ee
tate TTT

— eS ee es si ee. a

a ee

ee es es Sn ens ms
7, m

— DOO ———————eeeeEeEeEeEeEeEeeeE=S_
. he -

—— —_— eae er

" VABA BESELANE ceNapiova), 1g, vecbruaril 1978 ~ Thursday, February 18, 1973

ian Pe ee
= gy =

—

Siindinud 6. aprilll 1 1884 Parnus

Tee eee
=p ky be Ty Rea EL Ta eke tt

Surnud 12, veebruaril 1978 Vancouyeris, B.C:

| mélestaved -

magavas leinas

abikaasa LIISA MORK

 poeg ANDREI MIRK abikensaga
tiitar SUINA KEMBI abikeasaga
ilitrepoeg JAAN KEMBE | oO
tittretiitar MARJE SUURKASE perebonnaga.
- tiltretiitar KARTU SELDE perekonnage
nojatittar LIS JEFFRIES ebikaasaga -
- -pojatiitar KAT] THOMSON abikaasava
- pojapoeg TOOMAS MIRK —
HANS SELDE abikaasaga
-LINDA SUURKASK »

= = ae eT
Ra | eee
aft

A. MERE abikaasaga

E. LEIS perekonnaga |
L, KLAMAS perekonnaga

| R. | CHAKMAKOGLU perekonnaga | |

milestab

‘UHING EESTI SUVEKODUD JORKAARUL &

gat ee wat a apse ide

pr aura Acre Oe: sie

e estlaste paolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujononud

MATUSEMAJA

2

Matusemala on tie 108 pasta teeninud Metropolitan Torontot &
(fama perekonna poolt valtakujunenud iraditsioonidega, nan
| Moderniseeritud avarad ruumid, _Kvalifitseeritud ‘personal fa ee
: ciBaldaselt parkimiseruumai.. - bee

Vadrikas. toonim ine

6 SAR- MORRISON
NERAL MOMES LTD.

iy Sherbourne Si, Toronte iy Ont.
Telefon o24n1488

R
FU

Tie etre eat ciel ge

Surnud Koda Bess

Nadritun keskel alustas E. Kul-

i tuurfond taas oma tavakonasie, |

M{ mitmetahuliste ettekande-Ghtute-
fig] ga. Sedapuhku toimus tal koosttGs
| Hesth Teadusliku Uhingugs kirjan-

@ dus-etnoloogiline pirastiGuna. Sel-
‘fil lega tahistati kirjantk Albert Kivi-
Hjkase 80-aasta slinnipdeva tagasi-

| | vaatelise ettekandega ‘tema’ loo-
al mingust kirjandusteadiaselt Hilde-

" {gard Rinkilt, Uhiskondlik-teadusli-
ku osa tditjaks oli sotsioloog,: pro-

Bide hc oat paren Be ae
og \fessor TOnu Parming Marylandi

eed 7a | Ulikoolist. Tema teemaks: ,,Vana-
pee Nog, Gest eesti asundustest Ameerika

eee oe | Kesk-Lidnes". Selle kaksik-siind-
Qa og | muse ‘avajana toimig Eesti Tea-

yee oA,| dusliku Uhingu esimees dr. Viktor:
See aera eae

ee ae Sos aoe ; | Koressaar.

; ite pee amends rea

Fare Mt r

‘al A AU, A E , v1 I D |
Eesti ettevite _
‘YONGE MEMORIALS LTD. |
2015 Yonge St., Toronto 7.
- (Davisville & Eglintem
: vahel)

487-2188, Ghinti 447 1268
Men Virro

Oma alatusliku iilevaate algu-
ses peatus Hildegard Rink Kivi-
kase kehvast Suure-Jaani lapse-
polvekodus! ja seda iimbritsenud
loodusest saadud mojutustel.

i|Ta kirjeldas ka tema kirjandusii-

{| ke'huvide teket luuletaja Reinhold

{| Kamseni Kaubanduskoolis kdies,
11 ajal mit Kivikaste pere oli asunud

11 Viljandi ceslinna © Kantreklilla.
|| Jirgnesid Tartu Kommertgiimnas: |
mm siumi paevad ja osavott Vabadus- |

‘tsOjast OppsGdurina.. S6ja vaimse

HE William Tomingas
“Risurt New Yergis
i - 'Teisipdeval.kella 12 ajal paeval

malestavad leas -

«AL VOKSEPP verekounage
A. VARI perekonnaga
EK. WUNTER perekonnaga

’ ELMA ja VALLY MILLER

iitsuri Brooklyni hajglas seal juba
i pikemat aega ravil olnud Willam
“|| Tomingas, mitme eesti- ja inglis-
= | keelse malestusraomatu autor.

