Mak 2R600—C

. he eget te
re
re |

. . .
ee ee ee ee ee i eee ee ee L
- 4 =
. u

USA. Tel. (201) 262-0773.

Se ee ee ee ee ee ate a

 MEIE ELU" tellimishinnad:

oe eee Ls ee

£11.50: Ulemeremaadesse:

Uksiknumber —.55¢,

Kuulutushinnad:

ee a ee ee

»METE ELQ" valjaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. / :
Asut. A. Weiler algatusel 1950. |

. ,Meie Elu“ toimetus ja talitus Resti Majas, 958 Broadview ) |
| Ave. , Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
_ | >. I
Tellimiste ja kuulutuste vastuvétmine igal tédp,, kL Oh. |
-5 p.l., esmasp. ja neljap. ki, 9-86, Laup. kL. 9h-l pl. |

|

“$16.00, 3 k. $11.00; USA-sse — 1 a. $32.00, 6k. $17.00,3k.° |

1 -a. $36.00, 6 k. $18.00,3k. |

£13.00. Kiripostilisa Kanadas: ;

ja lennupostilisa USA-sse: 1 a..$16.50, 6 k. $8.25. Lennu- fa
postilisa tilemeremaadesse : ia. v2. 73, 6 kK. $16.40, |

1 toll uhel veerul: esikiil jel $4, 08, teks.

ts ia 15, kuulutuste te tel une 30,

= Ali F —

MEE ELU" — (OUR LIFE" — Estonian Weekly. |
Published by. Estonian’ Publishing-Co. Toronto Ltd., Esto- |
nian House, 958 Broadview Ave., Toront, Ont. Canada. a4

Tel. 466-0951 |

: Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New . | | Sm nena caP TCT
-Yorgis. B. Parming, 473 Luhmann Dr., Mew Milford, NJ, of

Kanadas — 1 a. $30.00, 6k.

1a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-

1
. ea

a

ee ee ae

SE oo TA TR a

-Vahem site’ on oresident Reaga:
ni eelarvelised ja valispoilitilised al-
gatused, kui see. kilrus, millega wus
US de administratsicon on suutnud siive-
cee 8€8=6©6——lhUneda mitte atnult iildpitdls, vaid ka
Coe Bae Sai _ probleemide detallidesse, President
ja tema kabinet naikse tundvat USA

mise uksikasju ja asunud laostumise
pohjuseid kérvaldama.
VYahem kui kuu aja jooksul Valges
 Majas on Reagan ameerika rahvale
 ésitanud oma korrektuurlde eelarve,
mis on tohutu téé. Karpitnisi Jimmy
Carterl eelarve }arel uldjooneliselt
lihtne teha, Kuld detail tull ndidata
ja detailidega tuli kursts ola, Reagan

sotsiaalheakorra alal on rohkeld
~ fcurltarvidusi. Téstute toetamine, tll: .
 Spilaste soodustamine, ndljaste toit-
mine,koollépilaste toltmine, import-
eksport, poHumajanduse ja farmeri-—
te toetamine jne. on koik Siisad ja
- tarvilikud eesmargid. Kuid fust- neil

nine iilelaand elanikkenna arvel olf
- ulatuslik ja lekkekohad tull sulgeda.
oe ERR et Nii karpiskt Reagan ‘vajallkus: ya-
OPE Ae eg 4 -  hekorras kéiki kuluposte seinast sef-
a pues Bieter. . a “8 nani. Kas avalikkus on lihtsalt jah-
munud véi talpasid kéik, et USA olf
uristiku airele jéudnud fa midagi
tuli teha,. Reaktsioon oli heatahilik

= 8 . .
en ee

' ,wueks alguseks. See tahendab se-
da, et USA-1 tuleb uuesti seait peale
hakata, kus tema rliglvanker hakkas
teelt kérvale libisema. Nagu Reagan
ise titleb, ta ef taha seda uut algust
lihelegi kergeks teha, Kuid ta tahab
 selle alnult paremaks teha.
Ta. tahab tulumaksa laekumisi kiir-
pida 10 protsenti aastas ja arvab:
rohkem raha majanduses véimaldab
wusi imvesteerimisi, loob todkohtl
ja vahendab inflatsioonl. Skeptikud
kardavad, et riik jookseb valid suure:
masse elukallidusse. Kuid Reagan ef
pea Sigeks, kul perenaine Kiheb poo-.

