mentaarid

shay ja ‘demor aliseeriv Ka-

»stistreik’ tai Jaryekordselt |

d suured pitudused ja tasa-

Be, amis. valitsevad | Kanada |

issiisteemis ning tihiskond-
sotsiaalses struktuuris.
Tk see voimalik,

si on see tingitud, et 234
nimest peab abitult nida-.
ipa sopealt vaatama kui.
ngu ja ‘alitswse esindaja

foimub kanpiemine ja. pii- -

dmine.iga viikese kiisimu-
i; Mis stinses thiskonnus

d peence sdna.all ,,bargai-.

Pahjis selleks naib olevat
nine —-‘nimelt demokraat-
itsiipide rakendamine Ka-

2 toimunud valedel alustel--—
suunas. Postiteenijate ha.
mreigi kaitsjad vdidavad, et -

jjatele taievad  garaitee-
nokraathkud digused, mil-

ka kunulnb ka streikimise. .. -

nat rahi ei ole neile pa-
salgatingimustega. Kuid
isjad unustavad, et ‘posti-

jal ei olnud tegemist ainult -.

Ba, vaid ka. icise poolega..

Se “poote moodustas kogu
néutakse -

Brahvas, -kellelt
tasumist ja koigi seadus-
mist, kuid. kellel. on selle
5 néuda korralikka posti-
it ja: teisi hidavajalikke:
-teenindnsi,

b  kuuluda ~

Mianad. ning’ lasid “Kanada
nial pikki nidalsid ima.
induseta vegeteerida, mis.

/ -anada majaudusele tohu-.
jusid. Nahtavasti tebti se-
sel, et sundida sel teel si-:

ostiteenijate ametiihingute :

na ‘ambitsioonidest ja ile:

pneeritud | noudmistest loo-
suid [épuks said stretkijad . -
hem. katte koik mida nad -

 pseudodemokraatiast © on

tingitud ‘ka. massimeedia~. -

ré. suhtumine Kanada rab-
vatustesse: postisireigi ajal,
ajalehed avaldasid streigt

itsuse Ja.. parlamendi teve-

ta. tagasihoidlikku kriitikat
i ka neid suuri ajalchti, kes
id juhtkirja lekekilgedel
ist: vaikimist — nahtavasti
st -omapirastest ‘seisukoh-
lahtades,
eskvalitsus Ottawas ja mil-
Pooldas - ka -
i ta postistreigi puhkemisel
pridiliikmete palkasid 31
li vorra téstis ja pilrast se-
> suvepuhkusele siirdus.

la postistreik niitas, etka

lie valimine selliste: snurte
ste rahuldamisel, nagzu neid
postiteenijate. ametiihingu
on ebapraktifine ja ei, an-

dud twemusi. Kiisimuse la: ~
«taielikult
nlustele ja-kui-neid voimalik |
akendada, sits vétta.posti-

ine tuleks viia

elt ja. ieistelt. riiklikult
4 -aladel téétavatelt teenis-
streikimiséigus. -Seilised
d-operatsioonid nowavad va
ja .parlamendilt

inargata, et. Ottawas selles

‘Ravatsetakse’tegutseda ja.

e samimusid astids.

*

nd Rahvaste’ Grganisatsi- ~

nirtakse pohialikuit ja iik-
liselt :
casvu~ probleeme.
sed panevad maakera tule-

iTijad tosiselt mitiema, ku.

ajad on veel kaugel, kus
Like kusimused . sundetakse

Aa ja soovimiatule suurele

asvule plir panna.

eral elab -praegu 4,5 miljar:
lest ja maailma rahvastiku
svab 1,73 protsenti aastas.
klub

teritakse, ef ‘selleks
nbes 130 aastat- enne - kui

asvie snudetakse ‘pir pane:
Kuid
tub inaaiima rahvaslitn ary

tlokerd stabiliseerid: it.

bo miljardi- immesele, -
ptilised arvud niitavad, ef

ikult arenenud | Tiikides. on

puurdekasvu tempo juha. agg:

