Nat Lonel, -Ldbrery- 56253

Gen gac utBivd
as ah Ons Section

KA ON

Second ‘clase mail regis
: Gatton number — 1088.

oa a) OT a

ABA DE

A >

EES Th

TE

Neen i. ‘ecb iT - ™ arta, Pebraary 17, i977

Kanada parlament moistis hukka N. lid
Mure j ia pettumus nelja dissidendi arreteerimise parast

OTTAWA — Kanada parlament méistis mdidunad teisipieval tiksmeeiselt hukka N. Lilda, ius. vile |
_ Taaste péevade jooksul on arretecritnd iniméiguste eest voittejatd, Ettepaneky poolt hddletasla kaiki-
desse parteidesse kuuinvad parlamendiliikmed. — .

Ettepsneku N. Liidu hukkam<dist-
misaks tegi Kanada. endine valis-
Iminister liberaalide parteisse kuu-
luv’ ss parlamendiliiga Mitchel]
sharp. a

Eitepanekule andis ema toetuse
 kanservativide parteisse kuuluy

parlamendiliige Gordon Fair-

weather, kes on partei inimoigns-
te Kiishnuste ekspert.

Puglamendi poolt vastuvoetud
hukkamdistu otsuses noutakse et
Kanada vilisminister Donald Ja-
miason avaldaks N. Liidu valitsu-

Ka Rumeenias nout fakse | inimoigus fe fe akendanis

sele rahva poolt vyalitud Kanada

rahvaesinduse peitamust ja siiga-
vat muret Alexander Ginzburgi,
Mykola Rudenko, ‘Alexy Tikhy ja
Yaro Orlovi arreteerimise pérast.
Kanada parlamendi- aktsioon
jargneh .Ohendriikide valitsus¢
mitmele avalikule deklaratsioo-
pile, milles tunti muret N. Liidus
arreteeritud dissidendi Alezan-
der Ginzburgi saatuse parast.

Venelased deklareerivad, et Ginz-.

burg ja tema kaaslased ej ole ar-
reteeritud valitsuse kritiseerimise

parast vaid et neid siiidistatakse | Be

| kriminaalkuritegudes. Ginzburg!

vastu on #Ostetud siitidistus valls-

valuutaga hangeldamises.
Arreteeritud neli meest on ‘noud-
nud Euroopa koostd5- ja “julgeole-

kukonverentsi kokkulepete ta

mist, milledele Brezhnev N. Liidu
esindajana Helsingis alla kirjutas.
He’singi kokkuleppe kohaselt ko-
hustusid venelased tunnustama iga

tiksiirisiicy. Sigusi oma. toekspida-.

miste ja usuliste yeendumuste
avakdamiseks

Rumeenia kirjanike ia kunstnike kiri saabus Belgradi

BELGRAD -~ Liadnerfikide ajakirjanikele sanbunud andmeil on. dissidentide néudmised . frais
Giguste kehtestamiseks raudeesriidetagustes rlikides joudnud N. Liidust ja Tshehhoslovakitast ju-
ba Rumeeniasse, kus kirjanikud, kenstnikud ja muusikud néuavad inim@iguste. rakendamist ning

 yanglstamiste ISpetamist poliitilistel pohjustel. Belgradi.on jéudnud pdrandaaluste. kontaktide -

kandu Romeenizs kirjaniku Paul Goma ja seltsme tema kaaslase allkirjadegs -yarustatud aki.
tus, mitles noutakee rehvusvahelise konverentsi kokkukutsumist inimtiguste altsmiselss.

Lékinrs on adresseeritud — Bel-
- gradis ealoleval suvel ‘toinuva
Europpa julgeoleku- ja ‘hoosted.
 komverentsi _ Jatiubonverentsi
korraldajatele. .
Ronverenisil tulevad teatavas-
fi analiliisimisele ja vaatlusele
Helsinzis kokkulepitud otsuste
praktiline rakendamine ja ellu-
vrmine, mis N. Liida osas on
| jatoad. vags palju soovida.
Tehahhoslovaldkias arrebeertti ne- |

— a

ij istkut, Kes julgesid alla kirju-
tada vilismiale saadetud iniméi-
puste noéudmise deklaratsioonile
ning Tshebhi véimud kinnitavad,
‘et arreteerimist ei teastatud nen-
de isikute polittiliste #tdekspida-
miste vaid nende kriminaalkurt-
tegude parast.

|. Liidus on viitmaste nidalate
kestel vangistatud neli dissidenti
ning mitmele isikule
KGB hoiatus, et dui nad ome!

