. . ajaleht ,,Perno . Postimees”,

ai

- Spordiuudiseie
Kodumaalt
» Eesti purjetajad “valmistavad -
juubeli vastu, Eesti purjespordi va-
nuse: maaramiseks on mitu eriae-
«ga, est purjetamine kuulub Eestis

“harrastatavate -vanimate  spordiala-
de hulka. Juba 1820, a. tegutses

_- Hihemat aega. Tallinnas raehirra-

de, Suurgildi kaupmeeste ja teiste
- meeste loodud ,,Uljaste Purjetajate
- Ordu", hharrdstades lahel oma -net-
. ja jahiga kOigile tollastele jahtklu-
-bidele omast rivipurjetamist ning
etiketikohast. paugutamist . parda-
suurtukkidest, .
_ tegutsenud purjetamisorganisatsi-
- oomiks oli 1888. a;.1Gpul Tallinnas
- loodud ja Haapsalus tegutsemist
“ alustanud aristokraatiiku  ilmega
Bestimaa Merejahtklubt.

Kuid ka sellest aastast pole, ees-
ti purjetajad oma spordiala stindi-
mist arvestama hakanud, sest. usu-
tava purjespordi algusaja ma@érami-
sel sobiliku seiga annab kunagine
Selle

22, jualt 1883. a. (vana kalendrt
. j&rgi). numbris. Geldakse, et ,,10.
Juulil paale l6unat off siinse joe
paél wGidu purjetamine paatidega.
KOik kellel purjepaat ‘oli, yOis sest
. woiduajamisest, osa wtta....

_ Seda

on. ,,wKalevi": Parnu Jahtklubi vii-
mastel aastatel tahistanud tollase

Esimeseks pusivalt,

-Tret 6,41; E. Kulmar 5 oh ml

rahvalikku  vOiduajamist

Estonia" masterid

katsevoistlusel |
Kergejoustiku Klub!

. Latlaste
poolt 5. juunil korraldatud ametli-
kul -Katsevéistlusel pESTONIA"

Masterite Kiubilased. saavutasid ri-

da haid tulemusi, [lm oli lus j@
veidi tuuline

Kasgushiipe — K. Trei: (70 +
klassis) 3,81 m, T. Vellend (60--}
3.70: J. Lents (35+) 4.33; A. Aug
(55+) 3.74, |

. Kunulitouge (5,4 ke)’ — 1 Lents
11,52; A.:. Aug 10,14.

(4,0 kg): —- K Trei 9.70; E.

Kulmar (65-4) 8.55: A. Truuvert.

(60+) 13,14; T. Vellend 9,69; U.
Limit (60-+) 7,74. |
Kettaheide (1.6 kg) - —- J, Lents
34,08; A.-Aug 26,72. -
(1:0 ke) —-K. Trei»28, 44. E.

‘Kulmar 19,50; A. Truuvert 30,54;

T. Vellend 24,28; U- Limit 18, 18.

 Odaheide (0.8 kg) — A, Aug
27. 46; J, Lents 27, 18 m.

(0.6 kg) —- K. Trei 22,00; E.
Kulmar 21, 56.

Vasaraheide (5.4 kg) —. B. Furl
mar 16,72 m.

" Raskusheide ‘al. 3 kg) — x

Spordimarkmeid
Rahvusvahelise Oltimpia Kom

. tee 85-ndal istungil Roomas vet

lukmeiks Omaan ja Neitsj . Stared,
mnillega riikide keguary tOusig 151-

= Jé, Wuteks aladeks on laskmine;

luvOimlemine ja naiste 400 m 47.

3000-m ja maraton. Jagamiseje 4u-

deb .219 medalikomplekti,

* '
| 1982, a, tnaatima barimateks
sportlasteks valiti. ,Enternat, Sport-
Korrespondenz* (Stuttgart) ring

ksitlusel KergejOustiklased — yyis-

test Marika Koch ({da-Saksa) ja
meestest Francis Daley Thompson
(Inglismaa}.

