cm

REEDEL, % JUuNIL — FRIDAY, JUNE9

[NATO kaitsepakti tihélepanu on

suunaitud Euroopale, kuid Péhja-At-

landi pakti organisatsioon eI saa
tkskdikseks jaida ka Noéukogude
_ Liidw ja Kuuba penetratsioonile Aaf-

rikas. N.. Liidu ja Kuuba tegevus

Aafrikas ei vOimalda Aafrika rahvas-

tel maarata oma arengut. Seeparast

tuleb tervitada NATO itksikute liit-
laste osavéttu seal, et ‘Kindlustada
rahu.
Paktimaade vale on ka inimoigus-
te kiisimused ja vaartused, mis on
.NATO méte ja eesmark, Ajal, mil
 meie piiiidlused on suunatud detente-
‘ile peame putidlema ka Helsingi lep-
pe taielikule rakendamisele. Kui ra-
jame neid noudlusi Pohja-Atlandi
pakti pohilisele tugevusele, siis ole-
: me ka vGimelised vastu vitma lga
‘valjakutse, mis neis kiisimustes ker.
ib". ;
Wii on eeltoodud president Carter}
-gGnades jarjekordselt kerkinud tera-
valt tilesse kaks pohilist kusimust:
4)-N. Liidu pidev relvastumine ja po
liitiline ekspansioon ja 2} inimdigus-
te ‘kiisimused Helsingi Jeppe piires,
Kahepievasel NATO tippude konve-
 -yentsil Washingtonis ndidati neile
_ kitsimustele: kiige tGsisemat tahele-
-panu osavétvate riigipeade poolt ja
USA ja Prantsusmaa joudsid iihisele
seisukohale, vajaduse suhtes Aafrika
rahvastele omapoolset abi anda.

 Praktiliselt toimub NATO tippude

konverents kinniste uste taga, kuid
ka avasénadest selgus NATO maade
mure N, Liidu pideva. relvastiumise
. vastu ja Vene ning Kuuba relvajéu-
. dude tegevuse parast mustal mand.
gil Kuid NATO maade |mureks on
olukord Euraopas, kus Varssavi pak.
ti tugevust NATO vastu arvestatakse
2b vastu. Tasakaalu saavutamiseks
kavatselakse Kahekordistada tanki-
vastast relvastust, suurendada viige-
de mobiilsust, asetada rohk elektroo-
nilisele sdjapidamisele ja vétta eite *
teisi parandusi, et vastu seista vOi-
malikule Noukogude kallaletungile
_ Euroopas.

NATO tahab vaatluse alla vata ka
Noukogude iildised - poltitilised tun-
gid kogu maailmas, nende seas ka
Aafrika kisimused. Sellesse vaatlus:
sfaari kuulub ka Noéukogude iildise
relvajéu kasv, nagu allveelaevad,
missile’d ja soomusvded, Samaaeg:
selt teostuvad piididiused NATO oma
organisatsioon? vigade parandamise

suunas, milliste seas on Tiirgi ja.

NATO MAAD NAEVAD OHTU

Kreeka poliitilised. vahekorrad, mis

norgendavad NATO olukarda.

NATO konverents Washingtonis
ole ainuke, mis Jaseb oletada USA
administratsiooni érkamist kasvavas
ohus. Valisministéer: Vance kohiumi-
sel Néukogude Liidu valisminister
Gromékoga-hoiatas viimast Nouko-| |
gude osas Aafrikas. President Carieri |

nowandia Brzezinski soovitas Puna;
Hiinal mangida Agfrikas oma toetus:
tega suuremat osatahitsust. vastukaa-

luks venelastele. Ning asepresident | Semmescnome:

ARTUAALSEL TEEMAL

NATO JA N. LIDU SOJALINE
> ARVARDUS |

Paralleelselt Liifunud Rahvaste Oreanisatsiooni toirauva iildise des-
Mmisega -peeti NATO riigijuhtide koosolek
et N. Lilt on oma sdjajéude tohutul miaral deten-

Mondale arvustas venelasi U.N.-is
nende cbstruktiivses hoiakus. desar-
‘meerimise kiisimustes.

