7 : ~:~ .2, Jaak Uudmie, kolmik —

6, Ténu Lepik, kaugus

i V. V.aupeakons nar Heinsoo

—&. V. ‘esindaja Kanadas—

60-aastane

 Taanipaeval tahistab E.V. aupea-
‘konsul Kanadas, flmar Heinaoo oma
@0-ndat stinnipfeva. Samaaegseit
yéib ta aga tagasi vaadata kogu oma
meheea pikkusele tidle ja voitlusele
. @esti rahva vabaduse ja eludiguse
eeat.

Kanada eestlaskond hindab eriti
7 tema panust peasegu kdikidele eest-
luge tegevusaladele, kus ta E.V, esin-

dala iilesannetes on heatahtlikult
* keasa aidanud.

Ilmar Heinsoo' siindis 24. juunil
1923 Valgejéel, Harjumaal pailume-
he pojana. Lépetanud keskhariduse
Fallinna Realkoolis viis elutee ta ot-
seselt viitlus-radadeje Eesti ja Soo-.
me tinnetel, Ta !épetas Saome sija-
kooli ohvitseride klassi ja naasis lip-
alkune kodumaa vilmastesse heit-
lustesse 1944. a.

-. Rinde kokkuvarisemise! dnnestus
tal pHiseda Rootsi, kus tédtas Too-
turuvalitsuse fuures” vilismaalaste
-ametnikuna. |

Ta asub Inglismaal ¢ oma dpinguid

jiitkama Londoni iilikooli majandus-

ieaduskonnas ja samaaegselt tdiita-
_ des thes Londoni hulgimiiigi firmas
edutatakse ta peatselt miiiigiosakon-

- ne fuhatajaka ja tiheks direktoriks.
Ta votab aga ka agaralt ja silma-
_ paistvalt o3a Londoni eestlaskanna
- fegevusest, eriti noorte isetegevuse
Ghutajana ja swunajana. Ta osalep
seal ka rahvusvaheliste suhete aren-
flajana. Rahvuavahelises Kristlikus
- UhGpilaskonnas ja Eurcopa noor-
sooliikumises, esinedes korduvalt et-
tekannetega rahvusvahelistel kong-
_pessidel Eesti saatuse itle.

-Asunud Kanadasse, asutab ta To-
rontos oma étievGtte kindlustusalal,
" mille tegevust ta jubib kuni taénaseni.
~~. imar Heinsoo kujunemine Kana-
ds eestlaskonnas lugupeetud ja hin-
natud keskseks kujuks ei tulene siis-
iti nii palju tema kutsealasest tege-
yusest kui tema panusest tihiskond-
likule tédle, Ta on juhtivalt tegutse-
_ pud Eesti, Balti-ja teiste ikestatud
rahvaste organisatsioonides. Alates
1952. aastast kuulub ta Kanada eest-
laste keskorganisatsiooni RVN-w ja
EKN-u ridadesse, kus tede on.valitud -
esimeheks ja korduvalt Valiskomis-
_ font esimetieks. Selle organisatsiconi
asimehena omistati talle uudis-mee-
dias ttlekanedalist tihelepanu, kui ta
paljastas kommunistlikku donestus-
t68d etnilistes tihiakondades.

{imar Heinsoole on alati olnud sii-
damelahedane vélissidemete arenda-

mine ia. Eesti kiiaimuse faliapoole
tutvustamine. Ta on esinenud palju-
de ettekannetega neil teemadel Ka-
nada avalikkusele ja valitsusasutus-_
tele, Tema sulest on ilmunud mit-
meid Eesti-alaseid kirjutisi,

Kui peale konsulJ. Markuse surima

1969. aastal tekkis tarvidus selle ko- —

ha tditmiseks Kanadas, siis kujunes:
Ilmar Heinsoo kandidatuur loomuli-
kuks valikuks. Eesti Vabariigi esin-
daja Ameerika Uhendriikides astus
selles asjas tihendusse Kanada pes-

