1 35. Vedelikumasdu. ‘fithend, 36.

Ajalootine ja minevikuga’ seotud
| asjandus, 40... Suli, 41; Istklik ase.
sOna:. -kidindevormis, 42. Osa tor. -

. vest, 44; A: Kivi ndidend, 46. Jé-

‘gl Rootsis, 48. ‘Endine Portugalj
asumaa, 49. Porguviirst, $3, Eba- .

selge, 54. Asuvad’ kuskil Pidevali.

| tooy.
 Piistread:
4.. Rootsi Jeanuiihing,

mmoatiihik, -liihend, 6, Halvustay
jut, - 7, Kunst —-ladina. keeles. 9

Maja oma 9. Tédriist, EL. Taga, ta- -

gumine — inglise keeles, 13. Kom-
me, pruur, it. Ajaline- miiste. 14.

aKula ja endine vald Virumaal. Pe
soome. miakond, 19; Tihetark. 21.
Mitte vallaline, 732, Pilkayv naer, 24.

Maarsona, 25. Paremus. hea kiilg,

M7. Hiitidsdna. 29. Eesti Lauljate

Lilt. liihend. 33. EettejSudmine, 34.
Pikkuse mootihik,
3S. 0... seis —. moiste | jalepalli-
nangus,
40. Eesti ooperidirigent, 43° Mdub-
nese, 45.“ Kalapiiigiriist, 47, Ebu.
meeldiv. tunne, 49.. Vind, 56,.Uas

@— iihes vOGrkeeles. SL. Endine ees.

it raadiovabrik. §7..Endine muail-
mameister males, ee

RISTSONA NR. 1268 -
oe. AHENDUS ne
Poikread: |. Krokodiily “7, Erk,
0: Auster, 10, Abel, 11. Madu, 12 2
Ungari, 13. Ripats. 15.-Unes, 16.
‘isakGri, 19. Kannused, 21, Nib
a Alanud,. 24. Lage, a7, Spee,
‘8. Roht, 30. LUFJUS, Al. Lg. 32.”

Nortaval.

Rubiin, 3.
- Ladu, 6:

: - Piistread: i ‘Koa.
Bi aljas, 4. Damaskus.

Luunjé. 7. Etna. ‘8. Kriitikud, 130

Rukkilall, 1, “Penn, AT, Siidemest,
18. Ohin, 20. Uuabsus: 2t. Nuerev,
r2. Bushel, 25. Crori, 26, Ipso, 29.

CHL TEVA

1 Ly 7 . .
. ‘a
. 4 - : my . .g
4" - _ . . . 1 7.
L . , oy . .
ia, aii 4 : . . - - :
to t , 4 1 ‘7 . .
L = h r 1 . . . YF
1 . . . = 7 '
= nl . . —. F .
r . .
on™ hi - al . :
7 ¥ - ls . 4 . 2 . . . i . | .
4 + 4 ‘ . . 1 . _ oo 1 —“ | .
1 —_ 7: or . i F ' r 1 ha . 7 . .
, gota . . Lf . 1. a - ; .
oe . bk - 1: ah .
TG hte he . ae“ — - ; Oey -
s = "m4. 4 1:
|  - L * . . iF ' ee ; 1 “ . .
a . . h fs Tae
. Jb bar Fy: . . “* . 1 / . . a . “1 , .
. 1 +h * c T , . , 7 . . . . .
a at . 7 . on mao i
, = J . “ae .
—. . a
. . r =
_- ae ——_s . sO . . bt
. . a a 1 . . I
. . 7 . . .
. J 1 . . .

ist’ Kristuse siindi Jeruusa-

17. -sajandi kunstnik. - Ko
na langemise ja havitamise- :

aeli aastat. hiljemn:

leed” Ohtu: “Europa -jnimjiitised,
mes oma rasketele pattudele ega Kur
WHSth ane

itegudele enam imuul
eksandmist e] voinud saada, olid
Fistuse ,,asemiku"
leskutsel ‘Sila rutanud -armuope-.
ust: kutilutama ja_ennast paganate
eres, pattudest puntaks pesema. |

_ Firgned 7

45. Kaardimast, 6, Kasutik, tele. |

‘Kanada ‘finantsmi |
nister, 2. Nor kirjanik; 3. Parem,

5. °Teatud -

RVD ON wisenimi, : 7 |

ARS Urginimese elukoht, —

~ falendi,

ja. aasta kestel.