LUGEJA KIRJUTAB

dele Ely" avaldab meelsasti

neid mis ei dhtu ajalehe seisukoh-
tadega. Palume kirjutada kokku-

aadress. Toimetus. jitab endale: di-
guse lugejate -kirju redigeenda ja
ltihendada ning . mittesobivuse

_ korral jatta avaldamata.

7 esines Eesti seaduses

| ‘Vastuseks hatra Paul Rohunurme
‘Kirjate, ,,Meie Elu“ nr. 6, 1981.

Harra Rohunurm esitab kiisimuse:
kes on kirikuvanem? ja vastab sel-
lele ise, et sellist sGna ega médistet
eesti keeles ei esine. Ta pohjendab
oma vasiust seilega, et s6na kirtku-
vanem el esine eesti keele digekeel-
suse sonaraamatus,

 Oigekeelsuse ‘sénaraamat ei ole

. mécidud., sonavara allikana, vaid on

. &diks keele digeks kasutamiseks, sé

' “nas ja kirjas, Sellest-on valja jaetud

. ‘suurem osa liitsénu, kuna. sellised
-sénad kdunduvad véi podrduvad

_ Oigekeelsuts-s6naraamatus” ka soénu:
riigivanem, maavanem, vallavanem
vol ‘apsevanem, Kull aga riik, vanem

 jne.

Naraamatus on sona wider“ iihe vas-
7 tena antud Kirikyvanem,

‘UUS ALGUS A. UHENDRIKIDELE.

majandusliku ning poliltilise laostu-—

ja nouandjad. olfd) teadlikud, et eritt __
-vadori véltlused on tostetud oigesse,

aladel. riigisummade ulatusHk lekkt-

ja nii nimetataksegi Reagan! startl —

oma lugejate motteavaldusi ~~ ka

votlikult ja lisada oma nimi je.

Séna ,,kirikuvanem”.

- vastavait lopuliitele. Selle téttu. ei.
ole nditeks Elmar Muugi_ ,,Vdikeses

scllevastu Silveti inglise-eest SO:

a kotitile rahage fa ‘tuleb- tagael
vald ridikilitite toltalnetega. Varem
oli see vastupidi. |

Jooksval aactal. loodab . ta’ siiisia
maksumaksiale 44,2 miljardit ning
141,5 miljardit doliarit maksumaks-
jJale 1984 a. Reagant karpimised on
jark-jarguilsed ja nende taistulemus
hakkab palstmma alles 1984. agstal.
Kiesoleva aasta arvatay 11,1% inflat-
sloon peaks. langema 8,2 protsendile

1982, aastal. Tédpuudus langeb ainult

7,3 protsendiit 7,2 protsendile.
Ka valspoiitilistes kusimustes on

Reagan asetanud oma fala tile ukse-
‘Wave seal, kus tarvis. Hofatus Krem-—

‘Hile oll antud ja niiiid soovib Brezh-
ney Reaganiga kokkusaamist. El Sal-

Ida ja Line konfrontatsioon! pers-
pektlivi, Juba om dokumenteeritud
relvade vedu Salvadori radikaalidele

N. Liidu, Kuuba, Vietnami, Etloopta
_poolt. ja isegl téendia fotomaterjal

maol olemas.
Vahe sellest, Reagant erléaadil ; ‘on

toimetanud need dokwmendid ja in:

formatsioonid Bonni, Londoni ja Pa-

-plisi; Samutl on informeritud ‘iciste -

‘sébralike maade saadikud, USA tun-

neb huvi, USA informeerib fa loode-

tavastl ka tegutseb, kui tarvis on. Nil
paistabki Washigtonis, et uus admi-
nistratsioon on tihedas tegevuses ja
ei piliia ebameeldivate kiistmuste ees

oma silmil sulgeda. See on iseenesest

midagt ja rohkem, kui tolmus eelmi-
se presidend! acgu. ¥oib olla hakkab

‘ka amertka inimene taipama, kus ta

nels kiistmusies peah seisma, mis te-
malt oodatakse h kuidas cesmiirgile
Jouda.

valt laheb. Nagu iikski operatsioon
ei ole kerge, nil ef. saz ka Reagani
operatsioon, USAga olemsa kerge..
Kuid alternatlivid puuduvad.