4, kuid arengumaades jat--

e endiselt kiires fempos;

Gig Ik. 8)

et -iiks |
a ithiskonnast terroriseérih.
koon Kanada elanikkonda ;

- pélevkivile

_ valinistamiseks. |

mida valitsus .
a. kodanikele pakkuma kui .
tsiviliseeritud. ~
erekonda. Kanada valitsus -
ment nende - prinisiipidega |

: polevkivirajoonidesse
— UUsi todtajaid Venemaalt ja. polev-
Rivi jaatmetest tek kiv kuumaastik
. suureneb, (EPL/AHI).

| @ Baieri “ringhdaling Mimchenis.
 andis 29. juunil edasi. tunnise kir-

millised omaks _

foderaalparla:

‘Kommentaarid —
| (Algus Ik. 2) -

_‘Kindiat -
BP snurt juhtimisoskust, Seni.

maailma rahvastiku
Unrimise |

-eluita on Rootsis 77,3,

77,0 ja .N. Liidts 7
Rahva juurdekasy on kéige suurem

_- VALVEARST |
. MRUALAL OPW.

23, ja 24. aug. ar, FR. Tart, tel.

~ 2 92-a82d,

29, ia. 20. tie, ar. ai Mates, tei.

7 924-7777,

Yene atakk

Maikuu t6pul toimus Kohtia-gir.

veil i,meie .maa‘t (loe: Vené kolo-
~ nliaalimpeerium } teaduslik-tehniline

noupidamine nafta- asendamiseks

'  -polevkiviga, Gigemini selle tédtle-
'/ missaadustega autokummide, -po-
- Wetuleentorude, lincleumi,

kunst-

naéha-ja paljude “muude . toodete
‘Néupidamiseks olevat
anmud eesti teadlased, nagu ETA

-esindajale kinnitas Tallinna Polii-
| _ tehnilise Instituudi dotsent PFadeje-

va. Sellest kahepievasest. noupida-

misast votsid sa teadlased Mosk--
vast,

Leningradist,
teistest linnadest.
 ouurt - uv‘ ‘olevat|aratanud et.

Minskist ja

tekanded, nilles esitati -unsi vii-
_ malusi pélévkivi orgaaanilise aine

— kerageeni.— kontsentraadi ka-

“sutamiseks tiiteainena -. poliimeer- .
materjalide jacks,

saastyal
‘Materja-

| Butt
defitiiiseid kallihinnalisi

_ de, Tuleviku efekt-’,,meie maale‘’
- on tohntu, rohutas avalikkusele am-
tud intervjuus iiks vene nimega

feadlane. |

Teatavasti atlub polevkivi éks-
piuateerimine otseselt ‘Moskva.
keskvalitsusele j ja Eesti ckupatsioo-

_ nivalitsusel pole selles osas -min-
git pédevust. Tundub, et kui need

plaanid teostatakse, : tuuakse. Eesti

jandusliku intervjuu, luuletaja ja

“kiultuuritegelase Aleksis: Rannitiga
- pealkirja all ,,Uks tund eesti lunte-_
tajaga‘’, Intervjueeris kirjandus-
Rebert von -
Berg, kes parineb Rakverest ja _

teadlane © prof.’ dr,

clab nitiid Connecticutis. A. Rannit

’ t4étab professorina Yale Ulikoolis.

HKIRIK §
Tysurance |
Agency .

~INPLUSTUSED

23 WESIMORE Dr., Suite 266

-Rexdale, Ont. M9V 3¥7 =f
Fel. 745-4622

‘praeguste: andméte nohial “umbes

2.1 protsenti aastas. See véib kaa-

sa tuana olukorra, kus aastal 2008
eleb igadt kitmnest maakera elani-

itust § vahearencnud maades Aaf-

rikas, Aasias ja Ladina-Amecrikas.

| Maaiima rahvarikkamad riigid |

on praegu ‘Hiina —- $85 mil}. , India |

— 88,6 milj., N. Litt. — 263,0 milj.,.
= hendriigid: — 229,8 milj. ., Indonee-
‘sia — 148,8 milf. Brasiilia. — -121,4

mil}, Jaapan — 117,8 milj., Bang-

‘fadesh — 92,8 milj., Pakistan —

gu.9 mili. ja Nigeeria. 4,7 = mil}.

