| - ; ~ M4K 2R6 USA. Tel. (201) 262-0773. _ Uksiknumber — 656, 4. 0, kuulutuste kia he +4 25. ‘tu, joudnult Moksvasse, ootasid. jargmist transporti lgunapoole, Ae. kus leidus ka kivi Nikita tks ekskursantidest “*. mistut, . Krushtshevile. ) °"s. heitis oma lillekinbu Nikita hauale, - . gest nairbunuil Gisi Tallinnast tal Sol- | nud mujale helta. : | Kes heidab narbunud lilted Leonid _. Breshnevile? - Vastus polegi enam oluline. Peame teadma, et. Leonidi kadudes ei muutu Ni. Litdus midagi. AL. Lilt on joudnud oma Ideoloogili- sele kulminatsloontie oma haritlaste temale jargneb, ef ming} muud. lad arugu osa, Seega on. vaatlused Breshnevi ideo. ‘Leonid on haige vol koguni. surnud, el m&ngl minagit’ osa. ‘Stiski! Bresh- Hiina plirile Just slit'ta palskas Pe- yahekordade parandamiseks. See oli _ Nikita Krushishev, kes lépetas Hiina © vahekorrad ja kutsus oma diple- maadid koju Pekingist. Seega on Ni- kitale jietud lilekimp kalmistis! 7 . ute vahekordade alustamist. . Nikita katkestas Hiinaga vahekor- rad, Leonid piitiab neid uuendada., oma partelkaaslasega, _ maailma tihelepanu, Nikita tagus -Kingakontsaga vastu. UN kGnepulti. Leonid on. piisinud. tasakaalus. Nou- «aud, | Kuid tulevahetusest Mandshuurfas Usurt jcejoonel 1969. a. on palju vett allavooh: jooksnud, Mao on surnud, ‘uued mehed on. Pekingis,. fa Poola olukorraga veristab N. Lil- . .- tu rohkem, kui kardeti, USA presi- : dent Nixonist peale ‘saavutanud _ Breshnev arganud, : . * Tashkendis tolmuski Breshnevi . Killuajamine Hiina ja USA vahele, . °Eeskujuks on edusanunud -Lidne- . Euroopa ja USA: vaheliste vahekor- ’- dade killustamisel. Kuid’ Hiina on fund ik: Mette | el meeldi Moskva oe vihjed tihenduse. kohta imperiatistt- Utd Bt MEE LU" mm _ OUR | uF tom ~ Estoli ian. Weekly. . * Published by Estonian Publishing Co. Torpnte Ltd., Esto- fe Injan House, 958 Broadview Ave., Toronty, , | Toimetajad: H. Rebane j ja 1S. ‘Veidenbaum, Toimetaja New. | |... /Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, NJ, | -.. MEJE- ELU“ valjaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. | a Asut. A. Weileri algatusel 1950: | |. Mete Blu" toimetds | ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview . aa - Ave, Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 4660951. _Tellimiste ja . kuulutuste vastuvétmine ‘igal tddp., td 9 h. 5 pl, esmasp. ja neljap. kl. 9 h-8 &. Laup. ki 9 hei pl, “Ty »MEIE ELV" tellimishinnad: Kanadas ft a. $34.00, 6k. | | | $18.00, 3k. $13.00; USA-sse — ta. $37.00, 6 k. $20.00, 3k. = | $14.00; Wlemeremaadesse; 1 a.:$42.00,.6 k, $21,00,-3 Ke : $14. 00. Kiripostilisa Kanadas: La. $23.40, 6k. $11.70. Ki- a: ri ja Shupostilisa USA-sse: 1 a: $26.00, 6 k. $13.00. ™ ostilisa iilemeremaadesse : l a. WB. 30, 6 x $24 5, ~ Kuulutushinnad: 1 toll iihel veerul: -esiktiljel $5. 00, “tekstis. ga ofles naidati nelle Moskva ' ‘kale. - -produkisioon. téttu ja iikskoik, kes. - ty ‘simust N, ‘Lifduga ja USA-ga. Hiina -tunneb oma‘ suurt tahtsust: mélemi - ioogiast -tanapdevaks kiilladased Ja. _ siitpeale Jahevad arengud edasi. Kas” nev viibis Tashkendis, viga léhedal . kingile oma naklcumise yahekordade . wuendamiseks. Seda muidugi seniste - kérvale téstetud ja Moskva ‘taotleb ._ kogude Liidi poliltiline intélligents — ". on Nikitast paiju kaugemale joud. . Moskva mafandus Afganistanl sissetungiga tihenduse Httnaga ja miid on ka | Ont. Canada. 