Eelioodud read niitavad selgeli,
“et USA ja Iiitlased on l6puks arga-
nud reakisiconiks tésioludele, mille-
dest on sdjaviellstes ringkondades

raigiiud ammugi, Et. detente’i var-|

jus on Moskva ehitanud oma relva-

vage. Et relvade piiramise asemel/

on Varssayi pakti relvajéud tha kas-
vanud fa niiid tuleb NATO riikidel
jargi jéuda.. Et ajal, mis USA on
oma vastupanu punasele penetratsi-
oonile lédvendanud, jatkub penetrat-

sioon iitha suurema intensiivsusega. Peeti: vajalikuks NATO sdjajou
Ja et lépuks IniMnoiguse kiisimusi miljardi. dollari varra, Samas

1 BKLAVERID — PIANIINOD
& 7 Petrof, Bluihner, Forster, at.

. Parandus.

armeecrimiste kiisimuse aruta
Washingtonis, kus leitt,

883 Queen St. W., Toronto 133, Ont,

Uued ja renoveeritud,

_. Kitatrid, akordionid ja teised ss :

MUUSIKARIIS TAD
Uiirimine,

REMEDY

house of MUSIC itd,

-_ Tel, 363-1966 |

te varjus suurendanud, et iGudude tasakaal on kadunud NATO ja Wars-

savi pakti riikide vahel, Kesk-E
nakdiviside ja tankiarmeedegg

uroopas on Warssavi pakti riigid oma riin-| si, kusjuures muidugi vdib arvata, et
lilekaalus kaks tihe vastu NATO joududest.

dude suurendamist’ jargneval dekaadil. 100

toodi ette, et N. Liit ja Kuuba on riinnakul

rahvusvahelises ulatuses saab teos- Aafrikas. Nende suurt: iiksusi leidub Angoolas, Mosambiikis, Aafrika sar-

iada ainuit. NATO. _ Tugevusega 32\ ves" ja president. J. Carter miurkis, et NATO ei

mitte passiivsusega. |
On ilmne, et nende reakisioonide

NATO sdjajoude tugevdada, et saili-
tada tasakaalu. Veel ei ole ilmne,.
milliste valispoliitiliste jareldusteni

sioonide peatamiseks. Millise koos-
kéla suudab USA suurema NATO
filtlasena saavutada liitlasriikidega,

Kas relvastuse vahendamise labiri2-
kimised jatkuvad vii kusiuvad. Ning

kas detente jatkub edasise pettema-| NUV4ge, igasuguseid rakette tohutul

noovrina voi muutub Kudmaks: So-
Jaks.
USA kdsutuses on veel majandus-.

likud tegurid iéhusate vahenditena| Ge )4 tanklarmeede poolest lilekaalus
kaks the vastu. Leitt, et selliseid sua
seks. Kas suidab miajandus vyastu| 1! SOjajoude e) vajata kaitseks, vaid

oma vastaste digeis réGpais pidami-

kaitse uksi Eurcopat, vaid

peab olema valvel ka Aafrikas ja nyujal. Sel nddalal toimub Pariisis Aafri-

ka konverents USA, Prantsusmaa, Relgia, Briti ja Ladne-Saksamaa vahel,
ifiirgi on iooimulikuks tulemuseks| et kaista Aafrikat Moskva ja Kuuba riinnaky vast,

Kolm paeva kestnud Pahja- ‘Atlandi

Kaitseorganisatsiooni riigipeade -ké-

 jGuavad USA ja liitlased ja mis saa-| Delused peamiselt selle iile, et kuidas

vad olema tema vahendid penetrat- kaitsta NAYO riike N. Liidu ja Wars-

savi pakti rukide tohutu suure sdja-

lise ahvarduse vastu..NATO riigijuh-
tidele teeb muret asjaolu, et viimase
et oma organistasiooni tugevdada.| Kumne aasta jooksul on N. Liit ja

tema satelhidid oma sdjajéudusid
eriti laevastikku, tankiarmeesid, len-

maaral suurendanud, ni et Kesk

Eurecpas on Warssawi pakti. rigid

NATO jGududest eritt riinnakdiviisi-

panna kasutoovate tehingute pakku- fejste maacde yall utamiscks,

at ‘tem probleemide lahendus | |

sed tulla siiski. Poltelat aastat on || mik «NATO rilke lubasid eelolevatel
Carter Gppinud ametit, Vdib olla aastaiel tosta oma sOjalist eelarvet

saadud ,kcol" hakkab NOpuks ka vil-
ja kandma? . a

a?