— -paavstt — a
_ Vaid -arvustusi_
- Briisselis,

Leipzigis,

: — ‘Toimetusele sandetud
-kirjandus

Toronto . Kesti Baptisti

-VALGED POLLUD mr..95 — 1985.

Misjonitoimkonna

#  avaldatud. Maire  Polasheki luule-
@ tus ,,Paljalt taeva all‘, H. Elleri

f) lapse‘
: yy eel xoJu", ,, voidutsey usk*' ‘jarg, .

Jutustuse

jarg, Alma Nii -Juuletus

| Misjonikirju Louna-Aafrikast, Paar |

me evangeelsest -
ie niast
Seas Liibanonist. Lopuks. on. miargitud

meee neid vajadusi,

A seks.

m jirgmist:

pua Uus- Gineast, Pan Ameerika
misjonist, Kalitor-
, Indiast, -Laane-Aafrikast ja
-mida misjonipdl!du:
del on oma tod edukamaks tditmi-

- Baltimore Eesti ; Organisatsico-
nide Bilietaan —- Oktoober 1985. nr.
203. Seekordses biilletdanis Jeidub
,Onnitleme sonameist-

ee reid August Malku ja Kalju Lepi- -

S.kut', ,,Johannes Laas 90-aastane’

- ,Voldemar Liiv 75-ne‘, Seltskond-
gum ilikke teateid, ,,Pastor Rudolf Troos-
mae ti juubelid', M.L. ,,Métte- mélgutu-

z. si‘, sur ,,Baltimore eestlased aus-

| tavad Bernard Kangrot tema j

iF oto: Vaba Eestlane

- Noonsk Ella llbak

New Yorgis téhistati tantsitari | kérget siinnipdeva

Talvekyul tahistati

Ella Ilbaku
sin Juubeliaktus
_ Brgnes vaheluit jumalateenistuse-
Je N-Y. Pauluse koguduse: kirikus.
-Moélemas. | siindmuses -
“nooruslik ja sideleva vaimuga juu-

 bilar, nentides hiljem, et talle on

austamisaktuse. iihendamine - kiri-

_kuga esmakordseks

selt usuliste elamuste télgendami-
ne, siis tundub kohavalik Upris: Joo-
giline. . | 7 . :

Juba pikemat nega elab -meie
taht. tantsija Highland

ta kuuleb voimsa- Hudsoni joe ke-

hinat ja nieb oma eknast kuulsa

_-séjavae- akadeemia — -tulesid:. Seal
veedab ta oma. aega’ raamatute

keskel, mis on tema paremad sob-
rad: ja naudib kaunist loodust, Pa-
-raku kil peamiselt. akna kaudu,
kuna pélvevigastus ja sellele jarg-

nenud operatsioonid on ta liikumis-
‘ voimet moneti piiranud. :

- Sisuka. aktusekone tantsijatari

elust Ja tost pidas NYE Naisklubi
esinaine = Juta Kurman, ‘yottes

~ kunstniku elukaigu kokko iildjoon-.

_ tes Jargmuselt:

 Bedti rahvale. kinkis Suur. Nige-
matu Ella Ubaku nol. jmepadrase

‘tgale rahvale jolituda. vaid kord 54:

gumnaasiumi
sai Ilbak mitmekiilgse tantsulise

_alghariduse Peterburis. Seal. kuju-
hes ka tantsijatari. loominguline
“mina.

tantsu . kui
iluotsin-

a. .Ta tunnetas
poeesiat, kui- usku, kui

viis. Ta oli riigivanem K. Patsi

esimmeseks tantsukunsti -stipendiaa-

dixs Pariisis, Seejarel vajlutas ta

| Cmia hingestatud kunstiga figema-
“lute suurlinnade lavad nti, Euroo-

pas kui Lahis-Idas, -Ta sai hiilga-
Pariisis, Viinis,
Antverpenis, Berliinis,
Dresdenis, — Miinchenis,
Budapestis (kus teda iilidplastest

- austajad on - kamdnud~ katel), Ko-
Oslos, .
Helsingis; Riias,-Sofias, Istanbulis,

penhaagenis, Stokholmis,

{
"OE
F

New Yorgis.
vaikse pidulikkusega meie suure
“tantsukunsti pioneeri

 20-ndat sinnipaeva.

