y 53 253 cauisd ete Section . £ } rf Ont, KLA ON4 Nr, 67 (2891) XXXT aastakih | sm Yi _Antikonmunsi vallutasid Poola saatkonna ~ Hoone yallutajad Bernis nouavad. sdjaseisukorra ia poola | - tahva réhumise lSpetamist ning poliitiliste vangide mise ja ahvarduse: juures. ee nn ecstaatier tt , “Evelyn Koop: EST0-84 voimlemiskava feemaks —s Vastava muusika komponeerib tuntud pianist Armas Maisite BERN - — Grapp pools antikommumiste val- - Tntas médduaud. laupaeva hommikul Bernis, Shyeitsis, Poola saatkonnahoone ja-vottis 13° pantvane?, Grupi juht, kes nimetas ennast Poo-’ la Revoluisiognilise Koduarmee kolonel Wysoc- ky’ks, mainis Ibi telefoni, et tema ltksalk on Frelvastatud automaatrelvadega fa lébkeainetega ning om valmis saatkonnahconet Ohkima kui - -Poola komniumistlik valitsus: sOjaseisukorda ei lOpeta ning vangistatud Solidaarsuse. juhte ei _Yabasta. Saatkonnahoone vallutajad vabasta- Sid nadalavahetusel osa pantvasge kuid ‘piisisid _ teisipdeva hommikul. veel kindlalt oma 2dud- | _~ Wysocky mainis, et tema meeskonna kisutu- ses saatkonnahoones on 55 nacla lihkeaineid, milledest jatkub hoone chkulaskmiseks kui te- ma noudimisi ei rahuldata, Shveitsi politseivdi- - mudel punduvad andmed. kui. sunrel _aryul me- hi saatkonnahooneésse tangis kuid Poola teade- feagentuari PAP.i andmete! keosnes Erupp 12- vabastamist lutas hoone mist, polutiliste a oa ALL ATR - mehest, Méningate feiste andmete iobaselt vale - viiest voi xogumi ainnlt Kahest hes hest koosnev lodksalk. ‘Hiljem Ibi saatkounaakea aila visatud Wikis tuses suurendasid hoone vallutajad ndudmisi noudes Poola koigi poliitiliste vangide vabasta- j2 poola rahva rohumise lopetamist, Wysocky . kinnitas, et tema grupp ei ole seotud Solidaar- susega ning samuti rdhutasid vilismaaiimas ase- vad Solidaarsuse juhtivad tegelased, et nad pole varem kunagi kuulnad Wysocky nimelisest ya- badusvoitlejast ja tema armeest ning Solidaarsus | ei poolda terroristlikke. ‘aktsioone,: Lilines. kardetakse, et Poola kommunisitik yalitsus seob saatkonnahoone- yallotanud mehed Solidaarsusega, fembeldades mad _ terroristideks ja poola rahva vaenlasteks, Wysocky mainib, et tema armee koosseisus on 250 meest kelledest suuresth Osa asub Poolas. = vangide laagrite likvideerimist — ,ESTO- &4 voimlemisettekannete teemaks on-meri;" kinnitab ,,¥aba- Festlasele“ antud Jutuajamicel ¥a- bade eestlaste Jargmiste idemaailimsete suurpidustuste volmiemisaia Juht Evelyn Koop. Ta lisab vaimus- . tatult,.et mere voozamine ja lainete ming slimboliseeriyad vabadust ja ta puliah seda vabaduse poole piir- givat. merelainete mangu valjendada liikumtsyormidés. Oma ideede kirjeldamise] hoogu sattumud Evelyn Koop mainib iihtlasi; e¢ ESTOQ-94 véimlemisprogram mi koostamine on tenia viimaseks suutreks koreo- graafiliseks loominguks: enne tagasl. tombumist! mine toimub ainalt ithe helitoaja peolt-loodud muusika saatel, pee muusika peab olema terviklik ning andma ettekannetele rlitmi 1a . fempo., Kiisimusele, kas. sobiv helilooja on Juba. leitud, . vastab Evelyn . ‘Koop jaatavalt. Selleks heltiloojaks on Montrealis elay tuntud pianist: Armas Maiste, kes on meeleldj sel- le iilesande tkitmise enda dlgadele vatnud. Teda abistab elektroonilise Byers muusika-osas teataval midral heli- looja Kristi Allik, - Voimiemisettekanded