Meests keskmine eluiga on. koige

korgem Jaspans — 72,7 aastat.

Jargneyad: Reotsi — 72,3, Kanada
70,1; ‘hendriisid —. 69,1 ja N. -

Liit 65,0 aastat: Naiste keskmine
Jaapanis
77,4, Kanadas 77,0, Uhendritkides
74,3 -eldaastat.

Nigeerias — 51,4 ja koizge madalam

“[Bane-Saksamaal — 9,8 siindi iga
| 1000. elanikit kohta. Maailma kesk-
mine on 22,4 stindt iga 1200 elamiky

cohta, 3
Statistiliste ‘arvudega mingimine

on keh‘femata havitayaks spordiks
kKuld rende ‘arvide taga. kummita-
vad birmuaratav olukord ja tume-
tad tulevikuperspektiivid.

praegsy ei suuda maailin anda lige.

male poottele oma elanikele nohi- -
lisi. eluyajadusi — mis juhtiub sis .
_.. kui madkera elanike arv lahema
| — 108 aasta jooksul kahekordistnb?!

RR a

tuhandeid - :

@ «da stis tehnikud om

. Juha

VABA EZESTLANE. telainieval 18. augustil 198] - — Tuesday, August 18, 1961

looming '81”

abe eer. - ed Soll ee

be ast rohvuskultuuri joomingupiievad 23,30

Feltead ‘eesti rahviskultuuri loomingupaevadeks ,,Looming: ’81** on kulgetud. pidevali ja sufuvalt, See
inspiveeriv. kunstide. nidal asjatundjaile ja ssjaarmastajaile totmub 23.--30. #06. Joek#arul, Wdoras. 'nfor-
Ktatsioonl saamiseks piordusime paevade : ‘toimkonna- jubtkouna posle,
| “Mall Pobm ja Lilian Paust andsic lahkelt seletusi.

Loomingupiievade

| arendami-
seks valjaspool kodumaad. 2. Side-
mete sooduslamine loovalt te ae
vate eestlaste vahel globaalsclt. 3

Kontakti pidainine itamaailmsel ta-

semel kaasaegsete: kunstifiloscofia-

jeza ja nende rakendamine. 4,
Eestluse huvide teenimine eesti
loominguga,..(naiteks Eesti Padeva:
deéks ja ‘iiritusteks. valmisolek, loo-
mingu edutamine ja selle levitami-

ne).
Impuisi-*° ~ )

Kava - takendamiseks -toimul
tii Spperiagides, miiline inten-

slivne t06. toimub igal hommikul’ ° T. ‘Virkhaus, R.. Toi

* Gaut tunni valiel -

Opperingide t66 haarab muusikat,
teatrit, fotoala, kirjandust, loovat
kunsti, tantsu:— rahvatantsu-alal
ine: Peamine réhk oleks ecsti kee:

le sailitamisel. Gpperingidele jarg-
neks teatud programimide kocsta-
‘mine ja andliitisimine:  .

_ Kuidas’on’ arenenud osayétjate.-

registreerimine, sellest. rdigib Li

lian Puust, Osavotjate registreeti-

mine on toimunud -pidevalt, kuigi
posholude parasi on Selles puudur

on registreeritud osavatjaid USA-st

ja -Kanadast ning on véimalik 4i-
sada mOoningaid hilinejaid, et jéu-:

da- 100. -dsavétjani. Majutamiseks.

