Talilaager Talilaager, | ’ lumesulgede pimestav lend. labi talvemdites metsa, iile jarvesilmade tuuleraia ja lumemaeks muutunud katuse. Talilaager; 4 talvelindude sddelev lend . . Jabi siingelt seisva metsa, iile iuisusélmede ta!lermaa ] ; tat . og - a, fF _ vo = . r apieig flere ys “14 dee " fF: o rT “A . NELJAPAEVAL, 23. JAANUARIL — THURSDAY, JANUARY 23 ee eed ed ee ee i ea eked - tepals »Meie Elu“ nr. 4 (1873) 1986 Kas aatomijoujaam on ohtlik? Alma Materi Paev Montrealis Alma Materi Paeva akius Montrea- lis toimus eelmiste aastate eeskujul koguduse saalis, ja nagu tavaliselt, koguduse saalis, ja nagu tavaliselt, avaus nende hoonete vahe!, mille tagajarjel Ghusurve tildiselt alaneb, . Kui niliid ohieldushcone perimeetris midagi lekkima peaks, siis lekiks see | | ia oli osalejaid rohkesti. AvasOna sissepoole. Vilendaks ja viimaseks ja pakase-puistatud suusatee. iitles ilidpilasseltside esindaja J. julgestusvahendiks on keelutsoon -Talilaager: Nurmberg, mispeale lauidi iihiselt reaktori imber, kus tihtegi elanikku : laagriliste siititay ind . Vivat academia“. Aktuse kone pi- pole. Kui eelmisist batjaaridest kdige - piki Jaagrissé viivat suusarada, das dr. heiki Tamm teemal ,,Aato- kiuste ometi midagi labi paiseb, siis | ile valgesse vajunud maéngumaa mijjujaam — ghilik voi ohutu?" ei saa see olla midagi muud, kui : ja jummu-udusse mattunud : radioaktiivne gaas, mille kontsen- ; milestuste. H. Tamm, kes omandas mehhaani- tratsioon dhus hajub sedam6éda, mi- : oe kainseneri kraadi 1966.a. McGillis @g kaugem on elamispiirkond jaa- , - Talvetunded; Pensioniride Klubi naiskoori parastlouna-kohvil esinesid klubi rvievoimlejad L, Luide juhatusel. lumesulgede lohutav end labi lummutava metsa, ile mdttesdlmede mdistumaa ia Uksildusse kadunud tee. ® Eelmise aasta lépul, jaulukuu 27.- —30-ni, toimus lumisel Kotkajarvel va- nemskautide ja vanemgaidide tali- laager, Laagri nimi oli: ,, Talilaager— —palju lund”, Lund oli testi palju ja metsad olid uppunud pehmes lumes, Tehti suusasdite ja nauditi talvist metsaelu, Odbimine oli hoonetes; | Peamajas ja Rajatares, Toit (mis ali esmaklassiline] valmistali Kotkajar- é kGgis ja sb0di Kotkajarve kohvi- | Koosviibimine aitas taita kcori kassat Pensiondride Klubi Naiskoor' pa- rastijuna-kohvi neljapdeval, 16.. jaanuari) Eesti Majas oli eriti rah- varohke ning aitas pisut taita kas- salaegasi, mille! juba pohi paistma kippus. Koori esinaine Aino Laanep ter- vitas koosviibijaid ja tanas rohkear- Foto —-O. Haamer President Konstantin Patsi _ malestusjumalateenistus Pihapdeval 19. jaanuaril peeti Va-. na-Andrese kirikus Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pats: males . tusjumalateenistus tema surmast - 30.a. méédumisel. Malestusjumalateenistusel tee- nis Opetaja Udo Petersoo, sinavatt E.V, aupeakonsul [|mar Heinsoolt. na rahva keskele, rahva eest vGitle- ma. Jarenes ajalehe ,Teataja” asuta- mine ja selle toimetamine. See. aja- leht sisendas ranvustunnet oma luge- iais ja 1904. aastal linnavolikogu va- limistel