‘tantsijatariks. |

elamuseks.
. Kuna Ella Itbakule oli tants peami-

Falls'is,
West Pointi: vahetus aheduses, US -

mida teadaolevalt voib.

Parast “Pushkini
lopetamist: Tartus, .

dus, mig: viljendub sénades:
on olnud énn siindida eesti tiitre-
na. » See on, mis on toonud mul.
fe au

Jeruusalemmas ja Kairos. Tema

‘edust kineleb-ta mahukas. arvus-

tuste kaust. Neis. kiidetakse tema

suurt valjendusvoimet, stiili, ilu ja

graatsiat; . intelligentseid. kompo-

sitsioone ja harmooniat ning nime-
osales. ala-

tatakse teda’ oma ajastu parimaks
Toonane Eesti oli

tantsukunsti moistmise ja hinda-

mise alal alles lapsekingades ja

Hbaku kunsti ei osatud veel taiel
madral lahti. motestada;:See leigus

on kunstnikule sageli olnud pettu-

muslikuks. Ent ka Tallinnas on te-
ma kohta kirjutatud, et tema kuns-
tis, peltub inlmsuse -.

I]bak ise, kasutades Bachi, Wagne-
ri, Debussy, Chopini, Beethoveni,
Skrjabini ja teiste helitéid. Tema

kuulsaim tants ,,Leek on loodud:
Wagneri ,,Valkiiiiride’. muusikale.
Selle kohta titleb toonane arvustus,
et selles tantsus oli
keha nagu heoguv. tulekeel, mis
Voi jalle:
Selle tantsija kaéés' on heroiline

plirgis. korgustesse.*
maagia. Ta kded vormivad Ohus nii
nagu kujur oma unistusi marmoris
teostab."’ Ilbaku. kunsti~ ilmekaim

iseloomustus  pirineb vahest. Vile

nist. kus arvustUs itleb:

Eesti kunstnik kuulub nende Poh-

jamaade iluduste > hulk, kes. nagu

-haldjad hé'juved Wabi selge 66,-Ta:

keha cn siimol, ta: kunst . suure-
jooneline ning .vadarixas.“* Vdiks. li-

| | . } , | * belipieva- pubil,
Kaks orkestrijuhti, Neeme is arvi ja Uno Kook vestlemas.
‘Ess istumas Harry Must Lakewoodist.

SUPAVUS. |
Kunst on tema sitidames stindinud ©
ja osa temast.‘ Tantsud.1oi Ella

_tantsijatari |

yk ,, Avo: Kitts ask

‘esines. Baltimores*‘, Kirjeldus Ees-
ti keoli algusest: opilaste. milestu- Yorgis Anna: Murdoch’ (n

Si Kooli_ esimesest paevast", ,Su- Own Image“. Autor, kes on isa poolt eestlane, on-ka ari-

vised raadiosaated, Kirikuteated —
ja muud informatsiooni.

in 2 SS

—

_ VABA EESTLANE neljapdeval, 9. jaanuari 1986 _ Thursday January 91986

Koguduse ao
viljaandes om.

Rahn |

Anna Murdoch.

Ajalehekuninga esse
abikaasa esikromaan

William Morrew kirjastuse ‘Viljaandel iimus New

‘na Tory). esikteos yi Her

maailmas laialdast tihelepanu yoitnud miljonari Rupert
- Murdoch’i abikaasa. Murdoch omab terve rea ajalehti

_ Austraalias, USA-s ja Inglismaal,

sgh he Times’ i,

hirv kisendab . . .“*, mille eest au-
tor sai 1953. a.. Henrik Visnapun

nimelise kirjandusauhinna, ja kah-

te biograafilise hénguga -romaani:
»tuvi Malm" . ja  Kumisev kan
nel‘. Tema kirjanduslik toodang
on. labinisti kiipse -kunstniku 06. ja

-kriitikud on need asetanud tiis-
viartuslikena Gailitt ja Ristiktvi
teoste Korvale..
‘voiks Ella ilbaku toid korvutada

Koneleja: meelest

meie suure nitiiidismuusika looja
Arvo Pardi  helitééjdeca. Nende

-mélema elud on piihendatud Juma-

la, Tu Ja kunsti teenimisels,

Meeleolukat- “aktust ‘kaunistasid

lauluettekanded ja konedele jarg-
nes pikk tervitajate rivi. Kaunisé-
nalised tervitused  olid saabunud
ka Marta Lannuselt Nova Scotia’st
Ja. ‘antsijatarilt
metsalt. .

