= = a . . " .
wet am, .
OL es i RI Le aw a .

wis"

. . -
» * . . 1 . : | ee a
one . -

. Se ee ee ee ee ee co ee _ ae | _ u

a0 0 ed ee ee ee u - :

| Podgornoi

ov " "
._. ee a er) -

a! Pe a . chee Petes tee i = oe epee = «] -1 . _'.

rte ‘ban! wdebuyhia hice ida gat ads ed | “ an ees ‘ S bodda oom let

. =
wine Fem Rg Pee a pa" roe

VALJAANDJA: 0/0 Vaba Eestlane, 135 Tecumseth $17 Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arra

TOIMETAJSA:

Hannes Oje

POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. Mey shi?

TELEFON: toimetus 34-7521,

‘tadifus (tellimised, kuulutused, I

‘ekspeditsioon) 264-7675 |
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasias $28.—, poolaastas 614, 50 ja

veerandaastas $8.— , Kiripostiga

atstas 46.—, poolaastas $23.20

ja veerandaastas $12.0
TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas $30—, poolaas-

tas $15.50 ja veerandaastas $8.

50. Kiripestiga USA-s: aastas

$51.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—

LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $f0.—, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50

Aadressi muudatus 30 ¢. — Uksiknumbri hind 3 c.

FREE ESTONIAN
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseti: St.,
Torcuto 3, Ont. MéJ 242

Duhastus Kremlis

Laanemaaiima kremloloogid ja

_ Liidu kommunistiiku — parte)
telgitaguste eksperdid on kun
seni ajani arvamisel clnud, et N.
Liidws seni vounul olnud troika
_ Brezhnev-Kosségin-Podgorndi
— on tihedalt kokkusulatatud
yoinumeeste grupp, kes on too-

nud omavahelise Wiidu koigi taht-

samate voimupesitsioonide oma

 ‘kaes hoidmiseks ning teiste juhti-

vatele positsiconidele. ptrgivate
poliitikute korvale térjumiseks.
Ebkki viimastel aastatel pariei
peasekretar Leonid Brezhney su-
rus teised troika likmet — pea-
minister Kossdgini ja president
_ tzhaplaanile, vajas
ta siiski jlmselt nende abi ja ioe-
tust yoimul piisimiseks ning oma
nolitiliste plaanide ja ambitsi-
oonide. teostamiseks ning  selle

tulemusena vois ennustads prae-

suse Olukorra -jathumist. _

Nittid tulevad Kremlist akki
feated, et troika on hakanud ac-
tamatult lagrunema. Viimel . ole-
va kolmiku iiks liikmeid president
Nikolei Podgornéi on jarsku N.
Liidu kommunistliku parte] kesk-
komitee 15-liikmelisest koikvdim-
sast poliithiiroost kérvatdatud,
mis laseb oletada, et ta kaotab ka
peatselt N. Liidu presidendi koha
ning tema ming on labi mangi-
bund.

' Seni puuduvad andmed, mis on
iroika lagunemise pohjuseks ning

‘selle Kohta ei anna seletust ka

emli lihike ametlik teadaanne,
mis avaldati Pravda veergudel.
Selies luhikeses teadaandes mai-
nitakse ainult lakooniliselt, et Ni-
kolai Podgorndi on poliithiroeost
lahkunud. Ei mingit pohjendust
eee lahemat seletust, miks vara
i4-aastane teenetega partei vete-
ran ja Brezhnevi kKauaaeene Kaas-
lane. sunnitit oma vermupositst-
ganilt taanduma.

