|

t .

| rtahvast iilekoormatud,

-VABA RUSTLANE neljapdeval, 28, ruunil 1978 — ‘Thursday, dune 28, 1979

VALSAANBDA: o/U Vaba Restlane, 135 Tecumseth St Torcntes. of
PRATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oj2 |
POSTIAADRESS: P.O, Boz 70, Stu. C, Toronto 3, Ont. MOF sor

TELEFONID: toimetas 304-7501, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditricon) 364-7675 |

| TELLIMISHINNAD Kanadas: pastas $32,—, poolaastas 18.— jo |
veeranddastas $5.50, kiripostiga pastas $53.—, poolaastas ga 4
i ; ja veerandaastas $15.—. = |
TELLIMISHINNAD villjaspool Kanadat: asstas $95.— , poolaas-
tas $19.— ja veerandaasias $10.50. Kirtpostiga USA-s: aasize
$58,—, poolaastas $30.— ja veerandaastas $16.00.

| LENNUPOSTIGA Wemere-maadesse: aastas $69.—-, pooleastas |

| $450 ja veerandaastas $18.—.
Aadressi muudatus 49 c. — Uksiknumbrl bind 40 .c.

et

ZREE ESTONIAN |
Putlished by Free Estonian Publisher, Ltd., 195 Tecumseth St.,
| . Toronto 3, Ont. Mes oH, .

"Patiala". fragdddia

Vieinami pogentke trazgiline peamiselt hiina piritolaga mehed,

sanius el baseeru nagu enam t0-

| _ stoludete ja lugedes tuhandete

meeste, naiste ja laste masenda-
vatest libielamustest ja kannatus-

i test mere] yanades laevades ja

_ jpaatides, jaab sageli mulje, nagi
“gleks sii jezemist koige masen-

|

_davama hirmu ja éudsuse filmi-

oa, Mere] libielatnud yaevadele ja
‘kannatustels lisandub niuiid wus
iragéédia — seni pogenikke vastu
yotmud Kagu-Aasia maad on juba
yaikkesed

naised ja Japsed. Juuni aigul ar-
vestati Malaisias juba 76.000. pé-
genikku, kes olid kekku surutud
alrelistesse Jaagritesse ,kus toit-
lustamisolud: ja tervishoidlikud
tingimused on algelised. Malaisia

informatsiooni kohaselt on valit- pastor M. Cocariu. jutlustaks: | Fu-

th art 7

1
Ci ae .
mr cis
a, - ee a ‘u-
. ‘k= or ee .
. . . . “Le
; 1 . ™ J ae . .
. a 1 he 4
= "he oF . -
re ety a
i 4 . La v=! me |
wl . 7 = Pre . .
if i . . 1 FoR oat,
" a . oo aes 1, pt .
ri .. ee ws
. A, rr” “a ere
1 ol 2 tr: : ep te err?
LF a ee . er
= oe . ae
. er oS ot =a
eee . 7 . a7"
‘Fu

ri
y
ee

a maith

|Kommentaar

andes ‘Foronto

Tallinna Festival on méddunud.

Neli paeva kestnud pidustusest —

votsid osa ligemale 4000 inimest.

Koik jéudsid itksmeelsele hinnan- |

guie, et see iiritus, mida neored
julgesid algatada, organiseerida ja
teostada, dnnestus suurepsraselt,
: eestlaskonnale,
aga ka kaugemalt tulijaile, meele-

‘olulise taustaga kohtumiste vai-

maluse.
See ali eesilaste iiritus milira-

{ tad eesilastele, kui just keegi ette-

nahtud. kiilaliste paeval vol ka
muul ajal ei toonud oma teisiest
rahyustest sopru kaasa. Juba pfl-

_ ‘| distuse viimasel .paeval kiusiti,

Mia imestan, kus vatsid ajatohed d alii sells infoy matsioony et rma. karaumin OT, juksed nid va

sakule. co

kas selline eesti pidustus eesilas- -
_ Jtele enestele tuleb uvesti korda-
misele? Vastuse andmiseks oli

aeg lira varajane, kais alles hoor-

ne pidu, laulu- ja tantsuetiekan- |

ded. See kiisimus on siiski. pusi-
ma jaanud ja eotab vastamist.
Taliinna Festivali sisu oli nagu

‘| iilevaatlik paraad koigist senistest

-|Rumeenias “jullust falakse Ki rik tes kommunisni

Tagakiusatuid j ia usukangelasi tinapdeva Rurneenias

Rumeenlas on antud luba ainuit 150 baptist pastorile tédtamiseks, Kuigt seal on 1160 kirikut. Nit -on

kaheksa kirikut iga pastori jaoks. Ometi. pole pohjuseks pastorite puudus, vaid kormuinistid el luba
, neil olla aktiivsed, kuna nag keelduvad jullustamast Marxi Opetuse kohaselt.