Vs

HN Se NH

KAI KAARID-

MAALID MUOGIL sures valiicus,
Helistage ette 225.5595,
300 Princess Ave., Willowdale

Sona kirikuvanem esineb ka Festi -

Vabariigi seadusandluses.-Riigi Tea-

‘tajas nr, 107 — 1934 on ara toodud

jKarikute ja usuilhingute seadus",

. Selles on fikseeritud ka ,,Eesti Apost-

ku-Oigeusu  Kiriku Pohimadrus".
Selgelt on selies maaritletud kinku-
vanemate -gustatud staatus, nende

- valmise kord ja ulesanded. Oma s6-

nade: kinnituseks toon allj; jargnevaga
méoned paragrahvid:

Nr, 100. Koguduse taiskogu véimu-
piiri kuulub.. noukogw iikmete,
—kirikuvanema ja revisjohi ‘Komisjoni
Jitkmete valimine. °

Nr. 124. Koguduse juhatus koosneb

esimehest, abiesimehest, ‘kurikuvane-.
mast ja tema. abist ja sekretdrist..

Nr, 126. Kirikuvanema kohuseks

on koguduse laekahoidmine ja juha-

tuse “poalt tema peale pandud ma-

janduslike tilésannete taitmine ning —

Kirtkuteenijate (vaimulike). abistami-
‘ne Jumalateenistuse aja.

Loodan, harra Rohunurm, et Teil
ei ole midagi istklikku epa sihilikku
kirikuvanema auvaarse ameti vastu,

i. LEPTA

Kanada ja ‘U.S.A,
Kesti ortedoks koguduste
praost

Ce a
ee ee

Aktuaclse

~ BBAONNESTUNUD RUGIPOORE

Oleks Higne optinism, et ka rest 7
dent Reapanil koik Whedalt fa suju- —

_—— 4 anes “— inn MARCHE 3 - a
USA A iolt
~ KOLLANE HUSTEERIA

5. A LINDHOLM itd. REALTOR
Fel, 496-7752

aloe vansadaja Torontos kaasmaalastele teenistuses slates ~
| aastast 1954,

_Je. kodus 469-9932

Kogu maailm vols jalgida TV juures kuidas 200 Hispania Dae

rempoolset rahvuskaardi vormis. s6durit piistolkuulipildujatega
-varustatult kolonel-leitnant A. T. de Molinase juhatusel vallutasid
Hispaania parlamendi ja votsid pantvangtks rahvasaadikud koos

peaministri ja valitsusega. Ometi ebadnnestus rilgipddre, sest ku-

Hispaania pahempoolse kallakuga

parlamendi vallutamine, kus. kommu-
nistidel ja sotsialistidel on suur md-
juvéim, toimus dramaatiliselt. Koi-.

gepealt tormas parlamendi istungi-
saali kot.ltn. A. T. de ‘Molinas pustol

Kies, andis kisu 350le parlamendi-
liikraele pikali heita. Kui peaminist-

ri asetaitja Adolfo Suarez ja tema ji-
reltulija L. €: Sotelo Keeldusid, siis
tormasid. istungisaali relvastatud
rahvuskaaslased ja avasid piistelkuu-
lipidujatest tule lakke. Parlamendi-

_ Tikmed heitsid  pikalt’ istungisaali

porandale, alludes rahvuskaardile.
Ligi 24 tundi kesisid labiraikimised.

Vaatamata sellele, et kogu Hispaa-

‘pia valitsus ja parlament oli vangis-

tatud ebaGnnestus tilevGitmine, sest

kuningas Juan Carlos on Hispaania

sojavae korgemaks juhiks ja ta an-
dis kasu parlament ja valitsusliik.
med vabastada. Selleks ptiras sdja-
vagi parlamendihoone umber. Polit-
sel katkestas liikluse ja padsu parla
mendihoone juurde.