Mis voiksid olla Podgorndi aja-
ioc kolikambri heitmise poihju-
sed? Oletusi on tehtud Juba mit-
mesuguseid. Arvatakse, et N. Lii-

dus tuleb [ahemal ajel kinnitami-

sele uus pohiseadus, milles ei esi-

‘ne enam presidendi institutsiooni

ja seega tuli Podgorndéi parata-
matt kérvaldada, T eised eksper-

Uus film okup. Riia

KGB orjalaagreist
Litlastest

kaudu toodi Saksamaalt USA-sse

baptisti Spetajate

wus, vahemalt - poole-funnilise
kestwusega film Riia {imbruses |
asuvaiest Vene vanglaacritest. :

Fim naitab kuidas vangide 1G.
jouga piistitatakse Riis S4relinna..
des tehaseid ja vabrikuid. Niaitab -

sunnitdoliste tiaga saadud too |
ted vabrikutest, kuhu nad t66le
saadetud ja mis vangide jaoks™
ehitatud jne. On vorteid ka KGB.

peakorteri majast Riias ja selles.'

se Sisenevatest -tepelastest ja
vdistidest.

Uus film, mis on..tdienduseks |
yvarem valja toodud filmikatiken. |
dile, mis piirines ka Riiast ja nii-
tas uhte vangilat poliitiliste vangi-:
dega. Fim on Kokku IJ6igatud
eaksamaal pikkambdda okup..
Litist valatoodud  filmikstken-:

‘deist, mis véetud aga teadlikult

ithe filmi jacks. Selle. kénelesid |

-sisse vajalike seletuste osas ingli- _

act zee aUatt rh ee

rer ie .

ee a
Sao
4 os .

i heed, kes elavad USA-s,
‘aca Jati glimnaasiumis Miinsteris,

OURS Te ; he ks eRe tee ar bs RE net . ee ie al rE anys tea cut Leek et thy 7: 1, . afi

did omakerda kalkuleerivad, et
wues pohiseaduses on tehtud suu-
ri muudatusi valitsemise siistec-
mis ning nthutatud parte: esiplaa-
nile, millega seoses Brezhnev
seab ametlikult riigipeaks. On ka
neid, kes kinnitavad, et Podpor-

noi oli 74- aastane ning tal oli 2eg |}

Perri mina,

Kéik need oletused tunduvad
kergekaaiulistena ja isegi ebaloc-
gilistena, Meie ej saa wnustada, et
WN. Liidu presidendj koht. ei ole
mingisugune § voimupositsioon
kuid samal ajal on k6ik poliitbii-
roo liikimed tohutu suurte yoimu-
Biiridega ning nende otsustest
oleneb N. Liidu sise- ja valispolti-
tikes. Kui Podeornéi kérvaldati
politbiiroost, siis on ta vailja li:li-
fatud WN, Liidu juhtkonna koos-
seisust ning tema presidendi ko-
hal pusimisel voi. selleli positsi-
oonilt kirvaldamisei ej ole enam
mingit tihisust, Kui Podgorn6i ei
cleks Kellelgi jalus ees oinud, siis
oleks ta véinud ka presidendiko-
halt lahkuda. kuid ta oleks ikka
edasi jietud poliitburocsse.

Kremji muuride taga toimuy.
vornuvoitlus cn Jlaanemaailine
vaztlejatele ja poliitilisicle eks-
pertidele alati olmud suureks
miisteeriumiks ning sitma. kate-
rooriasse kuulub ka vana teene-
ka kommunisti Nikolai Podgornéi
korvaldamine, Tema eluaastad ei
mang; siin' téenaoliselt mingit
roili, kuna poliitbiiroos on terve
rida mehi, keHede eluaastaie kur-
ve touseb ile 10 eluagsta. Vib
ainult oletada, et Podgornd?t ja
tema timber koondunud grupp
jai kuidagi ette Brezhnevile, kes
vasiamata oma 70-nele eluaastale
ja keikuvale tervisele titirib ab-
soluutse younuga diktiaatori ke-
hale, Tema kéryaldamine poliit-

| biiroost peaks markima suurema-

te puhastusoperatsioonide aleust,
kuna iga diktaatori voimule piir-
rimise teekond on alati palista-
tud tema voinnt kérvaldatud
vastaste jJainustega. Kes: kukuvad
jargmistena ja kes padsevad nen-
de asemele — seca peaks naitama
lahem tulevik.

se keeles Saksameal, Miinsteris
asuva lati eiimnaasiumi Opilasist
opivad

Seksamani.