W. Tomingas siindis 30. juunil
1895. a. Tiallinnas. Ta Gopis Peter-

El buri tehnilises instituudis, kust
4tmobiliseeriti I maailmasétta. L6-

a reps | petas séjakooli kolm KUrSUsi,
| touunulgas ka Jendurina, 1917. a.

oli Eesti Sijavaelaste Kongressi
juhataja ning selle tilemkomites

H | abiesimees. Vabariigi paevail tee.
S| nis viilisministeeriumis,  hiljem

a, TORONTO KOLMAINU EESTI
" EV.-LUT, USU KOGUDUS ©
 Kirtk: 619 Sherbourne St.,
Toronto .(Sherbourne’i  allmaa-
jaam on Kiriku korvai).
Gpetaja O. Gnadenteich
112 Fallingbrook Rd.,
Searbporough, Ont.
: ‘Telefon G08- TO7T voi 766-7983.

f|° JUMALATEENISTUS HEN.
3 |DUSES VABARIIGI VALJAKUU-
A LUTAMISH 60. AASTAPAEVAGA
lon pithapieval, 19. veebr. keli 3
‘fj pd. Laulab Sivia Preem. Jumala-
Ri | teenisiuse jarele on koosvilbimi-
Mjme kirlku: saalis emelauaga. P#e-
ak vakohase kone peab Manivald W,
| Randia. Laulu ja ‘telsi ettekan.
| deid.

, | esmaspdeval kella 6—8 - Kiril
oe kantseleis, telefon 921-9417,

=

‘TORONTO EESTS
 ADVENTKOGUBUS.
_ Christuskirches,

804 Broadview Avenue

(Eesti Maja Jahedal>

691-2848

Laupieval, 18. veebr. kell 9.30
pe, (tel LOOJA JA LUNASTAJA“ -

nF JUMALATEENISTUS Rell uit
ee, | homumikul,

Jutlusega camanesselt on” Kal

Bs [laste kool, kus Spetatakse east}.
fw} keelseid laule, piibli ainetel tugu. |b
Bm | Sid ja veel muid huvitavaid iiri-

; ‘We | tust. Tgas varluses lapsed On tere. }
e aye atea SRS ated net ca ap Fagg eel ae ke

ae rf ees Be tulnud.

Kénetunnid a iga KW. teisel |

6 | hommikul hingamispiévakoo} ai-|

merevie atasheena Inelismaal,
kus Jépetas ka iilikooli, Hiljem
Bestis tdttas ringhdilineus,
1941, a. asus Saksamaale, Séja 16-
plufaasis paises rindest labi ja
teans DSA sojavze oosseisus.

New Yorki asudes tegutses N. ¥

Eesti Meeskooris, kus olj moinda

|aega esimees. Moni aasta tegasi

iimus temalt Eesti olukordi :é.
sitlev raamat The Soviet Colo-
nization of Estonia“, mis osutus
iiheks paremaks Eesti probleemi

selgitavaks ingliskeelseks teoseks..
Akadeemiliseli kuulus kadunu

korporatsioon Rotaliasse.

MONTREALI PAULUSE EESTI
EV. LUTERI USO KOGUDUS

' irik: 5220 Sherbrooke St. West.

Esimees Ilmar Kurrusk, P. 0.
Box, 914, Alexandria, Ont.
K0C IKO, tel. 613 525-2321.
Lackur H. Oja, 4505 Powell Ave.
Montreal, P. @. Hap AES, ta
733-7950,

JUMALATEENISTUS ‘UHEN.
DUSES VABARIIGI VALJAKUU-
LUTAMISE 60. AASTAPAEVAGA
on laundeval, 25. veebruari} kell
1i hommikul. |

OTTAWA EESTI EV-LUTERI
. USU PAULUSE KOGUDUS
- Opetaja O. Gnadenteich

irik: King Kdwardi ja Wilbrodi

tanavate nurgal

JUMALATEENISTUS thHEN.
DUSES VABARIIGI VALJARUU-
LUTAMISE 60. AASTAPARVAGA
on laupaeval, 25. veebruaril kell 5

p. 1. Lawlulened. Tajskosu koos-,
jolek Jargneh Jumaleteenistusele.

