1627) 1981

Us.

Mele E Btu ive 16 st ‘set

want. its

NELIAPAEVAL 28, APRILLU. ~ THURSDAY, APRIL 23

_ 4% Ooh

. . . Fr
' dou pork pak SS ter ce pile ge = hs be ay Pg ee ee, | ee A ge Ce eed pe fe PH! ri r

Ki Ohendriikidest ees ) ~ VESI ,ELEMENDINA” LOODUSES

okkuvétte

Jainud iile
_vastuseid

uUnimisiod |
de eriakt-.

igliskeelse

Rise Kaasa- -

Salo jahti-

‘dukalt ja

tai Oppe- . -

tegemine
stl abiga.

saaltaiatd.
vastatud.

kes toole .

t, vai koh:
Lor. ja hr.
Henny ja

4 kaartide -

y hr. Haa-
wi, Ellen
Ramijalg,
uanne on
penguil ja
ie Kes s00-
-lefon on:

FA.

Rakivi

ait

lusmuturid |

BAbisiamis-.

piduliku
laupaeval,
mamise tol
> koos [ut-

Bopetajate: |

aastegevad

30, Abista-

na.ja To. |

dtiskilalis-
a kohaii-
ing Kana-
jad.

us. Ioodab.
nidulikust

05a voltae.

Hianike:
hindu:

nanike kju-

usvaarsete-
piduliku!

onto Pressi-—

s-auhinnad

cud, raadio-

kdostajad:

scene” toi-_
as (,,Tevis-

toimetaja},
erica’ et
orl , Meno
sh (,,.India

am Burovic .

grammuide
mal (MTV

ogrammide —
andjaks oli

bv alsky,

ile -oll saal-
ideau. Ter-
gJntario va-
litsuse e@sin-

igi kokku

ne.

AGA.
ST

tonis pii-

ra
!

pists algab -

ise
amine

nil kell 2 p.
B, 227 Bloor

stlinnas?

on oma —

—_
emeheeten-
kas, Ta eSi-

dtoolitund’ |

evade] New —
ashington -
Etenduse .

Kirjanduse

vit) Viadivostokki,

KAS FORD UUEKS VALISMINISTRIKS?

| Ebaselge olukord Valges Majas halvab
_USA-d nii siseriigis kui soprade | juures.
~ Kas hinnatéusudele ai tulegi loppu?

Nagu saatuse poolt Juhituna tul?
see kéik korraga — Nixonit Valges
Majas presidendi kohustetditiana
asendanud G, Fordi kallid Ja pikad

-yalisreisud presidendi volinikuna, -
 asepresident Buschi ja valisminister

Haigi véimukahmiused, uued enne-
kuulmatud toiduainete, pyu- fa: aed-

—yiljade hinnatéusud, | slis atentaadi-
katse presidendife, Ja koik see ajal,

millal uuesti asuti lelerdama, et rah-

yas USA-s. olevat koik uue presidgn-

dij taga, sinna hulka poetusid aga
hdiled Haigi voimalikust Iahkumi-
sest. Ja kui Haigil seisis ees vialis-

reis, siis ei puudunud televisiconi-.
teadustaja hidles teatav kahjurd6m,
kui ta markis, et see on Haigi esime- .

ne.amietialaline valisreis ja et pole
selge, kas ka vilmane.

VOIMUVOITLUS WASHINGTONIS
Seesugune olukard saabus. kahjuks
darmiselt halval ajal, Juba ainuuks