Mart Niktus vabanes angst

| «Besti vabadusvéitleja vintsutused

vene vanglates

| STORHOLM — Tartust dnemaailma joudnud andmeil on
Mart Niklus, keda arreteeriti 8 oktochril L a. vanglast. valjalag-
ind. Mart Niklus vahistati Tartu seitsmendas keskkoolis, Lina.
tinay 2, tundide ajal juba 30. septembril 1. a. ja teda peeti mit —
litezs éhtuni vahj all. Kinnipidamise ajal sooritati ta kodus labi-
eisimine, kusjuures miilitsa poolt konfiskeeriti terve ridz poliiti-
selt sitiituid pabereid, Ka voeti ta kirjatusmasinast proovid Kalit-
_ imse esitamisega, et ta on oma kirjutusmasinal paljundanud |

keelatud kirjandust.

Parast millitsast vabanamist ,

kolm erigruppt Roots} Eestlaste

1Gdtas ta edasi asetiitja ‘keelte- 3 Esinduse poolt pétrduti Mart

Gpatajana ‘samas kooljs. Andes

oma kavakohasi Gppetindi 8.. ok-

toobril 1. a. arreteeriti ta Koolis
. kesat pieva. Arretecrimise pdh-
_ juseks foodi ette Eesti NSV kri-
see fahendab |. vashuhakkamine
mipitsale’ 80. septembril.” Arre-
tearimisel rebis ta katki oma
Néukogude Liidu passi, ceatades,
at ta soovib Noulogude ‘oda.
sondsusest lahkuca.

Kona Mart Nikivs oli KGS

poolt juba varem tema: 10-aas- ;

tase vanglakaristuse totiu mir-
gitud kui ,,eesti natsionalist“,
sis Daigutati.ta peact Tartust
' imber. Tallinna Keskvanela eri-
osakonda ,ZIsolaator 1“,

kus ta soorttas naljastreigi pro-
testiks pOnjusota arroteerimise
yastu. Noéukogude passi ‘katkire-
bimise tottu oli karta,’ ef teda
nannakse pstitthiastrilisele wuri-
 misele, ms tahendanuiks tema
_gaigutamist mé6nesse kurikuul-
sages ECB jklimnpcusse™,

Nipes ‘kul Mart Nikluse arre-
teerimise teade jtudis Eootsij
ndéGrdus tema Norrkdépingis asuv
sugulane Amnesty International]
poole, taotledes terma Amnesty
Internatsional] Kaitse alla vét-
mist. Amnesty Intermtionali
rahyusvahsciine sekrethriaat Lon-
donis teatas enne joulusid; et ta

aon otsustanud vétta Mart Nikiuse

oma ‘kaitseajusdks vangiks ja et
tama heaks hakkavad tegtitsema

Niklusele abi saamise sihiga
Stokholmi kiilastanud USA
kongressi Euroopa julgeoleku ja
koostdG Komisjoni kaasesimehe,
Esindajatekoja lime Dante Fas-
callt ja komisjtont staabiilema R.
Spencer Oliveri poole Washing-
tonis. :

Mart Nikluse nimj on
eshmeste . teadetega .

sob
passitvsest

vastupanust Eestis viiekiimnen-

date aastate teiselt poolelt.

Ta saatis nimelt 1956. ja. 1957.
aastal Leningradi ja Tarfut kii-
lastanud Soome teadlasie ja
“tiligpilaste abiga Vande 15
iilesvétet, mis demonstreerisid
sotsjaalseid vaarnahteid Tarte
Winbruses.

Mart Niklus mdisteti jaanuaris
1959 olnipatsiconivoimm  iilem-
kohtu poolt rahvusyahelise ko

danluse abistamise eest" 10. aas_|

taks vangi koos jireneva 3. aas-
taks asumisele saatmiseza, Ta
viibis kurikuulsas Vladimiri vang-

jlasy Moskvas ja mitmes | Siberj

yangHaasris. Anatoli} Martjenko
kirjeldab oma raametus ,Minu
tunnistus" kahel iahektiljel kohtu-
misest Mart Niktusega 1965 Sibe-
ri laggris nr. 3. Jaanusris’ 1970
tecstas KGE Tartus :terve rea 14-
biotsimisi tihenduses vene oe-
tessi Natalia Gorbanevskaja va-
hisiamisega Moskvas, keda kaht-

lustati ,,.Kroonika" toimetamises.