olid eestlased edukad, miile- ga VOGraste selgroog oli murtud, Seda nimetati Tallinna vallutamiseks K, ia doktorikraadi 1971.4. Saskatche- wani Glikoolis, oli lihemat aega pre- fessoriks Guelph'i iilikoolis, et a. 1973 astuda Atomic Energy of Cana- da teenistusse, kus ta on juhendanud mitmesuguseid teaduslikke uurimis- iid, kuni tema méaramiseni AEC Research Co, tdidesaatva asepresi- fendi vanemaks nounikuks 1984.4, - Dr. Tamm on kujunenud tiheks enim kvalifitseeritud teadlaseks tuuma- energia tooimise alal ja on seega valeldamatu autoriteet aatomijou- jaama ohtlikkuse vai ohutuse kiisi- muses. Moningaid peajooni tema et- tekandest: Tuuma- ehk aatomsnergia on saa- nud taéhtsaks teguriks elektriyjou pro- mast. Onnetuste valtimiseks peab iga kasutalav materjal ja 106 vasta- ma rangeile kvaliteedinéudeile ja mitmed kaitsevahendid 6nnetusjuh- tude puhuks on kahekordistatud. Naiteks reaktori tegevuse katkesta miseks on kaks iiksteisest soltumatut vahendit. Kui proisessis midagi va- lesti ldheb, langeb reaktorisse kima etilisest materjalist vardaid, mille- de] on omadus neutrone absorbeeri- da. Samal ajal hakkab tks teine siis- teem pumpamia absorbeerivat vedelik- ku moderaatorisse, mille tagajirjel aatomipurustamine voimatuks mut tub. Raske juhus oleks reaktori iile- ~kuumenemine jahutusvee toru lob- kemise tagajarjel.Selle valtimiseks oe ke le cee bk el »Estor ‘tunnise le lemma, ol® »Meie Elu Natumiut juurde, Pa J Ohtupi Moistus nm katirud lint alles keskrag kus, | vulise osavoltu eest. Koorijuht Margit | . | Patsi poolt. ania eC ENTS kus on aa ae eee aul ms sure : koikides f | Viia juhatusel esitas koor moto'jargi: ) id kolm esi Teisel' pericodi!l oli pédrdepunk. PPaxtilsek KOlk veejoud on julta Ta: surve all ni payu wut vell asemete paikades, Laagri vastutav juht oli Anne Oru: aaa Lusifmaiagi voolab..* < Juiluse aluseks olid kolm esimest hae oO pun kendamist leidnud, on elektrijau.too- umpab, et jahutusvee néutav tase ei | samas. kiit nuk. Tegevusjuht: Ingrid Kiitt, Pere- dal, KUSIEMajOg) vOOIaG..;., M@. salmikuningas Taaveti laulust, mis tiks Eesti Vabariigi valjakuujutami- P ! , » Ka ema Eda Loo. Uheks laagri ilusaimaks hetkeks kujunes jouludhtu Kotkajarve kohvi- _ kus flaupdeval, 28, dets.). Metsast oli ~ toodud kuusk, mis asetati rauast jala paile Kotkafarve .kohvikusse. (hr. ' Matsina tehtud jalg}, Kuusk oli ehi- tud oma valmistatud ehetega, Poiki ile kohviku oli maitsekalt kaatud — foululaud. : Kiilaliste sisse astudes oli kohvi- kus elekter valja lilitatud ja kuusel: ning Jaual sdrasid valged joulukiiiin- lad. Akende taga oli tume ja lumine mets,.mis hiilgas pilvede tagant ku- . mava ldiskuu ahmases valguses. [Gu- lupuu al! olid kingid’ Mulje oli nii piihalik ja stigavmatteline, et inime- sad jaid vaikséiks ja isegiirvhambad °28 tommanud dra tahelepanu voim- gus. tud 1877 ja toimetatud vabasse vanes ja ee umber Keer eval ile ujutades, oinna vette langedes stit nigh Ling clid Shtu jooksul viga viisakad. - lejatelt. Jubataja L. Luide sai