-Poola téttu. Kuid see modjustab. nil
siseelu stabiilsust kui ka valispoliti-
kat. Asepresident Busch; kes ptudles

ise presidenditoolile, on poliitiliselt
ikkagi kovasti alakaalus ja noustus
kOikide illatuseks asuma  rivaalt
Reagani abiks, on rahvale oma vol-
metelt kui ka poliitiliselt jooneit
tundmatu. Haig seevastu on end. NA-
TO Euroopa uksuste Wlemjuhatajana
tuntud seal ning tuhneb péhjalikuit
ka N. Venet ja tema hegemoonilts-

imperialistlikke ambitsioone tithes s6-_
| jajoudude iGelise tugevusega. Tema
 korvale ci saa’ kuidagi seada ei, Busc-

hi ega amrmugi Nixoni kéealust For-
di, kes ju sditis ‘kallistama Brezhne-
“nhkustas
saadetud odava papaahaga ja kinni-
tas. et N, Vene ei domineeri ‘Euroo-
pas" ning kindlustas Helsingis Mosk-

vale tema yallutuste puutumatuse.

Konelemata SALT idest, kaaluKkausi
iile maaiima kuuldava kolksatusega

N. Vene kasuks. Kui Valge Maja soo-

vib, et’ yuel -presidendil, kes-on, tun-
iud oma seisukohtadé muutmisega,
aluks tGepoalest rahva enamuse toe-
rus, siis tuleks kGigepealt kas lGpeta-
da vdlmuvditlus Washingtonis vdi
kutsuda butlvaristiilne ajakirjandus
horrale. Ja teiseks anda avalik ja ysu-
tav-pahjendatud seletus motiivi koh-
ia, Mmiks riiklikul suurpensionil oleva-
le Fordile anti valitsusest valjaspool
seisva isikuna nil suur ‘ja vastutay

. Valispoliitiline missioon, Kas peab

see tahendama seda, et ajakirjanduse

‘ sensatsioonilobal, nagu jaaks Haig

esimene ametirels valjaspoole USA-d
ka viirmseks, on pohi ali? Kas Haig

kui laiade kogemustega -kérgem so-

javaelane’ ja kindlasOnaline deme

_ Kkraatia ning vaba maailma.- kaitsja

sunnilakse liberaalse ajakirjanduse

kaasabil Jahkuma--ja valisministriks’

kutsutakse hoopis .teist varyvi G.

Ford? Rahvas sosistab ‘B margid on
_ alemas. 1

HINNAD TOUSEVAB
Kuid uus president ei ole oma

kontroversigalse valitsuse koosseisu

yuures sem suutnud rahvast oma sel-

jJataha koondada- , Kui lilaltoodu

peaks juhtuma ja USA libisema ta
gasi Ford-Kissingeri valispoliitilisele
joonele, siis on Reagan kaotanud: ju-
ba Ojeti:enne teekonnale dsumist. Se-
da on-valjendanud ka valissébrad,

uks kaudsemal, -teine otsesemal - vii-

sil. Reaganil on kombeks enamasti
gal kilsasteele sattumisel valjapaa-

‘su otsimise!l naeratada ja sills naiyy-

selt Ulelda, et kui olin Kalifornias
kuberner, sus tegime nij ja, see oll
hea. K6ik véib. clla, kuid kallis pre-

~ sideht koos oma -valitsusega, USA

siiski ei ole Kalifornia ei vastutuseld,

_ Mayandus- ega valispoliitikalt.

President, kes liteldakse’ ‘olevat

 pandud ametisse Glikuningate kaas-—

abl, rulias ihe oma esimese sammu-

INDREK KAHRO

Creative

3339 SALEM RD,
BURLINGTON, ONT. L7L 3X2

ais panforth hve. Toronto Ont.
_ 694-6241 .

NSCLIT

‘jdrelvalvamiseks.’

talley . alused sel joonel kuritarvituse ditse-

images Photo Studies Ltd.

PULMA FOTOD, PORTREED
OHTUTI 5—9 PL.

na kaotama hinnakontroili Slidele.