lahtis -rahvatantsudest ning jagune- °° vad pohiliselt, kolme ossa.. Sisseju- EVELYN KOOP Evelyn Koop nendib, et aeg. 1a- heb edasi ja nijiid tuleh hakata _° ESTO-84:Valgyspeo véimlemispro- grammi suure energiaga . valja arendama ja ette valmistama. Tal on juba pohilised “idced kristaili- . seerunud ja neid tuleb veel viimist- leda. OO Kanada idee kohaseli peavad volmJemisettekanded kujutama endast ithte tervikut, mille esita-. Selle iilesande taitmisel. hatuseks on kond ta jooks. Esime:- ne osa Reet Altosaare juhatusel ku- jatab endast laste voimlemist, kus. taustaks on samuti merd: stimboli- - seeriy muusika,; Eitekannete teine osa toimub koi- £i = voimlemirihmade osavotul fling siin tuuakse mere mitmepal- gelisus ja vete mang taiel maaral esile, 3 antakse erinevatele rilhmadele eriiilesan- deid, Kud need vahelduvdd ette- kannetega, millest osa votavad koik riinmad, Evelyn Koon titleb, et sel- line osade jaotus voimaldab eri- Tihmadel pooletunnilisest voimle- Maailma Pank vajab abi | Rahvusvahelised mojanduslikud probieemid. Torontes arutusel. Torontos algas méddumid esmaspieval Rahvusvahelise Rahafondi: «International Monetary Fund) ja Maaiima Panga (World Bank) kon- verents, millest vOtavad osa 146 riigi esindajad., Konverentsil tulevad arutusele kogu maaiimg. pinayad majanduslikud -probleemi¢ ja tapasi- - lodgid, milledel. yOivad olla vaga kaugeleulatuvad ja. havitayad taga- _ farted, Konverentsi avas -, ni08donud es maspZeval Kanada peamunister Pierre. Trudeau, kes hoiatas koos olijai, neaved hiiresti tegutsema, et val: tida.. rahvusvahelise | finantssiis- teemi kokkuvarisemist. -Trudeaa pdéodrdus eriti “tikkamate riikide’ poole, et need abistaksid vaecsemaid riike hariduse andmisel ja tervishoidlike probleemide Ja- hendamisel, Peaministri sOnavotust vois jareldada, et ta apelleeris eri- ti Uhendriikide poole, kes viimasel ajal arengumaade -abistamisel on muntunud tagasihoidtikemaks, | maailma poli ititised juhid ‘Konverentsil tuleb arutusele ka ante Jaenude andmine riikidele, kes ei ole suuinud tiita oma ko- hustust semiste laenude tagasi- maksmisel. : Eriliseks probleemiks on- Mebhiko,’ kes on teinud kergek@eliselt 60 miljardi dollari ulatuses lacnu, mi- da ta ei suuda tagasi maksta, — toimuvad: ‘misettekannete kavast ara dppida . ainult ihe osa, mis tunduvalt ker- gendab .ettevalmistustedd. Kolmas osa kujutab endast laste ja tdiskas- vanute rihmade tihisesinemist — seega Oieti kdigi éelneva kokkusw- latamist iiheks tervikuks.. Ettekan- | netele vajaliku efekti ‘andmiseks on voimlejad réivastatud veevirvi- listesse sinakashallidesse ja rohe- kashallidesse trikoodesse. Vetemingu edasiandmiseks kas. takse linte, salle ja palle. Vestlusel Evelyn .Koopiga tuteh ‘vaatluse alla ka voimalik véimle-— jate tildary pidustustel. Ta arvab, et iiidary vib wiatuda . kusagile 200—300) piridesse, Kutsed esinemi- seks on saadetitd ka kéigile endiste- . Je voimlejatele, kelledest paljud on valmis harjutama ja esinema, To- ronto. annab loomulikult vodimle-- - misettekannete esinejate tuumiku,. kuid Kanadast on oodata lisaks yvoimlemistiihmi véi- &ksikyéimle- jaid Montrealist, Vaneouverist ja ' Sault Ste. Mariest. tthendriikidest saabub voimlejaid New Yorsist, kus tegutseb fugey ruhm Ann Ojasson-Parmingu juhtimisel. Kuid peale selle .on loota . voimleyjaid . Baltimorest, . San .