ténu- L. Avesson méngis J. Sibeliuse maailma, | - ele re a ud ‘ote hen oleks lopuks jabutatud saanud ka risti asfal ‘Jéulutait oli verivorstid, ahjukar- taheks tugevale aplausile lisakskim- Finlandiast' l6puosa — \Rahulau- ,,Kaasmaalased! Tervitan Teid POSIUAVSE ill r kaiguh ‘lie ilekuumendamise tagajarjel puru- lamedaid, tulid, hapukapgas jne. Ei puudunud ou roose ja iga vGimleja suure roosi- Jy" meie voitleval kodumaal, Vene vang- neutronitega, mile arv koiguDNullst’ nenud reaktori osad koos kutteaine- piikesekii ka oma tehtud piparkoogid. Esiva- nemate jOulukommetest raakis [ng- rid Kiitt. Siis lauldi joululaule laulu- lehtedelt, kuni jGuluvana {Margus Tae] asus kinkide|jagamisele, mis ioimus mdnusas meeéleolus paraja naljaga, Jauludhtul oli 28 osavotjat. Talilaagri laul tehti laagri aja! ja see sai 30 salmi pikk (viisil: Flas metsas mutionu"). Laul algas sdna- dega: ,,Kotkajarvel lumelaagris su- ‘mas noortepere lumes. Lipp meil masti heisati, laager algand oligi.'' Viimane saim.tehti laagri idpu eel ta see lGppes sGnadega: ,,Lahkusime rOOmsasti — lumi sadas edasi."' : | o. leskutse ‘ : - Programm oleks eriney igale selle siivenemine Tartu iilikocli §lehe ilmumist. lile, mis tekivad aatomi purustami- tsitaat pdrineb aastast 1875, ku | Sin asi lauljatete : _grupile. . Opetusalad oleksid; Opingute valtel ja siirdumine Tallin- | sel, Need eritavad energiat soojuse ja Ameerikas muret Hakaii tundma Saaloman | oo vorkpall, aastased Opiksid k@i- | : : radioaktiivsuse ndol, kuni nad iiks- plahvatusmootorite kasutama hak. se Mubham Torontos algavad varsti laulu- i alaai 1-12-aastased Spiksid viit | kord stabiilseks muutuvad. Erista- kamise parast jauvankrite jaoks. Kannatuste harjutused Heidelbergis toimuva ’ Euroopa Eestlaste [V Laulupeo et- tevalmistamiseks, Uhendatud koor koosneb Toronto ja Umbruskonna lauljatest, kes on huvitatud esine- ma laulupeol ja ka iseseisvalt lihi- kavaga, Palun lauljaid registreeri- da, kes soovivad seda ilusat kont- sertmatka kaasga teha. Reisi korral- dajaks on Paul Kristal (tel. 782- 5945}, kelle kaest saab lahemat in- formatsiooni, Loadan, et veel mitmed lauljad (unnevad huvi laulda Hetdelbergis - ihendatud kooris. KOORIJUHT ASTA BALLSTADT -10-, 11-12- ja Lidig’i ,, Veli, hella vellekene, M - Antsev’i ,,Linnuke" ja labusa ,, Kon- na kosjalugu’’. Klaveril saatis koori- juht M. Viia. Trio, koosseisus A. Laanep, L. Toming ja V, Mannik esitasid ,,On kallis mulle kodupaik’’ ja,,Kullerkupp", saades vaga tugeva aplausi, | Klubi esimees F, Teris iitles tanu -kéigile, kes aitasid kaasa kaosviibi- mise labiviimisel ja korraldamise! ja rohkearvuliselt koosviibimisele tul- nutele. | TervisvGimiejad L, Luide juhatusel esitasid riitmilist voimlemist, kasuta- des saatemuusikaks helilinti, kull tehniliselt jattis pisut soovida, Kuid oli tasakaalustatud tugevuselt Hie, Kitlapilitmened’ August Tuvi- kese juhatusel mangisid tuntud tant- sulugusid ja meeleolulaule, Ghutades koosviibijaid kaasa laulma. Muidugi kasutati, pisut laudadest vabaks