Jouti kokkuleppéle, et NATO | sO ja

3% .vérra. Suurendatakse tankiar-
meesid, muretsetakse rohkem tanki
torje relvi,

| eleKtroonilistele kaitsevahenditele.

Some Vagede liikuvust pulitakse. suurenda-

LUGEIA KIRI UTAB

»Meie Elu™ avaldeb meelsasti
ona. lugejate motteavaldusi — ka
néid mis ei iihtu ajalehe seisukoh-
 tadega. Palume kirjuteda kokku-
votlikult ja lisada oma nimi jé@
_' gadress. Toimetus jdtab endale di-
guse lugejate kirju redigeerida ja
ti ning -mittesobivuse

 korral jatia avaldamate.

Miks mitte
‘pagulaseestlaste’
an kongress?.

‘Ettevalmistused “kogemusterikka
ESTO-80 peakomitce juhtimisel jarg-
misteks eestlaste suurkokkutulekuks
naivad kulgevat sujuvalt ja olaani:
kindialt. Rootsi eestlaskonna moraal-
ne, eriti aga majanduslik toetus, mis
varematel sellistel suurettevotmistel

andev, eeldades kogu etievotte head
-kordaminekut. a

Kahjuks ei nai aga meie an! keste
| organisatsigonid leidvat Jahendust
lihise kokkutuleku korraldamiseks,
kus arutada kogu vaba eestlaskonna
probleeme ja seada tuleviku sihtjoo-
ni. Raisalakse asjatult paiju Jeheruv-
m: probleemi igat moodi Jahendami-
_ $e ettepaneukte tegemiseks ja ehkki
fundub, et iahtsamate asjaosaliste
- organisatsioonide. pead on pohimdt-
 tehsélt mingisuguse kompromissette-
paneku poolt, jidb millegiparasi
~nendest kirjutistest ikkagi mulje, et
lohe aina suureneb ja kokkulepet po-
le silmapiiril veel na@ha,

Vilen, et. raisatakse leheraumi,
_ Sest-rahvast ennast, kes oma esinda-
jad neisse keskorganisatsiconesse
on tihel vii teisel alusel valinud, see

-  probleem ‘eriti ei-huvita, sest need

_ 8uured sGnad, mis sellistel kokkutu.
lekutel tehakse ja resolutsioonid, mis
vastu vGetakse, eriti iildsonalised, ei
Oma eriti pdhjapanevat tahisust
meie elule ja tesevusele eestiuse alal.
'Kirjutised, milledes’ teisi. organisat-
_sioone laimatakse ja nende tegevust
halvustavalt kirjeldatakse, panevad
cahva ainult pead vangutama ja Ju
pupldamine nende organisatsioonide
_yastu aina kahaneb.

Seesama rahvas, viis aga kaks esi
mest ulgmaailmset kokkutulekut I:
bi suure’eduga ja terve -pagulaseest-
laskond tuli spontaanseélt suure vai-
 ‘Tnustusega keaasa. ‘Seesama__ rahvas

otsusias ka loogiliselt, et jaremine }

 -kKokkutulek peab toimuma Rooisis.
| Kesknoukogu vastuseisu sellele otsu |

“Koikideks kindlustusteks

H. LATER & CO. LTD.
yj lnsurance”’

_ 1482 Bathurst St.
- Toronto, M5P 3HI »
Tel.: 653-7815 ja 653. ‘1816

oesesccccocoes oceoeess so0s6

” Esto Voted! Ford Ld
© 2, juunil aktsia hind $6.40

145 King Street West, Suite 1508,
~ Torento MSH 3Mi1 — tel. 364-1132
Ohtul tel, 925-6812

Sele ei voetud arvesse,

Kuna mele valitud esindajad ei naj

leidvat -lihist moodust rahvuskone-
ressi:' kokkukutsumiseks ESTO-804,
Siig. peaks ka siln rahvas ise otsuse
lansctama. Valdava osa eesti organt-
satsioonide poolt valiti. ESTO-80-t
korralday peakomitee. Teen ettepa-
neku, et seesama Rootsi eestlaskon-
na laia poolehoiu vGitnud peakomi-
tce vOtaks ka rahvuskongressi kor-
raldamise oma ‘lesandeks. ja neid

aluseid, millistel see peakomitee ot-

sustab rahvuskongressi.kokku Kut
suda,. peaks kogu pagulas-eestlas-
kond respekteerima.