° Franciscost, Seatilest ja mujalt. Euroopast saa- | (dire Tk, 3} Mehhikes. natsionaliseeriti erapangad, MEXICO CITY — _Ametist lah- kuvy Mehhiko president Jose Lo- pez Portillo astus enne presidendi- £ onions: eM Wanekaldale enam wusi | auldusi GAL TEESIPARVAL - JA NELJAPAEVAL — --Uksiknumbri hind ¢0 centi Brezhnev lahkub -kaesoleval - @astal? = MOSKVA — NL Li ‘au | valitsuse' ringkondadest on | hakatud Wine afakirjanike | j2 diplomaatide hulgas Ievi- | : tama kuuldusi, et N, Liidu kommunistlike partei fuht ja ‘Tigi president Leonid Brezh- ney paneb oma ametid miaha kdesoleva aasta. ‘lipul,. tde- ndoliselt detsembris, 75-aas- |. tane Brezhney, kelle tervis. on viimasel ajal- silmndhta- valt alla kdinud, liheb arva- | - favasti err suurte pidustuste ; | ajal, mis toimavad N. Litda rajamise 60, aastapieval, La (La#dne diplomaadid imes- tavad, et yenelased ise neid agaralt. levitayad, kona Kremli juhtivatele _ meestele 1ahedal olevad isi- ‘kud tavaliselt selliseid kiisj- ~ | “|. musi tldse ei puuduta, Arva- -Kelm medalimeest Sault Ste. Marie eestlaste suvise telklaagri ETSPO | 82 laskevoistlustel.. Pildil alt U. Sillavere — esimene kobt, A, Raud- "ePP — teine ja A, Lithek:— kolmas. _ -Brezhnevi_positsioontle : -skiirendada takse, ‘et sin on. tegemist pure ‘giva Fuzi Andropovi jal tema ; pooldajate kampaaniaga, et | Brezhnevi vGi- mult tazndumist.. Vene allikate pohjal saa- detakse Brezhnev erru suurie anavaldustega. a Foto: Tommy Tomson — feanene israeli ire. ,éi” president Reaganile Begin ¢0 poolda Jordani lddnekalda araablastele autonoomia endmist | jo nende diguste taastamist. JERUUSALEMM — Hisraeli valitsus jitkkas kategooriliselt fagasi Whendritkide president Reagan kaugeleulatuva eftepaneku palestiina araablastele piisiva kodu muretsemiseks ning nende probleemi Iahen- damiseks, Hisraeli peaminister Begin yaitis, et presidendi ettepanekud ei ole kooskGlas Camp Davidi kok- kuleppega ning Tisrael ei saa Iubada Jordani - joe ltdnekalda andimist Palestina Vabastamisorganisatsiooni kontrolli alla, mis ohustaks israeli iulgeolekny, President Reagan esifas oma. et tepaneku mCGdunud ‘naddalal Uhendriikide . televisiconi saatejaa-. made kaudu edasiantud kones, Ta leidis, et Palestiina .Vabastamisor- ganisatsiooni sOdurite Jahkumine Beirutist on loonud olukerra, kus ,on tekkinud voimaiused araablaste probleemide Iahendami- seks ning kestva rahu saaviltami- seks [israeli ja Araabia riikide va- hel, : Reagani ettepancku kehaselt: fu- leks Yisracli poolt okupeeritud Jordani. joe |danekaldal ja Gaza Kitsusel elavatele palestiiniastele anda taielik antonoomia. Reagan ei poolda iseseisva Pales- liina riigi rajamist vaid. palestiin- lastele omavalitsuse andmist Jor- daania riigi administratsiooni raa- mides. Ettepaneku kohaselt tuleks selle plaani_ rakendamiiseks aega anda viis aastat, millise. perioodi kesiel. lisrael ei tohi Jordani jée lisraclt asulaid rajada ja peab oma vded -Waiehkult tagasi tombama okupee- ritud aladelt. Ldtinekalda maapouevard, yeed ja maa peavad faiiima taielikult -‘palestiimlaste kontrolfi alla. — ‘Usraeli kahtlustuste ja. voimalike © vastuvdidete elimineerimiseks t0o- las Reagan, et Uhendriikide ja, lis- raeh sObralikud vahekorrad jaavad tooli tleandmist oma