“National Livrary
Gon. 4
, pT TAWA, 0

Biplatvos:# :

Acquisitions

55 253.
section

be KLA ONS

Nan aa a tg

ms “ow XXXII =

Poola rest morvaloo

fagapohjad

Poliithiiroo tiikmete salandu Jaruzeiski

—eemaldamiseks?

-MUNCHEN — Téendeid on kuhjunud, ef poola preester Jerzy. Po

. pieluszko mérvati, kuiiosa poola kommunisiliku partei rangema lini

pidajate salandust praeguse ‘juhi kiadral Wojciech J aruzelskl kukutami-

seks.

Usutakse: ‘ef bed. kes olid selle

pldani - taga lootsid, et katoliku

preesiri réévimine ja -mérvamine
pohjustavad suuréema rahutuste lai-
ne Poolas, mis véiks kaasa tuua
Jaruzelski languse voi sundida teda
xkasutusele votma rangema. hoiaku
“ Solidaarsuse ametitihingu liikumi-
' ge ja katoliku korilcu: vastu.

“Nende hulgas, kes naivad ‘seda
ieooriat uskuvat on

“Poola kardinal Jozef Glemp.. So-
-lidaarsuse juht |Lech Walesa ja
dissidenttikud intellektuaalid Ja-
: eek Kuron ja Adam Michnik,

‘Kuid Poolas on tildiselt olnud rahu-
lik, demonstratsioonid korrapiira-
sed ja miski pole olnud ametivai-
thud. -provotseerimiseks,

‘Viimase kolme aasta ‘jooksul Po-

pieluzko on saanud Poola sojasea-\
duse vastase hoiaku, Jarupelski' re-
hiimi opositsiconi siimbeliks. Oma
 fihedate sidemete tottu Solidaarsu-
sega ja dissidettidega teda. on
peetud kolmandaks kaasaegsete
- poola, kangelaste hulgas, paavst Jo-
hannes Paulus Il ja Walesa jdrel:

Parast 1982.-a..on.. tema sOdjakad
patriootilised. jutlused ja ,,messid
_ isamaa eést“ tommanud ligi tuhan-
deid inimesi, kes vaatasid kirikule
Kui Solidaarsuse padstjale.

Poola: valitsus on ‘eitanud, et nad
olauks imtsidendi taga. Kuid iildi-
ne kiisimus on, et kui rezhiim ei
olnud selle korraldaja, kes seda
Sls tegi: OO .

iit nt kolm salapolitsei chvitse-
ri votsid omaks preestri réévimi-

se ja morvamise, ef vaigistada

tema: siititavaid kinesid.
Lisaks vallandati veel tiks polit.

seikindral ja arreteeriti kaks kolo-

heli seoses morvaga, mis nditab, et

uurimised on joudnud poola hierar- -

hia koérgemasse tippu. Veel on
kolm Jaruzelski oponenti véimali-
kud kahtlusalused. Need. on kérge-
mad politbiireo liikkmed, . kes on
vastu Jaruzelski majanduslikele re-
formidele.. Spekuleeritakse | otse
avalikult,

kes voivat olla asjase instidendi vil-

Ja.

~ Praegu Poola allikad siiski. eita-

et neil of olnud Side-
| meid N: Liidu salapolitsei KGB-ga,

jamétleja ja setle teostamise os

_Telspieval, 6. . novenbrl 98 - ~ Tesi, November 6 6, 1984 ,

A al I
r
Fea
toe .
1
1:
on la a
i or a y .
eer | ee ee ee ne ae a oar ; fe" +
a ae Seri Cae ae ciple ow pi ts -
MT ect 5 7
oe ea ana r
tote Pad pat =.
ee F, a v1 .
a ee . = = 5
: q:. sete ntl ' : " aL §
_ = ee - r 1h a
ha 7 . ae oe or F, a a7: eee: 7
Bite serie awe See ae pe
= = ae ee i . == F,° . 1
“= ‘ow a T r #, i .
ta own cere,
ape

A ee eon eae (fama Eten mera

ALMUB IGAL TEISIPARY AL
JA NELJAPAEVAL

Ukslin umbri hind 70 cemt?

USA skautliku noorses -aastekoosolekust: osavatjad, esireas istuvad vasakult Linda Leibak, Eghert Runge, Anne-Mai Kanunismaa, Margus Sie-
berg, USA skautide juht, peagaid Milja Kuutma, peaskaut Endel Reinpdld, Lembit Savi, Urve Pohi, USA gaidide maleva juht, Leonid Milles,

Lil Pajusi j Ja Harry 2 Tarmo,

vad seda, et venelastel olnuks mi-—

dagi tegemist Popieluszko mérva-
misega, -ka- ei usuta ametlikult, et
valjastpoolt saaduks selleks inspi-
ratsiooni,

Kuid kolme mehe niliideks ‘on ol-
nud Jaruzelski kukutamine ja tema
poliitiline langus.

