ee ee or sn tossed vad kindlasti selle pealkiria pu- jini korves. Kui kaua aastaid ei ole basse. See oli adrelinnas, linnasii- juba kaugemal tagapool elumajad, |lus ja kiviséda. Kais ju vee]. Vene | naosa asus Wiemiste Arve peolses . kuna teinepoo! laius veel heinamaa}—Jaapani soda. Pisikese poisiklu-. ‘Narva tu teistesse linmadesse kuni | jast. Jai mulje, ef sida on parata- _ Kohal xevadel sillerdasid patkese- | alati kusagil soda. Mispdrast, selle . L= ca “ok a LT wt ons Po eb thay a : el iip sid, oa: re Le ee ee Rap a Tee me Te, - ot . oe a . st . ee Te a ee "Tea La! | Pe ‘sec peeage PMEQet Oe ade ype eee ee od yw flag Lip ad a Aides LE . nee 4 rat “ie ing tht Lin eae ie sacigigtt Baeee Ahietithncd inked ba tmin ee we H are te ae - . f terete hs: ce DERE as gore fect # * ne seh mee ! ek he bt eet am eet ne ITD RDE ST ESTES Lo ot a. ae ree ~ ee ES VAR Aue the, RUE SU EE Rapala ay Pye E ane IBEEA Ng ele EON BGO eee ey rig aa ects rahe a alt Sr PT he a . oo8 eel ial eT . oo 1 wel tee a he oe ae . oo. . ' ae eee" . "a . . . poets ae EDU SEL Nene, SR SSS eae ne Senet oes waite as re ee : tomas es eee ee LT, erent . ie 4 ! . Pea eee ee | fr ee eae oe . oe wae, ‘erm eee i sane . 7 a eae is . . . = ." ' . Ay aoe on Lf bo ne ee at ae L or aS s WEEEE Se : BES oO hy ANS as RES ee a 1 os, AS wee S fey ee eek: aoa a . ie ve . _ ee dt ef TR ENEY AS a SS Nt OT a | hd bars i “4 nie tee te, sae Bein : + a 21S DAS BNE 1, satin cea eae Pork ma ae ae cone vos Te tia 2 1 . ath ah ty ae on o =] at fy : i u pitta bed kod eke oe Lee eet oS eta 2 =." at Bee ee cae ee br ee ine ed oe eee PPh eat Se eae ae TS nt Ne ee ag iia “he a ee nee ee ace tet, eg ey ee ee ee ee! ee ee eh i a eg el a =<, rhe os eee . ‘al areas “2 a 7 may ee! ay 4 iy rs oe Be corte: tt! : eee ee = ALE eal fa peta ip oes Faas ate cee a ie eee ee a Da ee eT. ees es tan ama As Betatotin cs, Bra Tha ERE eR LE RR ee oS 1 ae, Meee Rieti io aed Parjisi olintpiaadil 1924. a. osa- les ka Eesti esindusmeeskond | Kalev), August Lass (ESS Kaley),|suks, heiteti Sachsenhauseni: jalgpallis ning kaotas Pdhja-|Evald Tipner (VS Sport), Otto} Kz- lzagrisse, Kus ta surj 1942, 2. | Ameorika Uhendriikide meeskon- | Silber (TJK), Arnold Pihlak (ESS | veebruaris kopsupdletilsku, nale 1:0 ja sedagi trahvilédgist. | Kalev), Heinrich Faal (VS Sport), | : _ Bernhard Rein (VS Sport). Juuresoley ioco on tehtud Pa- mn e 3 esst New Yorgis. THSS ja Auulub meeskonna esin- NOU | Hrnest Jolt, »Uudislehe’ tuntud Tagareas:. Eduard Fillman vi. Iseseisvusaegsete ajakirjaniie | Kalev), Valdemar Roks (ESS Ka. juttal) suri omaritktuse ajal Jiiri Remmeiga ja Jiiri Parnpuu! lev), Ralf Liivar (ESS Kalev) ja}Tallinnas titlifusse. August Lass | temal siiski Onnestus kuidagi po- | ‘imélemad Rootsis}) kaasabil Gn-| Oskar Upraus (VS Sport}. nestus kindlaks midrata Ksikide pidilolejate nimed ja enamiiu - gaaitls: viimati juhtiv pangaametnik, kiii- hiljem Tallinna tagasi ja suri mé- ronase esindusmeeskonna saatu- ne austa east Rsireas vasakult: Elmar Kaljot; Meeskonna esindaja, kindrai- Evaid, Tipner suri virmase Sak- (ESS Kaley), ungarlasest treener |stsabi major William Fiskar, vii-/5@ Okupatsioonl ajal 1943. Obto Fredrik Konya, moeskonna esin. | mati Pikalaenu Panga prokurist-| Silber, lkes oli Sidepataljoni.ma-|— daja William Fiskar, A. Hirgenson | Sekretiir, jalgpalluri hiilidnimega | Jandusiilemaks, jai tmberlange. (TUK) Harald Kearmanmn (ESS |,,Pannal, asus 1941. a, jareliim./DUd autokoorma alla ja sai sur. Kalev}. 3 .| berasujane Saksamaaie, Kahtlus- ma. Amold Pihlak elab Inglis. | maai Branfordis -pensiondrina. so—n—enmemneee eons | PTeinrich Paal arreteeriti 1940. a. ~ || laste volmuhaaraneut ja on sealt -T\peale teadmaituses. Bernhard ; : | #| Rein. elab Rootsis HEskilstunas VK N : tl pensionarina. Eduard. Ellmann = | s| t0Gtas omaritkiuse ajal Tallinnas | : 7 } ‘|| poliitilises politseis autojuhina. | Arreteeriti ja on sesteaadik kadu. | | nud, Hugo Vali oli raudteelane ® Suitsukalkunia, -singid ia ‘Wohed : ay tema. nee on teadmata. Voide- ‘ | | | itmar Roks oll esti Panga amet _ e Knlud ja silg nik, kiliditati koogs abikaasaga. ® Eesti hapukapsad - | | | : |) ®. Liivarl kohta puuduvad and. ® Skandinaavia delikatessid ja kouservid | ¥| med, kuna O, Upraus olevat md- > Ruroopa juustud | he aasta est Eestis surriud. e Eesti ja soome pagarisaadused ((VOTTLESA) @ Vaga maitsvad islandi rasvaheeringad ® Suur valik mitmesuguseid kalafileesid purkides | SUITSUTAME ostjate poolt toodud lihasaadusi KEVADPUHADE LAUALE OSTKE MEIE SAADUSI ee oe | 123 LAIRD DRIVE, TORONTO MAG 3V5 ‘TELEFON 425-0450 yo: ie a Varskemad undised locie »VABA ERSTLASEST” ee es as le Mel Oe tO ARERSNESASESS23041 HL TERCLAD RUDRA ONESTAT Tg MeN 0 bal. Riisne Kasisabe vvsodadest ileal oorsooitumisen | MMERSBES0N4n CTT TLE (FOTECeCeOOACOUALANA EES ITUCUELEUANOSUSNA TAT UNVLUGUECCEGHSANAS AFIT TELELAY sid pead murda. Nende ridade kirjutajast ei saa- nud sel ajal ega ka ‘hiljem ‘siiski mitte sGdelast, sest ta oli alles Lii- fa yaikene, vast 6 aastane. ,oojamehed’' olid aga tile 10 aasta vanad, kuigi ka ncoremaid assis- teeris — nende tlesandeks oli kivi- de tass:mine. Kuskil laheduses olid lGhutud kivide hunnikud tanave | sillutamiseks, just ‘kui loodud sdja- moonaks. Kui stis Kassisaba poisid suur hurraaga tormasid kividesa- jus. Porikila poiste vastu (vGi vas- tupidi), siis vaike poisiklutt — etgnvuertet mi 1, Need, kes ei ole parit Tallinnast |Ghus l6ckesed, mis on meeldejiav ¢di Tallinnas ei ole elanud imesta-jmuusika lapsepdlvest ja kdlab se- nil, et mis on Kassi sapal tegemist |] ma enam lookese [66ritamist kuul- kivisidadega voi kogunt noorsoo;nud! See laululind kuulus kodu- likumisega. Ent tegemist ei ole | maale. sel puhul mitte