: ddstusliku kut

ivaid joude, Au- .

septembril 1984
rij 1984 oleks-
| 90-ndat: juube-

ema 70 aastat: -

ppetamine, nais-

ja Tahvakunsti _
s olid tal.rahva-. |
fa seoses olevad
HO] oli dnne tbd- -

Vaba Eesti ehi-
cu kutsekoolide

leesti naisena —
pridusnounikuna ©
sa Saar, stindis -
arvamaal, Albu.
millas metsavahi _

| lopetas ta Tal-
umnaasium 8

etaja_ kutsega. .
algkooli Opetaja—

Tallinnas, see

riigi tiks esime- —

andas ta Tal-

eminari juures: -
mpogilistel ja ka
tevalmistavatel. ©

902 milrati ta
S2 Pedagoogiumi

jmetoodika oOpe- .

uudusel opetas
mp naaswmis, era-
Seeiaridusministee-

datud kursustel. -.

meoolistele, Nime-
junes valja aas-

aistidstusdpilas-
tajaks ja kaua-

oli Aurelie Soo.

| alisest: toost ine

a saadeti ta tih-
| Bhveitsi,.

ja tupnustatud.
ti. Tallinna. Lin-
MH, mille jutata-
lie Soo, lisaiiles-

3 sopllaste kooli

sseaduste maks-

oskusametite ja.

Scu ellukutsumi-
e 00 ginukese
S.isteeriumi Kut-
mase, Vabariigi vil-

Riratita haridus- . .
AlstGostuslikkude

meinikuks, -kus ta:
dratulekuni,

BHst 1944. agsta |

sa voetud tema-

s — kohvreisse

akootud ja oma
a. Pagulastee

mecle, Wieshadeni . a
meds tootas peda- _
nnaasiumi k&si- -

lusala Gpetajana.

likvideerimisega

nbachi, todtades
pinstOOko} as Jal

, Ameerika Pu-
pris.

He] slitdus Aure- :
. Parast kohus- -

nijana Torontos,

ks kutsumuseks ©
elahedast ja ar- |

ja selle dpeta-.
tvakunsti sdilita-
Opetas Toronto
is, Valmistas ja.
rahvardivastega,

Ursusi ja nity.

di idanema. mé-

uurikogu Kana- —

ao oli uks Kes se]--
iamesa todtas.

Mest Eesti Kunsti

luuseumi asuta-
varbivaste val-

gamise propagee- |. _
ivaste novandva —
mcaatilise -tarbe-

Ringi ja Triinu
. tema Spetusi,
itkus kéigile na-
st... ning jat-
.sest need seem-
polluit-olid kéik

va tuleviku ke :

-agupidamist ka~-
c.avaldavad kau-

litegid, opilased

AK oe

STLANE”
vetlaskonna
ie ces | |

— mub EKN-u_ iildkoosolek

Saksa-
4 ovakkiasse ja
ist6dstusépilaste:
da, vottes ees-
mee toostusépilas-
B monigi cli juba —

lahkelt palutud osayotma.

~ Tinda..

BKN kutsub
nT alvekuu peole" ja :

uldkoosolekute -

aes een ir ay eae = a fh ; Sos eee a a Sec
s sf r a . ae e

EKN Informatsioon, — Siigis’ on.

.kaes. Padevad muutuvad liihemaks

ja iim kiiimemaks. Jaime ootama

_ falve tuisku ja igatsema kevade tu-
' .dekut, Aga -kas see tahendab, et _
- - meil on tarvis kodus Inirblikult is-
tuda, pettumuses avastada, et sel .
~ .aastal meije ¢i joua lounasse reisi- -
da? Sugugi mitte. Eestlaste Kesk-
~noukogu -Kanadas
_meelt lohutama_

kutsub Teid
yy lalvekun-peol",
Tulge sé6ma hapukapsaid ja viine-
reid 32. sils kaloreid poletama tant-

_ suga Mehis Vahtra’orkestri saatel.