Oma poolt -soovilaksin. peakomi
teel kaalumisele votta kokku kutsu-
da lihfsalt kdik asjasthuvitatud eest-
lased ja seda kokkutulekut nditeks
nimetada pagulaseestlaste kongres-
siks. Sellisel kokkutulekul poleks
mingisugust konspiratiivset ilmet ja
kellegil poleks tarvis: tunda, et talle
pole antud yoinvyalust oma sna kaa-
$a radkida. Qsavoit sellest vOiks toi-
muda eelregistreerimise alusel ja kui

-keegi soovib monda prebleemi tiles

{6sta, stis anda talle selleks voirnlus |
antud aja piirides. Samuti volks t¢a-
iiks resolutsioone esitada {a neid siis
lildkogule ette panna hialetamiseks:

Voimalusi oleks palju, kuidas séi-
list kokkutulekut oleks yoimalik ku-
jundada tifeks t6eliseks rahivuskong-
ressiks, mitte aga mOneks tithe kesk-
organisatsiconi kokkutulekuks, mis

jihtegi teist keskorganisatsiooni oma

k6rval ei tunnusta. -
A, Paliop

} Ulemaailinsete Festi Paevade
USA Rahvuskongressi Komitee
esimees: |

cl,

Oli- arutusel Hispaania vastuvot-
mine NATO rikide perre, NATO Jou
MNatiiva -ndrgendab Tiirgi ja Kreeka
omavaheline tiili, mille téttu Tiirgi
kaldub~ Moskva orbiiti, sest USA
Kongress keelustas Turgiie reivade

.| miitici, Kanada peab omi rahuvalvu-
|reid Kiiprosel. Tiirgi ja’ Kreeka til
parast. USA president J. Carter lubas

Turgi presidendile, et Kongress j6-
petab oma relvamiitigi keelu Tiirgile.
Leitt ‘ka, et terrorism criti Itaatias,
Liiine-Saksamaal ja mujal pohjustab
ebastabilisust.

; Kuid kdnelustel kerkisid ‘ales ka sec sm, re oe ee
N. Liidu.ja Kuuba ritnnakud Aafri-

kas, Kuubal on Aafrikas praegu roh-

kem kui 40.000 meest ja N. Liidul on).

Aafrikas tohutu suur. ary igasugu
tehnikuid, sGjalisi eksperte. ja nodu-
andjaid ning Moskva saadab miliar-
didesse dollaritesse ulatavat sdjalist

abi Aafrikasse. N. Liidu kindralid ju-|
ifivad Kuuba ja. teiste maade riip-

naktiksusi Ogadeni kérbes ja Eritrea
vabadusvoitlejaté  vasiu. Toimusid
runnakud Angoolast
Zaire Saba provintsi Kolwezi USA
vasekaevanduste vasiu. - Prantsuse|
leegiondrid ja Belgia paratrupid Alla-
sid paasta valgeid Kolwezist, —

‘USA-S vGeti vihe teravamad nOo-

did N, Liidu vastu. President J. Car.

teri julgeolekundunik Z. Brzezinski
pidas kone, kus ta siliidistas N. Liitu
oma méjupiirkondade latendamises
Aafrikas ja ettevalmistuste tegemi-
ses rlunnakuks Eurcopas. See Kone
vihastas venelasi:

President J, Carter ise siitidistas
N. Liitu agressioonis, Ta iitles, et

Moskva on. oma sojajgude niivard |.

skurendanud, et on tunmginud nende.

ga juba NATO riikide vahele. Tal .

markis, ef meie ei tohi mshajitta
Aafrikat ja kiitis-Belgia ja Prantsys.
maa aktsioone Zaires valgete piist.
miset mustade - ‘kommunisthikkude
terroristide haardest. Ta miainis ves),
et Moskva ja Kuuba‘ei lase Aafrika
riikidel endal korraldada oma Sise.
misi asju, vaid laiendavad oma mo.
yu Ja ahvardavad sellega maailmara.

hu ja ohustavad NATO riikide tuor. |

ainete ja Gliteid,

Kuid Aafrika kaitsektisimusi ate
tati tiksikasjalikult Prantsuse valis-
minister L. d. Guiringaudi ; ja USA vi.
lisminister.C, Vance valiel. Prantsuse
valismimster miarkis, et piliitakse
aidata neid Aafrika riike, kes ise on
valmis end N. Ltidu ja Kuuba Tuatha
ku vastu kaitsma. Jouti_ Kakkuleppe.
leet N. Liidu ja Kuuba ahnitsemis.
tele Aafrikas tuleb panna piir.

vel nadalal tulid Parisi Kokku

pannakse erilist rohkw

ja Zambiast |.