7 . Tel 466-0951 . f - PARAST BRESHNEVI - Eesti ekskursandid Noukogude Lit depga", “miltiste all oll méeldud ‘uuendatud sldemed Jaapani, Eures- ‘pa ja USA-ga ‘Hiina rahvas on umbusklik rah- | vas. Tema kommunistlik ideolcogia . on erinev Moskva omast. Tema ged- poliitilised vajadused ja piiiidlused ‘on yastuolus Moskvaga. Kuld Hiina _ Probleemiks on | gam, on volmalik raakida aatomrel- el usalda USA-d. USA vahekord Taiwatiga, mis on kill ametlikult 16ppenud; kuid ma- ‘janduslikult -kestab, Taiwanile teh- . tud: relvalubadused on Pekingi piitidlustele iihendada Tai- vastucksa wan parishiinaga, = | Nii on. Hiinal seedida mitmeld kii- antagonisti vahel, Kuid tunneb ka oma vajadusi Aasia mandril Siberist lounapol. Ja isegi poéhjapool oma pliri. ~ Nendes vahekordades. on .Moskva kulutanud palju raha ja inimjoudu ja Hiina plirll, kus. ikka veel asub 46 vene diviisi oma 4200 milli pikkuse plirl kaitsel, Moskva - kardab Hiina tungi Wibl Mandshuw- - rla ja oma kaug-lda raudtee parast. . | Breshnevi ‘Tashkendl ‘kénega on fehiud kieulatis. Pekigile uueks: koostiiks ja s6pruseks, Kuld Pekin. gis médistetakse Moskva k#esurve vidrtusi. eritl parast N. Lildu sisse- tungi Afganistan, N. Liidus nieb Hiiria tanapieva suuremat agresso- - rit kdikjal maailmas: Pekingis mdis- _ tetakse - samiuti, et agressioori volb 7 Nikita maadles Bulgaria teeveerul | . pOorduda ka-Hiina vastu niipea, kul et voita ne a | pinge mujal on véhenenud. Need on geopollitilised’ olukorrad sedapuhku idas ja nende edasine ku. funemine ei ole lahemate kuude kii- simused, Hiina el usalda- oma uust. kostlasi USA ja N. Liidu niol, Kuld viimased e} saa talelikult usaldada ka Hiinat, kus arengud ja muutused pole lippenud, vaid kestavad itha edasi, Hiina vajab varustust ja relvi. Auld kes julgeks Hiinat praegu va- rustada teadmata, kellega koos vél kelle vastu need relvad kohe potr- duvad . Seda el tea kn Leonid Breshnev. Nii ei ole ka kremlinoloogide oletus. tel tthtegi pidet!ennustada Breshnevi elust voi surmast uusi kujunemisi, Ka parast Breshnevi jalib N. Lit. sa- -Masuguseks poliitilisceks jéuks fa. volmalikuks agressiivseks sojapdh- . : fJustajaks, nagu ta seda on mitiid. v. : [HNN niiid seda teha, “gaaday N. Liidu: ‘Downtown Wools Arts & Crafts a. Queen St. E. Toronto (Youge juures): — Tel. 568-5011 ‘Mell on rikkaliius vallicus importeeritud lingu, iceland topi ling, al- paca, anchor needlepoint. léng, kroy fing J.t. Sobivad varrastel _ I Kangestelgedel Kkudumiseks, pdtnimiseks, heegeldamiseks, tiki. . ” miseke ja s6lmimiseks (macrame),. 7 SKANDINAAVIAST . HUVITAVAID MATERIJALE KASTTOORS MUSTRIGA Kenvan mitmes virvis % SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp. -~kotmap. 