Labiraakimisi vahendas kindral A.
Armada, kes pakkus parlamendi. val-
lutajale kollin. A, T. de Molinas’ele

~ Jennukit, et ta voiks minna maapak-
ku. Kuid ico keeldus sellest ja valis .

pika vangistuse, mis teda kindlasti
ootab. Ta sai juba méddunud aastal
karistada /-me kuulise vangistusega
valitsuse pantvangiks voimise katse
parast.

FRANCO VAIM

See hastilavastatud filmi meenutav
ettevdte nditab, et diktaator Francis
co Franco vaim. ei ole hispaanlaste
hingest veel kadunud. Teatavasti kes:

sid kolmektimnendate aastate paigu:

Hispaanias dgecad sisevditlused, kus

_dihelpool asusid Kindral Franco pa-

rempolsed sGdurid ja teise! pool

_Moskvast relvastatud kommunisili-

kud missulised. Kahjuks toetas neid

-Moskvast relvastatud kommunistlik-

ke massulisi ka peaaegu kagu: vaba-

maailm eesotsas sotsialistide valitsu-—

‘ningas Juan Carlos andis sdjavaele kdsu iilest6us maha suruda.
See toimuski ligi 24 tundi kestnud léoiraakimiste tulemusena kul
miaesajad alistusid. Kéik tolmus nagu hiastilavastatud fiimis,

se all oleva Inghsmaaga. Ka Kana-
dast laks punaste poolele sddima
1238 vabatahtlikku, ‘kellele maksti.
$110 pilet Hispaaniasse, Pooled -neist
said surma ja iilejaanud paasesi¢ Ko

_ ju tagasi,

1938/39 organiseeriti nahempoolse-
te elementide poolt ka Eestist, vaba-
tahtlikke kindral Franco vastu sddi-
ma. Enamik neist aga’ ei joudnud la-
hingusse, vaid viibisid Prantsusmaal

| Valjaopelaagris, kui sda juba oli lop-—

penud, Hispaanta sdéjast naasnud pa-
hempoolsed elemendid moodustasid
kaadrid Moskva poolt 1940 Eesti ri-
fivGimude hiavitamiseks moodusta-
tud Rahva Omakaitses ja hiljem mii-

litsas ja NKVD juhikonnas. Eesti va-

litsus toetas Hispaania sOtta punaste

poolele minejaid, sest sellega taheti

maailmale naidata, et Eestis yalit-
seb demokraatia, Kuid tiks osa Ees¢-
ti ‘Kaitseliidu vananenud relvi, eritl
suurekaliibrilisi piistoleid korjati:

ara ja miiiidi Francole ning. nende

asemele osteti paremaid relvi, mis
aga enam sOja olukorra t6ttu ¢i

; joudnud kohale. _
| RAHULOLEMATUS ;

5,

Eestlane, kes elab Hispaanias, ‘Kir-
jutas, et rahva keskel-on suur rahul-
olematus' praeguse korra  vastu.
Kommunistide ja teiste pahempool-
sete. vOlm on suur ja Madriidis toi-
mus atentaate sGjameeste ja parem-
poolsete poliitikute vastu. Diktaator
France ei sekkunud. Teise maailma-
soita, kuigi Hispaania nn. Sinine di-

-yiis. vabatahtlikke vditles -idarindel ’

ja aitas hoida punaarmeed ka Eestist .
mitu aastat eemal.

- Vasakpoolsed on Hispaanias ka

hasti organiseeritud ja relvastatud

ning kardetakse, et nad vdivad oma-

korda sooritada pahempeoolse riigi-
pdorde, kuna nad on sisseimbunud

Hispaania armeesse. See riigipdorde _,

‘katse oli titheks omapdraseks nahiu-
seks Hispaania sisevoitluses.

AIK

JUTULENT” - VIMANE KATSE

Motteid the meil uudse kirjastusliky-

‘Urituse algamisel

ouluks fimus mele kirfanduse
iiitigilaudadele Kanadas uudne vyal-
jaanne — lihtsas kuues ,,Varraku Ju-
tuleht“, sisaldades Jaanus Tiht't li:
hiromaant ous on Neeme VYanavage
rat’.