‘konsuliga New Yorgis esitades Il-

mar Heinsco kandidatuuri. Kanada
peakonsulilt tuinud ametlikus vastu-
ses 6. angustist 1971. a. teatati, et
Kanada valitsus on andnud oma eri-
tingimustega nousoleku [mar Hein-
‘00 asumiséks E.V, aukonsuli kohus-
tetditja kahale, 27. novembril 1972, a,
endis Kanada vilisminister oma
nousoleku [lmar Heinsoo tiitli muut-
miseks eupeakonsuli kt.
Konsulina ei ole ta mitte ainult
vadrikalt esindanud Eesti Vabariiki
Kanada mitme-nivoolises: valitsus-
siisteemis, ta on olnud samaaegselt
tihendavaks teguriks. Kanada orga-
niseeritud eestlaskonna mitmepalge-

- lises elus ja tegevuses. Ta on olnud

toeks ja algatajaks paljude Kanada:
eestlaste edukate organisatsioonide
loomise juures,

Tema valjapaisiva panuse Eesti

Vabariigi huvide kaitsmisel ja Kana- -

da eestiaskonna teenimisel on Ilmar
Heinsoo'd vidristatud Kuninganna
Elizabeth H juubetimedalige, Kana-
da eestlaste kuldmedeliga, Ule-
maailmse Eesti Vahadusvéitlejate
Keskuse teeneteristiga ja Rootsi Rah-
vusfondi teenetemargiga.

Ta on valitud auliikmeks. Korp.
Fraternitas Esticas, kuhu ta kuulub
akadeemiliselt, Toronto Eesti Seltsis,

Toronto Eesti Voitlejate Uhingus ja”

Festi Ohvitseride Kogus.
” Fema juubelipéeval thinevad selle
énnitlusega lugematud sObrad ja rah-

yuslikult tundvad ja métlevad kaas-

maalased iile-kagu maailma, soovi-
des temale joudu ja edu tema vastu-
tusrikaste iilesannete taitmisel Best!
Vabariligi aupeakonsulina Kanadas,

Meie head soovid kuuluvad sel
pieval tema abikaagale Margotile,
kes koos tiitre ja pojaga on olnud
juubilarilé mGistvaks toeks ja abiks.

ERNST JAAKSON
E.V, peakonsul saadiku
ilesannetes

Scaudéaaucan Shoppe.
OLEME KOLINUD

235 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K 1N2. Tel. 469-3886

EESTI ALUMINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega. * 5 tollised veerennid —
kuueo viirvis. 3 Rilistaaluste katmine.

| Keldri ekendele slesemurdinise vaste metallkaitsed.

| ‘Tasuta hindamine, Helistage pieval tétkoda tel. 832-2235
: Kodus 769-0932:

_ 0880 INVESTMENTS INC.
10335 Keele Str., Maple, Ontarlo LOJ 120

a “tania .

_NELJAPAEVAL, 9. JUUNIL — THURSDAY, JUNE 2 |

LUHIDALT.

} Eestlastest on pdasenud kéigi ae-

gade 11-ne patima kergejéuatiklase
edetabelisse Noukogude Liidus, sei-

siga 10, juuni 1982: | |
17.35
2, Ena Sellik, 5000 m.
2. Enn Seilik,20.600m | 27.40,61
4, Toomas Turb, 10. 000 wm. 27 04,18
5. Jiiri Tamm, vasar -90.46
7. Heino Puuste, oda -
8.09
9, Heino Sild, kuul 20.53
ii, Jiri Tarmak, korgus

11. Tonu Kaukis, 10-voistlus
11. Kalev Kilv, ketes 65.34

ra

13.172.

8 . a

ag. Je rs
. an = ” .
. . .

oe
ad

oy

225 3" %
9141.