Niited néutavaist jutluse laadist
om jargmised. Nii soavitakse, et

sus kecldunud umbes 12.000 po-. mai iitles, ja kui ma. vaatan, siis

genikule Malaisias maandumisloa

‘andmisest ning vitmasel. ajal on
hakatud kohalikest filekoormatud jNad annesid vastuse™ (Jesaja 4l:

lageritest inimesi uuesti merele
saatma, kuna ldanertigid vétavad

ei ole kedagi, ja neist ei ole ndv-
andiat, et saaksin neili kusida ja

28) asemel ,,.Ma olen praégu pare-
mas olukorras, kul oli Jumal sel

vaesed riigid ei suuda enam ta- pégenikke vastu ainalt pijratud ,4jal. Kui ta el Jeidnud Whtki yéar-.
arvul ning Malaisia ei saa pogeni-|tusiikku meest, sits mina leidsin —
j ke east hoolitsemiseks © Liitunud:

handeia nuustuinukaid toita - ja
Latta nine keelduvad nende vastu-
votmisest. Malaisia valitsus on
saatnud juba kaks ja pool that
‘nagenikku oma viletsatel Iaevadel |
merele tagasi ning ehvardab seda
tcha ka teiste tuhandete pdgenik-
kudega, kes viihivad praegu vilet-
sates oludes pogenikelaagrites.

. Pozenike suurt arvu ja massr
list Jahkumist Vietnamist arvesta-
des jaab mutje, et sii ei ole ¢e-
cemist ainult selajase pogenemi-
sega komumnunistiikust porgust
vaid kiimnete tuhandete jnimeste
maskeerltud. maalt vilja saatmi-

sega, millega on tihedalt seotud

ka Vietnami kommunistlik valit-

sus. Pégenikelt saadud andmetel
saadavad Vietnami voimumehed
viletsatel paatidel ja vanadel lae-

|
:

Rahvaste Organisatsioonilt kiijial-
dlasel madral toetust. Uhendriiki-

de valitsus on teinud Hiinale etie-|.
pancku Vietnamist saabunud hii-}
nas paritoluga pogenike vastu v6t-

miscks ja nende asustamiseks,’
kuid hiinlased on suhtunud selles- :
SC ettepanekusse jahedalt, maini-

des, et Hiina on nagumnii rahyasti-

lmst uekocormeatud.

Praceuste viljavaadete juures |

fa on Ceausesct, mete rahva sur
junt". |

i ; .
‘Teine pastor jutlustas: Kui jill
ayab oma Gied hommuikuil, siis need

‘gosistavad Ceausescu, Sama nime

shdistayad Jinnud, .Ceausestn on
$num, mille toovad palkese IH
red.‘ .

| Aimult jutlustajad, kes tilista-
vad kommunistlikky turanni Ju-
mila itlistamise asemel, stavad.

tundub, et Maneriigid ega Liitu- | Rumeenias loa , .jutiustamiseks".

nud Rahyaste.. Oreanisatsioon ei:
suuda Vietnamis toimuva tragoo-
dix lahendamiseks ja seal toimu-.
va rahvusmorva pidurdamiseks |

i Kui kommunistlik ametimees rir-

‘nitsh koneles’ iihel pastarite kok-
' kutulekul Timishoaras: Jesus on

midagt teha ega vajalikke_samme .Opetanud esiteks andra Caesarile,

astuda, N. Liidu toetusel operce- |
riy Vietnam, Kes saab paljudleit:

vadel. ligemale 700 inimest paevas: ldaneriikidelt majanduslikku toe-
mercie, kus need tormides ja vie | tust oma riigi . iilesehitamiseks, le, Mitte ihtki protesteerivat haalt
. fetsates elutingimustes vajaliku: jhindab tethale antud abi ainulé polmud kuuida.

varustuse pundumisel parafame- inimdiguste koige juimema ja ha- | Kommunistid lubavad — sellist Cie
sult hukinwad, Kogutud ankmete | bituma rikkumisega ning kiimne- i kuulekatele- meestele isegi uute ki-

ti pogenikest on hiina paritoluga, misega.

kes moodustasid ehnne kemmu-
kehtestamist- takse
joukama lassi. Nende merele | aryl

nistlilna retzhiimi

' saatmisega tabavad ‘Vietnam.

kommuntistlikud valitsejac Kaks - (la, kuid seni

kirbest iihe hoobiga: nad réévi-

erupist, kes voib Hiina-Vietnami |

voimaliku kokkupérke ajal SUM) viseks ja sealse vagivalla ja ge. maadelt, Kirikute ehitarhiseks ra- |
patiseerida Hitmale!.