" Viljaande « eessénas miargib kirjas:
tus Varraku omanik Heino Riga, et
‘kirjastusel on kavas anda valja 4
»wutulehe” numbrit. aastas (4 96 Ik.
formaadis 20,5x26,5 am), Kui suude-

 takse leida iiksiknumbri S-dollarilise .

hinna juures 200 tellijat — pakkumi-
ne, mis igal juhul nouab valjaandijalt
‘kmdlat. juurdemaksu. Kirjastaja. li-
sab iihtlasi, et ,Jutwleht ei taha ta-

ga ajada iirmuslikku kérget kvaili-
teeti keeles ega meeles, vaid anda”

-yGimalusi teosie avaldamiseks vdi-
malikult laiemale eestlaste ringile“,

Selle: kaheosalise vaite’ esimene aa
_ge ja loominguliste harrastuste :lan-

pool idesiub avavaljaandes. Kas ano-

niilimselt voi Parnassile tuleva kirja-
mehena esinev Jaanus Tiht ei ole

‘keele alal vOhik, kuid ej libastu: ky
viimaste uuenduste Jibédale j2ate.
Kuna ta kirjutab kriminaalse tausta-
ga seikluszhanrilist otse meie argi-
paeva ulatuvat lugu ithe eesti pere.

konna draamast Chicagos, siis ei ole-

‘pohjust otsida sellest kompositsipo.

—nilisi ja stiihlist korgpunkte ega kir-

‘jutada vastavate néudlustega retsen-

. slooni, Piisab sellest, kui réhutada

luhiromaant tanapaevsuse, alastiole.
ku ‘k6rval (venelaste rahajaht: Pace
laskonnas, nende spiconimisaparaat,
Organiseeritud petteoperatsioonid
‘diplomaatilise puutumatuse Varjus,
inimestega sahkerdamine rahvusva-

helises uiatuses, Afganistan ja’ sea}.

sed partisanid, USA salaluure tege-
vus jne.) jutustuse voolavust }4 int
riigi sujuvust kujul, mis ei Vasita ja

_ithtsat lugejat, Ka triikipilt ej Vasita
isegi vanemat lugejat. Mis yoj kui

kaugel on Joonas Tiht jutustava ay.

_torina praegu, see kiisimus langeb .
-kaugele tahaplaanile temal ilmselt
| tagavaras olevate eslduste kérval ty

levikuks. Oks nitisuke ei too kevadet

ja — tee kunstikiipse kirjanikuni on

pikk ja okkaline. Selle iiletamisel on -

suure tahtsusega sihiteadlik piisivus,
kdikumatu tahe ja pidev praktika.

_ Hoopis suuremat tahtsust omab
-kKirjastaja vaite teme pool. Sest ees-

tikeelne kirjasOna on ‘katasiroofilises
olukorras: Noori, kes valdavad oma
emakeelt ka kirjas, leidub veel. kit
lalt ja uut téusu on margata, Kuid
emakeelse loominguga ei ole suurt
motet kellelgi katsetada, kui juba et-
te on teada, et puuduvad igasugused
avaldamise voimalused, ka ilma. he
norarita. Olgu kiisimuses ldhemad
voi pikemad todd.

 Algupadrase joonealuse ja duhiju
tustuse kadumine ajalehtedest oli
suure hulga eestlaste ilukirjanduse

lugemisest vOGOrutamise algus. Tule-.

museks oli nit kirjastusliku tegevu-

gus lihes tiraazhide vahenemisega ja
hindade tOusuga, kuni praegu ilmu-
yaist faamatuist méned on hinnalt
juba kattesaadamatud. ©

Uks on uuslooming, mille uuesti-
-suindi ja nooremate loojatepslve pea-

Jekasvamist peaksime koheselt ja.

koikide abinoudega aitama ja soo-

dustama, eriti niiiid, millal ,Jutule-

he’ ndol on tehtud uus ja kiillap vist
yiimne kKatse siin- olukorda paédsta.
Mételgu sellele ka iga-aastased kul-
suuriliste ja teiste toetuste jagajad.
Teisena hitub siia tilimalt vairtus-

tiku materjali ‘kogumise ja -uustritk-

‘kimise pakiline iilesanne sdilitami
seks kindlamal kujul, mis on imu-

nud aastaklimneie jocksul meie aja-.

