“Wabi Kummipaadi — pohja.

Lk, 8

an KBige vaiksem . bas me
| (Algus Ik, 3).

Pohjuseks on see, et sealsed Veel Eesti Invatiide Teetave Nai

\ohed tulevad kudema parast 7
gastast ookeanis elamist, ‘kuna

teisal l6hed Koevad tavaliselt 4. |

aastaselt.
Kui palju kaalis kdige Sut
vem lohe, mille sa oled. kittie saa

med?

> Seda kéige suuremat el Saa-
nudki katte —- laks otsast fra.

Lugu on nti; et mangitasin teda

moenditusest

On olnud kuulda. nurinaid, ef hiljuti Besti Majas :

foimunud moendituse pildid ei ole meie lehes iimunud. .
Tehnilistel_ pohjustel osutus see varem véimatuks (vaata ‘
artiklit meie lehe ti. povembri numbris Ik 9), Niiiid on §

nell tundi. See annab ettekuju-— -
-tuse kala suuruses{, Kui lohe olt @

- 6puks paadi kérvale tGmmatud,

-saime teda silmitseda.. (Mul oli
“abikaasa tunnistajaks kaasas.).
Siis. ta jarsku-rabeles lahti ja olt.

Vainud. Paar paeva hiljem mu &

verna kaaslane sai samast ,,aue-

| gust” 102-naelase. Vdibolla oli. ; :

minu kala? Kéige suurem ldhe,

- mis Smith Inletis parast kude-

mist rannas surnult leiti, kaalus
108 naela. Koik need Iched on
chinook’ id* (sama oo
spring”, ,,tyee“ voi ,,king”).

Teine punase lihaga lohe on
,coho™.. Need nii suureks ei kas-
va. Minu rekord on 19-naelane
Dalal jdel Queen Charlotte saa-
rel, kus muide ka Bing Crosby §
ja Phil Harris kaisid regulaarselt }
__kalal.. Veel vahemad on. roosa
| Tihaga »pink* lohed. Neid-saime
kord . Vancouveri saare. juures
~_ tiitrega 'kalastades 17-tukki kahe .|
—tunnijooksul,
_ Sinu lugu tundub. otse usku- |
matult fantastiline. Kas .see on
»kalamehe joti*?.

Numbrid on k@ik. Sived.. Kuid |

-.. muidugi on tuldud ka_ ‘tuhyalt ta-

 gasi kalaretkeilt.

On .sul olnud evitt
seikusi?

Kord | Smith Inletis kala valja
vottes juhtusin konksuga 166ma.

aks valja ja paat hakkas kiiresti.
- veega {dituma. Saime siiski kal-
' dale ja: témbasime Idhe paadisil-
lale. See kaalus 57. naela. ne, |
et meil. polnud paadi ee

kal | Nipalhe ia soit, ‘et tuua
kummipaika ja liimi. Maad
modda sinna ligt él pase. Kut
Glu otsa lopeb mine v6l lennuki-
| ga jarelet .

= = r
nana sama,
: oe _r Pete ar
ani Ft dere fees Aer
erp ror

a cL Fete fama
eee:
as

or

rye” r
ar As at
or "ra J wy ae

rene
ca rirtatatr aes

zk
E :

Fi

‘ohtlikke” :

Ghk |

-- seks paika.. Tuli siis teha lennu-

‘pildid toimetusse joudnud ja pitiame need kotk 3 ara tuua. .
Iimselt olid nad cotamist y viirt.. : :

Modell Ene Migur kreemikas rakis ja pitskleidis.

‘Tanavu sai Eesti Vabariigi Tartu Ulikool kuuekiim-

F oto: L. Ristsoo

ek ‘ :
OE Me kaheksa aastaseks, Balti ulikool 40 aastaseks ja Tal-
finna Tehnikaiilikool viiekiimneseks. Balti iilikool, vahel

Tene kord. Kalastas saat aks Modell Anu Reitav. Ohkdrnale ‘materjalile ‘kisitsi om-

| grupp korgemaid kanada- soja-
vae ohvitsere: Ilm laks' nu hal-

meldud aplikatsioonid. Lai kleididdr mitmekordse satian-
yaks, et sOjavaelennuk ei sdanda- Paclaga darestatud. Selle imeilusa. pruutkleidi kavandas

nud baasist neile jarele sdita. yanameister Marta Tiido. Anu Kannad seda Olgusega, sest

Nad palusid minu:. venda -neid
-Hra vila. Venna' lend Jaks. vipe-.