-eesmir giks
on 1, Helduste ja vahendite kujur-
~damine eesti kultuuri

on Jook#aru Tared. millele lisan-
dub telkide kasutamine, mida tu.
leks soovijatel kaasa votta. Tare-

-des G8bijail tuleb kaasa yotta yeo-
Pesemisvéimalused ja

dipesu. -
saun'on olemas, Toit-on kolm Kor-
da paevas, oy
Yabadele kohtadele on voimallk
registreerida telef, 261-3563.

| Majanduslikky abi on.loota valit-
suselt, milleks on varakult aslutud
samme ja otsust voib oodata iga.
pAev.

koostatud ja eSinejad Joplikult sel-
gunud. Muusika alal on 8 lektorit
P. -Tamme-
aru, A, Maiste, 0. Kopvillem, A.
Raudsepp). Teatri alal on Iekto-
reiks Riina Reinik, R. Lipp, Tiina
Lipp-Leppik..Tantsu ala kasitab
T. Metsala koos Anney Riga’ga.

Kunsti alal on. lektoriks dr. Olga

Berendsen, foto ja video ala on H:
Westerblomi kates.

Eesti keele’ ja kirjanduse on vot-
nid oma heolde prof. V. Salo. ja
V. Naelapea. Teatrialaliseks kiila-
liseks on omaaegne Estonia teat-
ri balleti-osakonna asutaja Rahel

Olbrei, kes oma imestamapaneya -
teie ajalehes tegevuskava lahemat

energiaga ja vaimuga on noori sii-
titav. Tema on hballeti ja lavalise
liikumise .probleemidest esitaja.
Lisaks eelmainituile on: abilekto-

‘Hmer Tiits rajas abi suurte raskuste Rootsi ceskujulikume
houbendusaiadri |

i. ie kk soe ancemganen ear a

ootab Jockdérel osa

~Silmberg, Valli

a ernieieerebaticatin «|

on

kusjtures paevade korraldajaist

rei meic. alooremast generatsioo-
Est, !

| Kes. On teinud’ s selle iirituse eel-
tédd? Looming ‘gt
kuuluvad (nimistu vdib.tdieneda):
‘Mail Pubin, Lilian” Puust,. Juta
Naelapea, 3
Berendsen, Annely Riga, Riina’ Rei-
nik, ‘Tiina Lipp- Leppik, Andres

7 Raudsepn:. Vello Voog}iry, “Arvo

Kuld: (aagri -arstina), Velo Salo
Hans Westerblom

Roman Toi, Taayo Virkhaus; Too-

mas. Metsala, Rudolf Lipp.
Kall Puhm mainib, et kaya. on

Saar rdhk on - just praktilisel
i, milleks-on aluseks hommi-
3 kupedlsed loengud ja-seminarid.

Ghtupoolne aeg on sististatud laud-
komnaarutluste, pragrammide koos-
tamise, tegeliku t66- ja demonstrat.
sioonidcga. Peale tidpieva ‘on. et-
tenanlud = meclelahutuslik  osa
koosviibimistega : kus’ tutyutakse
iiksteisega ja tuntakse: end. tihise
' giiure eestlase perena. Loengute ‘ja

~muude tegevuste vaheaega saab
‘tiita WUumise, mitkamiste, tennise

ja vorkpalliga, mille organiseeri-
jaks on Lielle Leitham, Miss Esto
"80.

Locdame veelkordselt puudutada

kirjeldamist ja soovime, et asjahu-
vilised kasutaksid ,,Viimaste kohta-
de tiitmise vdimalust'*.

Eestlase elektrooniline aiaari Rootsis

juhtkonda 4 -:

Olga 1

. Tonu Altosaar,. e

Skaudisiprade rite tunnustamine Reotsis. Lendur Albert Gratienile kin-

nitatakse Richard Norvelli poolt Tammetihe aumark ri

ale,

Foto: 2. . Paldrock

Rootsi gialeht eesti
heliloojaist

aja eest’ kirjutas Torsten Ekbom

Dagens Nyheteris, et ungari heli-_

 looja Bela Bartok ‘oli tiks vahes-

limar Titts .seisab kontsertidel Stokholmi Eesti Meeskoori esimeses reas kui saurepSrane laulumaees

ja tenor. Vahesed teavad aga, et Itmar Tiits ,,eraelus* on Stokholmi Ehedal Vasterhaninges loonud mit-
‘mes suhtes tihe Rootsi avansseerituma kavbandusaianduse, millega totvumas kéivad erialagrapid nil Root

sist kni ka naahermaadest Soomest ja Norrast ning kogunt Saksamaait.