25-aastane meditsiinitudeng Ma:
rita (171 cm, 63 Kg) Olt parim

naissportlane juba 1979, 4 pil.
piistitas maailmarekordid. 209 m ~ Oo
Jargmised Matti -Kuosku (Rootsi) |
ia Rauno Juola (Scome) kaotasid |

(21.71 sek.) ja 400 m (48,40 sek)

‘jJooksudes. Mullu viis 400 my ye-
kordi 48,16-mi ja oli osaline 4x

400 m maailmarekordis, —

23-aastane Daley (185 om, 88

xg) juba 1980 a. saavutas maail-
marekordi 10-vOisiluses, 1582. a.
hocajaks valmistas ette kolm kuud
treenides . Kalifornias - ning - nyeks

rekordiks kujunes 8743 punkti Bu-

roopa meistrivOistiuse kullaga, tik
siktulemused 10,51 — 7,81..—
15.44 — 2.03 — 47,11 — 14.39
— 45,48 — 3.00 — 63,56 —
423,71.

—_ *
Euroopaloppet’l  neljas etapp
Hameenlinnast Lahttsse (75 km)
andis 23 rnge 12000 suusataja

. seast esikoha norralasele Magnar

Rismyhrile raja tippajaga 3.41,54.

/ VABA EESTLANE teisipdevat, 2; yynil 1983 — Tuesday, June 28, 1983 _

ee ea

“Teadaanne

_ kalasportlastele

' Toronto Eesti Kala j ja Jahimees- i
te Selts korraldab teise kalapiiiigi
se] aastal Simcoe jérve Royal |
Beach’i. vetel laupdeval, 9. juulil. |
Voistlus tomub seltsi 25. a. juu- f
beli réndkarikale ja seltsi poolt |
yaljapandud auhindadele, Kogune-
mine kell 7.00 homm. Park Motel- |
li restorant vastas oleval Texaco

platsil. #
Voistluse aleus “kell 8.00 homm. !

bensiinijaama parkimise

Paadid palutakse vette lasta Virgi- :

nia Beach'ist voi Provincial. par-

gist. ‘Peale vOistluse lSppemist - 7 seteri=rerr

lutakse kaguneda Royal : ‘Beach F.
Aadll suvila juurde. | |
: Juhatus

ainult 5Q ja 31 sekundiga.
big

ia-Rootsis- vOitis 10029 suusataja
seast 29-aastane shveitslane K.
Hallenbarter esmakordselt alla nel-
ja tunni ajaga (3.58,08. Mullune

voitja L. Frykber (Rootsi) olf ai- |
nult -2 sex, aeglasem.

Ole La Manche’i vaina ujumise |
kiirusrekord piisib 29, juunist 1978 |
ameeriklase Pen Deani nimel ajaga |
7 tundi 40 min. Vaina yanimaks. |
liletajaks on niilid 66-aastane USA |
koolidpetaja Ashby Harper, kelle j

ajaks on 13 tundi 32 man, ~
| ork

1 . . . . .
ome ee ee oe a Pe he . toe ch i ee ee 2 . er oe - one oan sou a ee ee A eh i Le er oe a ee eal iiet Baal
(ODE) ELISE Sey DR SS et Ta Me 2 URE A, Mh
voidupurjetamise- vOitja Jaan Her- Re USI CESSES SUT PUTED OTE UD ee ate Ete ee
: . " eee .. aot when . eee we ee ee me a ee a rae wt oe Peet, sane " ih ‘, raat a hs a ee Sha ota
USE ee! ea MoD Pht epiaig vi tanh TIERS et we EGTA eg ee
. 1 oo ghd

mani nimeliste vOistlustega.