Fitmi négid mai aleul USA it
laste keskorganisatsiooni , ALA
' spadikud, kes pidasid oma aasta-
koosolekut Clevelandis. Ka New
Yorgis.on mdned seda filmi nii-
nud ja annavad sellele hea hin-
nangu.

Naru icuuleme, on filmi j ira osi-
nud TV sur-saatejaam NBC, kel-
le saadetevork ulatab tile USA
_ sialgseit on andmeid, et film tu-
leb naitamisele NEC-TY saateis
| -teisipdeval, I4. juunil, Et see filen
, vaga paliuid meist huvitab, on
‘soovitay hoolegs NBC saatekayy
_Julgida, et teada filmi esitamisega
‘nil paeva, Kui see peaks muutu-
ma, kui ha Kellaaega,

Eelmist Hihifiimi on paljud.
eestlased namud. Seda on néida-
bud. ka Eesti Majas New Yoreis.

=a",

VES

a se es ee Tl ret
wh * Olli ME ane 1:
hha deites se eects ieun ja acd SEB TASS. ak eee

cc . Su SAE
oe Ses oh Aan =

. ‘* ae | ‘
ai ai sayts viagisyes pti: inte Pane beets des ead

VABA EESTLANE. teisipisval, 31. may 1977 — Teesdsy, May 31, 107

ae, ru, iL
ata Bath ke ah a hs pa Tak. me . a ms um
a - seas 5 an Pan a Ra par fh “si ia et pat x ete aaa as 7
SS NEN \
oe oe A ue Rea tana ie : courte Poy
f hk ae ee i ms tt 1 ay a, aa ge se aS Gh
- SA wet yas ae ta a [= + 7" te a ‘ we < eS , a Lo
ht i fe ne a: oi . ; a

Ate es eee

Peete i et aa . - ae Aahateees ' a
ae oe aN He aN ee z e : i Er Coe
te . rr "

2 ‘les ‘me slis Gieti oleme — viilts: .
eestlased vai vilismaal elavad.pi-.

\Kommentaarid

genikud-pagulased? Pagulasajasty
esimestel aastatel olime. kéik au-
sad poliitilised pigenikud, kes for-

{mist merd ja surmaohty trotsides

povenesid kommunismi eest Rootsi
voi Saksamaale, Enid nud naib,

et see nimetus meile enam eriti ci —
ineeidi ja oleme pogenikest muutp-

nud viliseestlasteks, kelleks meid
tituleerib ka okupeeritud Eesti aja-

: | -Kirjanqus.

| mehedl ei taha meid kuidagi abt-—

Eesti i Pensioniiride lubi Torontos vinatus. Es Esimene rida, vasaikulE: EH. Terts (klubi perenaine), E. Boos-

-berg (endine abiesinaine ja esimehe kohuste titija), %. Terts (uus esinaine), H. Magi. -Teine rida: E

Kumm, 0. Kraay, 8. Parson, Kolmas rida: A. Fajur, A. Tamm, V. Saarai. Pildilt puudub juhatuse lige

Oskar Vaher.

‘Vatenusrahnsed N. T idule iiiiod

Venelased kindiustayad oma pesitsioone undukegudeliku kultouri™

arendemisega [ce propageerimisega

Inglise ajakiri , The Economist" on avaldanud ilevaate vihemusrahvuste probleemist

Hoto: J. eae

-‘Vene :

_impeeriumis, kus enamusrahyus venelaséd kipub vahemuseks jéima, Venelaste positsioonide kkind- -

‘See arendammHie toimub yene

keele vahendusel ‘ja Eultuur ise

Kesk-Agsiast dhvarday. cht on.