Kavas on veel miuusikalised ette-
kanded, iihislaul] ja loterii, Baarist |

saate odavahinnalist vaadidlut ja

 muid karastavaid jooke. Ghtine tu-—
‘lu Jaheb EKN-w vilisviitlusliku

t06 heaks. ,,Palvekiu-pidu“ teimub
reedel, Z. nov, s.a., Toronto Besti
Majas, aleusera kell Tol ‘Ohtul, -

 Piletite hind’ $25.— isikult. Piletid |

saadaval eelmiiiiginag EKN-u lik-
metelt ja EKN biiroost, tel,: .465-

2219, Reserveerige laud varakult ja.
 tulge »lalvekuu-peole’! |

7 oe an |
Eestlaste Kesknoukégu ‘Vyajab
veel loterii voite. Kuj soovite mida-

- gi annetada, palin tuua see EKN
biiroosse voi helistada tel, 465-2219.
| Annetujate nimed. avaldatakse aja-

 Haige riigijuhi kiisimus pohjustab

lehtedes.

Laupaeval, 3, novembril Sa. tai-
oronto
esti Maja keskmises saalis, Koos-

oleku paevakorras on debatt teemal
, Wis sittthas eestlus? Eesti keel ja

--eestiuse tulevik.‘' Paneeli kuuluvad

teiste hulgas Anne Saks .ja -Juta
Ristsoo. New Yorgist. Publik on
olek algab kel] 10.00 hommikul ja
kohe peale rakendamist, palvust ja

aupeakonsuli tervitust algab debatt..

EKKT -eesoleval. |

ja Joann Saarniit on e¢sti kunstni-

_ ke perest jlahkuaud.
 Esinevad..Alar. Aedma, - Helmi-
Herman, Mai Jérve; Tiin Kadak,
_. Kai Ka§rid, Eduard Lillepdtd, Er-
vin Milvek, Erna Relvik, Rudolf

| Saaring, Hugo . Silberberg, John
.. Tanner,

Adele . Ulm-Augustus,
Ants Vomm ja Renita Vomm,
koos méalestatavate kunstnike t00-

_dega.on esitatud 67. mitmesupuses
- jaadis ja tehnikas todd. |

Naituse avab toimetaja 3. ‘Ver-

; denbaum.

Rajaleidjad olustasid

- tegevust

: " Rajaleidjate™-avakoo dug ise
—daup., 13, okt: kell 10.

Peetri kiriku.alumises saalis. Avas
lipkonaa juht ogdr. Ingrid: Kutt.
Peale lippude sissetoomist ja pi-

_ dulikku kiitinalde stititamist, tervi-_
tas lipkonna vanem noori, foovides .

edukat: eelolevat tegevusaastat ning

_ itles lithikese palvuse, Ingrid ‘tut-.

vustas Hpkonnia selle aasta juhtkon-

Uksuste .juhid tutvustasid
oma eeloleva tegevusaasta t00Kava.
 Sellel- aastal on: juhtkond jarg-
ming: auvanemad: Meeli-Ann Yan-

ner ja gdr. Kiaudja Voiko, vanem.

gdr, Ene. ‘Runge, juht ngdr. Ingrid

“Kit, abi Tj. 6 -gaid- Helen Sadul,
sekretér I j. gd. Krist Lildig, lae-

kur nedr. Time Paar.
Hellakeste pere ,,Sademed" -va-

7 nem gdr, Anne Agur, juht nedr.

sirje Jorvel, abid Lisa mee ‘Ja Pia
Kori.

Gaidrithm ” Tatilinmad" yanem
ngdr. Katrin Kittti, juht 7 Jj. gd.

Lydia Van der Veen, abid ja Uht-
asi ‘safkade juhid | j. gaidid Rita
Lees j ja Rina Kindlam,

-VYanemigaidide ruhma _Virmali-
sed“ yanem nedr. Tiia Kitt; jubt

‘Tj. e. gd. Evi Valge, abi Tiina Ser-
mat. »Muldring” juht nigdr. Ellen.

Avflas, |

: Voeti vaste uved heliakesed, l-

me. pakkus kdikidele kohv), mahla. -
ja kohvikOrvast. Siis: laksid noored -

koondusi pidama ja uve tegevus-

| aasta 68 off alanud.

»Rajaleidjad” |

homnukul . -

5 Festased valisi

L. Saksamaal

‘Saksamaa eestlased valisid kiimnendat korda oma keskorganisat-
coy ‘stooni ,,Eesti thiskond Saksa Liidmvabartigis* esinduskogu referendu-
(ested mica, mis kestis 22. septembrist.kuni 1. oktoobrini, Nagu valimistule«
wing mustest selgub, oli nesleoiguslikce liikmeid 987, hidletasid 698, seege

70,72 protsenti.