Ja vahendiks sellele ssudmiset oli
_¥aja- .prevotseerida- rahuéusi,
streike ja demonstratsioone.

Parast preestri. matust mis kuju-

nes jirelséja suurimaks - masside-

monstratsiooniks, on kuuldud, et
preestri kehal oli palja peksmise -
jalgi, mistéttu wsutakse, et ta sel-
lessa surigi ja alles selle jarel hei-
deti reservuaarl,

lisrael j ic Litbanon
noustunud lisraeli
valjatémbumisega

RO - — lisrael ja Liibanon on™ “

“‘nOustunud Korraldama. Jabiréaki-
misi Tisraeli vagede valjatOmbami-
seks Liibanoni lGunaosast.. TRO
peasekretari ametnik Francois Gol-
loani Wiles, et Jabiraakimised kabe

sGjalise jOu vahel aigavad.juba sel.

néidalal URO rahupidamise tiksus-
te ({UNIFIL}:staabis Naquoras, Lil-

banoni.: rannikubinnas;;:Sitii¢la oler.

Yat selleks .andnud. mingisuguse
nOusoleku. |

Spionaazhilugu: Laane-Saksamaal
| Tornado lennuki materjalid anti N.. Liidule Oo
__ BONN — Liine-Saksamaal arutletakse praegu, kas‘ nende wus voitiusiennuk Tornado ant koas oma

salajaste elektrocniliste seadmetega.

Moni: aed tavasi Liaine-Saksamaa

tihtsaimagsdjavarustuse tédstuses-

Messerschmidt-Bélkow-Blohmis. ar-
_ reteeriti osakonnajuhataja, kes vdi-
detakse olevat toiminud 17 aastat
N. Liidu julgestisteenistuse KGB

agendina. 60-aastane diplomeeritud

insener Manfred Rotsch oH asunud
_ Laune-Saksamaale. Ida-Saksamaalt
aastal 1954. KGB oli saanud ta oma
palgalehele aastal 1967, Rotsch olt

 glul ‘téotanud Jynkersi Ja MBB
. tééstustes’ ja siis- siirdus sealt iile

Messerschmidti juurde, kus ta [6-

puks eli plaanitsusosakonna juha-

tajaks.

| Messerschmidt-Bélkow-Blohm on

Laane-Saksamaa suurim mittesdja-

Hine. maaimaruumitoostuse ettevo-

te
-Rotsehil on olnud vaimalus. ligi-
paasuks SKY¥--lab Programmi £2-
laduste Juurde, :

“samuti kui Tornado-lennuki, Milan.
ja Hot-rakettide ning uute salajaste

tankigranaatide joonestuste juurde. .

“MBB ‘esindaja on vaitnud Asia, et
Rotschil polnud siiski véimalusi N.

Liidule toimetada koiki teateid Tor- —

nado pregrammist, Ettevate peab

oma  julgeolekueeskirju nii- tihe--
‘ daks, et selline véimalus ,,polevat —
. {Oelisuse piires’’, Asja uurivad. slis-

ick ametivoimud.
Tornado on laiem ja kallim va-
rustusprojekt Euroopas,

mille paljastami e ohustaks. kol-
ome NATO-riigi jargneva 15 aasta

‘Andmed Tornado
voimalusist voivad olla vastaspoo-

ja relvastusega tervikuna | Ni. Lato.

Sellega alustati 1969. ‘Laine Saksa-
maa, Inglismaa ja Itaalia vahel.
Tellitud s6¢ Jennukist: on umbes
pooled valmis, iilejddnud tulevad

teenisiusse plaanikohasel 1980-nda-

creep h pts

te aastate lopus.

Tornado on kaheistmeline pédra:-
tavate- tiibadega mitmekiilene len-

nuk, mida kasutatakse. luure- ja

riinnakulendudeks hing torjehdvita-
jana. 3

Selle slektrooniline varustus vas-

tab uuemale ldanemaise tennila ata
semele, . '

' Just .elektrooniliste saladuste pal-

' jastamine oleks kolmele NATO rii-

gile tosisem juli, arvestavad asje-
tundjad,

Lennukit ennast oleks N. Liit :

vaevalé voimeline valmis ehita-
ma enne kui see oleks tehniliselt
vananenud.

elektroonilisist:

Foto: Harald Karu

anata eestlaste parlament oli koos

~BKN aastakoosolekul arutleti eestluse j {a eesti keele probleme rim

‘Méédunud tegevusaasta oli pingeline ja todrohke

 Nadalaldpp. kujunes EKN’ole meelelahutuseks ja tiékoosolekuks. Reede ahem oli Talvekuu nimeline

perekennzdhty, niillele jairgnes lsup#eval: EXN. korraline tildkoosolek, kas peale tavakohaste aruannete ja
kavade oli suuremat huvi diratay debatt teemal ,,Mis suunas. eestlus? Eesti. keel Ja cestluse tulevtk.“ ¥Vi-
mase tothe oli ennelOunasest. kocsolekust Ullatavalt rohke osay dit, -

Koosolekia: avas EKN esimees L.