_Kuivérd suured mbéimed on
votnud porencmine ja inimeste|
maskeeritud viljasaatmine Viet-
‘namgst seleub vastavatest -arvu-
dest. Ni saabus ainuitksi maikuus |
Vietnamist Kagu-fasia maadess
60.600 pogenikku. Malaisia véimu-

|- | nikulle niaikuus 29.000 pigenikin,

Liineritkides arutatakse, kaalt
ja peetakse nou, kui suurel
oieks vormelik pogenikke
vast vitta ja kuthu neid paigeuia-
ei ole tikski lidne-

rik Ligtunud Rahvaste Oreanisat-
vad hiinlastelt nende viimase va- i sioonis eva miijal ifles tostnud

 ranatukese ning samal ajal saa- , kiisimust, miliseid vahendeid tu-
vad nad lahti ka tiikast einilisest: teks

rakeridada ¥Yietnam Ekom7yu-

‘kes mele juhul on Ceausescu ja. ai-
I ryt parast, mis ilejaanud, Juma- |
‘lale’*, siis ‘pastorid.aplodeerisid tal-

| pohijel kinnitatakse, et 99 protsen- te tuhandete inimeste surme saat-{Tikute avamist. Hiljut alid kilali-

sed valismaadelt vaimustalud, kui
Rumeenia Baptistide Liidu ‘presi-
‘dent Judss Mara Snnistas sisse
luue kiriku. Kohal oli ka Euroopa
Baptistide Liidu sekretar Claas.

Kellegit ei tulnud: meelde kiisida,
-mis kasu on we kirtky ayami-
gest kn 150. kirikut on silletud._

t

Muidugi on siin kommunist idel |

neljaks aastaks, Ometi trun la us Spilased sisse aknaist, Sils kom-

tay kristlik. kirik jatkab oma vOit- munistid lukustasid  kiriku,
faust ja kasvamist kemimunisiikus ,Caleiu jai jutlustama kiriku’ ukse
tle. Ta protesteeris kahe ortedoks-
Kéige kompromissitum Rumec-, kiriku,

Rumeenias.,

 kuid

Bukarestis ja Foeshanis

nia. baptistidest on pastor Pavel mahalénkumise vastu, kuigi talle
Niculeseu. Juba semunaris olles, ' soovitati, ef preestrid peavad sel
kus- Spetati. ka muarksistliku ten- | puhul olema_ateistide poolt, kes on

denfsiga’ teoleogiat, kogunes

ta | ¥OIm «4.

Ta jatkab oma yditlust,

liku kavalise osa
‘| Kuidas kull imponeeris

tegevusaladest ja uutest gruppt-
dest, kes alles oma esinemisi alus-

tasid. Eeéstlastena me ei yasinud -

seda kava kaasa elamast; oli
neidki, kes neli paeva pidustustele
kaasa elasid ja kava jaileisid, k6i-

gil oli hea meel, et meil on infme.—

si, kes nii hea tasemega ja rikka-
hujundasid.
yaata-
jaile, kui pidustuse kavalise lnilic
kujundaja ja teadustaja Avo Kit-
task ise véttis akordioni ja santis
rahvatantsurulma; kui pillimees
ej joudnud milleziparast kKohale.
Selline valmisolek, aga ka osku-
sed, lahendasid véimalikud takis-
tused Kava pideval arengukiigul.

Ja niiiid leidubki inimesi, kes

leiavad, et Kava yéinuks veidi Yi-

koos kaasGpilastega ohtuti pastor .kuigi praegu dhvardatakse teda hem olla ja éhtui varem lopped.
Wurmbrandi juurde, et oppida {6- | psiihhiaatrilisse haiglasse paiguta- | et uldise tantsu ajal olniks noor-
de tundma. Temast.sal suurepaia- ‘ misega.

ne jutlustaja. Ta. on olnud mitmel |

korral arreteeritud.