laostamise ja kaose tOukel sai Ki- |

vikasest futurist, kes isedratses

oma ,,Ohverdet Konnade“ ja |,Len- |

‘davate sigadega“, Samal ajal jat-
kas ta aga ka juba kooliajal har-
rastatud klilajuttude kirjutamist ja
just killa realismiga suutis ta
pakkuda -vaartuslikku ja edasi
arendada eesti uusrealismi.
Kirjaniku hariduskiik jatkus
Tartu Wlikooli fllosoctia teaduskon-
Siis viis elntee ta paariks aas-
 faks Berlini toimetamaks aja-
ja ,Odamees™,
Nukirjanduslikul alal- katsetas ta
tollal ekspressionistlikus stiilis no-
veltidega ja pGGrdus seejarel sdja-

romaanis ,,Histimine Tuleca“ |

(1923) asjalikuma eepilise viljen-
dusviisi juurde, Uusrealistlilca ro-
maani eelkaijaks sai Kivikas oma
romaanitriloogiaga _, Jiiriptiev*'
(1921), .,,Jaanipgey ja ,.Mibkli-
paey’' (1924), mis kasitlevad sdja-
jargseid murrangumomente meie
mazelus. Nende still on rahvapiira-
selt mahlakas, keel rikas —- kohati.
liigagi naturalistlik. Albert Kivika-
se peateoseks on pohialik timber-
(6Gtlus varasemast teosest , Risti-
mine tulega", milline romaan il-
mus aastal 1936 pealkirja ail ,,Ni-
med. marmortahviil, Kéneleta
iseloomustas romaani jargmiselt:
yee on parim Vabaduss6ja-aineii-
ne teas mitte ainult Kivikase loo-
mingus,.vaid kogu- eesti kirjandu-
‘ges.’ Romaan dramatiseeriti ja
seda esitati paljudes eesti teatri-
tes. Samal ajal valmis Kivikasel
koostGis Aug. Annistiga veél teine

draama Vabadussdja ’ -ainestikul,.

 Landesvaari veri“, mida ef saa-
dud aga enam maailmapolitiistl
pohjusiel lavale tuua. |
Kirjenikuvloometés jatkus Roat:
sis. Ta faiendas oma romaani ,,Ni-
med marmortahviil* veel kolme
osaga, lopetades selle sindmustiku
1924. aastaga. Temait ilmus ka
paar maaelu kujutavat teost ja
seejarel romaan __,,Kodukiija‘
(1963), mis kujutah painavat une-

piolist matka kodumaale. Jargnes |

méalestusi lapsepolvest pealkirjaga
 Slomentvotteid neorusmaalt’' ko-

putecses. - ,,.Minu moorusmaa‘’

(1964). Mainimisvédrne on ka saja-
lehebiiljeline pocem blankvarssides
ja trimeetrites, See on See maa”
(1950).
Helerent itisitles ka Kivikase
uiatestiicn ajskivjanduslikty ts-
_ Sevust nil ,,Vaba Mas, aera

-“alesteved

yend ROBERT
kodukitla sObrad yodrsil:
MEINHARD KAJU
EDUARD KAJU —
LEANDER UESEX
_ AUGUST LEIS

iNew York aastavahefusel Il

lehe“, ,,Uus Besti* kui ,Eesti

Sina‘ toimetustes, |
Samuti tema tod Tallinna Eesti
Draamateatri ja hiljem ,,Estonia‘
dramaturgina. Oma ammendaya
iileynate 800. aastaktinnisele j6ud-
nud kirjaniku leomingust lspetas
kirjandusteadlane Rink katkendigu
Kivikase artiklist ,,Kiri pojale'.

mis iimus koguteoses ,,Kirjanikutt —

ingejale’, See on kokkuvite kir-

janiku filosoofiast ja tOekspidamis.°
test, kus ta piiliab lahata kisimu- —
si usust ja elust. Poja Misimusele,

et kas Jumal ikka on olemas voi
mitte, on fa andnud alati ebamaé-
rase vastuse. Niitid on ta aga jGud-
nud digele teeotsale ja ta votah

{oma veende kokku sGnadega:. .,.Ma
olen niiiid siit alt materialismi. -

lootusetult surnuaialt ndinud seal
iilal helendavat ja kutsuvat mile-
tippu. Minus on -jaliegi jéoudu mil-

lessegi uskuma hakata ja see on
Mu meelest BU nag suur Ime |

taoline énn, mille sarnast pole let-
ag. te
| Hairgnevait leidis Kivikase loo-

mingun nditena Kadi Taniloo —

poolt. esitamist kathend romaani
wNimed marmortahviil" IV
osast. |

Kirjandus-etnoloogilise _prasi-

Guna teises osas andis dr, Tom

Parming uudse tilevaate ,,Vama-

jdest eesti asundusiest Amecrika .