Pohjendus, kui niisugune ¢sitati, oli ‘:

otsitud ja aluseta. Kuid imtemused

on kurvad. Kui juba Carter avastas
Gli- ja Gensiinihindades kohutava lia. | a

kasustamise, siis viskas Reagani
samm hinnad oisemaid kuni 80 voi

1006, tiles ning andis vabaduse kGiki-
deks hinnatGusudeks pohjendusega,

et kKGik toetub ju dlile — kui touseb
Oli, elektri, gaasi, bensiini jne. hind,
fousevad k6ik tGdstus- ja transpordi-

kulud. Streigid said pidurdamatut

hoogu juurde. Ning hinnad: varsked

kurgid ~- oma 40 c. tiikk, roheline-pi-

par — 1.89 nael, pooltoored tomatid
—~ 169 nael. Ule 30 miljonilist elv-

aeg soc.sec.-kindlustust maksnud igi:
ust peab kuni 50% otsima lisasisse-
tulekut osalise ajaga tédtades, ses: -
350-—400-dollariline vanaduskindlus--
tus et voimalda enam iildse toidu

ostmist, kénelemata toakeste titiri-

misest. Teadmiseks nendele, kes se-

da ehk uskuda ei taha, olgu mari:
tud, et 2—3-toaliste korterite titiriks
New Yorgi paremates osades ja Was-
higtoni lahistel on praegu 3,000—
7,000 dollarit kuus. Muidugi ei ole la-
funenud ja remondita,
elektrita ja veeta majades wiir nii
kérge, kuid tikski majaomanik ei j4-
ta astumata samme, et tulud oleksid
suuremad, Valitsus on kill kehtesta-
nud 3.35-dollarilise tunnitasu miini-

tnumi, mis peaks voimaldama kuida-
gi toidu ostinist nendele, kellel ei ole »
-unioonide kaitSet ega Streigidigust,

kuid on unustanud andmata eeskir-
jad selle seadusparagrahvi taitmise
Nonda on loodud

misele. Ja see ditseb, eriii: kummiatise
ettekaande | all, et
kehtivat ainult tunnitasu, mite kuu-
tasu alusel! -

HEAD AJAD MOODAS

,

Kuigi valitsus peaks olema teadlik.

oma yaarsammudest hindade téusu
loppematuse sedses, samuti muudes

sotsiaalsetes kiisimustes, ei tehta

neist enam palju juttu, Seevastu il-
mus mitte kKaua tagasi arusaamatul

pohjusel reklameeritav uudis, et Rea-

ganl varandused ja jOukus on tGus-
nud nitid ule 4 miljonile dollarile.

“Kui see tGus ,noobli" hutka arvatak-
se kindlustavat talle rahva 100%-list

seljatagust, sils oleks raske sellist -ar-

vamust pohjendada, Sest tegelikku-

ses on ,rikka ameerika onu” ajastu
Prestitzhi méties ammu ja igavest!
méodas. lgaiiks, kes heidab tina. pil-

gu ilikoolidesse ja suudab analiiiisi-

da seal kiirest: ja ahvardavalt juuri

“Kasvatavat menitaliteeti, peab mddn-

ma, et miljonadride populaarsus ja
tulevik USA-s ei teota olla enam kui-
gi pdikesepaisteline ega paljutdotav.
Sellest tuleks teha jareldused. Ning
iopetatama kahepaikne mang ka N,

Venest ja ta satelliitidest tulevate

kommunistidega; kes kerjavad siit

—toenaoliselt mitte kunagi tagasimaks-
misele tulevaid toetusi, reklameeri-

vad N.: Venet elukutseliste sportlas-

tena ning kuulutavad siin punast.

messiaadi kill neile siin triikitavate
luksushke ingliskeelsete suurajakir-
jade kut ka ,,kultuuriliste“ esinemis-

te kaudu. Kui on alustatud alasti ié-

dede juigemat valjaitiemist N. Vene
suhtes, siis mangitagu igal joonel au-
salt, kaasa arvatud USA-d porraukis-
kuvalt alandava kokkumangu l6peta-
mine N. Yene asutistega seoses ole-
matuie ,sdjasiilidlasie’ otsimisega
ja nende kurva karistamiskomdddia-
tega. Rahvas, kes tahab elada ja riik,
kes peab lugu oma prestiizhist, peab
Kaliuma sirgelt, ausalt ja. sdltumea-
tult. Rumalus ja kKangekaelsus on ol-
nud ajaloos alati kohutavate. draa-

made ja kultuuride hukkumise pea-

pon Juseks, . :
JsUu.:

RICK MELNYK

TEL, (416) 639-2358
TORONTO LINE 766-9478

hiipoteek laenud |
vaamatupidamine |
ja tulumaks

Helle Rannik.

endine
_ keskvatlitsuse |
tulumak surevident

tihti ilma -

miinimumtasu

. 4

r +

a es
.

1
a
a
7
7
r .
. 2
. “a
ee ee ee
1

Johannes Evaldsson (paremal) — -- rahvusvaheliselt tuntud lea :

mangija.

eed se! eet lot ve
Lyne hey
ignite nat ee Sasa! see

EVAL MIKSONI POISTE RAHVUS-
VAHELINE KUULSUS

Enamik mest kindlasti miletab-
Evald Miksonli — mieie omaaegsel .

Jalgpalli rahvusmeeskonna vdrava- -
—yahtl, Tema pégenikutee vils ta Ise
landi randa, kus ta rajas oma uue elu

saunapidamisel sellel saunade poo-

lest kuulsal saarel, {a abiellus tihe is-
landi noorlkuga. Tema ablelu rikas-
tus kahe poja ja iihe tiitre paol. Ja

juba varakult tema poisid votsid

@maks oma isa omaaegse lemmik-

spordi = Jalgpaill.

 Ainult selle erinevusega, et varave-
valvamise asemel nad moiemad leid-

sid naudingut vastasmeeskondade
varavavahtide tiilitamisest, Ning m<-
lemad on Jeidnud sellega endile Jaial-
dase rahyusvahelise kuulsuse, nagu

kati kinnitavad,

Toendoliselt asjaolu, et Islandi ta-
va kohaselt Miksoni nimi on muutu-
nud nende isa eesnimele pohinevalt —
Edvaldssoniks, pole meid voimalda-

nud selle avastuseni jouda yarem.
Kui me ka neid nimesid — Johannes .

ja Atli Edvaldssoni cleme marganud

spordiuudistes, meil kindlasti oli ras-

ke nendest valja lugeda nende parit-
olu. Inglise jatgpalli-ajakiri ,,Football
Handbook"

paistvamaks mangijaks. Ajakiri mar-
cib ihtlasi, et Johannes Edvaldsson

kavatseb oma jalgpallikarjadri jatka--

ta Ameerikas. Ja meieni wlatunud

andmete jarele ongi ta juba sirdu-

nud USA-sse ja mangib praegu Amee-
rika elukutselise ,soccer league" Ok-
lahoma meeskonnas.

Noorem kahest vennast — 190 om
pikkune Atli Edvaldsson on samal
ajal tousnud oma kuulsuse- tippu
Saksamaal -Dortmundi _ Borussia"
meeskonna jiikmena. Temast kirju-

ergy
he ae

Omaaegne eesti tt populaarne vil.
ravavaht Hyaid Mikson, nuud {s-
landi nimega. Edvaid Hindriks- —
son, Aull isa.”

‘meile katteulatunud materjalid ilme-.

on ‘plihendanud. oma” -
1979, aasta valjaande (nr. 47) Johan-
nes Edvaldssomile, vanemaie kahest —
vennast, kes oli tousnud kuulsa Shot
meeskonna ,eltics’. theks. valja- -

Ati Bdvaldsson, eesti-istand!
pdritoluga Jalgpalliuulsus
Dortmundis, ..

tab eriti. tunnustavalt Saksa »fuzball
Magazin” oma mddédunud aasta no-

vembri/detsembrikuu numbris. Aja-
kirl ennustab Atlile valiapaistvat tu-
levikku ja meenutab thtlasi tema
isa, markides, et Evald Mikson ol}

omal ajal Eesti jalgpalli rahvusmees- .
konna vdravavahina laialdaselt tun-.

tud kui ,mees saja kaega".