Labictsmmine tabas ka Mart Wil.
lust.

on anid! .

noudmisi mimdiguste ralrendami.
soks jatkevad, siis ootab neid ar-
reteermriine,
N. Lifdu duntud dissident ane
tomiteadlane Andrei Sahharov

andis Uhendrtikide CBS televi.. |

slooni santejaamale Mostvas
intervjuu, milles fa avaldas
‘Jootust, et Uhendrtikide wus

president Carter kujuneb kogu |
maatinia -ulatuses | inimdiipate ;

rakendamise Peat voillejaks,

Kaks Norra.
|diplomaati saadeti
| Moskvast valia

MOSKVA. — N. Liidu. voimud
saatsid maalt valja Norra saat
kona kaubandusliku © sekretir
Knut Mugaas’i ja keelasid. Vene-
maaie tuleku saatkonna esimesele
sekretérile Kaare Hauge'’le, kes
viibis vilisreisil. Kaare Hauge
réagib vabalt vene keelt ming oli

saatkonnas N. Liidu sisepoliitiliste
kiisimuste ekspert. Oslos mainitak.
se, et kahe norra diplomaadi vai.
jassatmist tuleb ilmselt. votta kat-
temaksuakisiconina, kuna Ner 3
volinud saatsid &sja maalt ku:
venelast — neli Saatkonnaametnik-
ku, sdatkonna autojuhi ja Tassi
korrespondendi, kes olid . seotud
spionaazhiga, thtlasi kinnitatak: |,
et Notra  saatkonna koossels: ;
Moskvas on ainult seitse inimest.
kuna N. Liidu saatkonna ametkond
Oslos on mitu korda suurem.

Arhitekt R. Harm .
SUPmUG

STOKHOLM — _ Stokholmi Fes.
ti Majas elunev arhitekt Roland
Harm varises oma korteris ree-
del. 4. veebruaril kokku. Mone
minutiga oli kiirabi kohal, Kuid
selle personali elustamiskatsed ej
andnud tagajirei. Roland Harm
Oleks ikbesoleval aasial saanud
60-aastaseks.

Roland Harm 16i end paguluses
abi arhitektina ja omas arhitek-
tibiiroo, uuludes Rootsi arhitek.
tinelatu SAR! Ta oli tihiskendn-
‘kult tegev kava aastaid Balti Hu.
manistiikus UWhineus, olles Selle
esimeheks kuni.surmeni. Akadee-
roiliselt kuulus ta EUS Pohjala
perre, Leyiama jiid abikaasa, tu-
iar ja poeg abikaasaga. |

ee

i
LEMBIT AVESSON
 «~BELITOSD

Kultuuri lapreaadid ja stipentiaa-
did 6. martsil kell 7.6. Town Hall

| ATUANT2U0T GUN CQNUSEGAMMASDS LULA GL aes TASELTRTTTU TAT ‘tele jargnemiseks.

. 7 abies Sez haar en eee ee ee ee
tebe te ta Cae ae tee ia! oe, et 2 aa Eee
Ly nh cn -F i a ee cn 1 — aa ye eel oe het, = or a .
A Be ee cee eae Ga, a Seated ae ne 1 ne :
a. a =: =. a eta a
= = Ae a a a," a
: La = . .
“"Z aan!

7 Vksiknumbri hind 35 cent

Toronto. leedulased 1 piihitsevad: esioleval x nidatals pul T sktunegs ja telste. pidustustega Leedu: Vaha-

tigi aastapgeva, Leeda kuulutati iseseisvaks vabariigiks 16. veebruaril, 1918. aaatel, Pid néeme _
rahwarolvais leedu noori esinemas Torontes mut sikaliste ettekannetega, | | |

Saudi Araabia sionve Ohendrikidele

Vélisminister Vance sdabus Kesk-Itta rahuvéimalusi otsima

WASHINGTON — Chendrillkide Valisminister Cyrus Vance. séitis: moidunud esmaspieval
Kesk-Itta, kus teda cotavad ees tihtsad kohtumised ja labirdakimised Tisraeli ja Araabia riikide
vyaheliste tiiliktisimuste lahendamiseks: Vance olukord on vérdlemisi raske, kuna ihelt poglt avai-

_ davad falle survet Hisraeli juhid, kuna teiselt poolt on Saudi Arazbia teatanud, et in tistab iihin-
dasid kui Vhendriigia lisreelile survet ej avalda kontsessiconide tegemiseks,

Seudi. Araabia . valisminister
prints Saud Faisal tegi teatavaks,
et Saudi Araabia locbub dfihinda-
de téstmisest ainult 5 protsendi
vorra : |
kai Washington ei suuda viia

lisraeli juhte veendumusele, et

nad peavad tegema Ferelandmd-
Si

Saudi Araabia ning Vhendatud

Araabia Emiraadi riigid ej nous-
tunud tcatavasti hiljuti ‘teiste
Araabia Oliriikidega dlihindade
lostmiseks 15 protsendi vorra ja
vanid oma olihinnale juurde al-
nult § protsenti, lootes sellega
saada Uihendritkidelt ja. teistelt
leaner iikidelt toetust Lisraell vas-
tu.