USA, Belgia, Briti, LBane-Saksamada
ja Prantsuse esindajad, kus siis aru-

tatakse erilise iiksuse loomist, mis
peab kaitsma Aafrikas asuvaid yal-
i geid. Arvatakse, et USA ei saa sekku.

da seal oma tksustega, kuid saadab
oma nouandjaid ja igasugust abi.
Uksused Aafrika kaitseks moodusta-

,| takse -Eurcopa ritkide kodanikest,

Oli koneall ka Kanada kutsumine
Parisi, kuid. peaminister. P. E, Tru-
deau iitles, et Kanada et sekku Aaf.

tika probleemidesse. Kanada peami-

nister Kaitus mi LRO koosolekul; kui}

ka sellele jargneval NATO riigijuhti--

de koasolekutel vastuolulise!t ja kin-
nitas, et NATO -jaudusid véiks ju
suurendada, kuid kdige kindlam viis
rahu kindlustada on desarmecrimi.

| ne. Peaminister P. E.’ Trudeau kauu- |

‘| mine oli mitmes lehes terava kriitika

| all. Ka Briti-sotsialistlik peaminister

J, Gaillaghan suhtus Aafrika kaitses-
se skeptiliselt. | :

~Peab veel markima, et vahetult
NATO  yriigijuhtide #kGnélustega
Washingtonis kohtasid USA valismi.|*
mister C. Vance ja N. Liidu valismi-
nister A. Gromdko. Nad toonitasid,

et ainult veel’ kahes punktis ei ole
N,. Litt ja. USA relvastuse vahenda-

mise‘ kokkuleppes joudnud uhisele
arusaamisele.

Need siindmused nattavad, et iihelt
poolt taotletakse N. Liidu riirinaku-

atrd

gitakse desarmeerimisest ja relvas-
tuse vahendamise kokkulepetest, mi-
da peab ainult USA ja mille varius |
N. Liit ehitab. iles oma sdjajoude.
Koik kokkuvGttes kinnitab, et pine-
vuS maailmas on dalle iousnud.

AIK

Kuhu. ii
~nbolecaust’:
N. Liidus? .

Chicago Tribunes iimus Elmar
Kuningase lugejakiri hiljuti televisi-
gonis edast antud filmi ,,Holocaust"
ouhtul, milles naidati natside kurite.
PLSId. :

E. Kuningas kirjutab, et jaremise-
na tahaksime televisioonis naha , ho-
locausti" seda osa, mis naitab nou-
kosude kuritegusidy Naiteks mil joni:
te talunike havitamist, kui neid- sun-
niti kolhoosi astuma, 10.000 Poola

lohvitsert tapmist Katénis, eestlaste,| vaijadel liigub inimesi, kes enhast

(atlaste, leedulaste kiiiditamisi jne.

Loppeks E. K. utleb, et pole kindel,
-kumma rahvaste havitamine oli dud-
sem. Kuid kindel on ks — natsism }

on ammusi havitatad, néukogude
kuriteod aga jatkuvad.

Youngi poliitiline taht
_kustumas vs

USA LRO saadiku A. Young! voli
tiline taht on langemas ja president
7, Carter on loobumas tema Moskva
poolt toetatud.. mustade geriljade

toetamise’ poliitikast. USA on taatle- |.

mas kuubalasite ja venelaste..vastu
pal rangemat poliitikat Aafrikas.

selaia faotieb Pan-Aafrike
) Uksust

Belgia peaminister Tindemans
taotleb .moodustada Aafrika jaoks

erilist Pan-Aafrika teegioni- mitmete

maade sGduritest. See ‘liksus péab
kindiustama eurooplaste julgeolekut
Aafrikas. President J. Carter taotleb

selle Kongress! otsuse tiihistamist, |

mis keelab presidendil Sexhumast

, valjaspool USA-d vajaduse korral.

| se jirele seal wmoukopude kodani-

| takse Moskvas KGB keskarhiivis,

hinda. vo

POGENIKUD KGB KARTOTEEGIS-

 Mlete Ela mr, 23 (1878) 1978

Viis liiki kodumac kilastaiaid

. Lail sotsiaaldemokraatide ajakiri
,Briviba kirjutab pealkirja all

i} GE varjus — viisum ja valismaa-}
j|laste jarelvalve", et umbes 90 prot-
| | senti. latlastest on KGB kartoteegis.

kud", Kartoteegi iiks eksemplar hoi-

teine vilismaa operatiivosakonnas.
Nn. itiduvabariigid vdivad sealt dub-
likaate saada.