Leivat,:misjirel 6p. U. Petersoo

pidas palvuse. Nagu Mristus ei tul-
nud maailma.kurjuselecallaandmi-
seks, nii ka Meiegpeatue.oma voit-
iust edasi .viima: oma maa e#est..
Oleme véike rahvas,.aga meje O1-
£us on sama suur kui suurtel rah-
¥astel, Ta palus, et Jumal Onnis-
faks meid Siguse mOdgaga.

Koosoleku rakendamisel valiti
xoosaleku juhatajaiks H. Lupp. ja

prof. M, Puhvel, protokollijaiks E.

| Lindaja ja.E. Salurand.

lele uurimniseks ja neile yastavate

térjerelvade plaanitsemiseks; mil-

lega Tornads-lennukite voitlusvaar-
tus jangeks.

_ ‘Raagitakse, et Rotsch oli elanud”
_Vaikse Kodantkuna ‘Miincheni ees

linnas. 1970-ndate aastate lépul ‘ta
plirgis -omavalitsuspoliitikasse
kristlik-demokraatide. nimekirjas,
aga ebadnnestus. Vaidetakse, et ta
on. kohanud N, Liidu sidemehi nii
Baieris erikohtades kui ka Austrias
ja muudes naaberriikides.

Laine-Saksamaa vastuluure on
nimetanud Rotschi arreteerimist

Suureks saavutuseks", Ajalehtedes

on sliski kusihid,

‘kuidas ‘inseneril oli. 17 aastat ot-
nestunud spieénina Idbida need

: vahemalt mele, asaldusvaarsuse-
testi,

mis temaga:-kehtivate seaduste ko-
haselt sel ajal tehti voi vadhemalt
pidanuks tehtama.

_. EELK Peetri Kegudus Terontes
Pithapiieval, 11, novembril kell 11 hommikul Petri kirilcas

Langenute niestus-jmolateenisv

Soomepoiste ja Toronto Eesti Voitlejate Ching osavital, -

_ Teenib o oP EK. Heinsco. Laulab Cantate Domino:
. dr, Roman Toi juhatnsel,
Rohike osavituga toome austust ja tinu kodaman vabaduse erst
langenud séduritele, kes on ohverdannd oma elu i Isamasz altarile.

Parast fumalateenistas fil mietendus-

lenuurelvastuse véitluse tohusust. »5.

EV aupeakonsul I. Heinsoo

‘avalday kopu. Kanada eestlaskonna

nimel fanu ESTO-84 juhtkonnale
ja kaasaaitajaile, samuti EKN jubt-
konnale, kes on oma panuse sel-
leks andnud.

Kuigi-selle fumes cn paranda-
matud iludusyead, mida véidak-
se kritiseerida, kuid uldpilti, rah-
varohkust ja muad ° arvestades
voib Gelda, et ESTO-84 Gnnestus
Ule ootuste hasti, kinnitades et

Sestiuse . elujoud . fuksub ikka

veel tugevasti,

Kui: rackoja. demonstratsioonil
atlesin, et ronpkdigust, osavOtjate
-ammude kaja kostab- Moskvam,
sis xinnitas seda Noukogude. Resti

“imumees A. Rtititel oma vihases

sOravatus - sealses ajakirjanduses.

Mida, ka edasi anti Uhes Manada-

“ommunistlikus ajalehes," litles I.
Heinson, |

Pinidutades eelolevat koosolekut,
mainis ta, et tana tuleks leida teid
iukdas seda pingutuste vilja: jagada
kaasmaalastega, et filmid, videolin-
did jm. leiaksid tee neisse kohta-
desse lle maailma nditena eestluse
‘O6viljast, kust osavGtjaid Torontos
cl olnud, J. Heinsoo soovitas sel-

ele aspektile tOsist tahelepanu juh-
vida, kuna ‘sellega saadakse slind-

muse mOtet veelgi Jaiemale Vila.

Debatis teemal ,,Mis sulnas eest-
ius? Eesti keel ja eestluse tulevak,“
oli moderaatoriks EE. Kiilaspea,
laudkonnaliikmeiks Juta Ristsoo,
Rein Polli, Laas Leivat ja 5. Ver
denbaum.,

 Sissejuhatuses miirkig E. Riifas-
pea, et jaremey -diskmsioon otsih

‘eriti’ protestisOitu

 teid: efektlivsema. eestiuse saam-
seks ja peab selgitama, kas sel>
Jeks on vaija ingliskeelset abi.