ksige dosisem. Sealsed rahvad

on wWimalikult venelik. Kodumaa|hoiavad rohkemi ‘kinni oma usust

ajakirjanduses ja mujal kultuuri-| kui venelased omast. Pikas pers-) Hiina on seda juba teinudki. Hit

hoida ! na raadio on vGinud séna Ukrai-
Kesk-Aasia vabariike pollumajan-ina ja Balti

elus on need Moskva ptirgimused
jitnud juba vagagi selgeid jalgi.
Yaliaspool oma piire voitleb
N, Litt rahyaste eresemairamise
east. ja nn. irperialismi vastu.
Ometi on N..Liit ise suur koloni-
aulritk. Erinevus vyanadest kolo-
niaalimpeeriumidest seisab ainult
selles, et N. Liitu e1 lahuta tema
kolooniatest meri, vaid allasurv-
tud rahvad elavad venelaste seas
ia nende timber. |
N. Liidu 2. 230 miljonist on
praepu ginuli uw. 130 milionil
venelased — see on viga napp
cnamus. :
Osa vihemusrahvuseid - Kasyab

ats korda nij kKijresti kui tvene-1

lased. See kehtib eriti Kesk-Aa-
sias elavate muhameediusuliste

rahvuste kohta, keda on priegiy

juba tigi 50 miuljomit. |

Teme sult grupp on. ukrainla-
sed (ile 40 miljoni}, kes pidevilt
on rahvuslikus opositsioons
suurvenclastega. Rahutuskoldeks

on Ka Baltikumi rahvad (6 milo- }.

nit}, fuudid (2,5 mijonit) ja saks-
lased (1.5 miljonit). =

Juudid ja sakslased on pideyalt
noudnud digust Venemaalt lahku-
da. Seni on vilja rdnnanid tu
130,000 juuti ja 30,000 sakslast.
Juuticde kultuuristimpoosion
Moskvas keelatt ara, juutide usu-
liste kommete tiitmist katsutak-
Se igat) takistada.

Juudid todtayad paljudel ‘kir-

erestikvalifitseeritud= = kohtadel

NN, Liidus — ja med on ohtralt)

dissidentide hulgas, ,

Gruusias on toimunud pommi-
atentante protestiks maa. vetieste.
mise vastu. Uksikuid protestiakt.
sicane on toimunud Balti rijki
des. Ukrainas toimus 1967 - ja
1972 tésiseid rahutusi rahvusiliin|
pinnal. Nende. tottu kaotas oma
positsiconi kchalik parteisekretay
Pjotr Shelest. |

Aafrikas ia Aastas foimuv rah.
vuste iseseisvumine, mitiest sonu-

mid N. Liidu.enda massimeedin. |

mide vahendusel jduavad vihe.
musrahvuste jwurde, on tugevast)
inspireerinud neid rahvuslikke lj.
kumisi ja ohutanud rehulolema.
Lust, |
1961 véeti parteiprogrammis
vastu Kava, uksikute osariilide
(peamiselt paberil olevate}: piirj- | °
de ja. rahvuslike erinevuste likyj-
deerimiseks. See aktsioon toimuh
praegu tale jouga.
Uks raskemaid sijiidistusi tina.
paeval on nn. rahvusliiu natsjo:
nalismi shutamine ja nn. non.

pektivis. €1 saa ‘Moskva

duslikul tasemel, yaid peab ehita-
ma sinna tddstuslikke keskusi.
See téstab rahvaste majanduslik-
ku ja. kultuurilist taset — ning
stllega seases nende rahvushkku
iseteacvist.

NM. Liit on katsuntd howa piir-
aiasid keskvGimu kammitsas
muuhuleas sellega, et ta-ei lase
neil majanduslikult saada iseva-
rustajaiks, vaid annab igale nn.
osariigile vaid the maandissek
torl viljeleda. |

Sedagi vGtet el saa l6pmatuseni |
kasutada.