HLA,

°

~—TOETASID EKN TEGEVUST:

Eestlaste Kesknéukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid

oma majandusliku panusega jaanuaris ja veebruaris 981. a. all-

jargnevad kaasmaalased :

Manivalde Aesma, Koit Ainumie,
V. Alajan, Martin Alaots, Emilie Ale,

Fr. Anderson, Jaan Andre, Hibia ja

Aado Annus, Nikolai Arget, Karl] Ar-
ro, Evald Asu, Peeter Auksi, Rosalie
Aus. |

HW. Berendsen, Hermine Bergman,

¥. Brambat.

‘Heiki Ehasalu, H. Elken, B. Epner,
A Esop, Selma Ester, Maie Gray.
-Hamiltoni- Eesti Voditlejate Uhing,
tda Hansmann, I!mar Heinsoo, Alek-
sander Hein, B. Heine, Kalju Hele-
nurm, Julie Herma, -Raivo Hiielo, F.

Holmberg, Oleg Holts, lise L. Haal,

Herman Ives.
FE. ja W. Jaaku, A. Jaanimigi J.

Takobson H. Johannesberg, Paul Jut-

Enn Jégar abikaasaga, Linda

Varvalt Erich Jarvlepp. -
Maie Kabur, Leonhard Kahro, tsak

Kain, Emilie Kalkun, F. Kanger, En-

del Karmo, F. Karnask, H: Karniol,
Liivi Kasak-James, Meta Kasak, Ka-
rin Kattai, K. Kaur, Arnold Keskiila,
Nelly Kess, Jaan‘Kiis, Eric ja Magda

Kivilo, Ella Kivistik, J, ja E, Klem-

mer, Silvia Kolaczek, .A. Konsen,
Karl Koppel, Kaarel Krabi,. Linda

Kull, Evald Kullus, Kustav Kurg, Ka-_
lev Kuutan, E. Kaarrmann abikaasa--

ga, August Kiilm..

Robert ja Olea Laats, Ludvig }a

Marta Laht, Ants ja Liis Lanno, Aldo
R. Lattik, Peeter. E. Leesment, Peet

Leetmaa, Mary Leetsmann, R. Leich-

ter, H. Lentsius, Jaan Lepp,. Heino
Liblik, E. Litk, Magnus Lilleberg, A.
‘Lind, A. Linkruus, Osvald Lokk, Akset
ta Tiiu Loorpere, Agnes Lukk, Johan-
nes Luud, Hilda ‘Luukas,
Herta Liidig, Jaak ja Ingrid Lupp. |
VY. Marge, Jaanus ja Reet Marley,

Romati Marley, W. Meisterman, Geor-.

ge Merimets, E. Merivee, Aimold
Mets, Johannes Mets, Toomas Metsa

Egon ja

da, G. Metsakond, Aksell 'Miliunas,

Asta Mitt, Arthur Maehans, Ants ja
Aino Masiso, Vello Mandvere, Sannu

_ Molder; Peeter ia Aime Méldre, Kari

Ja Agnes Moller, Aino Millerbeck, J.
ja H, Mitur, L. Muiiripeal.

Johannes Naar, Anna Neemre, V.- -

Nitlend, Leone Northey,
Noges, Karl Oolmann.

A. Paas Oskar Paas, J. Pajusié, Hil-

Hans W,

Ja Paul, A. Paulus, Aino ja Mart Pe-

del, Lemmi ja Hans Pent, M. Pertens,
Harold Peterson,
Rein Piibe, Valter Piigli, A. Piirsalu,
Herman ja Hilja Pinn, Kusto Pikker,

A, Pilvet, Anton Pindam, ilo ja Mail

Pubm, Maria Pulsi, Ants ja Maimu
Purje, Heino Parn, Lembit Ptitsep.