Latlaste uurimus puudutab kill
ainult, latlasi, Kuid kindlasti on sa-
masugune kartoteek KGE-l ka eest-
laste kohta. KGBs peab pdgenike
‘+ kohta kartoteeki 2. osakond, kés tht:
lasi tegeleb ka kKodumiaa Kitlastajer |
tega. 7 oor y

Kartoteegi andmete saamiseks Ja
nende tdiendamiseks KGB ei hoia
kokki. aega ega raha: Olevatel and:
mete! on nendeks iilcsanneteks ra-
kendatud paris arvukas kogu inime-

ka valismaadel on selleks vahemalt
,osalise todj6uga" inimesi aretis.
Kartoteegile margitakse elulugu, pe:
rekondlik tagapOhi; tegevus tsaari
ajal, iseseisvusajal, okupatsioonide
ajal, seltskondiik seisund, koik’ t66-
kohad, iseloom, kditumine, harjumu-
sed, ndrkused, poliitilised vaated j jne.

andmeid ka pogenike kirjavahetu-
sest kodumaa inimestega.
_,briviba™ tithb, et materjali- saa-
dakse aga veel turistidelt, kelledega

Kartoteeki saadakse itisna ‘paliv

‘Selleks

teinekord nuhiiilesannetega isikud

katsuvad suhteid ]uua. |
‘Suurem osa viisasid atl koduskar-

jate kohta. oisusiatakse. KGB Riia
osakonnas. Kui aga taotleja on.nno.

-| ,télitis inimene", saadetakse avaldus.

kontrotlimiseks ja seisukohavotmi
seks Moskvasse. Nendel, Kes miti

korda kodumaal.kainud, Jaheb viisa.. -

taotlemine rutem, sest esimene suu-
rem .-jareleuurimine on juba tehtuc.
KGB on jaganud kodumaakiilasta-
in viide kategooriasse:
Kahtlustatay kentaktis mone
‘ine salaluurega.

2. Voib edaspidi saada laine ‘sais- |

luure potentsiaalseks ‘kaastooliseks.

3, Sobib KGB vorku tombamiseks: - |

4 Tuleb dra. kasutada ebateadli-
kuks desinformeerijaxs. |
5, Kvalifitseerida »Kasutuks”.
Lati leht ittleb lippeks, et kodu-

sad, et neid KGB poolt kuidagi dra
ei kasutataks. _Neljandasse kategoo-
riasse langevad muidugi need, kes
tagasi tulles kénelevad, et nad poie

nuhki vdi kes hirmust-omaste parast
hakkavad okupeeritud kodumaa olu.

| Korda kubma,

~-Kodumaal kaijatel neortel socvi-
tab ,,Briviba’ 6ppida oma kodumaa
minevikku ning praepust olukorda.
soovitab Jeht korraidada
noortele vastava sisuga kursusi.

(T-ja!

Ottawa raport:

JOHN BEST,

‘Canadian Scene't it parlamentaarne
_ikirjasaatja

Kanada Mitmekultuurilisuse Nou-
andev Kogu uma teises rapordis esi-

- AAITMEKULTUURILISUSE NOUKOGU
_ OTSIB TEID MUUDATUSIKS |

oonjametnike voimu ‘kirpimisest. vol
vahemalt kontrollimisest,.et Vallida _

pummigratsioonisesdusie subjektiiv
set tolgendamist.” .