kassi sabaga ‘kuij) Kuid koik ej olnud \okese sil-|monikord kassisaba omad, olene- sellisega, vaid Uhe linnaosaga Tal- 7 lerdamine, oli ka ,,t6sisemaid' jal valt seYest, kui palju thei ydi tei- linnas, mille nimi rahvakeeles oli |,.tahtsamaid" stindmusi. Need olid|sel pool ,,vage’ valjas oli. Vahel Kassisaba, ‘Tallinnal olid tildse)kivis6jac Allemanni tainava ja|langes mdni poiss kivist tabatuna rahyakeeles huvitavad linnacsade |] raudteevahelisel heinamzal maha ja siis olid ,,sanitarid™ kohe nimetused, nagu Peloylinn, Sibula- nhakkamas, kes ta ara kandsid, Willa, Lillekiila, Sikupill, Kalarand, Igapdevane jagelemine tiliitas| Porikila, Juhkental ja muidugi — viimaks -poisid ara. Otsustati sijis Kassisahba. Kui minu isa Harju- pidada maha iihel piihapdeval — raai oma maapidamise 1901. aas- kdikide jGudude mobiliseerides — tal likvideeris ja Tallinna asus, srs uks pealahing. Loodi sdjalisi liitu-|s chitas ta omale maja just Kassisa- sid. Kassisaba poisid kiisid abilisi kuisumas Kalarannast (kus oli ka sGjakaid poisse — pidime neill korra nahapeale saama, kui seal paari sdbraga hulkumas kdisime — et mis. vdéra kandi poisid siin hulguvae!). Ka Sikupillist lnbati abi. Porikiila poisid kaisid abivige hankimas Jubkentalist, milline Jip- tinavalt plangu kaltsvas varjus huviga véitluskdiku pealt. Mdni- kord taganesid Porilstila poisid, Kassisabast edasi kandis linna- osa Poriktila nime, haarates Vaike- Ameerika tanava, iimbruse. Suur- Ameerika kuulus veel Kassisaba Giirkonda. Minu isa. maia kuutus Kassisaha ja Poriktila piirimaale, misparast ma ei teadnud, kumma leeri poisiks ma ennast pidin dSieti pidama. kui kivisGdadeks léks. Kuid-sellel ei-elnudki tihtsust, sest ma Olin nitkuinii aint vaatleya. . damest lounapool, kuhu selleacgne Allemanni tanav. (rishti hiljem esti atal Koidu tanavaks) stirdus Paidiski maanteeli ie Suure Ameerika ia Vaike Ameerika fana-| Noored nii Massisabas kui ka vate heinamaade vahele kui kassi |Porikiilas otsisid omaile. tegevust, saba. Uhele poole tinavat siginesid |millest kujunes omavaheline vdit- candis. Maéaratud piihapieva hommitul ayanes minule plangu taga valye- Peterburini yalja. Seal heinamaa}matu elureegel ja et maailmas on|postil seisies ponev pilt. Kahelt poolt — nii pohjast kui léunast osanud see vitike poisiklutt | vooris, Koklau sadasid poisse, niiiid kuni .raudteectiinini, mis kuiges|tina kuulsin alati. jutte sellest sd- paistelise ilmaga korges sinises|ule et a “= een TL The Lh ee | ie: _ qT ante SF et a Par ic Elmar Kaljot suri mone aasta féljctonist daja major W, Fiskari lese arhii-; (ESS Kalev). Hugo Vali (CESS »TBBn Kage" [ ATS 3ja Kaojaani | punaste poolt kohe parast vene. [. i )—- ja kiillap veici vanemadki poi-| davalt kahte leéri, taskud pungil nende ridade kirpitaja — vaatas| vat vigs huvitav. Samuti kaks lee- . at ne . ; . ryinls oo ae sth at TE OE Leet: a a eises reas; Ernst Jou (ESS | tatuma. spionaazhis inglaste ag. | Romnmnunistice poolt koos teiste 7 | - | ditati Venemaale, kust on kiimneid aastaid katsumud |‘ Niiid moiningaid andmeid Hest podrdus | 3 7 VABA FESTLANE neljapiera), 31, mintell i977 ~~ Thursday, March $1, 1977 Anastasia a | ‘yGsinud ome po | : istku selgitamisest | »VABA EESTLASE” TALITUSES | Anna Anderson Manahan iitleb, // me Oo : at ta on Kiillastunud téendamast, || : . | et ta on Vene tsaari Nikolai ITF RAAMATHUID | tiittar suurviirstinna Anastasia ja || : | | . | lépetab omalt poolt 50 aastat-kai-(|f a nud vortluse oma isiku seleiami. i mungy Riad. Seatemim sexs. Lagnesaksa juhtiv kohtuars- |} ot ! | | teaduse asjatundja Moriz Purt- | | 3 9 ! mayer teatas mirtsi alul, et Anria | | Andersonil ja Anastasial on nende || [parema korva anatoomia vordie |t ce ; l misel margatud 19 identset koh- | 3 | ita éhk viis rohkem kui nommaai-j#! [me Ivandi — Pargi | 25000 selt vajatakse tOestamiseks, ’ Kuldne tammetira — Naidendid Bh 7 | . ,Muidugi, Kuidas ‘eisiti see|| ¢ttekanded noortele t— a5 ! ;voinukski olla?” oli Anna Mana-|} L. Wahtras — Lilvaklass | LED He . han salle uurimuse tulemustest |} Ravimtalmed, 250 retsepti 2.58 bf jteada saades telnud. Samas tal} - Eon Nou — Vastavett oe 38 sliski titles, et tallo ej t&henda|} Anna Ahmatova — Marie Under — Reekviom 3.50 a5 § |Furtmayeri leid midagi. ,,Glen![ H. Michelson — Skautlikal tee! . —- 35 : ‘{kliflastunud k6igest sellest, titles || H- Michelson — Noorsootés radadel 4.30 a5 te Vhendri ikides Chariettevilles | H. Michelson —- Eesti radadelt 5,— oo] : antud futuajamisel. . | Eduard Krants.~— Lomeliitlased (luuietuskegy) 3 — 15 : : gd Mona Laaman — Mis need sipelgad - | i Usutakkse, et Anastasia moérvyati | . (lunletuskogu) — 15 { Estonian Official Guide ie ! testa, revolts Ufemetoga, 1918.1) Paul Laan — Mottelend — Pilte ja peegeldusi ee aasta Tevolutsiooni ajal, millises|# Herbert Salu — Utoopia ja futuroloogia =i(ts SO 25 arvamises On aga vilmastel aasta- || Karin Saarsen — Lohengrini tahkumine 450 i tel tugevasti xahilema hakatud ja | Triing iikellmambreid or | 135 : oodatakse, et Kuninglicud inglise |} . Inno — Tartu University in Estonia 8.58 a arhuivig ‘cord avatakse, kus ole | 4 Kubja — Kadunud kodud — milesiused 3-— 2 | jvat Kogu. iiisimust valgustavad|| a’ Kubja — Milestusi kodusaarelt a andmed. ‘Kuigi Anastasia ei eital) a Kubja — Palukesed a perekonna tapmist, vaidab ta, et . Ff. Uustalu ja R. Moora — Soorepoisid | | en: geneda oma hukkajate kaest. Ta | | she L + os *. fotos Andres biog 4 — & | saada [ganesaksa ‘kohtult tunnis- |] LL © m we s ee Lintsust ne " . | tust, a ta.on Anastasia. Ta voit. 2 7. 7 umiste — Kh i : Ja. Kangur meonutab selles ase.