jaa- nud porandapinda tantsupérandaks, sest ,perekonnavalsi" -ja ,,Tibutant- su’ viisid kélasid nit kutsuvalt.: a " ae Oe Sportlaager 86. augustis Joekdarul 5 portlaager ‘86 7-18.a, eesti noor- (ele toimub kohe parast Joekaaru suvelaagrit: Laager algab laupae- val 2. augustil ja lopeb laupaeval 9. augustil. Vanusegrupid oleksid 7- 13-18-aastased, ala. Noored 13 ja tle valivd tithe peaal ja kaks lisaala, Tervisereda, pesapall, vabaujumine, spordi- mangud, ioengud ja filmid taien- daksid programmi. Sportlaagriteh- niline ndwandev komitee ja asja- tundlikud instruktorid kindlusta- vad, et instruktsiooni kvaliteet oleks korge tasemega. Kui noored avaldavad kiillalda- selt huvi, siis Sportlaagri juhatus korraldab 13nd18-aastastele vGis- telda teiste eesti noortega. _ Sportlaagri maks oleks 125 (Kan.) dollarit, Osav6tjate arv on pliratud: palutakse varakult teatada (hilje- mis - rohutas inimese Gndsust: Onnis on inimene, kes ej kéi Gelate nOu jdrele, Ondsad on. rahunodudjad, dnnis on inimene, kés ei seisa tilekohtu teel ja ej kuulu pilkajate hulka. Jutluses. iit- les Gpataja, et iga véitlus nduab ahv- reid ja kannatusi. Meie ees on sam- munud rahvajuhid, kellel on kaagas olnud Jiimala dnnistus Giguse teede! - "kdla. Meie rahvas on astunud ja voi- deinud koos mete juhtidega. Presi- dent K, Pats oli meie rahva -poeg, meie eeskdija ka kdige raskemai} aegul, Ta astus piistipai rahva ees nil‘ vabas Kui ka orjastatud maal, kuni varises 30 aasta eest. Oiged on need, kes seisavad kurjuse vasiu. Kanna- tus on mullaks, millest varsub i- Jargnes aupeakonsul I. Heinsoo ‘sdnavott, Ta tai esile fakte presiden- di elust ja tegevusest, Peale mitme- kiimneaastast survet vabade eestlas- te poolt Rahvusvahelisele Punasele Ristiie saabus nende peakorterist Genfist 1974. aastal teade: ,, Neile on teafatud N,L. valitsusorganite poolt Festi Vabariigi presidendi Konstan- tin Pdisi surma ajana 18. jaanuar, 1956. Surma.pohjust ja malusepaika ei teatatud”. Hilisemad teated Vene- Mmaalt valjapaasnute kaudu margivad KK. Patsi surmapaigana narvihaiglat Kaasanis, Vangina, hiiljatuna, oma rahvast eraldatuna ja halvasti kohel- datuna, haige raugana suri E. Vaba- tiigi president tihe moodsa aja kdige kohutavama terrorististeemi kates. 1, Heinsoo esitas K. Patsi eluloo, jagades selle kolme perioodi: K, Patsi ranvuslik 4rkamine seminaripdevist, ne 24, veebr. 1118. Kolmandaks epobhiks, mil K, Patsil oli suunda- madrav osa, oli iseseisva Eesti tiles- ehitamine, Rahvas, tundes end pere- mehena omal maal, asus innuga tiles- ehitavale tddle, sirgus kliresti vabaduse soojendavas odikeses. See perioad kestis kuni Eesti kao- tas oma vabaduse, vahepealsed ajad eiolnud kerged riigijuhile, kunatema pidi riigilaeva kindlasti-juhtima Labi paljude olukordade, mis siiski léppe- sid igakordse otstarbeka lahenduse- _ ga, Tema ustavust oma rahvale kin- nitab vangipGlvest saadetud kiri ai- nuit paar aastat enne surma, kirjuta-' lates, valismaal ja Teie siinnikohta- del ning soavin Teile kdike head ia. kindlat