Jehtedes ja mis sinna jaades suures
ogas on méaaratud -havimisele.. Kind-
lasti ef ole sdilitatud ka originaalké-
sikirju ning enamik autorerst on sur-
nud, |

Allakirjutaja tahab uskuda, et Hei-
no Rigal on seisnud ‘ka see mure ,Ju- ’
tulehte” asutades, sudamel, ja tahab.
‘oota, et neid fakte vaagitakse dige-
- pegseli ja tale tésidusega, ei loodeta

i
. r
in me le el ie, . dee,
r .

, Die aasta aja vaevies Ameertka.
Whendrilkide valitsus ja rahvas sii-
damevalus .Iraanis kinni vietud
Whendrilkide diplomaatilise esinduse

-_ tikmete ‘piirast,. Me el kisita kiist-

must, kuidas niisugune siindmus tild-
se aset. vols leida, kiiliap seda kiisi-
must ‘selgitatakse edaspidl pohiali-

| -iruumallt, Tésiasi on, et iraantaste Jou-

kude poolt vallutatt Whendritkide

" suverdniteed! alla kualuy maa-ala Te-

heranfs fa rikuti uskumatul kombel

koiki rahvusvahelise labikaimise
norme. Ja Whendriigid pidid seda

miorudalt alla neelama pdeévast-pae
va kuni teise aastasse, mil valjapres-
sliate n6udmisi rahuldades onnestus
vangistatud ameerika kodanikud va-
baks saada | ja koju tulia.

-Stindmus Teheranis pakkus wii

ameerika. teadete-teenistusele suure-

pirast kKGmu véimalust ja seda haka-
ii ameeriklastele tugevasti iilesse
kiitma. Mida enarn ameeriklased ar-

ritusid, seda enam héodrusid iraanla- .

sed oma kasi monutundes. Alles hit.

musi'nn, panivangide iimber vila ma-
dalamatele toonidele, Kui Iraant

omad seesmised siindmused ja muud -

poliitilised olukorrad hakkasid Iraa-

jem muudeti politikat ja pititl siimd- -

ni mdédukamaid ringkondi problee- |

mi. lahendamise poole suruma, $115
_ikkagi kestis kassi-hiire mang Ohend-
ritkide pantvangide iimber kuni vii-
mase minutini.

Sée koik koos ajakirjanduse sen-
satsioonijanuga oli ameeriklasie eru-
tuse Ulesse kihutanud, Pantvangide
perekonnaliikmeid tiikati ikka enam
rambivalguse, suruti nende tunnetele
ning loodi pantvangide iimber kan-
natuste oreooli. viimase kraadini.
Asutati tihinguid ja letutati kollaste
paelte manifestatsioon. Amecrika
lapselikke stiidameid ja éntusiasmi

_haaras see kdige tundelisemast kiul-

jest —Ameerika Uhendriikide ja: te-
ma rahvusiku au idkkele puhumi-

sega.

Ja nonda hakkas lausa uldine hus-

misele diinaamikale sai lzhtsast rah-
vustundest rahvusliku au kiisimus.
Ja edasi rahvusliku uitkuse ning kan-
natatud alanduse kompleksist raf-

vusliku vagevuse ning rahvusliku tth-
tehoiu. tundevool. Seda kurioosumi-

na ajal, mil rahva noorus lubas ha-
- kata miassama, kui neid peaks $elle-

gama rahvusliku vagevuse kaitseks:

mobiliseeritama vO isegi registree-

| . ritama!

r

teeria.kollaste Jintidega seotud rah-
. vustunde iimber. Jargides oma sise-

- No6nda arenesid siindmused, mis

domineerisid | Ameertka kaupvaate

seadeldiste pildikiilgi paevade viisi

thommikust Ghtuni, Ja ainult oeldu

taustal vGib mdista.seda ennenage-

matut. entusiasmi ning pidutsemist.
vabastatute kojuj6udmisel. Korval-
vaatajale jaab kill paris arusaama-

tuks, mille ile Gieti pidutseti, hojsa-

ti ja lehvitati lippe. Jab arusaama-
-tuks, kuidas vabanenuid veeti lennu-
kite ja bussidega. mooda maailma .
edasi-tagasi just kui veiseid valjanai-

tustele. Miaadratud rahyahulgad jook-
sid kokku vaatama, kuigi polnud
vaadata muud kui rida autobusse.