@® 1971 eastal Kanada Spordikuul- top

. suste Halli valitud Harry Jerome, '

printer, suri 8. dets, 1982 Vancouve- ©}!
ris, Ta oli esimene Kanada kerge- ©“ 4°:

joustiklane kes 42aastaselt kijiindis

_ maailmarekordini; 100 m — 10,0 sek,

ja 100 jardi — 8,1 sek., esimene neist
piisis kaheksa castat. Harry algas

ireeninguga 17 aastaselt jajubajare- so

neval asta! parandas Kanada 220
jardi rekordit mis oli plisinud 91 aas-

tat P. Williams’i nimel, kes-suri ka e s |

tane.

© Tmus ,.Sport Bulletin" ne, 6,
1982, 48 thk. Sisus huvitavalt: 2a.

Festi Mingud Lakéwoodis, pilk mi-

_nevikku, ujujaid, maletajaid, erv-
-sportlasi, spordi imelapsi, Paavo

Nurmi, 1983. a. Maailma Karika
voistluse normides Helsingis, ja
muud. Tellida: E.S.P.1., cfo H, Liane,
21 Pinewood, Dr., Bricktown, N.].

08729, USA. Hind saatmisega $4.85.

@ Maailma Wlikoolide Mangud, taht.
suselt jargmised Oliimpiale, peetak-_

se esmakordselt Péhja-Ameerika
mandril mingude 60.8. kestvuse pu-
hui. Asukohaks Edmonton 1.—11.

-juulini 19893., Aupatrooniks prints

Charles Dianaga. Mangud haimavad
10 spordiala ja kultuurinaitust, kuhu
oodatakse 151 riiki, Piletite miiiik
algas juunis 1982, Aadress: Univer-
siade ‘83, P.O. Box 1983, Edmanton,
Alta, TS] 55.

® Rahvusvahelise Olimpia Komitee
a5-dal istungil Roomas voeti uuteks
liikmeteks Omaan ja Neitsisaared
viies riikide arvu 151-le. Auliikme-

teks valiti Liechtensteini viirst. Jo-
seph ja Jaapani prints Takéda. 19594
a. Oliimpia uuteks aladeks on lask-
mine, iluvGimlemine ja naiste 400 m
tékked, 3000 m ja maraton, Jagatakse
valja 219 medalikomplekti.

® Eesti kergejoustiku voistkond oli .

edukas; Lati koondus voideti 380:360
ja Gruusia kaotas 221:126. 4x100 m
tehti Eesti rekord ajaga 41,1 s. (Mall,
Kirsipuu, Piitimann; Lindal).

'@ Tartu je Helsingi tilikoalide vahe-

lise kergejdustiku matshi Helsingis
vditsid tartlased 105:74 {mehed
63:54, naised 42:20). Tartu voltis. ka

_korvpallis 72:65,

& Kolumbias korvpalli MM-vaist.
lusel Noukogude Liit vditis finaalis
‘USA-t 95:94! Liidu koondises min-
gis talliniene Heine Enden. -

@ Argentiinas vorkpalli MM-vdist-
kusel N, Liit vditis finaalis-Brasiilig

3:0. Vditjate koosseisus oli {alle ka
29-aastane eestlane Viljar Loor.

erk

Vaipade ja moobli

_keemiline puhastus.

samuti akende pesemina. Soigi-
tuba, alutuba ja koridor $59.95
Pensionarids uiirikorteritels -
hinna-alandus:
PEETER VALING ~- Tal. 690-4969

Vancouveris nov,. 82. olles 74 ago: § 2

E.E.L.K. Taranto Vana-Andrese koguduses dnnistati vii is leerinoort. Istuvad, vasakult — dp. Udo Petersos,

|

»Mele Blu“ ur, 29 (1796) 1989

E

organist Tiina Mitt-Kreem, 6p, Elmar Pahn. Seisavad — Erik Alar Nippak, ingi-Mai Loorand, Erik Toive
Saar, Monika Ann Kask,. Indrek Thomas Eoken.

Kes morvas
major Jaan Soe?

‘Viimestel aastatel on Moskva
poolt kiima pandud valede vab-

rikud venelaste Teise maailmasdja |
kuritegudest puhtaks pesemiseks.