Omamocdi rekordi on plstita-

ud keskkomitee kauaaegne esi-

moes ja Saksamaa eestlaste ainsa
ajalehe ,,Eesti Rada“ peatoimetaja
Johannes Wistrik, kes juba kol-
mandatest valimistest a. 1958 peale
on saanud ‘enim. hiali, seega ‘sel

korral juba keheksandat Korda.

Keskkomitee esimehel on seega sel-

ge rahva usaldus,

| Esinduskogu koosneb 12 litk-
mest. Esitatud kandidaate ch yali-
misil 19. .

‘J Sromiseks neljaks aastaks kuyu-

q nes esinduskogu koosseis hialte ar-

ESTO-84 ajal toimunud Haapsalu koolide Spilaste kok kutuleku organisectiv ioimiond teri viimaseid aru:

andeid ja kokkuvotieid suvisest stindmusest, olles kogunenud Wasaga Reacti lihedal asuvasse Harald

vad Felix «Hels, Roman Marley, Harald Netdre ] ja hela Neidre.

_Neidre kodusse. Noupidamisele #argnes thine lounasdsk. Pildi) yasakelt eslteas Ervin Aleve, Ellen Oja,
-_Armilda Aleve, Leida ‘Marley, Asta Kaups, Adele Neivelt, Lea Mets, Hella Leivat ja Peeter Kaups, seisa- ,
oe Foto: Vaba Eestlane

i

= Moshras riigifakse voimuvoitset

jarglaste. vahelist voitlust

MOSKVA —‘Villisriikide vaatlejad ratigivad Moskvas jarjest suurenevast voimuvditlusest, mida poh-
justab praeguse riigijuhi voimetug vailtseda ja halgus, mis on. parandamet, Ishernenko pole kunagi nai-
danud kuigi suuri juhivSimeid ja ‘miliid on liiga haige olemaks efektiivne. -

Esimest korda N: Liidu ajaloos-

peamlnistri abi, Noukogude _ siis-

teemis mitte erlti téhtsa isiku sur-

ma puhul -korraldati -talle riiklik
matus’ Punasel valjakul ja maeti
Kremli vaili darde. Kuid vastupidi
endistele miatustele, atnule kolm

vanemat juhti vOtsid osa matustest.

| Moskvas -Tadgitakse. sosistamisi
voimuvoitlusest valisminister And-
rel Gromoko pool,

°° maida margib ka tema otsus: opi
nadalalopul
ioimuy aastanditus on jarjekorras
—29.5.. See on eelmistest  arvukama
‘osavOtjaskonnaga, kokku 17 kunst-
nikki. esitavad mitmesuguses teh-
nikas oma t0id. Samal ‘ajal on se¢.
_ ka kKolme aasta jooksul surma ]abi
- lahkunud kunstnike malestusnaitu-
 ‘seks,. Leida Laanep, Jaan Milian

dada  abiriakimisi
. Ronald Reaganiga. |

president

Y anemad. ametnikud tunnistavad,
et praegu on ,,raske ag" Moskva

-poliitilises elus.

Need signaalid tshendavad, et

president Konstantin Tshernenko —

kiirelt halveney tervis: on pOhjus-
tanud tema vOimu kindlustamist.
Kui tal taitus 73 eluaastat motdu-

nud esmasp#eval anti talle Lenini

orden ja Sirp-ja-vasar kuldne me-
dal, Aga juhi timber. olnud rahulik -
atmosf#ar on asendunud. segaduse-

ga, Vdim Kremlis néib olevat kil-
lustatud. TOentotiselt kaib veel ka.

teine vOitlus ja see on ehk [6plik,
yalitsuses kahe generatsiooni ja

selle jarglase vahel. Yanade aseme-

le tahavad tulla: nooremad. -
 Pakud Kremiinoioogid, kaasaar-

vatud CIA hulka kuufuvad Wash-.

ingtonis, on arvamisel, et“ jargmi-
ne juht yOiks olla 53-aastane Mih-
hail Gorbatshov,