A. Rackfeldt, L. Rannala, Herman |
jal. Ratas, Theodor Ratnik, A, Raud-

Sepp, K. Reidak, Armilde Reili, ¥.
Reiljan, E. Roiser, John Roosimagi,

‘Albert Roost, J. Rosin, A. Ramp, ©

Rammeld, Helmi ja Henn Riindva.

Leo sdar, Ida Sadam, Valden Sa-
dul, Voldemar Salurand, Haljand
Sarv, Harald Seren, 1. Sepa, J. Sepp,

Viktor. Sildva, Udo Sillavere, Linda.
stim, Maido Silm, Paul ja Ella Solin,
V. Sommers, Jiiri Soomre, Ulo Soots,

St. Catharines; Eesti: Selts, Rein
Stamm” Amalda Steinberg, Julia
stern, Meeme Sultson;"Ténu Sultson,

Erna Suta, N. Sutt, P. Sagi, Annette ,

Sugise, Evald ja Leili Séerd..

Edvin Talback, H. Talu, H. Tamm,
lngrid Tamm, Elmar Tampdld, Ida
A. Teder, Thunder Bay Resi Sells,
Thunder Bay Eesti Ev. Luter Ko-

eudus, Martin Tiisler, ‘Ernst ja Salme
Tiel, Voldemar Tikk, Osvald Tim.

mas, Evald Timusk, Alma Tomson,
Teodor ja Charlotte Tondi, dr. Paul

-Toomik, Andres Tork, Ilmar Tork, |

Thekla a Torrim, Olev¥ Trass, Konstan-

_toimuvate |
-reaktsioonide theks saaduseks olt

-aatonii

Jenny Petersoo, .

Umbes kahe tuhande aasta viltel ;

pecti vett tule, 6hu ja maa korvai
looduse koostise pohielemendiks. Al-
les aastal 1775 avastati vesinik ja
hapnik, gaasid, millede:! vesi ‘koos-

neb, Aastal 1783 saaci esmakordselt

vett labcratocrsel ieel Ja moni aeg
hiliem Gunestus seca ka koostisosa-
deks lagundiada. Ent tinglikult vol:
me sliski lugeda vett looduse  pohi-

elemendiks: ttheks kdige clulisemaks

tihendiks looduses, milleta elu pole
voimalik, |

Vee tekke kchia esilatakse mit-
meid hiipoteese. Uks iGepdrasemaid,
nn. geoloogiline hiipotees kKinnttab,
ef-maakoor ja vesi tekkisid peaaegu
liheaegselt. Hooguva Maa sisemuses
tuliandete -keemiiiste

vesi. Planeedi. jahtumisel tOusis ta

aeglaselt pinnale, tekkisid ookeanid
ja teised veekogud, mis aja jooksul

kujunesid elu tekke allikaiks.

Keemikud vaatlevad vett kui iiht
hapniku aatomit seotuna kahe vesi-—

nikt: aatomiga. Fiilisikud aga tunne-
vad 42 erisugusi veit, Selle pohjus-
tab asjaolu, et vorreldes teiste ehi-

tuselt analoogiliste keemiliste iihen-—
—ditegu, el allu vee fitisikaltsed kons-

tandid tavalistele seaduspdrasustele.
KGigepealt vee rkolekulkaal ei vasta
vee valemile, vaid on. sellest kum-
neiu kordi suurem. Lisaks avastatl
looduses ‘ kolm erisugust vesiniku

isotoopi: preotium: (kui kdige ker--

gem vesinik), denteerium ja tritium

(kui kdige raskem vesinik}. Tavali-

ses vees moodustab pohiosa vesini-
kust p pooutum, [va 6700 proulium

kohta vees luleb uks aatom
deuteertumt. Vesiniku ~kolmandat
isotoupi — radioaktiivset triitiumi

on maakeral kokku alla ithe-.kilo-

grammy. Kuid sellele yaatamata voib

tritium: leiduda igas veetilaas.