meelt ja joudu Teie Siglases vastupanus... Mina olen uhke: meie kindlameelne rahvas, olge jul- ged ja kindlad ja piltidke jouda meie suurele eesmargile, nimelt et vabaks jadksid meie kodud, meie rahvas ja vabaks meie kodumaa!" Konsuli ettepanekul {6petati K. Patsile pihendatud jumalateenistus Eesti hiimniga. Lipuvalve cli Eesti Voitlejate Uhingu leinalindis lipuga. Lipuvalves: M. Niinevee, A, Tac- ming, j. Kirsipuy, a VYastavali trikikoja tehnilis. ‘tele ndéuetele palume. kis!- kirjad ,Mete Elu” toimetu- sele saata masinkirjas la voimalikult varakult enne »Kungla’ vaimistub suuresinemiseks T.E.RR. ,,Kungla peakoosole- kul, 9. oktoobril 1985. a. valitijuha- lusse: Peeter Jeeger — esimees: Cindy Harm — abiesimees: Juta Metsala — laekur: Peeter Roose — abilae- kur: Mollie Parum — sisesekretir: Aime Olup _ valissekretar; Mic- hael Sadul —varahoidja ja Vivian. Oder — tildrihmavanem. »Kungla“ 75 liiget on olnud yiga tegevad. Kolmapéaeviti on harjutu- mise jaoks 8, veebruaril. ,,Kungla* tantsulavastus ,,.Kas maletad?" toi- mub Earl Haig Collegiate'is, Bob Cringan Auditorium’is. Piletid on saadaval ,,Kungla" liikmetellt. Eritegevusiest siiani on olnud Areeninglaager ,,Lirts" 4-6. oktogb- rint 1985.a. Kotkajarvel ja rulluisu- tamine ali-linnas. Kavas on veel valjasbit suusaradadele koos To- ronto Eesti Keskkooliga ja etteval- | mistused esinemiseks suvel Van- mis andis lthikese ' _ajdga iillatavaid tagajargi, Eestlane dangu suurendamise ainsaks alter- natiiviks jaanud soojusjOujaamad. Neist kGige .dkonoomsemad on CANDU aatomijGujaamad, millede toodang moodustab tile 33% Ontario Hydro koguproduktsiconist, Nende ehitamine on oluliselt kulukam ta- valise soojusjGujaama ehitamisest, kuid see on kompenseeritud kiitteai- ne oddvusega, sest sama energiahul- ga tooimiseks, mida annab 1 kg uraanioksitidi, kuluks 20,000 kg kI- ' visiitt, Kui tavalises soojusjGujaamas turbiinide kiivitamiseks' tarvilikku veeauru saadakse mone fossiilse kiituse pdletamise teel, siis aatomi- jGujaamas kuumendatakse vett uraa- ni abil. Uks aatom koosneb teatavas- kuni suure hulgani. Kergeima algaine, vesiniku tuum kocsneb ainult tihes- tainsast prootonist, liks aegiane neutron pdrkub uraant aatomiga, voib vilmane ldhestuda kaheks vaiksemaks, ebastabiilseks _aatomiks ja seega vabastada ener- gial. Analiiiisides, milles the CANDU iOujaama ohtlikkus vdiks seisneda, tuleb kéigepealt korvale heita mate, et seal mingit plahvatust esineda saaks aatomipommi eeskujul, sest selleks peaks seal leiduma uraan 235-4. millist isotoopi CANDU joujaamas kasutatava uraani hulgas' Jeidub ai- nult 0,7%, Kdik muu on uraan 238, mis ainult absorbeerib neutrone. Kiill aga on julgeoleku huvides tahtis pi- dada valvet radioaktiivsete ainete takse kolme liiki radioaktiivset kiir- eust — alfa, beeta ja gamma. Alfa- Kiired on ohtlikud, kui nad sissehin- gamise voi allaneelamise tee! sisee- lundeisse satuvad. Kui alfakiirguse tokestamiseks piisab paberilehest Vol nahast, mis meid katab: ja beeta | jaoks on Ghuke metallileht