Kuna ténavu moddub mainitud |

surest woidu purjetamisest™ 100.

 aastat, tahetakse juubelit vadrikalt - 4 e
. tahistada. Kavas on tahtpaeva nie ig

_ melisi Uritusi, nende hulgas laiema
osavOtuga purjetamis- ja ujumis-
vOistlused, Eesti ulatusega Parnus

_ WOppevale ‘Muhu v&ina _regatile

. j@rgnevad avamerejahtide vOistlu-
sed Parnu lahel.

on % ,
ykwalevi” plastikhallis toimunud
-kergejGustikusisevOistlustel : hllppas
Tarmo Valgepea 2.24, millega on

Festi vélis- ja sisekOrgushiippe sa-

ma ja mOlemad ka sama sportlase
nimel. Teisena Tatmo vend Raul

a
) Tallinnas korraldatud vabamaad-
fuse turniiril osales hulk N, Lidu
- paremaid maadilejaid. Esimese kol-
me hulka padsesid Eestist: kerge-

oo ‘Metas 2.05, .

. . ARBRE Se RRO
keskkaalus (II) A. Koosapoeg, esi- . Gees s oe

mene koos meistrinormiga; kKesk-

kaal (1), A. Treier, teine koht koos
- meistrinormiga; keskkaal (il),
 Roosimigi, esimene; raskekaal, M.
| Kuvshinov, teige, :

SoG RE ane

J

_ SERED OOOO oOo eos OP Chee OoOO nO eo ee aa aad ee eee eee ee

»Noh,* — kostis teine kilplane:
—- ,,a8i et ole veel hiljaks Hinud,
fargal nOul vOime viga kohe pa-
- fandada, rutem kui s@ge kes tihe
silma. vallali teeb. Kaed, kes paike
_. maest alla olid viinud, voivad neid
niisama h&sti me otsa tagasi viia.
Sealt.vGivad nad hiljemini . oma
. tahtel ise veeredes.aila minna, mis
geile suurt t65 holpust ja pealegi
veel lusti saab tegema.“

See tark ndu. oli kOigile. viiga
meeleparast, ja melted rOdmustasid
kui lapsed, et nad kombeks vGetud
 Flumal
na katsetuki \maailmale voOisid tes
nididata.. Sellepdrast laksid nad

_, Gel meele] palkide Kallale ja hak-

Friedrich Reinhold Kreutzwale

(ILPLASTE

MEVERELSAUG, VAGA KENTSAKAD, MAATLMAS-
_ KUULMATA JA TANINI VEEL ULESKIRJUTAMATA
- -SOTUDIATEOD

Kallen! ke elest maakkeelde ‘ilettna ja imete iiliade kombliaks
mines tukis timber solgitud’

t ja alpusest kohe nii ke-

74-aastane Karl frei on saavutanud tihelepanu maaterite spordivéistlustel, Yasakul nila eakas sportlane |
N. hiippah kaugust, paremal towukab kuuli. Ta algas tisisemat sportlikku tegevust 1981. aastal ja on joudnud |
kahe Kanada. rekordini, kaugus- ja Kolmikhiippes.. Naib, et pole kunagi hilja alata!

' | koju tagasi, otsekohe korisi, d6-

PF seennoonncvansecooreasernsacenononqnossoncenessnecam

r

1 poolt, tagant poolt, wlevalt, alt, par

 hemat katt paremat kAtt, laiuti, ple
‘kuti ja pOigiti, viistd nad viimaks
ometigt palpid k0ik tagasi. Aga se-

da viimast palki, mis neid targaks
oli teinud,; ei viidud kaugemalie kui |

ara kdinud,..

Said mehed. siis ttiki aega puha-
nud ja hinge tommanud, ‘Stis lask-
sid nad palgid orntl jalul. milest al-

la veereda, ikka pikkamisi tikstei-

se jarel, et. kena mang kauemini
viibtks, Mehed seisid fileval mie-
harjal,. vaatasid sealt palkide alla-

jooksu ja olid véga rOdmsad, Sti-

damed ja meeled ilutsesid meestel,

et.esimene alpuse Katsetitkk ja ees-

mark nil kenasti oli korda Winud.