Ta on pidevait stiureneva taht-

susega promincatie Kuju, kes oh

léhedal viimasele N. Liidu juhi- ©
Je Juri Andropovile. |

-Gorbatshov naib olevat™ arukas,

energiline ja innukas Oppima, kui-

gi enamus tema Kogemustst on -

pOllumajanduse alai.
Aga Gorbatshovr kur jarglase
valimine ‘on vaevalt mOOdapaase-

maiu: Patjud. ametnikud, kel on

lootused, ef Gorbatshov voiks

jargneda ‘Tshernenkole, on teadli-

kud tema vilj javaadete ebakindlu-
nest,

Gorbatshev ja teine kandidaat
N. Liidu juhi kohale, 60-aastane

Grigori Romanov,

said molemad televisioonis: sell
list rnmmi, mis tavaliselt on so0-
tud ainult pariel juhti¢ele,

kui nad teevad kUlaskaike valisrii-
kidesse. .

Kui ‘kiisiti, kas Gorbatshoi"

-yOiks 'parida selle Koha, Ukg amei-—

nik-vaid kehitas Oleu. Teine ei Gel-
nud midagi.,.Kolmas fitles,pukralt,
et Gorbatshov on, vOimalik, et
veel liiga moor partei juhiks yah-
miseks. Gorbatshovil on mOndagi
mida mOned on ammugi vajali-
kuks pidanud; t6eline energia ru+
gijuhind; mis kedskGlas muudatuse
soovigd, the vanema ametniku

iitluse kohaselt on N. Lit oma-

nud tugevat ja efektiivset juhti. al-
nult moned kuud parast 1975. aas-

‘tat — need vahesed kuud, mi

Andropov oli terve ja aktlivne en-

ne kot néeruhaigus ta vimetuks

tegi.

Kontaktvotud Laane- Euroopas

Eesmiirgiks Balti kiisimuse URO

peaistungile viimine
da, ning kinnitas igale nelgidie — -

EKN INFORMATSIOON — 1983. a. ‘Jaanuaris EareDpe. parlament

vottis vastu resolutsiooni viimaks Eesti, Lati ja Leedu taotlusi iseseis-
yuse taasiamiseks Uhendatud Rahvaste Organisatsiooni (URO) etie.

Kaesoleval aastal BATUN (Baltic Appeal to the United Nations) otsus-

tas feostada aktsiooni, mille eesmirgiks on abistada selle resolutsiconi
rakendamist. Yoeti.tédle Stokholmis elay litlane fmants Gross, kellele
teht; tdesandeks kiilastada koiki Euroopa riikide valisministeeriumeid
ja ministreid, et nendelt toetust saada sellise resolutstooni qilestOstmi-
seks URO’s. Eestlaste Kesknoukegu Kanadas on seda aktsioon{ toeta-

nud maj janduslikult j ja todabiga,

Viimase viie kun jooksul on L
‘Gross, ‘kes. valdab mitmeid Euroo
pa.keeli ja on pikemat aega tege-
lenud Evroopa polutikaga, votnud
valitsustega kontakte ja taottenud
abi ning toetust eraisikutelt, organi-
satsioonidelt, Eurcopa parlamendl-

Hikmetelt ja valisministeeriumite

asindajatelt.”

Imants Grogs on Kdilastanud Eu

roopa parlamendiliikmeid Prant-
susmaal, Suur Britannias ja Madal-
maadel.

“Prantslased teatasid, et. nad on:
' rakendanud téésse komitee, mis

kasitleh Ida-Euroopa, kaasaarva-
tud Balti riikide, kiisimusi, |

Samuti on nad lubanud Asja uuesti
valitud parlamendis seda resolui-

‘siocni itles tista, Madalmaade esitt-

yotta arutlusele.

dajad lubasid votta Balti i kiisimust
oma valissuhete -komisjoni id0ka-

¥esse,
I. Gross kiilastas ka vilisminis-

teeriumeid Belgias, Prantsusmaal,

Hollandis, Suur Britannias ja Root-
sis. Nende, kokkusaamiste tagajar-
jel selgus, ef Balti riikide iseseis-
yuse resolutsioon: — iilestostmisele
URO’s ‘'tuleb laheneda diskreetsete
sammudega. Esimeseks astmeks

oleks Euroopa riikidel teha avaldu-

81 URO taiskogu ees Balti riikide

‘Kiisimuse subtes, mida nende vilis-
ministeeriumite esindajad lubasid |
Koik: maad ojid

selles suhtes vastutulelikud.
Lahemas tulevikus: on Imants
Gross’il kokkusaamised Taani, Tir,
Itaalia, Kreeka ja Luksemburgi vi-
lisministeeriumite-csindajatega.