|# Urve Karuls — Kodake dur (luuletuskogu) $- | president W. Mondale kaiku Lad. |j ne-Berliini ja sealse hiabimiltiri |; juurde, J: Kangur meenutab Ber- i} lini habimiwri juures asepresi- dendi poolt dteldut, et. maailmas |} on ehitatud palju miilire kaitseks |f vaenlaste vastu. See on aga chi- tatud rahva miliiri taga hoidmi- seks. Berliini higu ei lope siin. pee mecnutab mele ka N, Vene lepingute vaartusetust. J. Kangur juhib tahelepanu Helsing: konwve- || deklaratsioonile, mille || Tenisi vaiirtusetust kinnitab ka “‘Borliini milir, mis parast lepingu allakir- jutamist seisis endiselt kohal. Te oe ee ee ee ee ee ee | juba vanemaid, kes asusid dhvar- ,sojamoonast’, st. -kividest. Va- hepeal oli ttihi ei-kellegi maa. Oo- dati vaid signaali lahingu algu- seks. Slis kais Aga ehmatuse varin labi mGlema leeri. Keepi karjus: polrazhnikud tulevad!“ igus: Wittenhoffi (hiljem Endla) tanavat mééda, galopeerisid alla ratsapo- litseinikud, nuudid kZes. Jalamaid sulasid kaks vaenulist leerl theks miassiks ja algas suur pogenemine ViikeAmeerika tanava suumias. Nit kui murdlaine l&@ks minu lahe- dalt tile tanava-darse plangu, mur- des selle maha, ja sis ule teise plangu majade vanelt teinepool ta- nava diires, mis ka murdus. Edasi iile sogorodt aia, kus venelased juurvil je. kasvatasid. Mis juurvil- jast }argi jai, vib juba ette kuju- taeda — puha iiks kapsa ja porgan- di pudru! Venelane kondis ahasta- des ringi — kellelt sa kahjutasu nduad! - ‘ Nii léppes see suurlahing ja strazhnikud ratsutasid heinamaal ringi ainsate voitjatena. Nonu milestuses jai see viima- seks lahinguks. Hiljem enam sOjad ei kordunud. Kuid siis hakkas tekkima juba muid huvitavaid asju. Kuuldused kaisid ringi, et Tilgiveski platsil, seal kuskil Juhkentali pool, poisid taovad taéispuhutud nahkpalil, Ole- ri vastamisi, kuid kivide loopimise agemel taolakse palli. Nii tuli Tallinna jalgpau. REVOLUTSIOON, KOOLIAASTAD JA TGELINE SODA Siis algasid mul kooliaastad. Oli aasta 1906. Punased paevad olid fu-' vad prillid ees .. siooni ohvrid massilise meeleaval- tesse rOGbastesse, kui oli saadud jubadusi reformideks. — asus otse Nikolai (hiljem Gus- tav-Adelfi) vanemad polsid raékisid ‘suure 16-- tega’ Shnelli tiigi adres” parast mas. Asi liks nii tésiseks, et sé- num sellest ulatas lehtedesse ja politsei tegi sellete sGjale kiire 16- ou, Nitiid olin’ juba niipaliu taibu- kam, et suhtusin sellistesse sda. desse eltavalt. listest kogemustest kasu oli, aga VabadussOjas naitasid keolipoisid, et nad ka seal sédida osaksid. Ent: see el krulu enam selle juta raami- desse. nud Wsimenie maailmasGda. Sella : | : RAAMATUID LASTELE: . | | Kelevipoeg —- Oppe-.ja titraamat lasiele Gpeta mind Ingema I — (Gppe- ja todraamat eclkcoliealistele lastele virvitrtikis) Opeta niad Ingema Dl — Oppe- ja t6draamat - eelkeoliealistele lastele vervitrilkis). Eesti keele Harjetustik 2 7 2.5) os | se i 8. | 2.25 3 | 7 iba moodumas. Moisasid old pie 5puposte ‘uli tatud. Lauldi: mdisad pédlevad, saksad surevad, talupejad