Pe ee ie Veel tu gevatest eesti naistest [eet Meil oli hiljuti suttu kahe suure eesti jaumehe, Lurichi ja Aberg: Gdedest, kes samuti said kuulsaks oma‘ suure rammuga. Peale nende leidus aga. samal ajal veel rida _ - teisinaisi, kellele nende suur joud. tdi kuulsust. Tallinnas tegutses sajandi algu- : ses Vabatahtlik Atleetide Kiubi, kus harjutamas kdisid ka moned naised. Neist tegid éndaje nime Auguste Joost ja Maria Loorberg. 1877. aastal siindinud, elukut- selt 6mbleja Auguste Joosti t6m- bas. vastupandamatult tsirkus, Kus: ta suurima huviga jalgis jOumees- te ‘numbreid. 2{-aastaselt hakkas vere! ahs ee oye _ fie . a e . ite +32, : | iil ~ Kalevis*’ ~ naisele. - Kangi, mille Kunmaskt otsas rip-_ ta » Linda” seltsi -ajas koos: meestega tstmist Oppima ja ainult - paariaastase harjutamise jarel esines :ta 1902. a. esimese nais- tostjana Balti naistshempioni Lin- — da Bellingi nime all Peterburi Ta esitas. jouhar- - jutusi,toukas,redis ja surus- mitmesuguseid raskusi tehes koike elegantseit ja graatsiliselt. Tormiliste . kiiduavalduste saatel. toukas ta lamades 260 vene naela raskuse kangi (104 kg) illes kuus korda! See oli ennenahtamatu ja -kuuldamatu saavutus. Auguste Joost oli 168 sm pikk.’ ‘Nais otse_ - uskumatu, et see lihastes selg ja -téelise atleed) dlavars kuulusid Ta -suutis Glale votta’ pus mees. VOttes katte veel teisi. raskusi, (eg: ta selle koormaga tantsides ringi Gmber lava. La. suutis. sirgel kael hoida 150-kilost kang! ning selih olies suruda — -90-kilost kangi 20 korda illes. See ; oli fantastiline. | 903: aasial abiellus ta raske- 7 7 Joustiaase Rosenfeldtiga. Ja -- lopetas esinemised. Ta elu vil- mastest aastatest ei ole midagi - lahemat - teada. Suri: (1945. a: Maria Loorbergi. vagitegudest. ja hilgenumbritest edaspidi. Samui - tahaks tutvustada Bruno Hacken- schmidti: kolmanda eesti suure oa vigilase Georg: Hackenschmidti venda.. Uldsusele on ka samahist Ree wer kui tcadmata, et. iks tuntud eesti “Auguste Joost See vaimuinimene, teatritegelane Karl eye «Jungholz on edukas oinud spordi ~alal. Ka. neist molemast -mones jargmuses lehenumbris. - datakse laupaeval, Nr. 60. T.E.O.J.K. esimesest laskevoistlusest 4 osavotjad. Vasakult: A. Lukk, M. Veskimiie, E. Vaher nelias koht, H. Kuusik esimene koht ja klub: 25 aasta juubeli rindkarika kaitsja 1987. aastal, 1. E, Saar.” “Sambla teine koht ja He Sérmus kolntas koht. R. Kimsto, U. Isberg, H. Riko, J. Lee, ees istub Foto: H. Riko | Kala 4 ja - ~~ le E. Lood, seega E. Lood kaitses - -T.E.O.J.K. 25 aasta juubell rand: _karikat laskesportlaste teated © Toronto Eesti Kala is Jahimees- te Klubi Jizkmete vaheline laskevoistius haavlipissist korral- 29, augustil. aleusega kell 10 hommikul Lati Jahiklubi ..Berzaine’’ laskerajal. Voisthus toimub randkarikale ja ‘klub valjapandud auhindadele. Laskemoona on saadaval.. koha- peal. Palume kdikide laskehuvi- liste osaVOttu. | : : Viimasel kalaptitig: voistlusel _ Royal Beach vetel laupaeval 11: juulil 1987.a. tult esimesete koha-. $987, aastal. Teisele kohale tuli Liivi Theadoru ja kol-.. -madaks E. Martinson. Bassi peale valjapandud eriauhinna vGitis - Eduard Haniaid. Vaistluse kestel piliit! kogusummas 7. haugi ja 3. bass. ; Balti meeskondade vaheline _traditstooniine | laskevodistius haavlipiissist on sellel aastat best} rahvusgrupi korratdada ja roimub Lati Jahiklubi .,Berzaine‘’ ~~ Jaskerajal, £2. septembri! 