.. Tusteta, Ohvitserid keeldusid aga .

maksmast kiitidi eest. Nad jatsid
_ ka.oma telgid, magamiskotid ja
~ varustuse = ‘kaldale -madanema.
Rahva raha! |
_ Kas off kohe irgmetsas sabi
dy?
Ega seca véinudki karude. pa-
rast. Panime ‘telgi hoopis ‘iiles
paadisillale, riputades nddri tih-
jade plekkpurkidega | karude | pe-

~ Jetamiseks téele risti ette. Unel

Sol oli grizzly siiski paadisillal

Jennuki juures kobistamas.. Ta

 haistis ilmselt kaha, mida hoidsi-
me Jennuki. pontoonides kiilmas
merevees.

Mide sa nis hulga pillitud. a=
ladega paale hakkad? )
On neid pandud kiilmetusse,
suitsutatud ja jatkunud sdprade-
legi. Muide, Vancouveris asub
- tiks “kuulus Tohede - suitsutamise
-ettevGte ——- Imperial Salmon —

kes. oma produkte saadab  iile

mailma. Lennujaamaski véib -se-.
da osta hinnaga $15 nael. Suit-
sutamiseks. on kéige paremad
_ tile 20-naelased — need on ras-
 yasemad. Fileed hoitakse 3 paeva
. soola-suhkru segus, - sis suitsu-
 tatakse 4 paeva madala temvera~
tuutl Juures, mitte tile 85°F

ia abiellus alles hiljuti.

“Mis vahe on Adland j ja 1 Vaise

odkeant léhel?

 Vaikse ookeani | ldhed (kik
viis liiki} surevad pdrast kude-

mist joes. Atlandi léhe aga siir-

dub parast kudemist merre taga-

si. Maitselt-on ehk Atlandi IGhe
mida leidus ka Eestis, delikaat-
sem. YVaikse ookeani iohedest

loetakse ,,sockeye'd“ parimaks,

See on ka kdige punasema liha-
ga Johe. ,,sockeye™ naljalt Onge
ei vota. Tal puuduvad hambad.
On taimetoitlane, kuid s66b ka
hannakut. Tanavu oktoobris. laks

ligi 3 miljonit ,,sockeye’ d‘“‘ kude-

ma Adamsi jékke, mis on Van-
couverit labistava. Fraseri haru-

j6gi ja. SOO km kaugusel sise-.

maal. Teel sinna. muutub nende
nahk karmiinpunaseks ja pea ro-
 heliseks. Nende kudemine on ha-
rukordne vaade, mida kiisid jal-

gimas 300,000. turisti -—-- isegt - .
on.

iilemeremaadelt. Emakalal.
keskmiselt 4000 marja manakest,
millest 10% hauduvad maimu-
deks, kuid ainult . kaks

parast tagasi samasse. kohta ku-.

dema. Teised on lJangenud mit-

_ mesuguste ohtude ohvriks..

kala.
(4000-ndest) jouab nelja . aasta.

Foto: Lembitu Ristsoo

Kas Ladneranniku Eesti: Pie-

vade puhul saaks korraldada 1d-

hepuiiki?

Smith inlet on sel aial piitigiks

suletud. Kui on. soovijaid, siis
vOiks vahetult parast Eesti Paevi

, liiirida iiks.42-jalane paat.’ See

maksab $2000 nadalas,

millele

lisandub bensiinikulu. Oobimine |

on paadis, mis mahutab 7—8
inimest: Mina’ cleksin kapteniks
kuna osavotjad jagavad kulud
omavahel, Voib tilirida ka 3-~4
pdevaks. Varane registreerimine
on ‘vajalik paadi reserveerimi-
seks. veebruari alul. Tahaksin ré-
hutada, et minul tsiklikult ei-ole
selles ettevdttes mingit majan-
duslikku huvi. Métteks on ainult
Laaneranniku: Eesti -Paevade —

kaugematele kilalistele pakkuda

meeldejadvat lohepiitigi elamust
monusas miljGos. |
Lihem informatsioon: Ray-
mond. Rannala, 838 Ultra Court,
Coquitlam, B.C. V3J 6R3,. tel.
(604) 461-7659.
Lidneranniku | Eesti
toimuvad - Vancouveris,
juulint 1987.

“PHevad
L.—3.