Kommunistid katsusid teda tap-
pa autofnretust lavastades, aga!

ta jathab julgelt fa Kkarimataly @u Luther teg, keskajal.
:krisflased an haayunud “kui Nad? andrpine.

oma usutunnistust. |

dega. Ta ise arreteeriti. juba 21- lyad sed.

r

Kuid mehed nagu Nicolesey ja:
,Caleu. el. pea tiksnes voitlema:
“kommynismi vastu, vaid ka petis-

Koned

| nievad pastoreid tiksteist kritisee-
Por andialuse ortodokskiriku junt rimas, Geldes et seltiseid atakke |
preestér (rheorghe Calein’l on sot-! a; thi olla‘ ainult parteil on alati

jad sidemeg lagakiusatud haptisti-  Sigus kritiseer ida ja. teised pea: |

kuulama. Kuid kristlase

aastaselt ja on viibinud vanglas 16: ; ‘ kolnus on avastada religicoseid pe-.
aastat selleparast, et.ta Kuulus tih- itiseid, ‘kuna igavene elu on kiisi-
te patrigatlikku organisatsiconi. Fa , imuse all. .

kannatas seal raskemaid alanduii
ja pilmamisi, nditeks sunniti shi-
ma oma viljaheidet ja. Jooma. uri

. Neist Kannatusist suutnuks ta,
vabaneda ainult -.,kommunistiikus |
VAIS -- imberdppimise" Labi,
muntudes omakorda oma sdprade

plinajaks. Caleiu murdus tugeva;

surve all ja temast sai] omakorda |.

teiste plinaja, sundides neidki yal-
jaheidet s66ma ja tehes neije aju-
de pesemist.
Awa: vahanemise. jarel {2 koves
Jumala armn ia sai preestriks,
Kelle jumalatecnistused toovad
koklon paijie neori, eviti seminar
_ opilasi. |
Kui Kommunistid lukustasid se-

|

|

listidega,

jminari uksed ja takistasid Gpilas- .

tel teda kuulama minna, hiippasid

mises valitsuse ketrale kutsu-, oma: huvid, Kuna: Nad saavad yalis-!  -

de andmeil joudsid Matsisia ran-:

notsiidi f6petamiseks. Nondani-:
metatud. _ypaadirahya®
i\goidia  taustal

._ konstateerima,

praesusel momen.

K. AL

a aati hirjutabs

a
Kus olid Toronto
eesti noored?

. 17. ja 18. juuni] esines Sorilan.

‘Aj eesti titarlaste laulugrupp ,Ka-.

ja” Besti Maja suvres saalis. Eau-
lu korval valjendasid tiitatlapsed
‘!yaitmeid  orikiiigi. Tiitarlapsed

Olid, tais pikesepaisiet,; noorust
ja hoogu ning titarlapselikku
flu. Need Ghtud, mil nad esjinesid
tuletasid’ meelde minevikku. ja

vérsil olevat. hoogsust nende
j.elust. Ohtud jitsid meelde vane-
matele mimestele middunud ae-

| fu ja tuleiasid meelde praegust

aepa, Tiende ilu ja elu. Neil tutdr-
lastel on ome igapdevase (60 ja

Oppimise kérval jaanud aega, at

valmistada ette selliseks suureni-
raseks esinemiseks.
nematele inimestele ol: see Shtu-
ne elamus suureks iillatuseks ja
jittis kdigile iitlamata hea miles-
tustunde sitdamesse.

Kus age Olid Toronto eesti rioo- |.

red? Neid oli nij vahe vaatamas,
et vols sOrmedel dra Jugeda.

Portlandi ,,.Kaja noored ka kisi-}

sid, miks ei-tule Toronto noored
neid vaatama? Ei saanud sellele
vastust anda. Pidin ainult kogele-
des. vastama, ef nad vist’. on
peale talvist oppetida ja téGaege
vasinud ning on niitid puhkusele
drascitnud vol suvekodudesse
Hind. OO

- -E, JALAKAS

suurtra-

peab- kahjuks
et lddnemaailm
pole vist kunagi varem podenud
»| sellist. juhtkonna Ta riigimeeste.
©. kriisi nagu me voime seda kogeda

Toronto ya-

‘halist toetust. Parast lithemat te
gevyusaega suletakse need Kirikud
jallegi, Tegevusajal aga Gpetatak-
se marksismi evangeeliumi siidi
all. Kommunistid on rakendanud
yaimulikkonna oma. tesnistusse.
Nii jutlustab ortodoksi kiriku piis-
kop Justin: et ,.Kammunism on
ristlike vidrtuste tdiuslikkus‘.