9—§, neljxp., reedel 9—8, laup, 9.30—4. , Mele teine Ari: ¢ 74 Broadview Ave. Tor, — Tel. 465-2008, Kell 3-5 pl PAUL JuTTus- | Miliitk fa rentimine ° = 6. Arts 291-5054 . Chev Olds Limited * Kodus 4235716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MiSs ALD "Chevette Malibu. _ Corvette. Oldsmobile . Camaro. ‘Monte Carlo ‘Omega - Celebrity _ Citation |. Caprice Cutlass - _ Toronado. _ Lavalier : : Ampala..’ Cutlass Ciera. | | - . . a = 4 "4 . —_— oo Ee oe gy i gl Chevy Trucks and Vans 3 7 _ prominence rika: rikidesse, Mkaraaguasse, ‘Sa —— oo, - . “Nits, milla] see neljas patta aukub, p. Feta: mei! on.":- "fr. | Aktvonsl teemal ~ RAHULIKUMINE TAKISTAB USA RIIGIKAITSET "Alles toona ‘tolmus Laine -Saksa- maal dge rahullikumise kKampaania. ‘Niitid on see otsaga joudnud. Amee- rikasse. Sel korral ei ole rahulilku- mise ja rahumarssimiste taga mitte | vadikaaised tlidpilased, vaid halls on aslaolu, et seekordset .rahukampaa- -Tilat kannavad kejikklassi ringkon- nad. Kuid peamiselt. yisumehed -ees- otsas katoliku vilskoppide ja preest- ritega. Ronald. Reagant administrat-. sioon taotleb rilgikaitset tosta, et. kuidagi vilsi oleks véimalik N. Lil ous vordsel tasemel kOnelda, Alles siis, kui USA riigikaltse on: tohu- vate ja Konventsionaalsete retvade valmistamise .peatamisest. . Kut slis an N, Litt USA-st sijaliselt palju tugevam. Ra- « hullikumine aga ‘sellest-palju ei kisi, Wks rahuliikumise juhte on senaator Edward ennedy, kes on kogunud amin leeri| tile sala Kongressi Hikime. | | Kuidag’ moodi oli omal ajal aru: | sakslaste -rahuliikumine, | Ameeriklased réovisid ‘sakslastelt- idapoolse osa Saksamaast, mis. act tsooniks ja Hideti' Moskva fommunistiku impeerium! —kilge. Kuid sell st oli veel vilhe: Hidne Sak. samaa of Ida-Preisimaa tiihjenda- i sakslastest ja anti poolakatele ia .- leedulastele. Suur ja ilus. Konings. - bergi linn nimetati Kaliningradiksa see tihendab iidsetest aegadest Sak. -$al- tena i Kogu Pommerinaa, “saimaale jkuuluned Balti mere loina lakatele, Kui: tekib uus soda Euroopa pa- rast, Siis tekkib -kiisimus, ef mille cest 700.000 “Ldiine-Saksamaa - saks- last peaks Euroopas voitlema? Kas selle cest, et pool Saksamaad Haaks oon igavesti voGrastele? | Kogu selle rosolje Euroopas on yalmistanud iilbe ja isekas ameerik- lane. Ameertklane omas sGJa fopul ainsana aatompommi ja oli ainukée- — ne.. rik ‘sddivatest ‘ritkidest, kes omas vGimsa tGdstuse. Varsti libises ~ tohutu relvayoim. ameertklaste kaest ‘ara, ‘Aatomsaladused - reedeti Mosk- yale ja algas kommunistide aitamine igal ‘alal. President L. Johnson sdl- . Ms venelastepa lepinguid, et amee- riklased ei tohi ehitada:omale thu ‘kaitse varjendeid ega ka-.aatomrel- vade ‘kaitsesilsteemi, ‘Labirdakimiste -kaudu raagiti maha vdirnalus ennasi . ja oma kaitse aluseid titke-kaitsta, KISSINGER JA NIAON Kuid kéige suuremat kahiu val: imistas USA-le oma-aegne valisminis- ter Henry. Kissinger. Ta tegi Vietna- emt rahu ja jagas Nobeli rahuauhin- ‘da Hanoi tipp ‘konimunistiga. Tule museks oli, et USA kuld Vietnam pankades isegi jdi evakueerimata ja _. _ kéik tohutu USA relvastus , wimuste- kohaselt, magu refereerib seda LRO Juures William Frye, N. : at omab kok need tunnused, mis olmid omased kéigile endistele, : vananevatele impeeriumidele, alates — ’ Rooma riigtst. Tuleb aeg, kus