kui Cannes,
Ta on imbritsetud magedest, Linnas.

on toredad elamud ja palju kauneid »

vanaaegseid ning moodsaid hotelle.
All, Vahemere dares, on. suur jaht-
laevade sadam, uleval mael asub

prints Rainierl — ja printsess Grace

Kelly joss. Jalutasime 1abi linnaosa,
kus Gitseyad | froopilised guled fa
puud.

Monte-Carlo on osa Monacost, kus

-Onnemangijad piiliavad suuri sum-

masid raha volta. Gnnemang toilmub.

kasiinos, mille vastas on hiilgav ho-

tell, kus peatuvad kuulsad ja rikkad

Gdbijad. Nagime seal huvitavaid ini-
meési.

Adres, Kui tile piiri Pisa poole sditsi-
me, markasime kui lagunenud ja

mustad olid linnad vorréides Monaco.
ja 'Prantsuse Rivieraga.

‘iildse nn hea kui lootsin, Pisa kuulus
torn on kukkumas, kuid kdige kiuste

piisib ikka. Selle torni juures on ka- -

tedraal, ehitatud gother-moresu stii-
lis. Katedraall ja torn: juures on
turg, kust isa ostis mulle ja Gele
onyxist ilusad ‘karbid. Ulikool on Pi-

neb mitmest renessansiaegsest . ehi- |
tusesi, milledes on tarvitatud palju
marimorit.

Siit laks meie sdit Flotenesi, Se See |

on Vana ja suur dinn.

' Jalle linn tdis uhkeid kirikuid ja
-muuseume. Ja soe oli seal. Nagu igas
itaatia linnas, nil ka Florencis oli
suur turg, kus kdik kaupmehed aina

sealt peeneid salle ja nahk-asju. Sdi-
me titipilist itaalia toitu — maka-
roone, . |
Kiilastasime Kirikuid. Esimeseks::.
The Plazza.del Duemas”, Selle kiri-
ku ehitamisega alustati 1296, Ehita-
mine kestis kuni 1461, Kirikus oli

palju maale ja marmorkujusid, Nen--

de hulgas kuulsad Michelangelo »Lhe
‘Peta’ ja sNocses". - Kirtku korval
asetsev Bell-Tower" ehitati. 1334—
1359. Torn on gothic-florentene siii-

AS.

_ M6nus oli sin Vahemere voogudes
-ujuda, Monaco asub ‘just Itaalia piiri

| Pisas sdime pizzat, mis ei olnud

- sa tks vanemaid ehitusi. See kcas-.

-pakkusid oma kaupa. Meie ostsime

Uheteistkiimnendal sayandil ehitat:
sealsesse randa Ristija Johannese

auks kirik ,The Baptisty". Kuulsam

osa sellest kirikust on uksed, mille.
desse on kulla sisse graveeritud vana
testamendi lood, ‘Need uksed on teh-

tud kahe kunstniku, Andrea Pesario

ja Lorenzo Ahiberti poolt. Ghtul ‘oli
mde otsast sarav vaade Florencile —
limn otse hiilgas ilutulestikus.
iKiilastasime setles linnas ajaloolisi .
paiku ,Museum of the opera Del

Buomo";, kus asuvad kunstiesemed

mitmest .kirikust; ,The Palazzo
Veechio” ja Michelangelo todde muu- -
seumi. Nagime maale, mis alustatud
;Florentene school of art poolt. See
on kuulus kunstivool. .

Joudes oma reisiga Milaanosse, oli |
meil raske leida 66maja, aga pika
otsimise peale saime siiski katusealu-
se. Milaanos kilastasime katedraal
Dumanet, millel on 239 torni, ja La
‘Sealat.

Fuulikuu lopupoole hakkasime
Shveitsi séitma. Comos tiletasime
piiri. Me esimene peatus oll magede-

ja Jarvedevahelises linnas Locarnos,

Kull oli seal us. ja puhas!

Ulirisime paadi ja mina titirisin
timber jarve... Pihapaeval kaisime
kirikus, jalutasime parkides ja nauti-

sime sooki kenas sddklas, Inimesed

olid hasti. rhetatud ja rahulikud,
Tundsime kche, ¢t -oleme jae uuetl
maal, =~

Locarmost sditsime tiles Alpidesse,
Tee oli kitsas ja sOit aeglane, Olin vae
 hest paris hirmunud, kui isa kaljude
vahel juhtis autot. Sditsime ikka, ik-
ka tilespoole ja joudsime viperuseta
kérgemasse tippu, mida nimetatakse.
wot. Gothards pass". Qi, seal oli
xtilm! Ronisime miestikulumes | B ph
dasime lwmesoda.

Korgest miest allasdit oli meeldiy,
Nagime vaikesi kilasid, jarvi ja or-

| gusid. Koikjal oli palju dilli, Nii pal-
‘ju meeldivaid maastikke ja ilu ei ol-

nud ma kaua nainud. SOitsime sealt
pohjapoole, Peatusime Luzernis ja
Baselis, Varsti' olimegt Prantsusmaa
piiri dares. |

Oi. kuidas mulie meeldis Shveits!
See maa jattis mulle Koige 0 érnema ja
kaunima miurlje.

DESIREE MEDRI
Toronto ES. Taienduskool