 Kuid Rumeenias, nagu teistes
kommunisttikkudes
kristlasi, kel on usujuigust.. Uks
pastor, endine pastor Wurmbrandi
vangiakolHeeg, sutidles vanglast
iahkumisel  kongiseina, Geldes:.
oun Oppisin ma t6elist te3k00-
iat."

Oma simetist = 6on vallandated
ametlike pastorite poalt baptisti-
de jutlustajad Cocirteu, Prejhan
ja Radoi on vanglas, kus neid on.

kommunistide poolt - lakkamatult |

“pekstud.

Pastor Clintoc vallandati kommu.-
nistide poolt kuna ta palus vangi.
de eest. Neliptihilased mustlased
Shamu, Loeatush ja Paris mdistet;

vangi valesiitidistuste pohjal, kus.
|neid nimetati parasiitideks, ehkki m

nad tédtasid vabrikuis. Adventist
M. Dragomir méisteti vanglasse

riikides, on |.

Uus tees Eesti Vabe- |
rligi kaitseloududest

Uheks selliseks Sigustatud kri
tika all olijaks on World Council
of Churches, kes jagab raha
kemmmnnisthikele geriljadele rel-
yade muretsemiseks ja ei hoolit--
se kristlike martiiride perekon.
dade test.

‘Warmbrand on opositsioo-
nis Ka nende katoliklike preestri-
i tega, kes propageerivad komnre-
' missi marksismiga, samuti suure-

mate usulahkudega ning evarige-,

,usuvabadusest" kommunistlikes .
riikides, kus tdelisi kristlikke ven-
di agedalt taga kiusatakse.

»THE VOICE OF MARTYRS"
| ANDMEIL |

eaulsid Eesti kaitsejoudude K005- i
lseisu’ juhtivatel positsicanidel.
Kahtlemata on kGigile eestlaste-

wISAMAA EEST“ — Eesti Va- le. eelkolge aga mele sojavetera-.
bariizi kailsejéudude or ‘ganisat- | Midele, ima pikemata selge, et see ;

sioon ja juhtkond. Kaunis Kujun-:
fuses ja koites; 224—256 lehe-

feos omab asendamatul vaariust

ja selle kirjastamine on meié au-! gions

kiilge, 44 fotot. Ilmub sastavahe- kehus. Raamat ilmub ajal, mil on
tusel 1979-1980 iihes tuhandes | mécdumas 40 aastat Festi Vaba- |

numereeritid eksemplaris. -

USA-s, Minneapolises elaval 61-
eusteadiasel Fred Limberg | (s.
1910) on aastakiimneid kestnud
pingutava té0 viljana valminud
tilalmargitud teos.. See ‘sisaldah |
hiograafiliseg andmed (ithes foto-
ga) kéigi Eesti Vabariigi 28 kinc-
reli ja admirali, 10 kindrali auast-
'mes sOjavdearsti, -juristi ja inten- |
dantuurialaohvitseri, samuti 6 ko-
lioneli, kes pikemat aega teeninud
kindrali auastmele vastaval kohal,

|

riigi havitamisest ja ajast, mis ku-
-jjunes paljudele meie sangaritele

ka surmavaastaks noukogude orju-
Sas, :

Kirjastus ,,Boreas’ kutsub Siin-
kohal ies k6iki rahvuslikult m6t-
levaid kaasmaalasi tihinema selle

teose avaldamisega ja ennast re-

gistreerima .teose - toetajatellijate-
na hiltemalt i. oktoobriks 1979.
Kdigi. nende nimed tuuakse’ dra
teoses pealkiria all: _ »Kéesoleva!
tease valjaandmine on teostunud |

‘ kohta. Teos sisaldab ka Eesti Va- jtanu. jargmiste eraisikute, organi-
‘pariigi sOjavée organisatsiconist ja  satstoonide ja ettevStete miajan-
jsikulisest kKoosseisust (tahtpéeva- duslikule toetusele, kellele on siin-
dega: .15. marts 1924, 1, cktoober kohal seldud siidamlik ia siiras |

1998, siigis 1933, 91, oktoober 1934

tinu!*

ja 1. september 1939) ammendava Ligema informatsiooni saamiseks
ja kOigiti pohjaliku iilevaate,. Raa- ‘balume vilyitamata kirjutada: Bo anekdoote.“
atu isikunimede register holmah Teas Publishing House, 15 Cyncoed

nimed,

sadade Eesti ohvitseride jt. isikute ' Avenue, Cardiff CF2 ésT, Great
Kes. mainitud | Kaupéeval Britain.