A H, Vancouver |

tuntud ka Pinnebergi ja Hamburgi kohanimede jarele, oht
hithikese. eaga, kuid kullaliki SuUUre tihtsusega:

Lahingute 6ppedes: leidus
Saksamaal palju eri rahvusest
ilikoolide Oppejdude ja. iiliGpi-
lasi. Kelle kooliskaimise soda kat-
kestas, v6i kes olid kiipsed iili-
kcoli astumiseks:  Kdtgil -neil olt

ette-niha mitme-aastane ootami-

ne D.P. (Displaced Persons)
laagrites seni kui suurvGimud ja
praktilised vdimalused lubavad
olukorda lahendada. See oli pal-
judele vaimu roostetamine. |

Siis tuli kellelgi idee, laagrites
tormuvate loengute asemel vd

‘kKorval; organiseerida kursuseid,

mis kuidagi téotaks filikooli ta-
semelist OppetOdd ‘ning tulemus-
te. hindamist valitsevate instant-
side pool. - :

-Tulemuseks oli iiks’ omapira-
ne ettevOte mida me tunneme
Balti Ulikooli nime. all. V6érai
pinnal oli — ja on ehk praegugi
—- tilikeole, aga ikkagi tihe -kee-
le vor rahvuse jaoks (nagu poo-
lakate oma Londonis), aga kas
on ka teisi kolme nii erineva
ranva ja keele om! nagu eesti,
lati ja leedu? Eks me. kuule seda
30. novembril. ‘Nimelt on seé-
kordse Tartu -iilikooli aas itapaeva
aktusek6ne ‘teemaks Balti ~ iili-
kooli asutamise 40. aastapiieva
meenutamine. Ulevaate annab

‘tks selle asutajaid ja Oppejude,
| professor elmar vu arvesoo,

Torontos on teada lisna mitu
B.U. dpilast. Ootame nende osa-

‘vottu, kui ka seda, et nad took-

sid nditusel esitamiseks malestus-
esemeid, kirjavara. ja dokumen-
te. Ja’ ‘voibolla esitaksid ' oma-
poolseid meenutusi.

Kesolevale aastale langeb ka
Tallinna Tehnikaiilikooli asuta-
mise  viiekiimnes —_aastapiiev.
Dr. Voldemar Kirss Buffalost

meenutab lihidalt selle, Tallinna
Tehnikumi ja Tartu Ulikooli in-

seneriteaduskonna (1936/37). ja-
reltulejat ja praeguse Tallinna

Pottitehnilise Instituudi eelkdijat. . .
Ka_,,tallinlasi palutakse oma
malestused valja tuba: . Armas
‘Maiste, kes hiljuti Torontosse
on lubanud muusikaga -

asus,
peoliste meeleolu tésta.

E. Aruja

USA's 240 miljonit
inimest —

|. iaanuaril 1986 oli USA’s
240,5  miljonit- inimest, neist
musti 29,2 miljonit. Rahvastiku
kasvutempo oli 1985. a. 0,9%.

Statistika jirgi on mustade amee- -

riklaste keskmine elie endiselt

‘ahem Kai Valgetel. et

ee Urea os

Cr

af a it i uy?
a a ilemaaline eo.
a 7m , \

> (Algus Jk. 1)

ie professori kaast66l iilikoolis en-
4% das. Samuti, mis puudutab ma-}

jandamist on ecstlastele Onnistu-

We seks, et pohikapital parines iihelt
ee institutsioonilt (vO loodi selle

= vahendusel) ja ei ‘tulnud otsef
Ee rahvuserupilt ega monelt sellel
iiksikliikmelt. |

Edasi, Eesti Sppetool on ainu-
ke; kus ei rutatud ulepeakael
kohe tédle, teadmata missugused
sihid ja praktilised kavad peak
sid olema. Lopuks, Eesti oppe-

™3 tooli loomise juures on arvesta-@
Ge tud nii Kanada eestlaste cndaj™

Fe ajalooga kui -ka piritolumaaga.

Néupidamisel: iimnes ka, et
valitsuse juures e! vaadata posi-®

tiivselt piritolumaa liigsele rohu

: ae -tamisele. Gttawas soovitakse ua

“2 ha rohu asetamist siinsele ajaloo

34 -vusgrupi .