Moskva kardah,

Va vamad tuuled Hitnas

lustamiseks toimub praegu ige kampaanta, nu, uhise néukogudeliku kukuuri arendamiseks, ©

suurvoimud _ ‘eriti. USA ja
Hiina — hakkavad shutama vi-
hémusrahvuste vastupanutahet,

Tikkide isescisyuse
kaitseks. USA on olnud tagasi-
hoidlikum, kartes komplikatsioo-
ne, mis voivad Kujuneda rahvus-
vahelisteks. |

Aga ul praegune nn. pingeléd-
venduse period peaks loppema,
siis pole voimatu, et ka USA hak-
kab oma propagandaaparaati ka-
sutama. selleks, et Ghutada WN,
Liidu 120 mijonisse ulatuvate
vihemusrahvuste iseteadvust.

The Economist on oma antilcli
poate astanud: Néukogude hiig-
laste liitekchad naksuvad. Selle
neksumise ilmingud on selgesti

et teised margatavad.

PEKING — Vabamad tuuled on hakanud puhume Hiine kul.

_tuurielus nid kui Mao lese Chiang Chingi:voimuaeg on lippe-

nud, mainivad Hiinas asuvad Wgneriikide vaatlejad. Enne mié5-
dunud siigist voimult kirvaldamist valitses Chiang Ching dik- |
_ lgatorina Hiina kunsti ja kirjandusein wie inimne aasta.

Chiang Ching ja ta kaaslaste
vangistamise jarele on Hiinas
esti avatud uksed Klassikaljse-
le kultutiripdrandile. Ausse on
padsenud jalle ‘ka -revolutsiooni-
eelsest ajast parit olevyad kunst-
teared samuti Kui filmid ja oo-
perid , vabariigi“ ,revisionistide”
ajajareust, Ragu nimetatakse ae-
en.enne kultuurirevolutsiconi.
Samaaecgselt on Hiinas — jille
hakatud leplikumalt suhiuma
jaanemaaiimast moiutatud kul-
tuurielule ja ergutatud uvesii
kulinurivahetust, mis on olnud
viga vaike kultuurirevolutsioo-
ni jargsel ajal.

Hiinas on nuud | esitatud | ka
Beethoven muusikat hing or
xestri fa orkestrijuhi poclt. See
on esimest korda pérast 1960.
aastate keskpaika, mil Pekingis
tuuldi Besthoveni, kes koos teis-
te helilodjatezga kolm aastat hil-
jem sattus radikealide agedate
riinnakute adla,

Ka Hiina Klassikalist kirjandust
ravatsetakse jalle valja anda. Uks
Kirjastus on teinud  teatavaks
oma kirjastuskava, kus on sisse

yaetud kuulsate Tang- ja Sung-

vescete luuletajate teoseid,

Kirjastuse jerei Chiang Ching

ja teisen ,nelia grupi” fi BMed

olid vimastel aastatel takista-|.
nud teda sellise kirjamduse val-
ia andmisel. —

ia kunstilises tegevuses jdu-

nitiid . programmidest -kadunud. |.

Nende asemel esitatakse oope-
reid, mis on loodud ,,vabariigi’
algaastail voi sellele eelneval
ajal. Chiang Ching méistis need
ooperid ja -balletid kultuurirevo-
lutsiooni alul hukka ja keelas
nende esitamise. |

Chiang Chingi ijlistati tultuuri-
reyolutsioonist alates , revolutsi.

oonilise kirjanduse ja kunsti li-

pukandjaks‘' ja.méni kiitja nime-
tas eda isegi-uueks Danteks.

Ta pusis kunstielu ainuvalitse-
jana Kuni moodunud aasta ok-
taobris Jjohtunud vangistamise-
ith.

Niitid. niib olevat vaid ajakiisi-
mus, mi Hima suured — coperi-
kompaniid votavad jalle oma Ka-
vasse hiina piérandlikud pekingi
ooperid.. Ettevalmistused néua-
vad veel oma aja kuna neid soo-

situd oopereid pole esitatud We |.

kiimne aasia.