Ka esineb looduses kolm erisugust
hapniku isotoopi.

Vesiniku ja hapniku koik) isotoo-
pe omavaliel kombineerides saame-
v1 lisna mitmetd keeruka koostisega
veeltike. Ka locduses, olenevalt asu-
kohast, on vee isofoopne koostis eri-
nev. Kinnisie jarvede vesi’ sisaldab
suhteliselt rohkem deuteeriumi, kuid
kilmumisel raske vesiniku halk va-
heneb ja suurencb raske hapuiku ko-
gus, Seega on pdrast ja4 sulamist
tekkiva vee isotoopne koostis erinev
sama vee koostisest enne kiilmumist.

Vesiniku aatom kui thevalentne
kannab iiht postliivset laengut, hap-
niku aatom aga kahi negatiivset
Jaengut ja on Seepa kahevalentne.
sOltuvall sellest on vee moiekulide

vmavaheline moju vaga suur: iga uk-.

sik molekul vdib 16mmata Itgi neti
uut molekuli, moodustades nn, .vesi-
niksidemeid Ni tekivad suured mo-
lekulide rtihmitused, assotsiaadid,
millede olemasolu: téstab vee kee-
mis: ja kiilmumistemperatuuri seda-
vord, et vest vorb normaaltingimus-
tes esincda (solluvall temperatuu-
rist ja GhurGhusi) tiheaegselt kéigis
kolmes agregaalolekus: tahkes, vede-
las ja gaasilises. Teistel tuntud then-

_ditel niisugune volme puudub.

Maakeral kehtib tijdine reegel, et

_ iga’tahke, vedel voi gaasiline keha

fOmbub jahiumisel kokky. Vee pu
hul kehtib see temperatuurivahemi

kus +100 kuni +4 kraadi (C jargi).
Kuid +4 kraadist allapoole hakkab. .

manht akki suurenema ning on yaa

puhul vee omast suurem umbes the

iheteistkiimuendiku. vorra. Ka selle

omaduse pohjustavad- vesinibside

. med.

Rohu vihenedes langeb a8 sula- ,
mistemperatuur: iga 130-at kohta.
liks kraad. Teiste vedelike puhul ta-

heldatakse tavaliselt vastupidist: ku-

na nende maht kiiimumise] vahenebd,
tahkuvad nad rdhu suurenedes ker:
gemini. Uldse leidub vahemalt 6 ert
sugust jaad. Umbes 40 aastat tagast
saadi ji#, mis ei uju veepinnal, See
Ha tekib 2115 at ja —30 kraadi C
juures. Kui rohk suureneb ite 20 000
at, tekib j44, mida voib kuumutada
kuni +80 kraadini, kuid ta ja4b ens
diselt tahkeks. Seeparast nimetatake

dam ja raskemini sulav KOorkicdest
genituntud jaa vormidest-' saadi
40000 at juures. See ja8 sulab alles
+175 kraadi juures Ja on selleparas|
ka nn. tuline Jaa.

Uhe grammi vee soojendamiseks
ithe kraadit vérra kulub 3 korda .
rohkem soojust

kul raua ja 5 korda rohkem kui tel-
lise temperatuuri téstmiseks ihe |
kraadi vorra: Isegi jaa soojendami-
seks vajatakse kaks korda vahem

soojust kui vee puhul. Vee ebatavali.