Faktide vélisimine toimub palju-
des keeltes iilemaailmses ulatuses.
Eesti osas teimub see kas propa-

ganda-ajalehe ,Kkodumaes" kauda

voi lis eesii- ja nglisekeelsete eri-
trukiste kaudu. |

Eesti ohvitseri, major Jaan Soe
mérvamist aon nitid uues Moskva
variandis kasitletud ,,Kodumaas" (4.
aug, 1982),

| August Pahklimée kasitleb seal.

major Soe mdorvamist, kirjutades
muuhulgas emigrantide sojamemuaa-
ridest ja itleb:

Weis piiiiavad nad oma venna-
tappu Gigustada ja laimavad Punaar-
mees vOidelnud sdjamehi, kes kihu-

-tasid nad koos hitlerlastega Eestist

valja. Nii kirjutavad nad, kuidas po-
liitjuhid olevat‘lasknud rindel maha
major Jaan Soe, leiinant Leopold Sal-
lo, nooremleiinant Georg Lapingu ja

‘palju teisi. Major J. Soe hukkusrindel

toepoolest traagiliselt, siis kui diviisi
staabi jaoskonnaiilem Ain Mere oma
abiga fagistide poole tile jooksis ja
laskis hitlerlaste! paigale jaédnud tik-

sustele marutule avada. Vaenlane

oma-eesmarki ei saavutanud, Alliik-
sused térjusid hitlerlaste riinnakud

tagasi ja valmistusid Solts6 linna ta- ©
_ jed tulid varsti esile. Niipea kui polk

gasi votma, Kesk ettevalmistusi sise-
nes 21. laskurpolgu staapi Punaar-
mee pataljonikomissari eraldusmir-
ke kandev mees ja noudis staabitile-
mat. Major J. Soe, kes istus kaardi
laga, sOnas, ef tema ongi ctsitav. See-
jarel haaras vddras piistoli, nimetas
end naaberpolgu komissariks-ja stil-

distas major Soed, et too olevat lask-

nud oma meestel nende vdeosale tule
avada. 21. polgu komissar J, Samus-

sejev astus major J. Soe ette, et vGd-
ras ei saaks tulistada, ja nOudis te-
malt isikutt6endavat dokument. Vii-
mane dokumenti ei .ndidanud, vaid
tappis nii polgukomissari J. Samus-
sejevi kui staabiijlema major J. Soe.

. Kui laskja oli kinni peetud,; selgus, et

tegemist pole mitte Punaarmee pol-

- pukomissari, vald diversandiga, ixe-

N ALJ AD

Vadrkeelseie tekstide tolkimise kii-
rendamiseks lesi komparte’ ehitada
vastava taali. Talkimise té6 liks kor-
da suure eduga, valja arvatud mined
tahtausetud vadratused ideoloogiavas.
taste méistete esinemise pubul, Nii sai
nTaevaminemise pihast'* )LENnuvi

9 QUEEN ST_E. TORONTO (vonse' fuures).-- TEL, 3685011 -

Meil on rikkalikus valikus importeeritud lingu. Soblvad varrasiel ja
kangastelgedel kudumiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks, mii] uvaipade
valmistamiseks Ja sélmimiseks,

Skandinaavi ast huvitavaid materjale kisltéjks mustelga Niltut
virvi kanvaad % Soodsad hinnad + Kisitéi spetamine.