Pekingis on maikuu atl esita-
tud kaks korda avalikult L. van
Beethoveni viies siimfoonia, See
oli esimest korda pirast kultuwuri-
revolutsioon], kus hiina orkester
seda liinemaailma muusikat esi-
tas. a

iangisid Hiinas Beethoveni -ja
teiste lBane klassikute toid parast
i3f3. aastal lithiajaliselt kestnud
»parempoolsete’ tuuilte hoosega,

korude kultuuri imitteillalda. | tekse tavasi klassikaliste hiina|Sils alustas Chiang kohe karnpaa

ne viljelemine,

sélle sutidistuse nimel’on piira.
fud tugevasti . mitmesusugeiq
‘rahvusliku kultuuri avaldusi —
kirjanduse, muustka, teatri jne.
alal. Vahemusrahvuste vastunany
jsaah praesu piirduda peamisett |
passiivse vepevisega,

easkujude ja amete juurde, mis
slevat Sabtwud wpimedusse" ra-
dikagisete jubhide voimutsemise

nal.
sollekoarval kaheksa

niat kodantike to6tide keelhistami-
seks, mis Olevat kodaniuse eeliik.
susteks. Nende helitiéde esitused

, | Mdisteti hukika kui kodanlise kau-
 mudel-. tuuri Sisseloomise katsed, mis

ooperit. ja patletti, mS Chiang - jooksid eeldused apitalism) ta-
phing téstis eelistatud téddeks | gasi toomiseks, a
soltuurirevolutsiooni Bia on:

SST

Mened. ldinemaised orkestrid

Oknpeerifird eesti propaganda-

septeerida komruunismi eest pége-

nenaud eestlastena, mida kinnitab ©

ka pagulaseestlastega sidemepida-
miseks ning nende mOjutamiseks

loodud propagandaorgan _ ,,¥alis-

eestlastega Kultuurisidemete Aren-

damise Whing“..Okupatsiooni ajal

munud ,esti néukogude entsii-
klopeedias“ mainitakse,. et Valis-
eestlasie arvu suurenemine p4rast
Teist maailmaséda oli tingitnd sel-
iest, et paljud pdgenesid fashisili-
ku mobilisatsiooni voi t0dteenist-
sesse saatmise ecst, paljud viiti

vagivaldselt Saksamaale ‘ja 1944.

aastal asus. osaliselt Noukoguete
vaenuiiku propaganda mOjul vilis-
maaie hulgaliselt séjapigenikke,

}samuti ka fashistlike okupantiie:
hisitasi. Nii et pogenikke oli, kitic.

keegi ei pogenenud Kommunismi

east, Ja nutid on koik need. pogeni-

kud muutunud viliseestlasteks. -
Noukogude entsiikiopeedia viide,

et eestlased pégenesid punaarmee |

teistkordselt. Eestisse sasbuimise!
villismaale fashistide propagand ih
‘mojul on tilimalt neiivne, kina i ig
villismaale . pogenenud _ cestlane
teadis kommunismist rehkem ki

moni Gébhelsi propagandaminis- _

teeriumt kommunistlike kusimuste
ndunix. | |
Meie staatuse médritlemisel tu-
leb arvestada, et meie oleme kem-
munisnii: eest. valismaale pogent-
nud eestlased ja dame pogenikku-
deks nii kaua. kuni kommunistlik
rethiim Eestis pisilb ja-meile ¢i
ole yoimalik oma kodwmaale ta-

gasi minna. Ajaloo ees ei ole meie |

tahtlikult teistesse maadesse siir-
dunud emigrandid,
maalt valja torjutud pagulased.
keda venelastega Tetse maailma-
soja ajal litthuses olnud ameerik-
laseg nimetasid tagasihoidiiku!t
displaced. persons", et oma Hit-
last mitte pahandada.