Ametivéimud avaldasid kBesole-
¥al septembrikuul,

et Leonid Brezhnev, jubt 1964
—1982Z, polnud enam efektiivne
jahing aastast L975,

kui .ta eelmisel aastal ol sist
haigeks jaanud.

Andropovi Tihike,valit susaeg oli
mérgatavaks eraldumise Brezh-
nevi :letargiast. .Ta ‘raputas. Ules
-kommunistliku partei btrokraatia,
hakkas vOitlema kKorruptsiooni vas
th ja alustas avaliku diskussiconl
majanduslike probleemide lahen-
damgeks. KSik need muudatused
on iitkunud Tshernenko ajal, aga
iia ergiata ja ilma entusiastliku
toetugta tipust.
.¥Gm on olnud killustatud ja
kui juhtkond ei suuda mitte mak-
1 simaakelt “kasutada oma efektiiv-
7 sust, mis on relatiiyselt kindel, sits

yoib jitkuda veel plkemat aega, et
teatud;peata olek valitsed N. Li-
du juhtkonnas.

Ka s Gorbatshevi

| positsioon flanges?

MOSKVA -—— Ametlik foto NK.
Liida juhtkonnast, mis avaldati. N.-
Liidu ajalehes méddunnd reedel
on pohjustanud spekulatsioone N.
Liidu tipus oleva number kaks me-
he Mihbail Gorbatshevi périjapo-
sitsioout umber,

53-aastane Gorbatshey, kes alail
on seisnud presidendi Konstantin
Tshernenko k6ryal voi vahetus 14-
heduses mitmesugustel hiljutistel
_, jubtkonna fotodel, oli seekord Jub-
‘tiva poliitbiiroo fote Hdrele. paigu-
tatud, Laine diplomaadid titlesid,
see VOivat ndidata, et Gorbatshevil
on poliitilisi raskusi, mis on

vu jérjekorras jargmiseks:

Edgar Pent (468), 3) Raimond
~ Leitaru (411), 4) Ealgar Berg-
mann (397), 5) Ulo Semmel

—Schherovja
N. Liidust lakkumine.

KOPENHAAGEN — Taani libe-

raalide partei esindaja Bjérn Elm-
quist iitles moddunud. teisipdeval,
16. oktoobril, et N- Liidu'ttlemnou-
kogu abiesimees Ivan Poljakov on
talle Selnud, et ,,Sahharov on. niitid
vaba maalt lahkumiseks kunas ta
seda sdovib. Aga ta el soovi seda
teha,“

Paev hiljem Poliakov eifas, et ta
oleks seda delnud. Tegelikult ta oli

kordselt

(393), 6) Villu Laidsaar (389),

7) Olgred Aule (341), 8) Linda
Pirtel (327, uus lige), 9) Vilma
Lrinkmann (325), 10) Mati
Kiingas (318, uus liige), 11) Ju-
ku Fent (308, wes liige) ja 12)
Arvo Kannast (289, uus hiige}.

Kandidaatideks — esinduskokku
jaid: 1) Toomas Pulst (275), 2)
Oley Ruuben (272), 3) Gisela
Voogre (240), 4) Aleksander Elken
(214), 5) Johannes Part (125), 6)
Voldemar Bitter (111) Ja 7) Paul
Silm (88). |

Uus esinduskogu tuleb . esma-
-kokku 27. oktoobril

Miinsteris. Valimisele tuleb nue

| | | -Keskkomitee koosseis ja arutatak-
1} Johannes . Vastrik (587), 2} s

Saksamaa eestlaste ellu puutu-
vaid paevaprobleeme. |
3 EPL

Otsitakse ema ABILIST

5 poolt peva nidalas Queers:
villes (Newmarketi [Shedal}

Tel. 478-4289

JAAN ALMER |

KATU SETOOD

Gelnud sonadega: ,,.Kui Sahharovil

oleks voimalus N. Ludust lahkumt-
seks, ma ¢] usu mitte, et ta vorks
seda kasutada."