-PBhjuseks on Ilmar Tiitsi pa-
nustamine ratstonaltseerimisele ja
uudismateryalide kasutamisele kas-

vuhooncte ehbitamisel nende natta-

kulude vahendamiseks, ’
Tema on Uks esimesi Euroopas,

Mm kes on Ule lainud mitmekthilistele

leksiklaasplaatidele, . mille - -vahel

‘8 Shukiht: tekitab efektiivse isolatsi-
ff oon,
enn. termoakendega.

vOrrelday moodsate _ elamute

‘Toxar Tiits on ise skitseerinud
oma moodsad ‘kasvuhooned, mi-.

vilja t00tanud.

Uued materialid on peale kutte-

- kokkuhoiu ka telsiti kasulrkud: II- -
mar Tiits titleb ise:

-— Pleksiklaasmaterjalide eeli-
seks on tavalise klaasi ‘kGrval ka
see,.et need tasevad labi ultravio-
lett kirgust, mida taimed vajavad.

See aitab tista mulla soojust,. tu~

cevdada kasvavate Gite vérve..Ma-

terjali. hakkasid tootma sakslased,
kellega on sellel alal olnud sidc- -

meid ‘ja mina ehitasin esimesed

sakslased ise. Kaivad vaatamas ¢n-

ne. kin nad uuele matertalile ‘ile
lahevad. Kusimus on otse’ elukti-

-simuseks alapidamistele, kuna ku-
‘tusekulud. on kdiresti mitmekordis

tunud, -

fiks oli téojoud, . siis niviid On
esikohal oli. | :

ilmar Tiitsi kasvumajad on nas

ms kasvavad | liikuvatel lavalauda-
del, mis on varustatud - automaatse
kastmissiistecmiga, tnida “omakor-

da juhivad. aedniku enda poolt .

programmeeritud . raalaparaadid.
Tnirnese ket om ¥aja minimaalselt
—— aimult taimede mulda- ja patka-
panemiseks ja miltigiks dravotmi-
seks, Kui nait. omanik ei saa na-
dala jooksul kohal -olla, stis funkt-
sioneerib- - kastmine, vActamine,
Shutamine, — temperatuurikontro!
jne, auitomaatselt.
elektroonika.

‘Timar’ Tiitsi Kaubandusaianduses

om praceu 6 permanentset ja 2
 -hooaja-kasvphoonet kokku. 2600
_ ruutnmicetrise “pOrandapinnaga, _
K6ige selle k#igus hoidmiseks va-

jab ta ainult kaks aastapalgalist ja

detailides

mest: osast:

gu paradiisiaiad tais Oitsvaid ili, automaatselt

Kéike juhib-

Kaks ‘hooajapalgalist aiatdilist
Muidugi tddtab peale selle’ tema.
ise abikaasa Alice’iga kaasa nil

tootmise kui turustamise ja raama-

tupidamise poolel.

' Ka poeg Jaan on suure huviga
ja tHie t66j6uga firmas tegev, ofles
vaheneal teostanud majanduslikke

‘Spinguid, ent siis leidnud, et tema

Oige tulevik on stiski aedniku kut-
ses, Nii on slis suktsessioan Ilmar
Tiitsi, kes praegu on 62 aastane,
firmas kindlustatud, Ja see ergu- |

tab. vanemalid firma edasiarendami- |

sele.
Mida ‘siis toodab Iimar Tiitsi
aiandus?
— Produktsioon koosneb kate
valjaistutustaimed —
lled,

kaks kolmandikku l8bikdigust um-
bes 150. 000 potiga aastas.