jiirglasele re- volutsioonilise sammu, riigistades « koik Mehhikos tegutsevad erapan-~ ‘gad. President on rakendanud ka | erakordselt k6va kontrolli vélis- maale. tehtavate raha ilekannete pliramiseks, kuna Mehhiko prae- gune kriitiline majanduslik olukord tirvustab kapitah valjavoolu riigist. Kogusummas twievad natsionali- scerimiscle 36 erapanka, nende hulgas ka sellised suurpangad. nagu , Banco de Comercio ja Banco-Na-— cional de Mexico, milledele kuu jub 50 protsenti Mehhiko erapan- Kade varandustest. - veel — _ a ST gouinniucnaAHTGAN palestiina. Kune esmaspdeval, 6. septembrii, oli Konadas iileriiklik piha — Labour Day, siis ilmub kGesoleval nddalal ainult tks | .Waba Eestlase" number, mis. kannab neljapaeva, 2 9. septembri kuupdeva. : - yWaba Eestlase" foimetus j ja talitus piisima ning et Washington garan- teerib endiselt Jisraelile iseseisvuse ja ta puiride puutumatuse. Jeruusa- - lemma kitsimuse: . teoi ta-ettepaneku l&biriikimiste alustamiseks. Praegu kuulub kogu Jeruusalemm fisraeli kontrolli alla ning Begini vaidete kohaselt on see kontroll ,,jagamatu". . Kui ‘Reagan kinnitas, et tema lahendamiseks - Begini - Camp Davidi kokkulepete cba: ettepanekud on rehtud Camp D Da- vid kokkulepete vaimus, : ‘lis Begin leidis,. et need eitepa- nekud on téielikult vastuolus Camp Davidi saavutatud lepete- Ea. | : Oo a oo -yastuvaidete aluseks - madrane ja erinevaid tblgendusi vimaldav sonastus, | Begin iqnoreetib Reaganit ust israeli asulaid Jordani lédnekaldale JERUUSALEMM: —: lisraeli valitsus niitas drastiliste sammode: ga, et ta ignoreerib tielikult president Reagani ettevanekut Palestiin kiisimuse lahendamiseks, Vastuseks president Reagani ettepanekule is | raeli asunduste rajamise seisma panemiseks Jordani laanekaldal, andis — Begini valitus Joa seitsme une iisraeli asula rajamiseks Jordani liane- kaldale ja lihele asulale aluse panemiseks Gaza kifspsel. hendriikide presidendi Reagani -ettepanek Jordani laanekaldal eia- Vatele araablastele taicliku auto- noomia: andmiseks ning .selle plir- konna administratiivseks hutmiseks J ordaaniaga, tuli Feruusalemmas ilmselt halva Ullatusena, mida kinnitab ka lis- raeli peaminister Begini kiri pre: sident Reaganile, : Kirjas nuriseb Begin, et Uhendrii- gid kujundasid oma plaani Pales- tiina probleemi lahendamiseks il- Ht! Fn WiMil : MANN nna ma israeli voimudega diskuteeri- mata. Begin rébutab jdrjekordselt,. et praegu lisraeli okupatsiooni alla painutatud Jordant aidnekallas on ajalootiselt juutidele » soeumws Juuda, ja Samaaria, | KU ‘thendriikide villisminister Shultzilt kiisiti, kas Washington . piirab pirast Reagani ettepanekute — tagasiltikkamist. Begum: valitsuse poolt oma abi Tisraelile, vastas.mi- nister, et seda vOimalust el ole veel kaalutud, | Politilistes ringkondades | Iaini- -. takse, et Uhendsiigid on sunsi- tud niliid midagi israeli karists- miseks ette vOtma kui president Reagan ei taka kogu maailma ees jidda Jisracli kannupoisiks. lisrael on omalt. poolt hakanud kohe hendriikide vastu surveabi- nOusid rakendama, kuna kaitsemi- mister Ariel Sharon kinnitas, et lise rael ei ole kohustatud enam Uhendriikide kaitseministeeriumile. andma andmeid ja informatsiooni -yene uute relvade kohta, mille vot- metega iisraeli sOjavagi ora sOja- kaigul Liibanom hemalt tutvus.