I | SL,
‘rOémsaid nagusid off kdikjal. Ja

tel rohkem aega iiksteisega tuivn-

imiseks, mis
\kesteah lay

voinuks = tulevikus
lahedasi sidemeid

| luua. Need inimesed umidugi nie-

| | | vad Kauge
like Opetuste vastu kristluses, na-| gemale ja nende cesmirk

on rahyuslikuit pralkiiline eesti
perekondade loomiseks yoimaluse
Kindlasti on neil selles

) omajagia digust. |
Kokkusaamise voimatust Olj nii-

Kellegil ei nainud igav ojevat,'

_koikjal ali eesti noori,. rohkemei

kui. voinuks uskuda, sest noorte —

eneste korraldatud suuriiritus

| leidis nende poolt hindamist, mi-

da tuld: kaasa elama. .

Voib-olla oleks sellest pohjusest
kiillalt tuleval aastal samaste piie-
yate Korraldamiseks,

mis omakorda kas oigustab voi

,sunnib loobuma uutesti Organisee- .
| rimisest. Ometi fai saavutamata.

pagulaseestlastena vieari oluline,
otse primaarne vilispropaganda
ja eesti kultwuri tutvustamine

‘feistele, Karavan Oli siiski ulatyus-

likum foorum. selleks, kavaraa-

kes kunlutavad valet. rat ara teatmeteoseks Eesti aja-
loo, kultuuri ja pracguse olipat.

: sinoniaiuse clukerra valgustami-
SeKs. -

Toronto Karavan on véimalda-

. “riltd kontinuiteed eestlastele VHI-
japanekute

kaudu Karavan
' Centre’is! Ka see annab viima-
luse tolevat aastal fille Tallinna
_ karavanipaviljonina esineda.

Vaflepeal on aga aega kaalutle.
miseKs ja valiku tegemiseks, kas
| jJaada oma etnilise- grupi SiS€-pi-

dustuseks véi olla osaline Toron-
to kultuurimosaiigis. Teatud vird-
/ Siguslikkuse . tunne _sugereerib
Maravaniga kaasa minekut.

| HA .

Poliitilised naliad

Prantsuse ‘Séjavaeline atashee
lounastab iihe kérgema niakogn-
de ohvitseriga Moskva restoranis,
Korraga kutsub ta keneri a pa-
hendab:

-Tellisin kolm vasikakotletti
Kaks on pehmed, aga kolmandale
ei hakka nuga peale“

wseda ina usun,“ vastab kelner.
eee. kolinas on mikrofon —

. |

Kui Brezhnev ‘kiilastas

Poolat,

kusisid ldine ajakirjantkad, kas —

tal on mingit isiklikku hebi. (Néu-
kogude ajakirjanikud ej toht ‘nii-
suguseid isiklikke kiisimusi esita-
da). Brezhney vastas:

»Mfa kogun mina pibta kaiv vid

,.KNas ted on nei juba. pal ju?"
/,Kiillalt nif patju, et. tdita kolm

sunnitbilaagett. oo

Teadmata -
on veel iirttuse ma janiciustils pool, .

NA
30, juun

 M.. Lees a

922-3824.

Sannu

magis#
roostug™

Sannu
yada)

raldusel . iy

. Vanagi"

60-nda mali
millest saad
Kiilalistenalis
se] eestlast
kol.dta. A.

--‘Voitlejate

fa. B. Lee

dusristi jaf
— voltes Koos

voithustest

Peakonel¢
1919. 4. fo

polgu majo
. jeldas: obje]
 Olukerda 1
podlses 08%

wehri ja Re
yaenulikud

Lati oli &

Halvim oli
Landesw

fy Jahingut

sast Eesti
WOOK) mee

_ just vene k

A. Kala a
vitused ja

- pus havitat

leine ajalon
lemuseks o
Lati. Eestla
lahingut Voe
Edasi B

kohtumist
Festi Rats
Voru alt Je
Diitina kali
kunt «Poh
kOMMUn sta

KING
ri. Lae

F482? 6
( Batig
Telefon f

ING

$38 Broadv
—- Taronto

; 929 WEST}
Rexds

CoRR Ter I