Turustamist ‘teostame ise Whi
Stekholmis Arsta -afandustoode-
te huigimtitgihoones, kus meie
firmal on alaline miiiigikobt kui
ka otse. lilledridele valjaspool
Stokholmi,

- ‘Kasvumajade Jagedest ; ripuvad
alfa suured yalguskehad, mis m6-

juvad kunstlike paikestena paike- |

sekehvadel. kuudel:
‘— Selle valguse abiga voidame

| | - ° astas the kasvukorra, selgitab: pe-
Kui varem suurimaks . kulupos- .

remees, Kes: fahemal ajal ootab jar-
jekordset° uuendust — soomlased

‘monteerivad: juuni alguses uusima

 khimascade - konstruktsiooni, mis

kust,-Ghuvahetust ja temperatuuri,
Tee praeguse eeskojuliku aian-

‘duseni on olnud pikk, Ilmar-. Tits.

pOgenes: juba aastal 1943 Rootsi,
kus sel. ‘ajal mingit pogenikeabi
veel polnud organisceritud.

~— Mu. kodukohaks oli Kasti

-mOis Laanemaal, kus. kaks venda

said VabadussOjast osavOtmise -au-
iasuna . normaaltalud. . Noorima
vennana elasin nende juures  caa
joudnud enne kodumaad tabanud
tahtis TOdamet

saata, kuid sain siiski- tééle Ekol-

-sundi eestlase Trubergi alapidamts- -
“se, Kus t66tas veel iiks eest?_ mere-

mees. Siis t06tasin Adelsd] ithes
rootslase, secjarele Spangas ‘eesila-
se Visnapuu alanduses.

toapotiilled ja loikelifled,
Valjarsiutuslifled moodustavad aga -

 reguleerib. Ohuniis-.

raskeid acgu. mingit erilist kutset
-omandada, Nit |
mind Reotsis otsekohe metsathGle

Kuna soov oli. edasi- jouda ja
parenat sissetulekut saada,. kat-
setain ka vabrikas.

Siis aga avastas -atst kahjustuse
kopsus ja soovitas t66d vérskes
Ohus. Tundes juba aiandusala, -ren-
tisin SvartsjSlandctis: Halleshogis
aprillis 1948 aiapidamise. Mul. olt
ainult 500 krooni kapitali, Et olla
kindlamat.poolel, J abikaasa lin-
na i00le, |

Bhitasin ia Sppisin, otsisin lisa.
tulu- kanapidamisest, Saingi ” nii
-kaugele,
juba Stokholmi linnalt H&sselby
lossiaia ja Malteshoimi aiamaad,
mis praegu on supelrannaks, Pida-
sii neid Kuni, 1958-nda aastani,
mil linn kontrakti tiles tities. -

Et olla kindlamal poolel, olin

vahepeal Icidnud ‘Vasterhaninges: —

14-hektarilise talu, millest .8 hekta-
rit pOllumaad oli kasutamisel maa-
sikate,. vaarikate ja herneste kas-
vatamiseks, Omandanud sclie kin-
nisvara pidin jatkama alguses endi-.

se omaniku | tegevust, sest: sel ajal
ef antud_ mingeid arendamislacnu-

sid.

‘Oma. Kéltega chitasta aga vahe-
ma 60-rmutmectrilise kasvuma-
. ja.

Kui maasikamajandus kolm aas-

test,

“maid

kes katsus’ iihendada . rahva-
muusikat kunstimuusikaga, Eesti
noor muusik “Jaan Seim - tuletab
omakorda Dagens Nyheteris meel-
de, et-oli-ka eestlasi, Kes tegelesid
rahvamuusikaga;. niiteks Mart
Saar, Cyriilus Kreek, Eduard Tu-

bin ja Veljo Tormis, Taan Seim

kirjutab:” |
-__ Tormis sal 50- aastaseks eel-

misel aastal ja on seepa peaacgu:

50: aastat noorem kui.Bartok, Va-

hesed tunnevad ta nime Rootsis,

siiski vdidaksin,: et ta on tiks pari-
rahvamuusika ja  kunsti-
muusika tihendajaid Euroopas. ta-

napieval. Ta teeb seda: sama all-.