tantsi- . Nahtavasti pee- ti siis rahva huigas prille vaariku- se ja tahtsuse tunnuseks. Kes seda slis taipas, ef mass oli rumal ja mioitetu hayitustoo, : erakeskkool, Tallinna turuviljaky mecleaval- duslikui keosolekul, kus sdjavie Araandlikul tulistamisel paljud sur- ma said (keosolekuks oli tuba), maeti surmasaanud kui revolut- ritud). duse saaiel pea terve Talflinna ela- nikkonna .osavotul. lis. ei annud ‘Blu hakkas kulgema jae tavali- Minu kool — 1. Ja 2. innaalgkoo gliimnaasiumi taga mingis vanas Kloostri heones. Minn endised Ent ssjavaim poistes: ei olnud veel mitte tdiesti kadunud. Moned huga, et nemad kaivad | nikolaiski- koolitunde kaklemas, s.t. voitle- Ma ei tea, dui palju neigt sdja- Aastad liksid edasi ja oli ala- minul munder eles ajada (see on piltlikult Galdud, gest mundrid et jatkunud) ja- Petrogra- . di (Peterburi) asuda. . Westhelmi kus siis. KAigin, pi andnud ajapikendust, NAS. ‘sed - andsid kroonukeolid (kroomnkooli Oigused sai Westhelm paar pdeva nile, | may ma juba olin. mobilisee- ‘Kui ma sdja iGpupoole ja parast revolutsiooni, mida Petrogradis tu- li kaasa elada, alle Tallinnas ta- Zasi olin ja vOlmalus avanés Gppi- mist yatkata Tallinna Ghiukeskikoo- see vOimalus siiski oppimiseks kuigi palju mahti, gest nud algas VabadussGda. Ohtu- keskkooli poisid astusid Tallinna keoliSpilaste pataljoni, mille tiles- andeks oli Tallinna kaitsmine, kuid paljud siirdusid ka rindele, sagu kaasdpilased West- holmi gitmnaasiumi 1. lennust. Pa-- laljoni teenistus ei katkestanud siiski Oppimise jatkamist Tallinnas asuvatele poistele, kes kaisid &h- tukoolis. Pdeval olime kasarmus, — aga Ohl! nlihkisime kcotipinki. Istusin korvati Tallinna lbhedalt sakust parineva perspojaga, belle nimi ol Gustay Harm. Sel ajai ju: ba tegutses Tailinnas noortetihing »laungal ja Harm oli seal agar juhtiv tegelane, (,,Tunglast’ piiri- nesid ka mitmed hiljem tuntud te- golased, négu Hugo P&rtelpsag, pangadirektor Pakosta, lauljanna ida Aav-Loo, keorijuht Tuudor ¥eot- uk jt.). Oli tekkinud sdja ajal ka teisiei noorte vaiksemaid koondisi. CJ argneb) | SERIES ee ys tah “=. Pe al . . pa i ke ra ae F572 wor OTe ——— os Ue en et dpe “35,7, T7sTaTs4 7 us. . J ee a Sh nee os ‘avd "Bay xa we pan . wr ee ee - Ha ea: Tate ae a! oo ane oa Tain rt ee 1 era Aa icatoaal —— jell = SEP Sr ch te ra, a ey —_ acy rf] el are a ee PEe a art ee = am rao ie Be el kee Pm Te —_s en s oe eS ee —_ <<: _ 7 somo oe ee ee an a ne : an ee RTL eRe = . Sea pe ee met at TST .™ . a Sn eg - Sra Seen = ". APN eS oa aL ELUn erie wee en 12 = . oe = CL = oi fh -- . iI fi :T. L = — oe bea = ‘yw = aoa t=! AL: -, ; ere ao iat re Muara be . " . *=T uw: my, a) OL. dus 1 Kirss “ae! 19¢i-—[ pam Jiirm: ee vert", a Jaage cleat th luulest us kunsin wed. Ku oe. Resti ms baum i E. Ru A S. Vase i Jeanneli % e | , Logut “el = HTB wk _ Ae toime poe selle uo, Maasta,