Meeleotuka aktuse lopetas Elia

llbak ise, rohutades oma tagasihoid-
likkuses, et. ta pole sellist kiitust
dra teeninud. Oma. vaimuvarskes .
ja filosoofilises sonavotus: kdsitles
ta mottetd elust Ja surmast.. Talle
on omane india motteviis Ja surma
ta.el karda,

On meeldiv todeda, et sastad po
le jatnud Junki Suure.-ja mitme-
kiilgse kunstniku. mottelinga, Tai-

le nazu oleks Looja poolt. kingitud ~ |
igevene noOrUs. |

sada, et Ilbakut vahetati tollal sa- 7

geli ara Greta Garboga.

Itbaku edu saladus |
pdrivuslikus, eesti visaduses, talle
omases stigavas  elufilosoofias ja
usus. Ta on kunstnik Jumala ar-
must. Krediidi oma saavutuste eest

ae uote annab. bak: fiksnes Loojale. Aga -
. But... Kodumaa oli siis alles sun- ) : :
_ Bie Ja‘eneseleidmise valudes, kui,
Utbak juba Eesti nime Euroopasse

selle: jumaliku [6kke taga on. va-

simatu treening, milleta pole suurt -
kunsti. Juubilari hinge generaato-

riks on suur eesti uhkus ja truv-
Mu)

” Juta Kurmani koikti andmeid am-
mendanud juubelijutwe jargnes lii-

hiiilevaade Ella Ibaku kirjandusli-
kust tegevusest Kadi. Taniloo-Tek-

kelijt. Koneleja kdsitles linnulen-
nult Ubaky kolme. raamatut: pihti-
muslikku memuaarteost  ,,Otsekul

on tema

235 poolakat .
hiippasid dre

mata, kui-nad -olid turismimatkadel

Ella Lukk-Noor-. _

~- muvate-

HAMBURG — 235 poola turis- inimest,
ti jaid oma Jaevadele tagasi mine- kuuvest ‘linnast Ja. keskusest, Kont-

Anna “Maria - Murdoch, neiuna

~ ‘Torv, siindis Shotimaal, emigreeru-

des Austraaliasse 1954. aastat, kus

ta téétas reporterina Sydney ,,Dai-
Juures, Anna abiellus .
Rupert. Murdochiga aprillis 1967 ja

ly. Mirror's’

neil on kolm. last: Elizabeth, Lach-
a8 ja James. |
n Rupert Murdochit tiitar Pru-
den | : :

yin Her Own image" on | romaan
Betty Beauchampist ja tema ka-
est tiitrest, rantsho omanikuy. abi-
kaasast Lizist, kes teda vthkab, ja
Josiest, kes on Betty. enda peegel-

pildiks. Anna Murdochj romaan on

ponev perekonnadraama kahe oe
uuesti kokkusaamisest Tiddalik

rantshos parast tosinat aastat; Rui

Josie on tulnud, et uuesti tagasi
Voita oma kunagist armastust, kes
juhtub olema Tiddahiku: omanik ja
Lizi mees.