selt suure erisoojuse tingivad samuli
assotsiaadid, sest soojust kulub pea-
miselt nende lohkumiseks: Suur eri-
soojus teeb vee Uheks paremaks soo-
jusekandjaks, | |
fanu' pindpinevusele voib - vesi
hoipsasti voolata ka tlespogle. Nai-
teks tungib ta maasligavusest mdé-
da kanpillaare «pinnasesse, seejiire!
mééda puude ja taimede kapillaare
lehtedesse. Peentes torudes voib vesi
kerkida mitme meetri k6rgusele,
Uurimus niitab, et tiks tdiskasvanud
kask votab juurtega pinnasest ja an- -
nab lehtede kaudu uuesti odhku 70
. Padikese ‘toi-
mel aurub maakeral } iga minuti joak- -
sul | mijard tonni vett.
— .Loaduses puutume  igal samimul
kokku vee erakordsell suure voime-
ga lahustada. mitmesuguseid aincid:
soolasid, gaase, orgaanilisi thendeid

~ ja nalju munud. Vihmavesi on lgodu-

ses leidtivast veest kdige puhtam..
Arvutused naitavad, et kui merede
ja OOkeanide vesi ara auraks, kat-
tuks nende péhi 60 meetri paksuse
soolakihigu, Uldse on vees alati su-
du mitmesuguseid fhendeid. Abso-
luutselt puhast veti ei ole veel kel-
leloi. Grrestunud saada. sest vesi la-
hustab ka.anuma materjati, milles ta

-asub, ya gaase, milledega ta kokku

puLinh.

Baan |

Yee tahtsusl lahustajana LUI:
dab asjachi jet vesi on. universaalne

‘inertne lahusti, mis ise ef muutu la-

hustatavate ainete mdzul. Eriti tabiis
on see bioloogilisest seisukohast: ia-
husturud ained satuvad organismi
peas muutumatul kuiul. Neist at.
neis! yabsrenid yeti vorb aga kasu-

tada thKa uuesti ja uuest. Faigides

vee ripolcdiku looduses,
Jergbees tery

 daeme, ct
latiiabki, Vee muutums- .
tus kevkides -rotsessides, tema taas-
Wyminn ites Ga iAlle samal kuiut,
veehulya korstartsus maakera ma-
ataelys — ka see on aks vee cutive.

phenome omadusi, Me kardame

742 Ve

C1 thew mit ta Iehisdevarude an:
mendumist. Vee puhul me ainult
murrame pead pulita magevee saa-
mise Gle, ja seda ka ‘ainult seeparast,
ei tanapdeva inimene oskab vett pal-
ju suuremais Kogusels saastada, kui.

leodus suudab seda {ile puhastada.

HH.

TIM'S AUTO BODY LID.
24.28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R 1¥5
Tel, 533-8451 .

AUTODE PARANDAMINE x TAIELIK MOOTORI JA TEISTE
' MEHAANIKA TOUDE PARANDUS %& VARVIMINE % TUNE-UPS

Yr ARAVEDU

; .
'
ql
i

—_ a Oe. ee. —_ Leh Ll =.

. eo

Lic. Mehaanik |

Sobralik teenlndus ja néuanne

Filtsos Brothers & Associate

= Ostke otse tédstusest suletekid,

me sulgvoodid, — padjad ja voodi-

@ pesu. % Parandamine ja timber-
tegemine.

MASTER DOWN

PRODUCTS

4544 Dufferin St., Unit 25, Downsview (léunapool. Finch’)

Telefon: (collect) (416) 638-2255

Ari avatud nadalapaevad kella 10—6, neljap, 10—9, laup. 10—4

tin Treialt, A. Treikelder, A. ja W.

Tschishevsky, Enn Tundo, Leonhard
Tuul, Mati Tonopa.

E. Uvesoo,. H. Ustel abikaasaga, A.
Urvandi, E. Uuepéld.
i. ja E, Vahenomme, lve R. Vaik-

la, Gus. Vainu, 4. Valgre, J. Valiots,

E. Walk, H. Vailner, H. Varrik, T.

Wesik, Johannes Vihma, Eric Vira,
Kalle Viires, Erich Vilbre, tla Vill-
mie, ‘K. Vendelin, Ain Visnapuu, Al-
vine Vahi, Ernst Vahi, Julius Vahi,
Ella Osso.

Toetuste lackurnine iatkub.