Selleparast mindi rOOmukisaga

vaeva peale kehale karastust yot-

ma. Aga et seda rasket t66q tiks-

-

‘kasid neid miest iiles kangutama.
‘Aga oli neil juba enne teiselt poolt

maelt palke tiles rebides ja miest
alla lastes otsatut vaeva ja t0dd ol-
nud, siis leidsid nad palkide itiles-
veeretamise kallal tOesti: kolm ‘kor-
da rohkem vaeva, enne kui nad
neid. maeharjale tagasi ‘said. Sest
esiteks oli’ magi: stit poolt palju

dkilisem, ja teiseks meeste tOdst.

vintsutatud .kehad vasinud, joud

kippus mOnel juba l6ppema. Aga .

tGstes, kergitades, venitades, Hika-

tes, kangutades, ajades, torkides, ©
veeretades, vaalides, vedades, kan-

des, nihutades, liigutades, tomma-
tes, Kkiskudes, pOUrates,. seades,
tOugates, -vinnates ja rebides eest

nes kogukonna kasuks olf tehtud,
selleparast pidi ka kogukond mees-

‘tele vaevapalka tasuma ja -seda
maksma, mis prisked  sddgiq ja
| joogid Kulutasid,

poole mae kGrgusele, sest et sce
| poole teed enne Juba oma alee ol

 Kaheksas peatukk.

Kuidas kilplased néukoja tiles chi-
tanud ja aknad tegemata mnusfa-
mud.

‘Mone paeva parast, Kui valgid,
kivid, lubi ja liv vor mis muidu
koone ehitamiseks  tarvitatakse,

 kOik ehitamise parka kokku olid’

veetud, hakkasid kilplased fiks-
meelsel tulisel kKombel uut nOukoda.
ehitama. Hoone seintele pandi
kolm nurgakivi ja kolmenurgeline
alus, nOnda et kole igatks miéar-
kaks, kuidas ehitus isekomblik
kunstlik t6& on, ja mitte harilik
neljanurgeline maja.

. Hulgaliste kate toimetusel kas-
yasid séinad silman@htavalt ‘korge-
maks. Lithikese aja p#rast olid ju-
ba Kolm peaseina maapinnalt katu-
se rajani valmis, the ktilje peale
oli korge, lai varav tehtud, kust
heinakoormad vOisid sisse minna,
sest heinad arvati kogukonna va-
sanduseks, mis fttheskoos tehtt, hoi-
ti, hiljem Sra mitiidi ja saadud
hind tiheskoos k6rist alla foputati.

Sellepeale hakati katust valmista-

ma, mis niisama kui seinad ka

Kui mnehe kombel tepid t0d. |
Suis on sul luba, et sa sétq,

Ja puhkad rahul pikka 60d: -
Sa tead, et Kassil mapades

Ja laisal kOhul lamades -
Et jookse hiitekene sub!
Kes kt ja jalgu liigutab,
_ Sest fouseb viimaks leivamees;
Kes laisa-katkis kiigutab,
See elab viletsuse sees;

Seepirast murekand ja hoo!
Nii tarvilik kui leib ja Sool,

1

kolmenurgeliseks tehti; Katuse tool,
sarikad ja lfatid seisid korralisti
seinte peal, el olnud enara muud

~ yuudu, kut katusekivid peale pan-

na. Sedaviist oli tiks suur kogukon-
na té06 lOpetatud, mehed Jéksid

rtsi kogukonna kulu peale raisa-

tud higi asemele kuivanud kehasid

’ turvutama. Katusekivid mdeldi tei-
sel pdeval peale panna, miska. uut

kogukorina t6Gd ja selle peale jalle
orisked sGGgid Ja Joodud pidid toi-
metatud saama.