Ajakiri. | New Woman avaldas
oma 1985.:a. novembrikuu numbris
6-lehekiiljelise —

esikteosena. |

 aastast -
Anna abikaasa Rupert. Murdoch

" Slindis Austraalias 1931. a., oppis

ee ae oo ™ mms oe oe

-Eelmisest abielust-

valjavotte sellest-
kasvava pingega kirjutatud romaa-
nist, nimetades raamatut juveeliks _

mua hulgas kuulsa—

Austraalias ja saavutas magistri-
kraadi Oxfordis. Oma varandusele
pani ta aluse viiekiimnendatel aas-
tatel kui ta iihe vaikese Austraalia
ajalehe (mille ta oli parinud) aren-
das: suuruselt teiseks Austraalia
ajalehtede kontserniks. |

~ Kuuekiimnendail aastal] omandas

ta esimese ajalehe Inglismaal ning |

70-ndail USA-s. Nitid kuulub Ru-

pert Murdochi ettevottele star) arv.

ajalehti, ajakirju ja kirjastusi nil
Austraalias kui Inglismaal ja
(hendriixides, kusjuures tema aja-
kirjandusiiku edu aluseks peetakse
sensalsionalismi tema valjfanne- |
tes. Murdoch) paljude ajalehtede

hulka kuuwlub ka ,.Times Londo-

“nis Ja ,,Post" New Yorgis.

Rupert. Murdoch on oma. ariist
tegevust laiendanud | ka
aladele nagu lennullinid. tclevi-
sioon ja filmitédstus. Hijjutt ostis
ta 20th Century-Fox Film Corpera-

tioni.ning on ndustunud ostma kuus —

Metromedia. Ine. ielevisioanijaa.
ma. milline ost vajab veel Federa!
Communication Commissioni kinni-
tust. - Rupert ‘Murdoch - elab 1974.
alates. Uhendyiikides’ js
omandas sel -siigisel USA Koda.
kondsuse. (EPL-HT), |

Meeslaulu Pievad Australias

Oktcobris toimusid 5. ja 6. ‘oktoobril III Eesti Mees. -

laulu Paevad Austraalias Melbourne's. Kolmandat korda |
laulumehed Adelaide’ist ja Sydneyst sditsid Melbourne’i.
"mille tulemuseks olid Mini-Eesti Pievad Austraalias.

Meeslaulu paevade puhul vahe-
iati métteid ka tuleval aastal toi-

88 pidustuse iile Melbourne’i is.
Kontserdist véttis osa umbeés 300
neid . oli.

serdi. avasonas Eesti Meeslaula

Laane-Saksamaal, Esimene drahiip- Seltsi Melbourne’i esimees Sven

pajate grupp ei tulnud tagasi ostu-
ekskursioonilt Travemiindes joulu-

Ohiul. Peatselt kiisisid 68 poolakat -
poliitilist asitiili Hamburgis, usutak- |
se et ka teised teevad sama, Mit-:

med - arahiippajad iitlesid olevat

Kivivali rohutas eesti laulu taht:

‘sust ja iitles,

kestab nii kaua kui veel leidub
80-aastaseid laulumehi.

Kontserdi muusikalises: osas lau-

pohjuseks, et Poolas on elukallidus lis Adelaide'i Best Meeskor Leni-

t6usnud, oodata.on reisimise piira- bit Harmi juhatus

misi, bensiini ja. energia vahesust.

L, koorisclistiks
oli J. Metsla. Eesti Meesiaulu selts

Ukski ei delnud, et nad lahkunuks: Melbourne’is laulis Ausma Tavese

Poolast politiiste pohjustel.

_Suhatusel, Kolmanda . ‘koorina esi-

XII Eesti! Pdevade iile
 ‘Sydneys ja 1988. a. toimuva ESTO |

kokku tulnud |
80-11

et eesti meeste jaul Austraatias

| metaja jattis nimetamata.

nes Eesti Meeskoor “Austraalias
Uno Polikarpuse juhatusel. viima

sel oli kavas ettendhtud Gustat Er-
nesaksa laul , Sireli. kas mul én-

ne?" kuid see jaeti.kontserdil jira

ja-asendati Austraalia ecstl helt
loojate E. Rajalo Ja A. Pru lau-
ludega. :

Uhendkoori, mille koosseis atts |
juhatasid kordamdida A. Ta-
ves, L..Harm ja U. Polikarpus.

Vaga tormiliss aplausi sai R. Toi.

Pea vastu", kima seda ol: lavl-

nud isa mees hingest ia siida-

‘mest,.

Kontsert loppes tr adits: aonilise Jo- |
oulauluga .Hakkame mehed mine.
ma‘*, et see autoriks 011 at Si-
reli” toonud. komponist’ _ Erne:
saks, seda kohaliku ajalehe pertol-
ALK,

muudele