Avatud: esmasp:—kolmap. 9.30630, reedel 9.30—7, laup. 930-6
Mele telne irl: 674 Broadview Ave. Toronto (Tel. 469-2005 vil 368-5011}

aOtvARaWA WLS RTS) CHARTS

: Lu BIE TE He DER Pee

) dalat elame koos samas hotel
, teie-gbikaasa pole minuga ve
7 raakinud. Ege tal ometi mid
| vast pole.”

com yg ed ee Deaeee! Taal

kuid liha on nader” Vodka on Ontn- |
mas, kuid lihast on pundus”,

a ©
ks suviteja teisele: ,.Juba teist ag.

el sOnagi

Teine suvitaja: ,,Oh ei, ta ain
kab oma igapievsest tidst."
sion
: Ta on spordireporter raatios"

uit pub-

lis, kuid:

agi ming

da hitlerlased clid meie tagalasse

-gaatnud, Punaarmee Eesti rahvus-
ydeosades sddisid emigrantide kirja-

tikkides komissaride poolt mahalas-
‘tena margitud Leopold 5allo,
Georg Laping ja teised sdja l6puni.”’

MIS JUHTUS TEGELIKULT

Kuidas tegelikult mérvati major
Soe, sellest allpool:

‘Nagu teada 1941. aastal saksiaste
iike peariinnaku suund oli file Pinkva
yumi alse Leningradi peale ja selles
suunes nad liikusid sdja algusest pea-
le suurte j6ududega.

Polk kuhueestlased olid sissesuru-.

ud; selles oli ka Eesti sdjavae major

Jaan @qe, Polk oli iilerivistatud kusa-

gil Pihkva jdhistel tihel paikesepais-
telisel jd kuumal suvepdeval, Saks-
laste pealetungivad vied olid veel
kaugel, kusagil Leedu suunas. Pa-
gadirivis tuli kuulata palsu’ vene
politruki rauskamist, millest paljud
rivisolevad eestiased suuremat mi-

- dagi ara él saanud, Riv elte oli ku-

_, SURNUD" ARKASID

sagilt kohale taodud paar saksa len-

‘durite laipa. Venelastele nii omases

viha ja raevu hoos, peksis politruk
jalgadega surnukehasid, mis {dftis
eestlastele viga masendava mulje.
Laipade peksmisest oli vee) vihe.
Politruk kéis médda tlesrivistatud
itksuste ridu, laskevalmis revolver

| dhvardavalt kies. Ta jdi peatamea esi-

reas seisva major Jaan Soe ette, vaa-
tas teda altkulmu ja prahvatas: Major
Soe on tiks kahtlane kodanliku Eesti
sdjaviie olwitseg Major Soe ol} naost
valge kui lubi;' farvatavasti korratu

| magamiseja toifluse tulerusena, Po-

litruk astus sna major Soe lahedate
ja kdigi néhes surmas ta mGne re-
valvrilasuga. Paistis nagu oleks poli-
truk teostanud tema iilemuste poolt
tehtud surmaotsuse taideviimist, mi-
da oldi venelaste poalt tehtud ka juba
yarem paljude teiste silmapaistvate
eesti ohvritseridega. Major Soe nial
oli kdrvaldatud tiks kérgelt hinnatud

oma iseseisva motlemise ja tegutse-
- misega Eesti Vabariigi Sdfakooli lu-

gupeetud ohvitser vene polgust, kus
oli palju eesti sédureid kes jaid ilma
vaimse juhita. Ta oli eestlaste keskel
oma endise positsiooni téttu auto-
riteet ja eesti s6durid ootasid temal!
raskete momentide saabumisel juhti-
mist.

Selle politruki mdrvateo tagajir-

sattus lahenevate sakslaste kuulipil-
dujate esimese tule alla, cestlased
»langesid”,
kohkusid nii, et kabuhirmus jooksid
ile maaslamavate eesti ,,surnute“
tagala poole. Kui sakslased jéudsid
pealgu posiisioonidele ja liikusid ilma
vastupanuta, siis ,,surnud” eestlased
irkasid ellu ja vGeti vangi sakslaste
paalt.

Politruki mérvat6d varjamine Au-
gust Pahklimae jutuga, mille jargi
major Soe alevat maha Jastud iihe
saksa diversandi poolt on osa Mosk-
va valedest.