Kui monele Teise maailmaséja
atal kodumaalt pogenenud eestia-

‘| sele meeldib ennast praegu nime-.
tada valiseestlaseks, siis on see te-
gelikult ainult tésiolude maskeeri-.
jmine. Meie vGime- olla ainult vor-

milt vyiliseestlased kuid sisult ole-
me. ikkagi poliitilised pégeniinud.

#

Jugoslaavia diktaator Josip Broz

Tite on ajanud pirast Teist maail-

masida Jugoslaavias moningal

midral iseseisvat poliitikat! ning ei

Ole tiitnud koiki Kremiist tulnud
korraldusi ja eeskirjy. Selle ise-
Seisva hoiaka eest on ta kuulnud
Waanemaailmast patju kiiduséne
ting Ameerika Uhendriikidest cu
voolanud Titole ja tema kommu-
nistlikule valitsusele - lakkamatu
foetus paljnde |

maol, :

poiss ‘kui seda mGned 1&8nemaail-
ma poliitikud ja riigimehed arva-
vad, Kremliga on te vahetevahei
vastuolus ainult nendes kusimus-
tes, mis riivavad Jugoslaavia ja
Tito isiklikke huvisid, kuid kui asi

puutub kommunistliku idesloogia 7

ja diktatuurirezhiimide kaitsmises-
se, $slis on Tito kabku-karmeli
Kremli poolel.

Nagu naiteks hiljuti Uhendriikide
asepresident Walter Mondale'iga
kohtamise ajal. Tito tegi Uhendrii-
kide aSepresidendile. kiilmalt se}-
geks, et. Jugoslaavia on hiliritud
inimdiguste kiisimuste Ulestéstmi-

se parast president Carteri poolt

ning vaitis iilbelt, et ta ei taha

| kuvlata ameeriklastelt mingisugu-

seid loengutd inimGiguste printsii-

pide kohta. Tito kiitumisest vaib -
jareldada, et ta on saannd Krem-
list hoiatusi seoses celoleva Eureo- —

pa julgeolekukonverentsi jarelkon-
verentsiga, mis toimub teatavasti
Jugosiaavia pealinnas Belgradis.

Tito, kes on halastamatalt heit-

nud vangiterni oma vastaseid ning

inim@iguste respekteerimise néud-
jaid, kinnitas hdbencinatult Walter

Mondale’ile, et:tema arvates ei ole —
Jngeslaavia demokraatia sugugi

. (Jarg. Ik. 3)

vaid kodu-—

doviarimiljonite.

_Kuid Tito ei ole kaugeltki nii hea -

oe el ll ol el ee ee pm
. .

. .
— =
1 . .
1

. . .
——_—=s oe. oe ee ee pe ee

——_—_——— ee es ee

a ee el el

motte
—— OS SO | EE ee .
. .

ee age ee A le eed | ee oe

VAM
NADA

4. ia a. FUL
Sauks, tel. 46

Eest! tu ;
ohus

SAN FRAN
ninisfennust §
conver! Kest:
takse kujund
daline iritus
nig2 on saay
le pohyal st}
ler ajyal si
marke sonacd

mans to Vz

1977". Kapte

kone eestlas
tele muulaste

vas noored Ey
iioud, Samut
rannky Kes

jeday ingtisk

mises lennu

*. KGik iihisle

omavad ‘rah
neid lannu 2]
— Jonn Ostrat
Latud igale le
veerttud nin
ribaga, millis
lendajatele §

_ valgal.

Unislennup:
on pizendati
lefoneerida:
Carios Trave
Estonians to

Huvi “AIL
Pasvade vag
on erakordse
lamtsijate pr
autodes ‘koh
san Francis

 Kaks kolmat

voib. arveste
ligemale kah

Teadaa

pensions

| “ attry if
) ‘ahi
kell 3p. 1. E
lis, mifllest

tege palv

_ Koik
938 Broa

Torar

455 Broa
Toroi

Ui peup tie

L
Se eel

vou 7

- padsohus |
tavad tam
add mong
_ §ee on
motlemis
alla cies
mekraate
nistliku &