Ta soovitas jargnevaid mOttevahe- .

tusi teha asjalikult, mida ka lig:
kolme-tunnilise vestluse ajal tehtt,
otsides uhiselt teid parémaks eesti

Keele Oppimise vOimaldamiseks ja

eestlaste eesti ralvusgrupi juurde
tambamiseks. (Vaatleme  debaiti
léhemalt ‘Uhes jargmises numbris).

Peale lithemat vaheaega. jiirones
koosoleku organisatsiooniline oSd.
Esimees L. Lervat titles lisaks kir-
jalikule valjajagatud aruandeife, et
moddunud tegevusaasia oli pingell-

ne, kuna olid ESTO ettevalmistus--

tid ja osavott Kanada .yalimis-
kampaaniast. Mitmed EKN  lik-
med votsid juhtivalt osa ESTO-84

" organisgerimisest. Niiid on kéimas

ettevalmistus ‘apriliis Ottawas tol-
muvale inimCiguste konverentsile,
kus koos teiste Ida-Euroopa rahr,

‘yastega tahetakse nOuda ertkomitee

loomist Helsingt kokkuleppe tait-
mise valvamiseks, Ta t0stis esile.
Ottawasse M.
Nikluse kaitseks ja kirjade saatmi-
se N. Litdu saatkonda, kust saad.
iifdsOnalised, tagasi Hikkavad, viga-

ses inglise keeles kirjutatud vastus
sed, |

Valiskomisjoni esimees M. Ep-
ner riikis Kontaktidest uue valit-
slise - ministritega, Kellele on saade-
tud kirjad ja nlitid: on vastuseid
saadud. Balti Ohtu osas loodetak-

se, et see Korduks jaule,

Ta kisitles ka uue peaministri B..
Mulroney - valimislubadusi Ida- °
Kurcopa ralvastele, mille tait-
mist lootsime kohe, kuid nud
Seldakse, et Kanada_vialispoliiti-
ke on vasakpoolsemaks mauutu-
nud kur oli Tradean ajal,

Ta vaatles mitmeid muudatusi va- —
lisministeeriumis. Praegtine valitsus

tegutseb sellet6ttu ettevaatlikult, et
nad kavatsevad oma ametls plisida
uhe generatsiooni (25 aastat) ulatu-
SES. :

Eesti Vabadusvoitlejate Abista-
misorganisatsiooni tegevusest rad-
kis EKN peasekretér P. Aruvald.
On olwud pakkide saatmisi ja on
proovitud ,organiscerida igale dis-
sidendile hooldusgruppi. Problee-
miks on pakisaatmise ettemakstud
talliza mooduse lopetamine.

(Sirg Ik, 8}

EKN feenetemark Edgar Vaarile

Méidunud reede dhtul toimus EKN »Talvekuu’ nimeline perekon:

| nadhiu, mis oli méeldud tuludhtuna. Osavott oli vordlemisi tagasihcid-

lik. Ghtu avas lihikese tervitusega EKN esimees Laas Leivat.

Ghtu pidulikumaks osaks oli, kui

L. Leivat kutsus ette EV aupea-
konsul Ilmar Heinsoo ja palus teda
filmimehele Edgar Vairile tile an-
da EKN teenetemedali. L. Leivat
litles,. ef CBC juures tidtay KE.
Vidar on aidanud kaasa valisvoitlus-
Tikule tédle, kuna ta on filminud
eesti siindmusi ESTO-34 ajel, mis
on palju tahelepanu dratanud To-
ronto ithiskonnas..

siindrausi eesti ithiskonnas,
EEN teenetemirgi kinnitas ta rin-
nale aupeakonsul I. Heinsoo,

Reskavalises osas laulis sopran
Tamara Norheim Charles Kipperi
klaverisaatel Ff. Loew'l ,,Tahaksin
tantsida“ muusikalist ,,.Mu veetlev
leedi“, O. Strauss ,,Seal hamaras® -
ja J. Cosma _ ,,Stigislehed’*. Enne
esinemist titles kiflalistele tere tu-

lemast ka EKN peasekretir Priit

 #Y Vaar filmis ka ESTO'72 stind-
musi ja oli selfe filmi . tegemise
juures. Samutt aastal 2976 Baitimo-
re pidustuse ajal,

kuid on nende korval ka pidevait
jalgimud omz kaamerasilmaga

_

Aruvaid,. kes oli peamine stindmuse
korraldaja.

Meeleolulist seltskondlikku. ose
saatis Mehis Vahtra oma orkestri-
2