- KAIKAS

a

. Eesti ars? valvekorras

14. ja 12. juunil
dr, T. Kuutan
13; ja 19, juunil

dr, M. Leesment .
25, ja 26, juunil

dr. T. Maimets

751-6141
oe il 6 i "= 6834
493-7231

HCE WE NR carne

KUHU MINNA?

G Teisip., 14, juunil kitiiditamise
milestusteeniatus St.Paul'i kated-
raalis 227 Bloor Si. E. Algus kell

7.30 0.

@ Laup.. 2. juulil Seedriori Suvi

harjapidustus,

Sellest vene sddurid

Foto — S$. Preem

| Kummalisi
kokkusatiuvusi

- Ajakiri ,,.Discovec’ (marts 82) kle-
jeldab terrestrial raadiosignaalide ot-
simist maailmaruumist, intelligentel
idestamiseks viljaspool maakern,
Seliekohast uurimistééd teeb organi-
satsioon SETI (Search for Extrater-
restrial Intelligence} siisteemikind-
lalt alates 1960-dast aastast.
Artikke!] (6 lehekiilge) kirjeldab
astronoomide : oletusi, ettevdtmisi,
plaane ja suuri pettumusi. Senini pi
ole thtegi Giget signaali avastatud.
ArtikKel annab ka iilevaate kuidas

USA sellesse ettevétmisse suhtub. ;
Ste on talesti eitay, kuid geoses |

NASA projektidega, on SETI-le siis-
ki pisul raha tilkunud, I/mselt pole
velitsuse] ega kongressil usku avas-
tuse voimalustesse vii selle vairtus-
$6. |

Méédunud detsembris, Néukogu-
de Liidu valitsuse kutsel kogunesid
Tallinna suvituskohta 200 mitme-
laadilist tead!ast, peamiselt astro-
ncoome. Neid tuli mitmest riigist
(USA-st 10}, péale selle oli osavat-
jateks N. Liidu valitsuse (Supreme
soviet) liikmeid (killap vist — Arba-
tov! — HR) ja 4 kosmonauti, :
HUVITAV — Miks praktiline N.
Liit tunneb huvi selle projekti vastu

_(kuigi USA seda taielikult Jgnoreerib}?

Miks peetakse konverents Tallinnas

_ (ja mitte Puertoriikos, kus on maail-

la suurim teleskoop, vOi N. Liidus,
seal kus on Troltsky nimeline saja-
teleskeobiline siisteemj? Kremno-
loogid vdib-ojla ptifiavad neid kiisi-
musi vastata, andes mitmeld, sageli
vastukdivaid oletusi.

AGA — siimatas pisut kangemale
vdiks leida hoopis erinevaid vastu-
seid. Kahe viimase aasta jooksul

‘(kokkusattuvus — president Rea-
gant) on N. Liit korraldanud voi pro-
votseerinud tihedalt igatlaadi tead-
laste ja professionaalide rahvusva-

helisi konverentse, millest USSR.

teadlased ja valitsuse liikmed alation
osavotnud. = j

Need mitmeala la mitmesisulised
-konverentsid on péhjustanud vaik-

' semaid jarellainetusi !danepoolsetes —

riikides, Rahvamassidesse on tekita-

_tud peaaegu paaniline hirm aatom-
soja ees. [gas rtigis on organiseeritud”

kitmne ja sajatuhandelised inim-
hulgad tanavatel demonstreerima
aatomreivade ehitamise ja kasutami-

se vastu. Ning varjusurma vaibunud

ristis6da rahu eest on taas ellu dr-
ganud, vdimsamalt kui kunag) enne,

Organiseerijale, N. Liidule, pole
sugugi tahtis mis alal (ajakizjandus
v6i religioon véi muu}, véi kus asu-
kohas konverentse peetakse, Temale
on see tiks farjekordne propagande-
lahing, vastase véitlusvéime nargen-
damiseks.

Kas see oletus vastab kiisimuse —
Miks oli Tallinnas see kummaline
konverents? :

: H. RIGA
1
.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI:
KOMMUNISTIDEGA, |

K. Pats — 1918. .

|