Aga vahe seilest, riigipresindent Ja
korged ametikandjad,  valisrukide
esindajad, s6javieorkestrid tood)
vaatama-kuulama seda, mis Gieti ol-

nuks enam Ameerika habit kui au:

poolel. Sest vange ei vabastanud mit-

te kdik need kérged harrad, ilusates

mundrites s6jamehed ega president
epa valitsus, vaid ikkagi noodsamad
terroristid, kes olid vangistajad!

Kui vaatame, kes olid need mn.
pantvangid ja mida nad tegid kdige
selle segaduse tekitamuseks, Sits lea-
me eest: lisna tavalised rligiameini

ma_diplomaatilisel alal. Nad ci i

nud. mitte Iraani: Ameerika eest voit- -
tema rahvast mullestki.

lema vo! :
paastma, vaid selleks et tootada mo-

nusalt ihe valisesinduse pehmetel
Kul selle esindusega laks

radadel. zt
viltu, siis ei saanudki nad muud te-
ha, kui kinnivodetult vireleda toorete

jOuklaste armust viimaste poolt ule |

yoetud Ameertka saatkonnahcones.

_ Kérvaltvaatajale jaab arusaama-

tuks, milles seisab see heroism, mida
nendele niilid on omistatud, Kangela-
ne mele arvates on rohkem see, kes
oma erakordsete vOimetega vGi oma
elu ohustades teostab mingi positiiv-
se saavutuse, nagu nditeks maailma-

- ruumi lendurid véi pantvangide paas-

teaktsioonit katse teostajad. Muidugi

“kannatasid pantvangid osalt vdib-olla

isna raskesti, selles pole mingit

kahtlust. Ka ei ole tarvis ettada, et

see siindis oma maa ja raltva nimel.
QOleme roomsad ja onnelikud, et nad

_ sHsk! said vabaks ja joudsid koin.

Oleme 6nnelikud, et ameerika rahvas
Vabanes wuhest raskest
mast, kuid jatkem heroismid ning

Kangelaslood sinna, kus neid esineb
enam pohjen datult! Tere tulemast!

EN.

Kes vahetas
NAHKIJOPE NAHKMANTLIGA
 filetehoturuumis: Vabarilgi aastapae
va aktusel Convocation Hall'is, palun
iimtingimata helistada tel. 225-5712.

-—‘Peeter Kivioja —

Veksa esimees
nimetas kultuuri-
_tegelasi hulludeks —
STOKHOLM (EPL) — Veksa,
Moskva suhtlemisithingu eesti osa-
kond, on viimasel ajal nahtavasti

hakanud tegutsema senisest akttiv-
semalt ja-agressiivsemalt. Aastavahe-

-tusel on kofm Nyman.& Schultzi va-

hendusel Kodumaal ‘kainud turismi-

— JOOGIVETT
JANUNEVATELE
RAHVASTELE

., Liitunud Rahvaste Organisatsioon - -

(LRQ), mis asutati rahvuvaheliste ja
humanitaarsete probleemide lahen-

damiseks, seisab tohutute problee-
mide ees. Rahvaarvy maailmas aina

suureneb, kuid. toitainete, produkt-
sicon el pea sellega sammu. Kaks
kolmandikka -

 nidlgib vdi on halvasti toidetud. Neid

gruppi {igas u. 30 intmest) kutsutud.

Veksa ruumidesse, voetud seal histi

_vasiu ja neile on ndidatud Tallinna

 Jinna.
Vastuvotul on Veksa esimees Ulo

 Koit pidanud kone, milles ta on muu-
seas hotatanud Rootsi eestlasi. kahe ©

nooremap6lve: ajakirjandusilikult te-
gutseva eestlase eest. Nad rikkuvat
gma kirjutustega ja _,intriigidega“
kodumaa.: eestlaste ja pagulaste va-
hekordi, Neist pidavat iga dipe eest-
lane ,kaugelt ringi kaima*,

Peale seile-on sama Ulo Koit del
nud seoses 40 noorema pélve kultuu-
ritegelase avaliku kirjaga, milles pro-
lesteeriti venestamise vastu:. |,Neli-

_kuimmend hulu kaitsevad huligaa-

i

ne.