1 . .
. . . » 7 rr oh. , . 7 . 4 us mane s,. r. . u-
at . oo" . - . 7 ' ron” Ln =“ F ; vn
=.! ots ht Soe . . fete” - ome . 7 = a3 . eet TL! =" a At = 8 . re r . Ai- “S _
eee -"= recta ra ad ween _~" . = —_— r a=. _ r bea

Pa a

r .

a ae . *
es a a
a "et:

ad ere

el RE et
ee a ee ate

ie

a7

aye le - ete - - : ty = a went . a
ee LE ee

= et

ee
or a
- =

wiegotel bee,
; a aah iw 2:
os ean

ees a rea
~ ola “
ea .

r os F .
=—bk, ‘a ar : 1 . . ! a ae an he, _ HW an
I aT ae Oe ener ee ee i at epee TE “t
aris Tia be: AL CO STes: Lee TL r a : _ "on
Ly a to ty pace are en ar ae ser
“ “ain : *

rae

ae

ee
ny
via!

=

AEs

ee ee eee

4 Pee ent
By a "| 5 ar a qh
rh tat ie ale pei
Fa Cope hee ar,

: - —. poolakate, juutide, slovakki-&
‘de, jugoslaavieste ja isegi soom-

_ gisserannu

hs
ces

le ja elu-otule..

Ent professorid taotlesid tisnaa

 jihiselt selgitada, ct sarnanc liigi
tamine on voimatu, kuna mitmc4

test rahvusgruppidest on’ raskai

aru saada, Kui ei. mdistcta nenday
olemasolu ja tegevuse seost pag

ritolumaaga, kui ef arvestata rah
osadevahelist labikdi
mist: ile maade ja merede. Lt
saks oli ullatuseks, et Ottawa:

peetakse Euroopa paritoluga sis :
Kanag
da iihiskonnas, ning et kaalumigj
sel on. tulevikus vGimaldada opm
petoolide loomist ainult uussisse

kaalutaks¢

Ottawas voimalust suunata tule

seraindajaid privileegituks

randajaile. Samuti

vikus raha nn. temaatiliste Oppe

toolide rajamisele © — Kanad@
rassivaen _

ajalugu,
problecmid, jie,

Kul gi

tahtsusetu,: titles professor Pa
ming eesti ajakirjandusele, k

- rahvusgruppide poliitilised esin

dajad rohkem tahelepanu omis
taks iihise blokina Kanada mf
mekultuurilisuse politika are

gule. Muidu vdib juhtuda. Kanal

das sama viga,. arvas. ta, mi

USAs, kus Euroopa paritoluggy

sruppe tembeldati lihtsalt ,,val

| professorid -_katsusi
neid asju Ottawa esindajaile self
gitada; ci oleks ebakohane cg}

geteks“, ning riigiresursid suunatiy

nn. minoriteetideks kuulutatuc

rahvustele.

Praceu on taoliscgy

kiisimused ~ aktuaalsed Ottaway

riigiteenistujate tasemel, kus for
muleeritakse _ politika suundi ji

rakendatust, nagu selgus Ottawa

-esindajate sonavottudest.
Noupidamisel selgus lisaks, .
avalikud raamatukogud ja rig
arhiivid suhtuvad palju. positiiv
semalt rahvusgruppide materjalt

de kogumisse kui minevikus.
Nii on. Ontario provintsiarhi
niiiid valmis vastu votma mitme
suguseid sdiliseid, mis mineviku
moeldav ei oléks olnud. Ontar

-Mitmekultuurilisuse ihingu csi
mees tihendas, et aastad tagas
-jAid iildiselt vaid kaks kohalikk

rahvusgruppi thistoost eematc

— eestlased ja juudid. Olevat
~-valitsenud arvamine, et tuldaksc

ise toime. Kuid viimase!s | qastat
on Uhingu. kirjastusel ja kdenda
misel ilmunud terve rida teoscid

ka soomlaste ‘ja leedulaste kohta

Tekkis kiisimus, kas ecestlased
oleks huvitatud enamast koos-
tédst tulevikus.

: Noupidamist peeti igati énnes-f

tunuks ja professorite meclest tu-
leks neid niilid, kus on juba
kiimme rahvusprofessuurt, kor-
raldada aasiati. Kuuldused liigu-
vad Torontos taotlustest .luua
veel terve rida “rahvusoppetools

laste poolt, kuid see vGib. osutu-

liseks.
° «LP.

da riigipoliitikas toimuvate, im- :
_ berhinnangute tottu problemaati- i