kiillalda- ne, siis gammakiirgust suudab pidur- dada ainult.paks seatinaplaat. Kiir- guse kontrollil aatomijoujaamason maaray t&htsus. Ometi pole abso. luutne kiirguse valtimine tegelikult voimalik ega ka vajalik, sest kiirgust on alati olnud ja on looduses kéikjal mele imber, Elamine aatomijoujaa- ma vahetus naabruses voib anda ini- kuna, vordlu- _ seks, uraani tuuma moodustavad 92 ‘ prootonit ja kuni 146 neutronit. Kui langeks, VOimatu oleks sijn kirjelda- da julgestusstisteeme kdigi vdimali- ke 6nnetusjuhtude juhuks. Mainita- naidanud, et hirmul on sageli suured silmad. Palju komu tekitanud Three Mile Islandi intsident Ameerikas polnud kaugeltki nii t6sine kui seda kirieldati. Kui seal ithe jahuiusvee kaitseventiili lahtijaamise totiu taga- vara kaitsesiisteem vett juurde pum- pama hakkas, liilitasid t60lised eksi- kombel selle valja, mille tdéitu vee tase alanema hakkas umbes 10 cm vorra tunnis, Eksitust margath 13 tundi hiliem. Vastasel korral oleks kogu jahutusvee siisteem kuivaks jooksnud ohjeldushoone pérandat ga, Tagantjérele seda seika hinnates © peab méénma, et kui see majandus- likult kill katastroofiline Onnetus ‘ulgecleku seisukohast vaadatuna paris tihtsusetu oli, stis radioaktiiv- se kiirguse kvantum kogu selle kriisi kestel ei iletanud seda, mis kaasub iihele tavalisele ronigenitlesvotte te- gemisele. Oma huvitava ja rikkalikult diano- sitiividega illustreeritud ettekande lopetas kéneleja iihe tabava tsitaadi- ga: ,,lialgi varem ajaloos pole inim- kond tegelenud jduga, mis sisaldab nif palju potentsiaalset ohiu, kuid samaaegselt pakub nii suuri vGima- lusi inimkonna tulevikuks ja maail- marahuks. See avastus, millega meiec tegeleme, haarab loodusjéude, mis on liiga ohtlikud, et neid mahutada tide raamides- se.’ See viga tdnapfievsena kdlay meile tuntud kontse AKTUS Aktuse muusikalises osas esitas helikunstnik Jan farvlepp 3 pala tshellole: Kaljo Raidi ,,Larga'', [.S. Bachi,,Preluudiumi" ja Mihkel Liidi- . Suatjana kjaveril esimese ja kalmanda helitéé esitami-. sel toimis helikunstnik K,J, Raud- sepp. Kéik 3 meisterlikult ettekan- tud pala leidsid publiku poolt vai- mustatud vastuvGtu ja kunstnikud sald kauakestva kiiduavalduse osa- gi , Eesti tantsu' liseks. Auhinnakomisjoni nimiel teatas dr. A. Kurlents, et sel aasta! tihtegi vaist- lusté6d ej esitatud, Komisjoni !ac- gu vaid, et tegelikud kogemused on —joudnud, e suse poole: ing tanay Nonda n gem oaotus rahuliku p Samm-sé vuhell ahe piev olevs okna juurd euutlsal tin VOVIURES Vi Varabon au iga kod pisut ttihjal auto VOT Minu ho Ne wii sisu, le seadeld Taamal, to val ndeb, 1 clamuraioo ju jiille tub Ava koig Oma acga |e kriipsutay kindluse i Schnell ug mitte puek mus roosi inulise val vile mic of fornid, igi haunt ise PUHA LI Jeruusalt gu moaned »Rahupaik keclesl on Jeruusal hamedi-, j1 pitha lin es Koik ne maluekeid liiklusroh maks fous sedu stabil siloambuniuy ris feruusak simone Estonia’ | mina, ising Vaaljemisek lisraeli sid ‘malt 1. marts, 1386.), jae ettevalmistused su | Suuresine- + couver is, 15) EXPO 86. -_ mesele kiirgust 1 millirem aastas, mis Be Ses cae omnes Sa: on tiks sajandik sellest annusest, mi- Ga inimene ilma ohuta voib taluda ihe paeva jooksul. Vardluseks ta- hendatagu, et varvilise TV ees istu- " mine annab aastas 2 mrem’i, Jennuki- soit Ule Kanada 5 mrem'i ja iiks rdnt- genlvote 40 mrem'1. kur, abipraost H, Laaneots, esitas komisjoni kassaaruande ja komisijoni kolmas liige, dr. M. Puhvel, lugesette ileskutse iilidpilastele vdistlustédde esitamiseks 1986.4, Alma Mater! ! ndevaks. 9g Aktuse lOppsdnas Katrin Heyduck lanas korraldajate nimel kdiki, kes fo Massadu j mad silitp Informatsioon:Jaan Schaer, 2932 Windjamemr Road, Mississauga, Ontario L5L 187, (416)-820}6592, EI - MINGIT 1 KOMPROMISSE: -KOMMUNISTIDEGA K. Pats — 1918. (LPC OO gE DOE EYEE EME | Teadgaanne ; : aktuse kordamineku on véimalda- __ | : — JULGESTUSSUSTEEM nud ja kohvilaua katavad. Aktus | LONGED LOD DODD LI OPI LILO soomepoistele Vaadelgem, -kuidas tihe joujaama lOppes uhiselt hiimni laulmisega. Kui Tete olete 60-71 aastatvana ja kui Te soovite-oma RRSP-c pidevaks sissetulekuks muuta, -y6in Teid aidata asutuse leidmi-. sega, mis pakub Teile kérgeimat | sissetulekut TARVO TOOMES | 495-6805 ehix 968-1 444, MONEYSTRAT Inc. 187 Gerrard St. E. Toronte | DEAD NSN ND ERIN BOPP ONOND Langenute mialestusjumalateenis- tus toimub 2. veebruaril koos Toron- to. Eesti Voitlejate Uhinguga Peetri lirikus, kell11 hm. lipuvalve ja parja asetamine monumendile. Samal, 2. veebruari parastiédunal toimub ka Soomepoiste Kluhi aastapeakocsolek . Hest! Maja alumisel korral algusega kell pd Paevakorras: aruanded, tegevus- kava ja valimised, UR 200 ia Soomepoiste liikumise 42, aastapdeva pidulik koosviibimi- ~ne toimub E, Maja kohvikus laupde- val, 1. martsi] algusega kell 6 éhtul. Eesti Rahvatantsijate Rihm .Kungla juhtkond, Vasakult Cindy Harm, Aime Olup, Mike Sady|, Vivian Oder, Peter Jeeger, Juta Metsa- la, Peeter Roose. Ees ~ Toomas Metsala ja Mollie Parum. | Foto —. Henry Raud julgestussiisteem Gnnetuse puhul funktsioneerib. Kui mingi valefunkt- sloneerimise tagajarjel ilekuumene- mine aset leiab, siis pole veel karta | ~poletisaine laialivalgumist, sest seda takistab aine tahke olek. Ainult gaa- sistunud osised saavad levida, Jarg.- miseks t6ékkeks on tsirkooniumist kest poletisaine timber. Kolmandaks kaitsevahendiks on jahutustorustik. Neljandaks — see masiivne betoon- oone, nn, containment building" -ehk ,ohjeldushoone™, mis reaktoreid iimbritseb. See on tdielikult dhutihe ja enamasti iihendatud iihe teise hoonega, mus alaliselt vaakumi all hoitakse. Onnetusjuhu puhul avaneb Uhislaule aktusel saatis klaveril K.]. Raudsepp ja teadustajana toimis Allan Langvee. Aktusele jirgnes| kohvilaud. ac. UUETOOELOHUUUTUL AMES UE ERNEAUCOGAHULLEOEAgAEESOELAA | PLUMBING, HEATING | and REPAIRS Oli, gaasi- ja elektriahjud, korstna- voodrid (chimney linings). Ahjude puhastamine @ Eesti dri ROLAND KULLIK Tol. (416) 275-1280 EATUUTEIVOONOUAICLLSL TEVA GEE MEALS Estonia‘