MISPARAST MITTE
KANADA. KODANIK?

tab saovitusi mutudatusteks IY1-| -

| gralsiooniseaduses ja-toob esile juh.

tumeid lubamafust kohtlemisest,]¢
mis pahatihti siitituile Kanada kilas-
tajaile osaks- saab lennuvailja Immi-
gratsiconiameti- poolt.. Nimetatud
Néuandev .Kogu on just seda, mida
ta nimi itleb, ta annab -valitsusele
nou mitmekultuurilisuse. kiisimusis.
Kogu todtab liberaalide - senaatori
Peter Bosa juhtimisel.
Laiahaardeline _ raport kéneleb
muuseas ,ebadiglasest Siguse mOist-
misest" uuskanadlaste puhul. Uks
naide sellest on ,jaht illegaalsete im-
migrantide’ peale. |
»Ndhtavad minoriteedid kaebavad

tihtiste ja omavoliliste tiilitamiste

parast politsei poolt, kes neilt noua-
vad toendit nende legaalse staatuse
kohia Kanadas, Keegi ei vaidle, -et
politseil selleks digust ei ole, kuid
nahiavat minoriteedi ltiget teiste hul-

| gast vaija noppida ja teda Klisitlema

hakata on juba iseenesest provoRat-

_| sioon: Raport, soovitab, et seaduse-

esindajad peaksid kaituma madrus-
te jarele, ,,kus oleks spetsifitseertiud
taoliste ktisitluste seaduslik kaik ja
selgcd pdhjused, miks seda.tuleb

| teostada.” -

Samiasse kategooriasse tuleb ase-
tada immigratsiooniameti tilekuula-
mised nahtavaie minoriteetide puhul
rahvusvahelisiel lennuvaljadel Kana-
das. ,Paljud ,bona fide" kiilastajad
on nende tilekuulamiste pohjal pida-
nud vastama klisimustele, mis on
eile kompromiteerivad.,. ja- mille
tagajarjel nad Kanadast valja saade-
takse."

On tekkinud olukord. kus iennu-

nimctavad immigratsiooni . konsul-
tantideks —- nad jatavad ktilastajai-

Jie mulje nagu oleksid nad. advokaa-|

did — ja esindavad kiilastajaid nen-
del tlekuulamistel. Need isikud ei

}evi vahimatki treeningut ega tead.

misi immigratsiooni alal ja nad vota-
vad oma abi eest kohutavalt korget

Et niisugtisest olukorrast lat Saa-
da, utleb eraport, tuleks valitsuse!
luua erilised seaduslikud nGuandiad,
kelle liikmed immigratsioonivirava-
te vahele kintil jaénud kulasta jai al-
taksid., .

Edasi - raagib raport oma murest
»politsel osavGtmatusest rassiroima-
de puhul". Noukogu soovilab, et po
litsel tcenistujate hulka peaksid kuu-

jiuma mitmete  etniliste gruppide
esindajad, Ta esitab soovituse, et po-

hiservaliisus ule kogu Kanada muu-
daks oma: ieenistuse sisseastumise
maarust, seda ertti pikkusenGdude
OSasS, THs automaatstit diskvalifitsce-
rib aasialased ja. siinse maa piris-
rahva. |

Raport soovitab edasi, ‘et kohtuni
ke maaramisel tuleks arvestada et
niliste gruppidega, nii et nende esin-
| dajad kuuluksid kohtunike ridades-
Se.

"-Rapordis on veel juttu mmigratsi

seitse aastat,

KGik-: valitsuse ja vabatahtlikud

esindused, mis tegelevad immigrat-

siooniga, peaksid kvalifitseeritud im-
migrantile soovitama Kanada koda-
kondsust, utleb raport. Raport iitieb,

et enam kui muljon kvalifitseeritud |

immigrant: pole taotlenud Kanada
kodakondsust. ,,.Kui immigrandid yo-
‘tavad vastu koik selle maa huvec ja
neile pakutud heaclu... siis nemad
omalt poolt peaksid tunnistama en-
nast selle maa kodanikeks ja aitama
iiles ehitada suurt Kanada natsioo-

ti

ni.

Oma eslimeses rapordis Nouandev

Kogu avaldas siimpaatiat etnflise

pressi probleemide vastu, kuid kriip-.

sutas alla, et ,,etniline press peab ise
leidma oma Jahenduse". Selles osas
ei ole Kogu oma vaatetd muutnuc ja
saovitab etnilise! pressil otsida uusi
vahendeid ja.teid, et oma. majandus-
ikku alust tugevdada. Indiaanlaste
ja eskimode ajalehed on kokku lo6-
nud ja astitanud kooperatiivi ja Nou-

koeu. arvab, et etniline press yours: |
of iD,

samuti talitada ja séalt eeskuju otsi-
da. Sellesuunalise naitena mainiti

Ontario Weekly Newspapers Asso-—

clatiom. See hing. on tegutscnud

uhingust arenes valja’keskne ostu-
miei, Kirjastuse ja kuulutuste
agentuur.