Senati vastuseis
Carteri kandidaagile

WASHINGTON — Parast seda
kui president Carteri esimene kan-

didaat CIA direktori kohale Theo-.
dore Sorensen senati tugeva vastu-

seisu t6ttu oma kandidatuur taga-
si vottis, vGib senatis bi kukkuda

lisraeli juhid-on mista and.
nud, et nad on vaimis rahu huvi-
des Araahia riikidele mined piir-
konnad cokupeeritud aladest taga-

si andmea dauid nad ei ndustu. sel-

iega kui Genfi rahu konverentsile.
lubatakse tulla Palestiina Vabas-
tamise Organisatsioont esindajail.
¥Yance. moningatest vibhjetest
enne #rasoitu yoib siski oléta-
da, et Whendriigid ef saa kéi-

gile israeli néudmistele yastu

tulle ning peavad katsuma luua

hoe

Puhkekodu voi hooldusasutus!

- Hisraeli ja Avaahis stikide va.

hel kompromi ssi, ei valtida oli.

hinna tistmist.
Kui thhendriigid on seni lisraeli
poliitilistele sammudele suhtunud
tagasthoidlikult ja vaikiva ndus-. —
olekuga, siis mainis Vance,. et
Yisrael peah fopetama oma Gli-
puurmnise tehingud Suessi iahes,
kuna okupatsiconijouna -ei cle
tal Gigust seda teha ning: selline
teguviis ei aita kaasa Kesk-Ida-
lahenduse saayutamisele. |

7 EE

a+ ee

Eesti Abistamiskomitee. kealub: millist tiiipi

|Vanadekedu ehitada

Kuna Eesti Abistamiskomitee

_ esti Koa | korterimajade

ehitusprojekti téGd arenevad normaalselt ja ajatabeli' kehaselt - -

oe +h

ning korterite miitik on arenenud edukalt, siis peah Eesti Abis-

_ tamiskomitee juhatus hakkama kaliuleerima ja lopliku otsuse
terema, millise jseloomuga peaks olema fulevane vanadekodnu. |
mis kavatsetakse parast korterimajade valmimist ehitada sama- _
le Eestj Abastamiskomitee krundile, kus on selicks koht juba va-

ratud. | |
Eesti Abistamisxomite el oleks

ka teine Carteri kandidaat — Pau! | yéimailik valida péhiliselt kahe

C. Warnke, kelle president nimetas

vanadekodu tiitibi vahel — kas!

Uhendriikide delegatsiooni jultks | rajada sée pubkekoduma, ‘kus iga |
tuumarelvastuse vahendamise 14-)kodu elanix.on veel. - voimeline
pirkdkimistel ning apentuur! Arms isé2nd2 Best hoolitsema.

Contral and Disarmament direkto-
riks. Warnke kritiseerijad mamt-

vad. et tal on vaga kummalised 12 |

libucaatsed vaated relvastuse kont-
rollile ja vahendamisele, kuna
Warnke arvates peaks USA hakka-
ma yabatahthikult oma tuumarel-
vasiust piirama, andes sellega ka
N. Litdule vOimaluse arneerikt2s-

voi hooldusasutusena (nursing |
heme), mis en varustatud ala-
lise arsti, Odede ja suurema
teenijaskonnaga,

Kuna valitsusasntused on vit-.

juhatusel “pOhjalikult . kaaluda,
millist tiitipi vanadekodu enitade
ja millised viimalused on salle
rajamiseks omal joul,’
Kiisimuse péhjatikuks labiuuri-
miseks ja labitcotamiseks ning
Juhatusele vastavate ettepane-
kute tegemiseks moodustatj_
EAK juhatuse koosolekul selle
Kiisimuse Kaalumiseks eriko-
misjon,

maste aastate kestel piiranud ja! mille koosseisu kuuluvad Julie

kitsendanud oma toetuste ja lae- ;
nude andmist . vanadekocdudele,

Herme, R. Kinnapuu ja op. T. -
Néommik, ‘keda abistavad.selle ala

‘iis tuleh Eesti Abistamiskomitee ‘ eksperdid. —