USA katsub Shutade
NATO-liittasi —
rohkem kulutama -

WASHINGTON — USA presi-
dent Ronald Reagam valitsus on
kaalutlemas aktsiooni julrustamaks
Euroopa Jiitlasi kulutama: rohkem
NATO kaitsekuludeks, titles USA
kaitseministri assistent Richard

Perle. Selle hulka- kuuluksid ka
USA ostud Euroopas valmistatud
Kaitsevarustusest,

“Qu debatt
' presidendi- _
kandidaatide vahel
KANSAS CITY. — Méddunud

piihapdeval toimus USA's presi-
dendikandidaatide. vahel viimane

debatt enne 4. novembri vallmisi.

Moned ktisitlejad on leidnud, et
molemad pooled olid enamvahem

yOrdsed, teised andavad president

Ronald Reéaganile viikse edumaa.
Debatil demokraatlik . kandidaat

Walter Mondale  stitidigtas * presi-
dent Ronald. Reaganit, et ta on ob
nud ligipfdsematu juht, kelle va-
lispoliitika on habistanud USA’‘d.

Relvastuse kontroll ja. yuhtisiksus
olid peapunktideks debati ajal, Ul-

dine arvamine on silski, et Reagan

sailitab oma presidendikoha vali- oot
” mistel.

Me ainult ei véta

tele maja miliigile,
me esindame ja

kirjeldame seda.

| Senay 21 siisteemil on joud,

sec on riigi suurim Kinnisvara-

vahenduse vOrgustik.

Helistage ja pange see e youd oma
kasuks t0dle,

Teame, kus on head elamnu-

rajoonid |

HERITAGE LTD.
-- 90 High Street, East —
Mississauga, Ont. L5G 1K¢

Tel. kontoris (416) 274-7703
. kodus (416} 820-5804

Esindaja:
OLEV SADAM

justatud katastroofilisest olukorrast a

“SKOGS

PAINTING DECORATING

ian avusel lSikusel.

Lédne-Saksa
kilalistoolised
scabuvad Rootsi

Reotsi politsei ‘kahtlustab, et pal-

jud ilret kurdid ja jiibanonlased,
kes Viiraasel ajai on asiiiilipaluja-

tena saasunud Rootsi, tulevad tege-

likuit Ladne-Saksam aalt.
Born maksab paljudele oma ,,kt-
lalistéGiistele teatud sumima kul

nac malt lahkuvad — tagapdhjaks

Vaipade miiiik ja mahapanek,

varvimine, tapeetimine, kO0kide

timberehitamine, sDrywall* ja muud todd,

SOODUS OSTUVOIMALUS —

“OOTADA, ELADA VOL INVESTEERIDA. tielikult reno-
veerited ehituses, Konfori- ja vastuvOturnumld. soblvad mit-

wmeks otstarheks. Ulemisel kahel kerrusel eraldt sissekdiguge

luksuskorter. Parkimisplats ja
Tamnr Design 466-1994,

2 gsaraazhi. Helistada Jackson,
hr, Tamm kodus 283-7884 |

on ‘oonvudus, ‘Lihikese aye jooksul —_———_— .

EESTI ALUMIINIUM KOMPANI!

Nail saadaval poed EUROOPA STILIS

THERMO-AKNAD

- kolntes virvis 2- ja 3- kordse Kiaasign. |

par vedeeg mitusada cellist inimest.
Nad on paigutatud laagritesse kuni
Sisserdiuiuamet on. teinud gina ot:
suse. |

Politse; ménrgib, et hoolimata
varizmiskatsetest selgub-peagi, ef
asiilipalujad kénelevad head sak-

sa keel. Neil on kaasas Ka marki- -

mist darselt palju valuutat — suu-
rem OSz D-markades. Varem oli
pogeniks] kaasas USA-dollareid.

 Pogenike ,,saksa paritoju" - on
tihti Daliastanud nende lapsed, kes
omavahel mangides akki hakkavad
konlema perfeltet saksa keelt.

- Tasuta hindamine. Heltstages: titkoja tel. 832-2238

kodus 769-0932

OSSO Investments Inc.

10335 Keele Str,, Maple, Ontario LOJ 1E0