Kesk-Lasnes. Ettekandega kaasu-
sid valguspildid Irma. ktilast Wis-
consini osariigis ja vestlused seal-
sete cestlasiega. Tonu Parming cn
sooritanud oma (86 muide ,,Etxi-
liste Parandiie Uurlmisprogram.
mi‘ raames ja vastavate riiklike
summadega. Material on iilihuvi-
tay ja annab tileyaate eestlastest.
kes saabusid Ameerikasse sajandi

ivahetuse paiku ja jéid peatima
ipeamiselt Montana, Wisconsini,

Wyomingi, Colorado, Oregon jz

Washingtoni osariikides. Nad asu-

tasid seal eesti seltsid, kirikud ja

koolid. Oma itGdkusega ldid nad . .

polismetsadest suured, kuni 800-
aakrilised talud. Wisconsini asula
on rajatud juba-aastal: 1900.

14 aastat hiljem on ehitatud ope-

taja Konrad Klemmeri poolt sin-

na ka esimene eesti kirik.
Vamma eesti luteri usu koguduse
au palvib tegelikult N.Y. Lex. Ave.
kogudus; mis pithitseb kiesolevalt
oma 80, aastapaeva. Organisatoor-

sel alusel on esimeseks koguduseks —

Kummatigi Louna-Dakota ~ oma.
Vanima Eesti Maja USA-s piistita-

sid sada eestlast 1916. a, Montana
osariiki. Montana omas ka suuri |

Ma eesti raamatukogu valjaspoo}
kodumaad. |

Koige rohkem informatsiconi on
dr. Parming saanud Irma kiilast.

Kuulates helilindistatud’ vestlusi

sealsete eestlastega peab fausa
imestama, kui hasti on need pea-

miself Krimmist ja Samaara eesti ©

kiladest ‘lastena thhendriikidesse

|saabumud kaasmeaalased saititenid

oma eesti keele askuse. Grammati-
liselt ja sGnatagavara aSa5 en see
keel muidugi aesunud, aga inslis
keelseid sGnu vGi viljendusi kuwi-
leb harubarya.

Irma kila on iseseisvuse ofa

| kilastanud ka president. Pits.
Samuti Kirjanik Ain Kalmus, kes

»Hingemag™,

Tony: Parmingu ettekande vastu
lunti suurt havi ja-talle esitati

rohkesti Kisimusi. Oli ka neid, kes.

olid Irma kiila ja tema imevaikest

kirikut seda timbritseva kalmist-
fa, naihud.. Nuuid cotab ta restau-

reerimist - muinsuskaitse alla
volmist .. |

KT.

August Nuid

Tonta Eesti o
— gmeeste Sclisi y

auliikmeks.

8 ee eee ee ee ee,

@ Wollongoneili
peo) esitas Cal
iL. Holmi junt

Nell ouna’, Ta
midest H. Rag
Parn ja M. 3%
Ei. Folm, Nit
halik linnepes.
dadés soovi, a
tada ka inclisal
SE parimad som
eTupile, Ohtule

youjat.

, eli r
t ay

5-tollised jim

sellest on kirjutanud romaani -

7? ¥e
ALCAN Y:
valge, pruun
: . mets

 Warustame IS}

yeerennidee
ku

BREW
FACT
a

661-3843

AUSLUMLULRORCLUCASEC

ESTE
oy
ilus 1-MAGA
Kiisida

AADASETTTUNNGTHANSQUUTTIOA HLL

"EESTI KODU
2 MAGA
ORE

soodsa hinnagy
tel. 961-305

KAASM]

-Puhastan’ keen 5

ning) Teie din
had seinast seg

 ~6ema kodus.

4a

INN

Teen koiki me
{mitt

3323 Danforth
RISTO §

quae its bet

ha }

id
Sie agin cae
ger Nie ar

Ka ea k
chiacene
Sun va
hinnaa
Ka re

Soadaval 8
HISET Ig

a pas
aa ha gan 00. Eh

HGUSE OF
583 Queen of
poy 256 ¢€