‘paklikkusega rahvamuustka oma-
para vastu nagu: Bartok.

-Tormise vaijendusviis on koori-
Mitmeid: osi korratakse, et:

aul.

et -1951. stigise] rentisin

.@ tlidpilane Tina Bougas, kes:

| _Bnib Harvardi ‘iilikoolis, Cambridg-
” es. Mass., on valitud iilikooli ajale-

STOKHOLM (EPL) —. Mone

he ,,Harvard Crimsoni‘' toimetuse

-liikmeks. Suve vaheajal tédtab ta

ajalehe majandishisinnns kerral it

| gus oni,

‘sellega luua ekstaatilist meeleolu.

Tema -loomingut esitatakse. tihti
mitmel. hidlel,. mis veel aitab meé- .
lealu t6stmisele kaasa. |

Jaan Seim kirjeldab ~ n@itena
Veljo Tormise: ,,Raua needmist™,
mis valmis 1972. Ta t6stab ka esi- .
le. Eesti kalendrilaule, - —

Jagn Seim jutustab, kuidas Tor
mis oma freisidel Eestis katsub te1-
da aloupdrast muusikat ja seda
algkujul vOimalikult muutmata esi-
tada moodsale publikule.. Nii on

ta suutnud kaardistada -ja jalle ei-. ~ 4

iu kutsuda peaaegu kadunud’ tra--
ditsioone, mida nfitid on esitatud
suurtel  laulupidudel. Tallinnas,
(EPL/UT). |

—VABA EESTLANE

Wiaksah Kanadas:

‘Aastas |
Peolaastas..
_ Veerandaastas

a ‘anodes: |
Aastas

- Péolaastas —
Veerandaastas _

74 Po
$11.—-
RERIPOSTIGA
$61 —_

$33.—~
$17.—

Vljospoe Konadat

| $42.— 7
$23.—
S12

 -USA-8:

S67
$35.50
$18. 50 )

| LENNUPOSTIGA fifemere-maadesse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas $23.—

Aadressi muudatus 50 centi. -

iat jrjest ebaSnnestus klimaatilis-—

tel pOhjuste] —- 1959 kuivas kik,
1960—196%. uputas jalle’ vihm
kOik Ya, siis otsustasin tegevuse

jahtistel pOldudcl lépetada ja tege-

vuse kontsentreerida kasvumaja-

desse, POflimaad on .praegu kor- ;

valasuvia pollut6Skoali Kkasutuses.’

Roctsi pangad ei aidanud, ktl! |
aga hollandi atandusfirmad, kelle-
‘ga olin Uhenduses,

| Sain - nendeit
kauba pikaajalise laentina. Kasvu-

_ Kanada aadressidele palame

tksiknumbri hind 50 cent!
mairkida POSTAL CODE" i

USA aadressidele ,.ZIF CODE
_. Pangatshekk v6i rahakaart kirjutada -.

“Tellimine saata: |

Free Estonian Poblishers nimele. |

VABA EESTLANE ae

| P. 0. Box70, Postal. Str. C. Toronto 3, Oni.
M65 3M?

maja ehitasin ise. .Kombineerisin |

ja lahendasin problceme primitily- |
selt. Naiteks kasutasin: kiittesead- 7

‘meks Vanarauana. millidud -ehitus-

kuivatit. Aga pikapeale sain jalad :

alia ja- koguni pangalaenu, mis

edasiarendamisel on olnud aarm- |

Sele} oluline, .

Nii jutustab eestiase visast eda- |
sirlihkimisest yOdrsif Ilmar Tiits,

kes on oma seatud eesmarkiden!
niitid valja. joudnud.

| Reportaazh; Juhan Kotla |

Nimi
| Aadresa

Palun multe saata VABA EESTLANS:
| veerandaastaks — tavalise } kiripostiga alates no : a 4

19 . Tellimise katteks lisan $
| rahas / tshekiga / rabakaardiga, (Raha Saata ainnll tks).

estas / ‘poclaastaks /

. silajuurce 7