need hakkavad kaotama volmu valltsemi- * ‘geks ja alluiatud rahvaste koos hoid- - miseks. Valltsuste juhid ldines olla selles teadtikud fa juhtivad olukor- dade arengut selliselt, et Moskva im. peeriumi kokkyvarisemine ei. tuleks firsku ja suurte vereohurite satel. , Moskva surve Poolale niitab, et NT. Liit peab end veel kullalt tugevaks ja xramplikult piiiiab alal hoida oma senist vOimu ja juhtivat kohta kommunistlike parteide seas, Ta on vaikselt kaotanud méjuvéimu Hii- nas, Jugosiaavias, Egiptuses, Somaa- limaal ja: mujai. Kommunistlikud _yarteid, mittekommunistlikes maa- des on hakanud. deklareerima oma rippumatust Moskvast; ja kritiseeri- ma N. Liidu kommunistlikku korda. (POOLA HAIGUS* Praegune Poola probleem on 2ar- - “qniselt chttik N. Liidule. - S6éjaseisu- _ damiseks, - Viimase uudisena N. Liit ja iin : lhenevad jille tiksteisele, mis hal- — vendab iildist maailma séjalist olu.-- -korda, Kuigi on raske-uskuda, et ‘ve- nelased tulevad hiinlastele Vastu ja loovutavada Kunagised’ Hiina terri- - _ teorium osad Hiinale tagasi, on. Kar- - ta uusi raskusi Hiina poolt. kallas: anti ‘kuni Stettini nna poo- - Kui oma! ajal, ajutiselt Rahvussot- Sialistlik Saksamaa. ja kommunist- fk Venemaa kokku leppisid Molo- tov-Ribbentrop1 oaktiga, siis on pal ju’ kergem. kahel kommunistlikl | hiiglasel jalle kokku. leppida. , AIK - Aktsioonifrondi uUS konverents New orgt Eesil. Majas laldts asia aset World. Anti-Communist Action Front (WACAF) juhatuse, Koordi- naatorite ja efniliste esindajate koos- olek tile poolesaja isiku osavotul ja org. presidendi kuubalase. dr, M. Garcia-Fonseca juhatusel. Otsustati WACAF suur aastakongress. korral- dada aprili viimasel laupdeval New Yorels, kuhu ‘loodetakse kogunevat: «40 osavotjat ule USA. Kongressi ja selle eeltéide juhatajaks valiti eest- -jaste-poolselt dr. E, Ruberg, kes on WACAF ideoloogilise ala koordinaa- tor. Eesti Maja koosolekul viibis ka USA vabariikliku (Republican) par- tei Keskkomitee esindaja Washing- tonist D.C., Ikestatud Rahvaste Ko- mitee esimees H, Ulich ].t. promi- nentseid ‘Kommunismi vastaseid te- gelasi,.TRX seob alnult kommunisti- delt alistatud rahvaid, WACAF apa, mis tddtab tegellkult eetmisega ka-. | sikges, volmaldab koigi! pruppldel ja: — _ — © = et lahendust leida Poola palavatele. iiksikisikuil sellega Jiituda. ning on - oma peaeesmirgiks seadnud . orga nii et selle najal saaks sekkuda ka efiektiivselt avalike valimiste publ ne 3 | xy . Ruroepa kogemustega -pétsep Smbleb- ' meestele ja naistele ULIKONNAD _ Kosroomn | — MANTLID kvallteet materjalld QLD MILL TAILORS. a, Riverview Gardens ‘(BloorJane * Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4 | J+ Wal, 416/769-9585 Rudi Hi. ‘Schnelter a ‘! “ -nast, daarsuse” juhid ndudsid. .Vaevalt: — mm a A kord ei saa seal kesta'kaua. Kui, see - ‘\6petatakse, - tuleb ,Solidaarsus" iihel vo teisel kujul avalikkuse ette . _ lise suurendamise kaudu, _ptititakse avaldada Poolale ja N. Lii- 7 ‘dule majandustikku’ ja poliitilist Survet, ef sundida neid jénkjargulis- te jirelandmiste tegemisele ja. veen- — ja hakkab uuesti. reforme- noudnia, -Poola majandusliku. olukorra paran- Vaatamata ‘N. Liidii ja Poola sdjevievalitsuse vastuseisule taastatakse. Poolas reformid ja is!