1987.a. JUHATUS | —meetrit alla ..kuldpiiri‘ Spordimarkmeid -_ Soome kahekordse voiduga lop- -penud kergejOustiku maavoist- lusel Norra vastu Tamperes rik- kus halb ilm tulemusi peaaegu KGikidel aladel. Paremad tulemu- sed olid Knut Hjeltnesi (N) 65.86 kettaheites ja Asko, Peltoniemi (8) 5.55 tervashuppes. on jooksnud 200 ri** 20 sekune | dit: Mennea 19,72. Lewis 19.75, T. Smith 19,83. Quarrie 19.86. 6 meest Carlos 19.92, Heard 19.95, Bap- tista 19,96, C. Smith 19.99. Kou peale itaallase Mennea on neeg- rid. 2 p ‘toimovetelé eesti skautlike noorte Uldisel aktsepteerituks On saa- cnud ka skautide digus ja kohustus oma maa saadikutena tutvustada 7 Kestt ja meie cluorgust rahvusva- hetlistel kogunemistel. Juhtmdte — eest! skautlus on poiste. voitius iseseisva Eesti eest! — on meie potsse «andnud paljudele | _maailma-jamboreedele. Skautluse tis « aastaid ja tublisti kirjavahetust - eine kui 23. juulil 1954 Best Skaudid. _Paguluses iopetas " tegevuse ja andis asjaajamise tle Eesti Skautide Jiidule. ‘Esimene suurlaager viiljaspool _ kodumaad _ -Kodumaal toimusid kolm eesti skautide - suurlaagrit . — (Likati) 1926, Valgeranna _-€Doberani)' Parnu \ahedal 1932 ja , Haapsalu. Paralepa 1936. Neljas, ‘mis oli kavatsetud skautide ja’ noorkotkaste iihise uritusena 1940 . kustus pealerullivatesse s6jastind- _mustesse. Aastaks 1949 — -viis. - aastat parast tegevuse algust — oli eesti skautlus Rootsis nit kindlatel . jalgadel, et otsustati korraldada ésimene suurlaager - -Ommerni | jarve kaldal. Sellest vottis osa 300 samas _kohas-toimus ka gaidide suuriaa- ger ,,Malestuste Kungla‘* ligi 200 _skauti. Samaaegselt: ja tidrukuga. | Viiesaja noore tritus tohutul - madral. ' vOimetesse, Ail et: “sellest -avapauk. kéikidel maade - Pirita. tostis osavotiate. enesetumnet ja usku. skautluse sal suurlaagritelé. 1962 ol1 see enese- kindlus kasvanud nit Suureks, et korraldati eesti skautide. maailma- laager tilemaailmse osavotjaskon- Naga Kanadas, Kotkajarvel.. Skau- _ tide iiritus ofl eeskujuks ja julgus- tuseks hilisemate élemaailmsete kultuuripidustuste —. ESTO-de algatamisel, Vahest-on kdne’ all oinud isiku teidmine, kes ESTO- de algatajana voiks kanda selle Urituse ,,isa**-nime.-Olgu isaga kuidas on, ESTO-de j,ema‘* on skautide esimene maailmalaager 1962 Koktajarvel, mis peeti eesti skautluse 30. aastapacva (ahista- miseks. | | ‘Ommernist jaid aga moned tra- ditsioonid, mida on edasi kantud tanaseni. Kodumaistel suurlaagri- tel puudus laagrilau), milleta nid — ei. toimu Uhtegt suurkogunemist.. Samuti oli’ Ommern esimene temaatiline suurlaager ja mangis -Muinas-Eestit — iga all-laager oli tel ‘suurlaagritel manguteema, mis kasvatuslikult sisustab ja thendab laagris vilbivaid . noori Eestiga, rahvuslike tahtpaevadega | ja eestluse mottemaailmaga. | plikstes**. tks Eesti linnuseid.. Tanapaevas-. ‘on whine vaike raamat ,.Saadikud . polv- -Kuuel maal ja kolme! mandril Saksamaa p6genikelaagrite tiih- ~ jenemise ja eestlaste Rootsist ha- 9 plobaalseks likumiseks. Skautlu- """” se kulminatsiooniks voib pidada. 50-te. aastate algust, kui skautide tiksused teguisesid kol- mel mandril: Euroopas olid eesti skautide Gksused Inglismaal, Rootsis ja Saksamaal, Ameerika_ _ maridsil Argentiinas, Kanadas ja Uhendritkides. Netie lisandus Austraalla. Kohalike . maade skautliku korralduse ja eesti skau-_ tide eriolukorra tditu tekkisid poiste ja tidrukute iihismalevad . Rootsis, .Saksamaal, Argentinas ja Austraalias. Sellest ajast peale on skauttide | read tasapisi hdrenenud — pdh- justeks. eestlaste madal ive, limber-rahvustumine ja rahvuslik loidus.. Vaikeasulates,. kus eesti. skautide ° asutamine vdimatuks | osutus, on eesti poisse kohalike . . Nende = kohta, fiksuste “ridades. eesti — Seda -missiooni kasitleb Heino Jée BS hg SUS gaa ; a, . - . . a i o . - Re 2 i moo who = i . a4 ra nt me ha! at Rie ase a “1 Esimese suurlaagri juhtkond Ommernis 1949, Esireas Ende! Loo, Evald Uustatu, Heino Joe, Reinhold Kleitsman, Romet Soidla, Aksel Vaigur, fagareas Vaino Taev, Sass Peepre, Gustav lives, Keino. Sepp, Johannes Pahapill, Julius Ridai, Heino Annik, Mati Soondra j ja Elmar Ojaste. a puudub ¢ eesti skaudikeskustel ule- vaade. Tegevuse on \Spetanud Argen- tina ja Inglismaa eesti skaudid, koosseisud on tublisti vihenenud Austraalias ja” Saksamaal. Kanada, Rootsi ja Uhendriikide Matevad on kolm tugevamat, kes ‘rolatsioon! korras moodustavad » Wlemaailmse jihtimiskeskuse Eesti Skautide Liidu. keskbiiroo. Praegu asub see Uhendriikides ja peaskaudi itlesannetes on Endel Reinpadld. Eesti skautlus ei ole fj siiski veel likvideerumise ohus. . Nagu iga vabatahtlik liikumine on ka skautlus teinud labi tGusu- |a md6na-perioode. Huvi skautluse vastu on praegu téusutendentsis. ajutine madalseis ndaditab kdikidele, mis me kaotame kut eesti’ skautlus tegevuse [dpetad. —s Jargneb + eo ED? TCIM He a Kuulutamine |,VABA EESTLASES" taidab oma eesmargi: eiameneaemieietinneesneaaenanamene | Tallinna teat .. koméddia, vaid ka opereti, - andekamail naitlejail oli ec - andekamaid ja kandvamaid nai -- jaid, Teet Koppel koos abika ’ Silvia Taelaga. Reedei fo m teatrikarjdarist ja -kdigest ja tavastajaks oli ainsa kutse _featriinimesena Hilda Gie Teet Koppeli Meie teatritegevus kod aastatel oli vaga intensiivne nagu Tallinn, Tartu, Narva jasid pidevalt andekaid ni teatreist pealinna teatreisst olemas niditlejate mitmesu voi Opiti n.n. eraviisilistel k jate valjadppeks Riiklik Le Montrealis on pidevall elan mete 3Q-date azastate U esines sis Teet Koppel Pensio ride Klubis vestlusega os: ihenduses sellega. Naitleja ‘parit Tallinnast, Sppinud Gus Adolfi Gumnaasiumis ja lihtg lhe Gnneliku juhuse toj thinenud n.n. Hommikuteatri mille etendused toimusid Saf Teatris. Naitlejaskond koosg pealiselt noorist asjaarmastaj Teet Koppeli tsa (odtas teatri: vatddlisena, mille tdttu olt no} Teedul véimatus-sageli etendu lavatagust elu jalgida. Seilcst kis ka suurelt osalt ‘ieatriha Tanu Hilda Gleseri soovitus voet ta vastu: Tallinna Tooltst koosseisu, mis t66tas tol Vana-Estonia ruumes, Olaug ruumis olid kitsad ja prinutity valitses nditlejaskonna kel 6“sObralik Ohkkond. Jare aastad {ais pingerikast Oppi -nii vabal ajal kut ka lavapro vaheajal, kus Hilda GI nditekunsti pohialuseid seloig Helm: Tohvelman tants lavalitkuniist’ Gpetas. Koik muidugt pisiosadega, kuid -korralt. muutusid need vamaks ja arvustus polnud Toolisteatrr repertuaar n rahvale ja maja olf atat jamiiidud. .Tinu— k kunstilisele: juhile. — Paldroosile ja “Andres Sa oll featri tase kdrge. Took oli nn. ansampelteater. ~Siuski ol seal ka kaks pubis mikut. Ruts Bauman yil Sas soy. Kavas oll pea rahvatitkke ja aloupirande: esitatt ka klassikuid. Seal i Koppel juba moned peaosat metsapoiss R. Janno ..M hest'’ ja Hannes. A. »UUSVast merest” | - Nagu igai edasipiiiidval - kodumaal, nu ob ka Teet slidamesooviks pdaseda Ff se ja see soov tartuski 193g mil. Ants Lauter talle va: tepaneku tegi. Paar nadalal Oligi ta juba lepinguga | peres. Samal ajal sai ta ka K ningate terstepa stip® — Tallinna Linnavalitsuselt: teatritega tutvumiseks. SI Viin, Berlin, ‘Pariis j§ kestvus oli 2 1/2 kuud J 30 etenduse nagemisegal viga meeldejdav kogem Esimese .osana Est Lysander} osa-~ Shak komdédiast ,,Suvedd une