Sellega on Veksa esimees paljasta-

nud ,/kultuurisuhete" maski. tagant

oma toelise, partei- ja‘KGB-truu nio,
Neljakiimne avalikule kirjate allakir-
jutaja hulka kuuluvad neoorema ge-
neratsiooni silmapaistvad kultuuri-
loojad mitme! alal. Nende vagagi ta-
gasihoidlik kiri juhtis tahelepanu. ve-
nestamisnahtustele Eestis ja kaitses
demonstreerivaid koolinoori, kes Uo
Koidu (ja okupatsioonivoimude) Kee:
ies on ,,huligaanid".

é

ainult iihe mehe kéhniale kukrule ena
lasta siindida Jutulehega" sama,
mis juhtus omalaadse ja palju vadr-
 tuslikku sisaldanud. »Varrakuga",

JOHANNES KAUP

humanitaarseid, rahvusvahelisi prob-
leeme LRO pttiab lahendada osade
kaupa mn. hoogiod Korras. Kaesolev

-aastakiimme on kuulutatud joogivee

‘kKindlustamiseks janunevatele ral

"vaslele.,

Arvestatakse, et 2,000 miljonit ini-

.Iest ¢1 oma puhasi joogivett. LRO

puttab seda nendzle voimaldada puh-
favee reservide ja kaevude chitami-

se'abil. Selleks kuluks palju vahem -

raha kui. kulutatakse- relvastumise
peale maailma riskide poolt aastas,
tahendas LRO Toronto tihingu pea-

sekretir Carl Steieren etnilistele aja--

kirjanikele korraldatud konverent-
sil,

_ Joogivee inuretsemiseks januneva-
tele rahvastele on organisecritud eri-
line juhtiv komitee, kuhu on kutsu-
tud Kaasaaitajaiks mitmetc rahvus-
vaheliste organsatsioonide esindajad.
Etnilise pressi informeertmiseks ecs-

seisvast LRO idiritusest ol} mdeldud

eesmargil, et etniliste rahyusgruppi-
de litkmed, kellel on olnud kokku-
puuteid arenemiselolevate rahvaste-
ga, informeeriks vastavaid LRO or-
ganisatsioone. Vahel nende abistus
laheb teadmatuse ja olukorra mitie-
tundmise t6ttu valesse kohta. Nii on
saadetud ‘kord Amazonase jndiaan-
lastele Brasiilias 300 elektri Gmbilus-
masinat ja 600 tonni jahu kottides.
Omblusmasined muutusid varsti va-
haravaks ja jahukotid mddanesid en-
he kui neid suudeti dieti jaotada.
Festlaste poolt olid kohal Henny

Aruja ja August Némmik. Nad infor:

meerisid koosolekut dissidentide ta-
gakiusamisest N. Liidus. ja andsid

ile LRO Toronto iihingu esimeéhele .

hulk materjali Eestis vangistatud. va-
badusvéitlejate halva olukorra ja
nendele maidratud raskete karistuste

ikohta,

Wa . . , | ;

»MEIE ELU" asutas Eesti iihiskond .

- Ja seisab eesti tihiskonna teenisty-

«Mele Eli sr; 9 (1620) 1981

‘tnille
| best

Oppel]

nud ¢

kinud

Festi

murekoor- -

maailma rahvastest

Lo

- bartig

poolt
puhay
Kogucd
mune

nende
ronto
konel
[oost.

Akt

Selts}
des a
ritust
lisc

lis W

Pre
iis. e
rohke

vager

dis
viisi
Ida- 1}
Eesti
ning

kui t
Natilis
ne p

tule
jeuks

‘koos

oleks

on t
_abiks

maai
leks
vom

40

Lig
val ,

Mati
‘tas t

kull
fussa
se 0
andis
Jargi
nw

. tuly
nemi

anh