Veel “mined ettepanekud: kéik fo.

deraalsed kultuuriagentuurid peak-

sid oma lukmeskonda varbama , 7mit-

mesuguste einiliste . tagapohjadega

isikuid", edasi peaks valitsus taotle- -
ma {6deraalvalitsuse Ja provintsiva- -

hitsuste vahelisi lepinguid, mis niek-

Sid ette koolides Gpetamist peale ing. .

lise ja prantsuse keele veel telsi es
keeltes.

‘Hiina ennustab soda USA
ia N. Liidu vahel

-Hiina valisminister Huang Hua lit.
{les LRO-s, et N. Liit Ja USA sédivad.

tihel pdeval ja sée on sida konvent-
sionaalsete relvadega.: Aatomrelvad

el tule mangeu. Sdda tuleb Evroopas

ja selle.s6ja alustab Moskva. Oma
koénes LRO desarmeerimise kiisimu-

se arutamisel H, Hua jatkas: N. Lit -

on muutunud agressiivseks: Aafrrkas,
eriti Zaires ja valmistab eite invasi-
oonl Laane-Euroopa vastu. Uks suur-

vOimudest, N. Lit, valmistub sGiaks

ja relvastub. ja seda véimaldab teine
suurvoim USA, kes desarmecrib ja.

‘toetab N. Liitu. majanduslikult ja

tehniliselt. N. Liit otsib. tiili Lahis-
Idas ja mitmel! pool Aafrikas. Hiina

valisminister Huang Htta kdnele rea-
geerisid venelased suuré vihaga. Tea-

tavasti on Hiina ja Vene vahekorrad
pingclised ja selle suuremaks poliju.

seks on, et Maskva satelliidis Vietna-

mis on hiinlaste vihkamine arenenud |
nit kaugele, ef poolest miljonist htin-

lasest on kiimned tuhanded sunnitud

‘Vietnamist lahkuma: 7 |

maa. kiilastajad peavad olema valv- -

enda ,taga'nainud kunagi ainustki —

mitte kasutaotlevast

wahesedl
elada

. cdysele 4
ta, keeg

. aks?" s

vaks vah
lm iahai

(TaGVaSse 1

Besti K

| nakest more

h ‘ I
da imeHts

Méie .

Ko

‘Saahirs

Kaley |
yaid, k -
Hiinat

inida ta
koju sag
SHUFES

Koige off

et palj
koju tui
‘tud maz

si elavall

mahuks |

Vaata
Godele,.j
ikuwle rg

na, Laul
Elu* eg
poole.

» Suurep
Kui ki
kOlge. oi
Vvaslas, ¢
da. Terv al
nulaadnal
Lute suu

EG

nud miei
Liriutas
cust Mall

on lahed

Adsonile,
vaimuval
Tus, tilt
valitseb, .
‘uid aegu
ROU, Li

ee Kes
hadusl. V

sadamatus
wa hinna
‘eed mou
Sumboac
mise ub
mel esi

sooviga, 4

. majandak

deca be:
aes ped
stpa Kon:

oe, MS..c 1

eu siidam
Sepa, eb
$1000 oh
Gma va
Sadar tetas
kirjulaming
‘ivaldas -]
nimel sil
iwcde, kad
Kadi chil
Keel fa
S1asb eu
seamed.

~ kite -elani

visakuas ki

Gontan Wall

vahel asuyy
te kitlaga”
minevikus,
rt katk nog

iu. ochyreid
uutumata
tumalakart
ka Eesti

- AMaPu snan

kindel, ct
kurja ja
Onnisie k
~kestl inime
te annetey

. tnitmektilg:

perenaised
koosviilbim
laulnud ja
nti. Meie ka
paeva pun
mei! en ju
EKN-i p
tersoo, Kes
Yaatamati
iiks vilaals
Kinnifanud
{UMNUSLUSLE
tasid selle
Ontario |
mek tervilal
Kanadas p
mainides, ¢
eeskujuks
Uhispange
‘saks, Toani
iamiskomil
College’ . te
mar Tampo
ja ja Tartu
sosarclievoth
‘du. Kirjalik
peakonsul K
ja Toronte
kolat Valgé}
Tonis Nomi