- kuvabadused, mis eksisteerisid seal enne sdjaseaduse rakendamist. ,20o- lidaarsus* on kujunenud tiheks osaks Poola -rahva. vabadusvoitlusest . mida relvastatud j6ugud maha. suru- da-ei saa, Poola asub liiga lahedal NL Liidule,. et N. Liidu rahvaid hoida ‘pimeduses selle kchta, mis on teok-— sil Poolas.-Vabadusliikumine Poolas kandub ule N. Liidu rahvaste juurde ja N. Liida valitsus ei saa usaldada kedagi munud kui oma poitseid ja sojavage. Suurte. vaekoondiste pida- mine sateltiitriikides, Hiina piiril ja _ Afganistanis on N. Liiduie aarmiselt ‘koormay. Poola -okupeerimine N. Liidu vagede.poolt, kui sOjavaevalit-— oO sit Bi" nr. 4 (lets) 1982 ee - 10PU Alcus N NOUS? - sus sea) NM. Liidw arusaamise kohe- | selt korra. alajhoidmisega toime - €i- tule, oleks uueks koormuseks ja vi- hendaks N. Liidu vBeosade arvu sise- ‘maal. ‘Sellest voiks julgustust saada MN. Liidu suuremad allasurutud rah- vad:ja hakata kindlama hadlega re. - forme noéudma. N. Lit on sattumas ta enese poolt kujundatud noiaringi, . millest valjapaasu él ole, RELVAST US KURNAB - N:. Lit on kulutanud tohutult raha ja varustust oma sdjalise voimsuse~ suurendamiseks, ja pigistanud joma -tahwaste’ seest valja nii palju kui lildse moeldav. Niiiid, kus USA teos- tab suurt programmi oma sojaliste idudude suurendamiseks ja’ relvas- - tuse moderniseerimiseks, N. Liit on | _ sunnitud tegema sama. Ta! £ v1 ju- bada, et USA voiks kujune tugevamaks sOjaliselt joult.. See oleks \N.. Liidule esimeses jairjekor-. - rag: suureks - sisepoliititiseks . kaotue seks. Allasurutud rahvad voivad ha- - kata lootma USA ja: ‘teistd ldiinerii- -kide sdjaliseleabile oma reforme ja vabadust .ndudes. Praegune: yoidu- jooks relvastuse alal kahjustab N. - Liidu -majandust palju - suuremal -maddral kul USA oma: ning kiirendab. . N. Liidu Kokkuvarisemist sisemiste . raskuste taga jarjel.” ’ Uurimuse Kohaselt: ai ‘ole ladnerii- kide sooviks N, Liidu kiiré lagune-— . mine sisemiste rahutuste ja kodusé- ja tagajarjed. Nad eelistavad pikal-_ dasemat. tileminekut reformide 'teos- tamise ja isikuvabaduste jarkjargu- Selleks .. da selles, et Stalini diktatuur ei. ole enam rakendatay. . ‘ - ‘NL Lit samal ajal teeb erilisi pin- gutusi, et USA julgeolekut. ohustada ferrorism! :Ohutamise kaudu koigis USAle sdbralikes riikides ja kom-: munistliku, diktatuuri. levitamisega “ Kesk-Ameerika riikides, andes seal - teatsevatele massulistele gruppidele - kéike vajalikku sdjalist ‘toetust ja 7 instruktoreid sissisoja taktrka valja- Oppe alal. Mélema poole tahelepanu on vimasel aial koondunud Et Salva- dorile ja seal ei otsustata mitte tiksi El Salvadori kiisimus. © °°) AN, pe - POOLA VALITSUSELE AVALDATAKSE. - Varssavist saadud teadete ‘koha- selt on suurema ‘seal ‘ilmuva lehe abitoimetaja Janusz Stefanowicz uuesti, tstnud diles kistmuse Jabi-. réakimisté vajadusest valitsuse, ki- riku ja ,Solidarsuse” juhtide vahel, majanduslikele probleemidele. Poola sGjavaevalitsus pole suutnud tédlis- te vabade. ametiithingute . tegevust. tikvideerida. Tédliskond