‘Kui teisel hommikul kellaga
‘hte anti téGle minna, tulid mehed

kokku, Jéksid tellinguid mO0da

6). Vasaloppet’i (85,8 km} Poh- |

Mil ital VABA EESTLASE talituses

~ LOOME |

. Eesti rahvuskultuari loomingupéeved
23.30. aug. 1981 Joekaarul

| Album pildis j ja sonas — 169 Ik.
‘Hind $1 5.— pluss saatekulu $2.—.

MAARJAMAA kirjastusel ilmunud

raamatud miliigit Vaba Eestlase talituses

“sajandil* |

Jiri Ulaotsa _Eestlaste lepingud vrastega a

Uku Maasing ,Udu Toonela joelt*
Uku Maasing ,,Piiridele Prvdes*

»poety estoni*. — eesti laule antoloogia itaalia keeles
Kaiju Lepik — Death has a Child’s aes

Salasoo ja Salo — Vilis-Eesti perioodika .

¥. Salo — Riik ja knriknd

Anftthrung 2u der Etnischen Sprach (Esimene katse

H. Stahli sulest aastal 1637)

eesti keele grammatika ja sOnaraamatu koostamiseks

Reedik Willem Wilmanni ,,Vaimi Beene.

Blaise Pascal — Miotted ..

Kaugver -— 40 kittinalt ..

H. Sala — Eesti yanem kirjandus ...

_ Antonio Possevino — Kiri ‘Mantova hertoginae
Amo Vihalemm —— Kunstnik eesti kirjanduses ..
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas .
Hona Laamar — Wks iisna kerge halgns Gualetnse) |

R. Tagore — Puuviljapoim cee

Be Roas — Jumalaga, Kars ja Erurum
PLUSS SAATEKULU 50 ¢c IGALT RAAMATULT

ILMUS

Eesti muinasjutte inglise keeles

~ TALES FROM ESTONIA”

tolkinud Gisela McBride

ot MUINASSUTT U JA KOKEUVOTE »KALEVIPOJAST“
_ $6.95 — 50 centi postiknin

Saadaval Vaba Eestlase talituses.

: ‘MUUGIL

- hydia Aruvalla noodiraamat:

,.NOODID T.E.S. TAIENDUSKOOLIDE
LAULUGPIKULE, NOORTE LAULIK"
(Noodid $8.—, Noorte lavlik $3 —) |

LASE talituses.

_ Fotod: &. Kulmar 3

tiles ja hakkasid ndukoja katust te-

gema. Selle t06 juures seisid nad

kOik tiksteise jarel reas: mOningad
katuseharja peal uleval, teised- kor-
dam6éda lattide peal alamal; md-
ningad k6rgel redeli ladvas, teised
jalle jark-jargult alamal, aga iga
redelipulga peal oma mees; mOned
maas redeli ligidal, teised neist na-
tuke kaugemal, ja nOnda ikka éeda-
si kuni katusekivide hunnikuni,
mis moOnusa kiviviskamise kaugusel
nOukojast éemal seisis,

eel viisil pidi iga katusekivi kdi-
gi kilplaste kiest Ibi minema,, esi-
mesest hakates, kes kivi hunnikust
voitis, kuni viimasega IG6petades,
kes kivi lati peale paigale seadis,
nOnda et kividest katus sai, Et sel-
le raske tOOga mehed endale liiga

‘el teinud,: selleparast oli asi vaga

korralikult seatud: aeg-ajalt mOne
tunni jarel kella helistada margiks,
et t00 seisma j&tta ja kOrtsi puhka-
ma minna.