ja’ rahvas valitsuse vigedega. Nad soovitavad tS5listéle avaldada. passtivset vasiue panu ja dolla. tédtamisel Ioiud. See -halyab Poola | majandust. ja sunnib valitsyst jareleandmiste tesemisele. - Tédstuslikku . produktiivsust ei ole yormalik tosta ilma kokkuleppe saa- vutamiseta ametitthingute jubtidega. . Pooila katoliku kiriku juhid togta- vad ametitthinguté juhte ja nende_ juhtide eriti Lech Walesa n6udmisi. Kirikwjuhte ei saa iihisele néupida- misele kutsumata jatta. Modédunud - nadalal Poola pdrlament moodustas - erilise sotsiaal-majandus noukogu, — oisese kontakti loomiseks valitsuse ja rahva vahel, See on midagi sar- mida méddunud aastal , Soli- rahvas ja todliskond sellega ndéus- tub, ‘sest valitsuse poalt mncodustata_ yal ndoukogul saab olla ainult. nou- andja iilesandes,. ,Solidearsuse“ jur hatuse poolt ettepandud majandus- niukogule olid ette nahtud palju _suuremad, juhtivad tilesanded, rtigi- majanduse iimberorganiseerimisel. _niseerida tugevaks seda iihisrinnet, OT os _Vahemehieks valitsuse; ametitihin- gute ja kirtku vahel on kujunenud preester Jankowski, Kellele valitsus on lIubanud kilastada Solidaarsu- se" juhti Lech Walesat ja teisi van- pistatud ,;Solidaarsuse” julhte. Nen- - | oe! | ; , a | De 7 LM. de tihiseks néudmiseks -on, et ,Soli- SURVET -ilmsiks 22. martsil, ‘daarsuse" nresiidhami koik 1 hiiget tuleb vangistusest vabastada Koos Lech Walesaga. Labiritkdimiste alu- - —. seks tuleb vGtta valitsuse poolt kin - nitatud ret hinge pohikiri ja. | tuleb avaldada sii- -. mélemal pool rast tahet leida véimalusi Kriisiolu- korra lahendamiseks. Rahva pootehoid: Golidaarsusele” ‘ja tema juht. Lech Walesale tuli eriti Jankowski ristis; Walesa. kolmandat tiitart Gdanski kirikus. Kirak ja selle iimbrust.oli rahvast tais ja koik tést: sid kde kuulsa W. Churchill'l ,wicto- ry’ margiga, kui proua Walesa oma | tiitrega neist médda Kirikusse laks, . 3 | F | 4 ‘Moskvale ei meeldi_ rootsi: hdvituslennuk | Parteiajaleht Pravda" | Kritiseeris. et need kavatsevad teha - uve havituslennuki,.Leht neridib, et. rootslasi, selle taga seisati-Rootsi kdige suu- rem firm ,Saab-Scania" koas méne- ameerika driga, nagu General Electe. ric ning Pratt and Whitney. . Kirjutajaks oli Pravda" Skandit naavia korrespondent Withhail Kos- tikov, kelle jargi Rootsi valitsus on _ hoolimata opositsioonist juba teinud. Koige suurema kasu saavat lennukiprog- . ntsuse plaant Jibiviimiseks. rammist ‘Rootsi ja USA suurfirmad. Pratt and Whitney olevat lubanud luua tuhandeid uusi todkehti Pohje- ‘Reotsi. | ” Pakid Balti riikidesse } ic Venemaale . - Mele scadame riide- {a Ialondupakke kunt 19% angela nett. Kéik en taielikult kindlustatud. -— Suur valik kaupu mele aris. ‘Bri lahtioleku aja: esmaspievast — - laupaevani kh 9 hom, — kt: 5 pl. =. KESKNADALATEL suletud. Parast. Kella 5 kokkuleppel telefoni teel. : | BALTICEXPORTINGCO. = | ag? Roncesvaltes Ave., Toronto, Ontarlo MGR 2NS — Tel, 5313098 atemast 7 le el a = ope Valitsus ei - rutta nendel itingimustel: birduki- miste alustaniliseks ,Solidaarsuse” ja E kiriku. jubtidega. 7 -' pdoldavad: neid.. Ametitihingute ju- — hid hoiduvad avalikust vditlusest - kui preester | 1 . . . . . . 7. = = a — - a ee . te ee ee : . =. —_ L 1 =. . . Lael . ” ” . . . 1 . a . 1 . . . videerima kdike,. mis _ Titoluga. Isegi koolid ja kinku juha- mustri. kohasel. - Argentiina rahve juubeldades - ‘pre= . ident ‘Galtieri featas Buenos Aire- ' Sis, et vallutatud saari: kaitstakse juttisél “Sil” veld: paar KOO rijuhiks — . millega suhtutakse, —_ oF | ARGENTIINAV Séjaline ko ~ Méddunitid ‘reedel. Argenttina y _ ; pealinnas, Port Stanley's asuv-y _ komando avaldas tosisemat vast 2 ohvitsert ja: mitmed sodurid he kasul. | | President Leopoldo Galtier ete. panekul Argentiina valitsus kuulu- _. tas Falklandi saared tiheks Argentii- na provintsiks ja cnimetas sinna . ,uueks kuberneriks kindral’ Mario '. Menjamin Menendezi, Alistunud Saarte ‘Kuberner ja’ vahimeeskond _asetati lransportlennukisse ja saa- deti Uruguaisse, kust Inglise | valit- Sus voib nad ara vila. --Vallutatud saarestik himegtati Mal- vina saaresiikuks, seal kuulutati val- ja. sGjaseadus j ja elanikel keelati val- 7 jatulek majadest, Administratsioon ‘Kujundati- timber ja ae Kyiresti [k- H inglise pi- tus’ :kujundati timber Argentina kdigi voimalike: sOjaliste jdududega, kui. Inglismaa péaks tegema katset neid tagasi. vallutada,~ oo Falklandi saarte -yallutamine Ar. gentiina merejoudude poolt kKulsus esile. suure pahameeletormi Inglis. maal, Valitsis ja parliament kinnita- - sid, et Falklandi saared on osa Ing . lise terriiooriumist, saarte elanikud on Inglased ja neid tuleb kaitsta Modédunud nadalalépul’ moodustat —-40-est laevast koosney merejoud, keu- hu. kuulub 2 lennukite emalaeva jz saadet: ~ Louna-Atlandt piirkonda Avalikkusele. ei teatatud, milline iilesanne gellele merejoule anti Lae vastik voib jéuda Falklandi saarte _. Hahedusse umbes 18. april, ; - TORONTO 7 ~ANNAB KONTSE _Jutugjamine ( Kiimme feud on méédunud i jutusest, mil Charles Kipper esm: kordselt asus juhatama Toront Eest! Meeskoori. Kui esimesel ha “tostiat 1a meest, stis .praegused harjutuse _) .. ‘tolmuvad 50-60 laulumehe osavi -. tul. Koorlga on tihinenud rida uu ja. endisi eemalejiiiinud lailuvenc sest uue Koorljuhi hea muuslkalis -ertharidus, ta sébrallk iseloom — huumortmeel, koos | pedagoogilis teadmiste pagaasiga; on panuseks, ~ koor nii arvulise koosseisu, kui | muusikallse tasemega on téusutce’ Oma kolmepievase teinddate TU res koolis juhatab Charles. “Kipp nelja ‘koori, Ajanappusele tahelep ' nupddramata leidis ta aega sGbra kuks ‘vestluseks, Kiisimusele —~ kt das meeldib olla T.E. Meeskoc -wastus: ,,Oh austa jooksul Gppinud-tundma T Meeskoori ja meeslaulu ja mulle ¢ hakkanud see rohkem ja rohke meeldima, On r6dm naha seda ind fauluharjutt tesse Toronto Eesti Meeskooril $018: ges pingerikas tegevus. Aprilli 17d . on Lakewoodis Eesti Majas kontse kuhy sdidetakse bussidega. Valk $dit’ Torontost Eesti Maja juure reedel, 16. aprillil ja tagasi jOutak 48. aprilli keskddks.. TULUMAKSUL “Mark Te ‘198 Eglinton Ave. E. Tor panga maja Avatud: ‘ -aup. 10— Maitsvad to rdid ia os PET om KONDIN - Tulge, nautige - Kvaliteet — toc soovide. Euroopapdrased tord - FELLIGE 23824 Bloor Si _ Torent Tel.