Kui niiiid see mees, kes kivide
hunmku k6rval seisis, esimest kella

loOki Kuulis, viskas ta UlestOstetud

kivi kdest ja pistis punuma, et teis-

te eel kGrtsi jOuaks ja mone lonk-

su enne saaks ritiibata, kui teised
sinna jOuavad! Niisamuti tegid
kork teised, kuni viimseni, Kelielgi

e1 oloud aega kivi teise katte anda,

vaid ta viskas selle kohe kdest ara
ja tiks Jooksis teise kannul, otsekui
metshanede kari Jennates.

‘peelabi slindis siis, et kes viima-
sena t60le lainud, need kortsis iga-
kord esimesed puhkajad olid ja
Uleval laua otsas istusid, Tédle
minnes olid nemad jalle niisamuti

Seadaval koolishtutel T, Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY,
9 Parravano Ct, Willowdale, Cnt. M2R 388 ja VABA EEST-

rg eae HG gone ET TAU TSE

alpide ‘auks ehitatud ues majas
nou esimest korda edasi J&heb.

Aga kui nad viisaka!t varavast sis-

se astunud ja varava jiile kinni
olid pannud, — ennah, Kae, vaata,
née, luuri:| — seal oli kOik pilka-

ne pime, jah, ni pohjatu pime, et

liks vaevalt teise juttu yOis kuuldal
Kull ehmatasid kilplased -selle ko-
gemata asja parast, mdtlesid pikalt
ja tosiselt, kas pole vOinud ehita-
misel mingit eksitust olla. Nad ]&k-
sid heimavaravast valja vaatama,
kas viljaspool midagi n&htavat vi-
ga peaks leitama; aga k6ik kolm

‘seina ja Katus olid igas kohas ter-

ved ja korras, ja ei. olnud véljas-

pool kuskil viga ega valguse puue.

dust. Vea ‘sliti pidi vist seespool
seisma. Aga seestpoolt ei vdinud
nad pimeduse parast seda viga ka
mitte ules leida,

Mis niitid teha? Pimeduse siifi

jai meeste) teadmata, nad ei voi-

nud seda itkski tiles leida ega dra

moOista,.ehk nad kill ‘selle asja pé-
rast oma alpisid paid vaevasid.
Kilplased seisid kui peata kanad

sures mures- ja kartuses, arvates..

et ehk moni, kuri nOid oma silma-
ga nende t0S on rikkunud, ndnda

kui mOnikord koorekirnuga juh-

tub, et koor enne vOiks ei Jahe,
kunt kirn kurjategija karvadega sai.
suitsetatud! Aga kus tegija ise

‘teadmata, kust siis tema karvu

vOilb saada? —

Viimaks -votsid kilplased - ette

iihel paeval nOupidamisele kokku
tulla j ja seda imelikku pimeduse-lu-
Pu noukojas targal arvamisel pliu-
da dra seletada. ,

virmased, sest nemad ei padsenud
enne jaua tagant valja, kuni teised

eest @ra olid Jainud.

Parast vaimistatud todd: liksid
kilplased n6ukotta. katsuma, kuidas

( Jareneb}

ADVOL

TOOMAS

‘BA, B.
ADVOKA:

8 King St.)
Toronto, 0

Tel, §

| ANDRES ¢

| Advok
Bigelow, Hendy
789 Dor

Tel, 4
kodus

ENN a
ADYORA
Room 1002,
Toronto De
Postiaadress: |
' Ont. (Bay &

—s- Telefor
24-tundi telef

ADO PAE
HETHERING
| p

Advokag
365 Bay StS

Ohtuti 447-20

-TONU
BAS
ADVOKAS
Yorkdale Place
Sur
Forontc, Gi
Telefon

Heinsoo
Broke

in
si.

958 Broadview

- Toronto, 0
Telefor

JOHN E.

€
Charterec
| 181. Universit

|= Toronte, 0

Tel. &

DR. S. BR

OPTOMETSE
| Tel.

412 RONCES
AT HOWR

pol an AIR APP
PARAR

itihnutuskappe
 % 31 aastat
Tel. 5

a
Seana: