a Be 3 Susanah ie iis a 4 Myles Ut Dae C8 tat. ea Ld Dae ee ee ee Fret aaa Dy ee o- whl toe . . ue r oes ee Te fed! ae oe aE: Se re Poe ied Eee rts “ih we ee re Se Ug Ss cath ante gd Shr Site coil th BE A yEg ed oi hoea Mi Spb oMote atatde edad ee Fr rahe er avdtin LESH Gnd ied reas Oa ceer ae waited St i a yn a ean : . = . te. ee ae 5 . ggg fo oe a . Oe oo ‘VABA HESTLANE neljapieval, 3, moi 1979 — Thursday, May 3, 1970 te har ees - - — | ate — a | “VALJAANBIA: o/e Vaba Restlane, 195 Tecumseth Ss Torentes. oe : - \ PEATOLMETAJA: Kar! Avro - oe °° TOIMETAJA: Hannes Ojs | POSTIAADRESS: P.O; Box 70, Sin. C, Toronto 3, Ont, Mad shi? _TELEFOND: toimetus. 364-7521, talitus (tellimised, huuluticed, | | ' ekspediteioon) 964-7675 : TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,—; , poolaastas $18.— js veerandaasias $9.50, kiripostiga’ aastas: 83-— , poolaastes $28.— . a veerandaastas $15.—. . ‘TELLIMISHINNAD viljaspool Kanadat: anaes $38. poolaas: i j A Gree ae ae oe oo = a i tas a8, “— ja veerandaastag $10.50; Kiripostiga: USA-s: aastes | Pee ee 2 pate ae nt a Cig ey, eee Lo ae a, ee _ me ee pee 3 gi0.—-, poolaastes $90.-— ja veerandaasias $1850. , || gag as oe ee eS = ray Esper ine 8 Satur rename tetera Rae eee Gas Be psp : ae ee Mos ee fl @ Gee ee is GL IG ie " LENNUPOSTIGA temere-maadesse: aastas $60—, pooleastas “}) 70 oe Le a toy | ood. 50 ja vearand: tle stas $18. — oi eee : a Le titra! Le - ie : ie . fase : igri _ Aadresst muudatus e+ Oksiknumbri bind 40 & i - “BREE ESTONIAN Published by Free Estonian Publisher. Ltd., 195 Tecomseth Sh 7 , Toronto 3, Ont: Mal He : | wh -,' oye ree et | 8 at Rr Lie Po Ibe oS ee ee Rtn Re ia i! = J aaa v7 : iG eer Kesti i Sihtkapital pidas | isja ons seakoosbtek,” ais valiti § sehine » juhatas tagasi. Pitdil ‘aihitustik _ med (vasaleult) H. Heder, XK. Melpoom, nt. "app. H. Maeste ja Op. A. Pan Foto: Vaha. Eestlane- a a ee ed pee — ——- a “ . _— . - vr f damm USA ela: ll pievakorral | Besti Rahvuskomttes Uhendriikides esimehe d. Simonsoni kone ‘kokkuvéte Torentes ra” Tounaeeria a je in tinkond ‘Haired Three Mille Islands Tue ki. niende jéuallikate jinures esinie. diaenergia joujaamas Uhendritki- I vatd vairndlstelid, nis. on sedal dés. on pannud;kogu maatima it-! olulisem Ja ‘vajalikum, et tuminae ” tuna tell ja meit on iihine ess- duseks ja eeskSnelejaks Valgest rriniste sriumis, esitab Koneressi mink, joodan ma teie koosoleku ‘Majast alatest kcuni ameerika era- livzmetele resclutsioone, vdtab tGdst. mondagi ‘Sppida. Hest} Rah- asutusteni. asjeajaja kaudu asa. Kongressi vuskomitee Uhendriikides tegevu- USA vélisministeerium. kutsub. komiteede poolt korraldatavatest hama. Kuigi see énnétus piirdus| energia kasutamine ou véel vord-! ses kasutamisoks. Meil on olaud aaetas vahemalt kuni pocitosinat avalikest tilekuuvlamistest valispo- dnneks ainult reaktori vaiksemate | lemisi uus ja tiksikasjaliselt Wbi- tihiseid, kordarminekuia, tagasilié- kordj Eesti Rahvuskomitee esime- liitiliste probléemide kohta.ja saa- kan justustega, Yippus suurem ka- proovimata ala ning selleks ku-] ie ja voibolla isegi nurjumisi. he vol esindaja ministeeriumis dab laiali informatsioonimater- tastroof sliski Ohus ning valitsus-|jub yoibolla veel aastaid uurimisi! Ometi on ka juba ette teada et korraldavatele konverentsidele -ja}j USA ja etnilistele ajalehtede- yOimude korralduse] evakueeritt| ja clemasolevate seadeldiste tat-! meie kumbagil. pool piiri ej saa valispoliitilistes kiisimustes ja le | _- oy kegu iimbruskonna -elanikud kau-| endamisi kui meje véime raakida ; iiksteise kogemusi alati otseselt celmisel aastal toimus sarnatie | Uhendatind Balti Ameoriiea: ‘Ko-. gematesse pilrkondatiesse. Three |] enamvihem tiiefikust julgeole- kopeerida, kuna olukord Kanadas konverents ka Valges. Majas ase- mitee taotlusel leidis tani aega ta- Mile Islandi énnetus on téstnud | kust, Kuid sealjuures tule siiskijj, USA-s on -mitimeti erinev. president Walter Mondaie juures. gasi USA valisministeeriumis aset _koikjal tiles kusimuse — kuivord valtida paanikasse laskumast, Ku-| tthendriikide teadaclevalt 15 tu. ‘Uhendriikide eraasutised 4a or- laighaardeline tédkoosolek, * mil- kindlad on tuumsaenergia jéuja2-| na emotsionaalsed aruilused ja. hat ecstlast ei moodusta 220 ril- nisatSjoonid posravad ain des lest vOttis osa 7-liikmeline: balt- mad elanikkonna julgeoieku sei-; enuustused paljudest inimohyri- joni ameeriklase keskel sama mi- ~ ostlaskonda rutuvate > iedigh laste délegatsioon ja kiimmeée USA sukohast Vihtudes ja Kas ei tu-] test voivad tekitada ‘olukorrs,) juvat jéubaasi kui selleks on vanstes Festi a ahvuskomitee iaxj Yalsministeeriumi ja valitsuse teks hakata kaaluma ja propa-| kus pannakse veto pele inimkon-)-75 twhat ecestlaste Kanada 20 mil- Hasico nd le. Sar. a8utiste esindajat. Kaesoleval te- geerima teiste energiaallikate ka-| naie oluliselt taihtsa enerigaailika joni elaniku juures. — pane 4 tieus id ci tian aet R oh. gevusaastal on Uhendatud Balti sutusele votmist: taumaenergis | yaljaarendamiseks. | nased, Jubtumid nattavad; et Aan |) ota Komitee! iiheks téhtsa- asemel. Kiisimus on muntuiud Tuumaerier 3, jaam ade vasts ase| Wiete Uhendriikides oleme vuskomites on de facto tunnusts- maks aktsiooniks tue Balti reso- priti akuutseks 'ka Kanadas, kw. kampaania . ul on vaj alte sil: rodmuustanud ja vahest veidi ka tud kui eesti pSritoluga USA ko- - jutsiooni esitamine’ ja Ibiviiming na Kanada on mitmel pool la- iad oir taumaenersia Ju-. kadestanud teie poolt Ottawas. danike esindis. Eesti Rahvusko- | US A Koneressis. Selles resoliitsi hendanud osaliselt mas pllada, | korraldatavate Balti Ghtute edu mitee algatusel ja Eesti Teadusti- | gr endanud os oma energia- jaamade oht moodustab ainuit: ‘cons Tohutatakse. Valge Maja ja probleemid tuumareaktorite ka- “whe oa maakera, Shu ja vee hi- pirast, sest tele saate sima ku thingy pooalt viljatéitatud Madrid] Konverents} osatithtsust suiusele votmisega ning neil on tamise 3 a saastamtse. probleemt- | | Kokku suure arvu Kanada par. programm{ alusel rnéirati eest- Balti riikide Kdisimuse kiisitami- eriti: suur osa mangida. Ontario ‘lest ae oleme juba ‘pastaid lamenili molema koja. “i laskonnale. esimene riiklik foetus “.. | na | _ | sel. | provintsi energiaga varustamidel.| jujdas suured vabrikud rikuvad _ mis on tills telblike nogitlsti. 30 ee cone se Bibi He Eesti Rahvuskomitee omaette tes masst- _|' de ja hema vehekeorrysomt- mas 10deraalyalitsuse ¢ He ty | Ajakirjanduses ja leis) oma mirgise suitsusza hu, kui-! a44 7 -! ritage Studies Program | sammudest Valges Majas voiks meedia vahendites on ‘Three Mile gas kemikaalidest saastaiud veed | ‘se m6 cS. _ das aestl om akultuuri aren ‘darn mainida presidendilt selzituse Fslandi joujaama Grinetusele pil- roiskuvad ja kuidas. maapinda ja, Meie oleme sedasaina fziseta- - eks vastavate eriorganisats! oon. taotlemist tema: inimbiguste ‘ait- -hendatud erilist tahelepanu ja) taimestikin havitatakse. tédstuste ug Washingtonis ; thedirikide de kaudu, se poliitikas, nimelt kas ja - kui tostatatud sellega seoses rida ki-| wsimete mahamatmisega. Keegi Konpyessi. osas, eriti kulikalt ja oo : ujatuslikult isikuvabaduse kaitset simusi ja tehtud mitmeid jareldu- ej ole veel. vilja arvestanud kui histi ettevalmistatult vativdiu © Kuna Restil on vabadusvoitluse kavatsetakse laiendada rahvaste __ Sk Nii oletatakse Three Mile Is-| yaiju inimesi on mairatud nende - xorraldamisega Balti dikidéle . seisukohast ithised huvid Lati ja} Oigustele ja nende taitsele. 7 landj jéujaamas juhtunu pohjal, | ssastamisoperatsiconfde . tdttu ‘USA poolt dé jure tumustuse Leeduga, locdi aastaid. tagasi| = po | et te Sujaamade tevevusesse Valisministeeriumis on iRah- i Tn, tO ee iremise paarikiimne aasta jock- andmise 50. aastapseva télitami-; ithiste aktsioonide labiviimiseks vaskomiteé esinenud terava | rakendamise pabul ei ole timb-} 57 surmale ja ‘valitsusasutused seks ja oleme ‘kogenud, ¢ pari- ' tthendriikide Kongressis ja. yalit- : Doe Tuskonns elanikkonna fulgeotek | on viga tagasihoidiikud nende mail juhtumil saame ikohak anult | susasutistes kolme Tahvuserupi protest jhendeitide kenss- a. kaugeltki Kindiustatud. .Leifakse, tédgiuste ja tehaste karistamise- | mone liksiku Kongressi :likme.|koosté6.organ: Uhendatud Balti laaresind2 sid: ak . q vas . » -ét prdegased julgeolekm kindius- ga, kes seadusi rikkudes timbrus- pghjus: vastuvOtte suurte raha-|Ameerika Komitee; asukohage Talfiana, TRC eect She ari. | tamise vahendid ja abinoud ei ole} conde. miirgitavad ja sellege ini-, i dega ja suure mdjuga huviguppi- | Washingtonis. : Paganca volgitses ‘kui Uhendy eiiflaidased ohtliku radioaktiivsu-| moste elupiievi liihendavad. . | de nn. lobbystide pool, lorral-| oO | Kide tunnustust Eestis kehtiva- se arahoidmiseks onnefuse puhel ‘Uhendatud Baitii Ameerika} le niukogude. rezhiimile. ning ef inimlike. eksimiiste vil¥- | Fundub, et inimkond on jaud-/datakse Uhendriikide — péalinnas - Komiteel on oma biireo ja mi- | Valisministeeriumi.- Néukogude nud. kdigi nende’ probleemide ta-|nii palju, et Kongressi Hikmed ja Willi miseks fa kontroilimiseks tule eas nimaalse Palgaga tootay asfa- Lint osakonna direktor, Thazn hendemise} teataval miaral um. /ritgiasutiste Jutivad tegelas, a ajaja, noor poliitilise teaduse| Shinn, selgitas pikemates kirja- midral, automaatseid kontroll- mikosse. Rahvaarvn pideva Kas: , nendega eee eco mat alell Hlikooli lépetanud Hitlane.| des. Rahvuskomites: ésimehele: ja vamise tulemusena satub’ maake-| Samuti on thendritkides yoime- a a __tteistalé protestikirja -esitajaile, misvahendeid. Eriti toonitatakse ral itha suuremaid piirkendi téés-|lik vahe saavutada idnavade-] Komitee aasta eelarve on $15,000 tihendriikide: poliitikat’ okupeeri- tugevama kentrolli vajadust tuu- | euste ja sellega paratamatult ka; monstratsiconide korraldamisega | millest Eesti Rahvuskomitee mak- tud Eesti ja edaspidi yoibolla ka -maenergia jiujiamade ile iihig saastamisohu kiilisi ning puta) ~~ kui ei ole inimnetd vOil sady tu-}sab . proportsiooni. ‘alusel tihe-|, 0:04, Balti: riikide tihedamas kii- Bed yaks a vilidetakée, et api trp aflu- Ghu, vee ja maa. kisimused muu-|haneid inimesi. vilja saata. Aas-|viieridiku, ehk 3.000 dollarit aas- lastamise Kisimuses: Nii USA LoS Ed | _tugevale io erdalvalitsuse tnvad aktuutsemaiks,. See. kik: taid tagasi New Yorgis korrajda- tas. Te oo valisministeeriumi ametlikes kir- ss oe oa | oxsbertide kontroliile. 3 téstatab inimkonna tuievilka- laud Westi-Lati-Leedu fihine fong-| Komitee t@idab Eesti Rahvus- jades. kui ka -suustnalistes selgi- PES . ' Paljud vaatlejad l#hénevad_sel- propleemid ja nende Inhendamise ! k4ik ligikauidu 15.000 osavétjaza|komitee ja iti ning leedu kesk-| -tustes on rohutatud, et thendrii- Bete listest andiiliisidest veelgi kange- tiles viiga lataldasel alusel. Tun- | leidis tinavail ainull vahe téhele-|organisatsiconide poolt antud | ide riitkud ja tema kodanike miale ja katsuvad valja arvestada, ; maenergia drastilisel kujul esile' pdnemist ja ameerika ajalehed jaliilesandeid iihiste aktsioonide ~. | kui palju Gnnetusi véib juhtuda kerkimisel oleks vajalik kOik | televisiconid seda peaaeg, ildse teostamiseks Kongressis ja valis- | SO (sare i. D ‘uumaenergia joujaamadega la need kiisimused tisiselt pievakor- ei markinudki. - a | hema, paariktonne aasta, jooksul | -45 iasia ja Telda nende lahenda-| Ebaotstarbekohaseks on osutw- sad sutivel arvul need n npuavad miseks véimalusi ja abinéusid.| nud ka massilisie allkirjade kogu- inimohvreid. Arvud on sageli hir- Praeruses olukorras (undub kah-| mine apellidele ya margukirjadele. Hiinas ii le vinged fuu ed muaratavait suured ning aitavad jaks stiski, et inimkend on veel Maja, vaiisministeeri Valve Maja, vadisministeer suurendada. veelei seda paanikat, ee el are rakendada. senisest. suuremial visa kaugel iildise. vormeli Jeid-| Kongress loevad ja arvestayad a mis on tekidiaud Three Mile Ts-| |g nine plirdub winuit akout. | vaca tahelepanelikult kodantket Juhtkond arvab, et sSbrustamiie itn | on Snnetuse tulemusens. selt esile ketkinud iiksikproblee-| saabuvaid kirju, sest nehdes arva- rlikidege Off idinud FaQa Kaugeie Le 7 Te eta ee Mine mide osalise tahendamisega.’ + |takse viljenduvat rahva seisukoht! QNG KONG — Liimeritkide ajakirjanikud ja @plomeadtd. |, energia ae ujaamadele erilist tahe- | ja iga individuaalkirja kohta ar- _ “pane jahtids B analirisida } két- a -_ #. A. hae urja xohta at-| Pekingis mainivad, et Hiina juhtkond on pannud pidurid peale — (| vesbatakse tiat haaletajat, Mas-| hiinlaste sébrustamisele {anemasilmast sashbunud killafistega —|:ciliste allkirjadega esildised 424| ning on iihtlasi rakendanud rea uusi korraldvsi ja eeskirji, et | arvatakse olevad kunsélilk meele- pirate masini aeg tagasi puhuma hakanud vabamaid tui. | olu loomine, mis. huvigruppide | pocit organiseerjfud ja neile ei! Nit on n selpunud, et Hiina vdi- revolutsioonilisi' plakateid. ning | PO omistata suurt vadrtust. mud on hakanud hojatama elanik- ne id istkuid ‘tuleb vaadelda [nui | konda yennastamise eesti valis- | mitmesguste Vlismaiste luureor- , | . Un! maalastega ning alustanud Hane ganisatsioonide kaastoblisi, ~ on On Gane Saltwuskomitee | maailma demckraattiku korra kri-| _,, Pekingi P&evalehi* peab va- | nadus rritlutitey ne ome Vr |tiseerimisega. jalikuks toonitada, et need ini- ion oust Vale “Wintas, USA Pekingis asuvad fidneriikide mesed, kes propageerivad inim- | ministeeriumis “ an valis- diplomaadid kinnitavad, et nad oigusi ja demokragtiiiku kor- avalikkuses - Yaka ers on sunnitud katkestama need} da, reedavad Hiina ja kormmu- ele ja nismi, pragmaatilisele alusele kul vai- soprussidemed hiiniastega, mis| ii Atentaat okup. Lith | |-————_—— asevalitsejale we vant ten _ ‘Ladnemaailma 5a joudaud tea-{ *! A EESTLASE ted atentaadikatsest okup. La&ti - Jevikule, sellega aitate kaasa kompertei esimesele sekretiirile|: Cesti ele SHilitamisele! Angusts Vossile. ee ce Partei peasekretir, kes on tege- lik Moskva poolt madratud aseva- - _ | , litseja okup. Latis, olmud teel Riia saarind. fama ta parast: atentaadi- ' ganda; mis tuntud Rigas Jurmala|katset esinenud’ Riias 23. miartsih ' mume all. Sdidetud kuue autoga. konega. Vastavalt sdrnascle tagapshe | . AUIS | malite, | hhakkasid arenema peaminisiri Lddneriikide vaatlejad. arvavad, . Yoss olnud. autos, mis sOiinud teis- Atentaadi storitaja tehatud. Lat _ man | : asetaitja Tengi ue vabama-elu-|et Hiina kKormmunistlita partel te autede. keskel, julgustatuna ees- | riiklik propagandaajakirjindus par] Eesti Rahvuskamiteel kul cut ere stiili rakendamisel. | juhid olid rabavait iillatunud kui organisatsioonil. ei ofe tthendrjj.| Uusi rangemaid ‘seisukohti on | neile selgus, millise vaimustusega kide riiklikus ega tihiskonditkus | margata ka hiina ajakirianduses.|inimesed inimdigusi ja demo- atrudktuuris mingit leragisat sta: ' Nil icnnitab >» bvalhive, Pievaleh a kreatlsicu korda noudvaid Dialca- tust, kuid meid tunnustatakse kuj , ¢ de facto eesti stnilise erupt esir- te iugemisales vatja pannud oni sOitjate poolt. Sellel teel avatud te- lle atentaadist kirjutanud ainustti “mma auicle cotamatult tuli. Teada | séva. Rahvasuw kaudu levinud aga on, et kuulid tabanud tema ante. atentaadikatse { ja. sella ebaénnestu- juhti, kes haavadesse. surnud: Au- mine kulutulera. _ " gusts: ‘Voss néhtavasti tabamusi ef 7 : VES sid. =, I : _ . re ee up eg md.j" ++ eer Le eee We ee ie Ce mil 15 Lothar q ri : ran Pa 44s: = yay ) ers . ar - ms | I= Te Ie eek oa kt i. 7 . a tat a rears : z TY ne oor, ynrel on at : .. cine . HH a Is" . ti ii Pn eel - . ; ey 7 a Tr poate ee a sitts aS rt ay LOE ibe sae real eo Ebi cache HABE Bear Pet eater eS Te ag aoe Hi Fe as a Fi a ae Te | Lee - wore SR TEGE ae ee Er a ee - poms cet A os . Thee ee . ined os war re "tke area 2 ee ee : aE at ae ie . pet rye a “ _ . =o Toe ye = —s ae ie “ ee “a _= = . ie ms mane rs at, ' ws ea a Te ee ep PE a Moe a hae 1 oe te mess a! oo PT a ee ee VE ae ee eae ee meer ge en bP A TU Dns A 0 \Kommentaarid Méddunud nadalavahetusel Gh teatavaks, et ameerikiased ja ve- nelased on sooritanud sumrejoone- \ lise omavahelise vangide .vahetus- tehingu: N. Liidw vangilaagritest Tasti vabaks ja saadeti Uhendriili- desso viis. dissidenti — Kolm juuti | ja kaks ukrainlast, kuna .ameerik- lased omakorda saatsid vabade meestena Venemaate S0-ks aastaks vangi méistetig kaks noukogude iE - satakuulajat, kes kuulusid N. Liidu, ieee | esinduse koosseisu Liitunud Rah- vaste: Organisatsiconis ametnikku- fiena, kuid kellede peatilesandeks oli Uhendriikide merevie sdjaliste saladuste kogumine. N. Liidu orjalaagrist vabanenute huleas olid nimekamateks mees- teks. Alexander Ginzburg, kes oli : pikemaks ajaks vangi moistetud | nOukogude vastase tegevuse parast ja ukraina ajaleelane Valentin Mo- roz, keda venelased on tema rab- mat aega taga kiusanud. ja vangis hoidaud. Teisteks vabanenud dissi- | dentideks -olid iukraina baptist — \Georgi Vins ning juudid Mark | Dymstits ja Eduard Kuznetsov, kes olid planeerinud N. Liidus len- auki héivamist ja maalt pigene- mist. Yastutasuks said venelased kaks Uhendriikides sisse kukkunud jajevi., Uhendriikide informatstoonialli kate andmetel. olid selle vahetuste- hingu.’ iiksikasjade. sepitsejateks ndiandja Zbigniew - Brzezinski ja telin Dobranin, kes mosdunid ni- iiksteist tervitades jiudsid. lépwks kokkweppele vangide vahetami- seks. Kogu see tehing oma detzi- tides on jaanud siiski avalikkuse ‘eest varjatuks kuna ibirdakimised toimusid saladuse katte all ja tk- sikasju teayag ainult tiksikud ini- mesed, Viib oletada, et mdlemale - poclte tksteisele Mihenemisele’ ai- tas kaasa vastastikune huvi SALT IF: kokkuleppe: saayutamiseks, mif- lele lisaks venélased lotdavad’ ka ameeriklastelt soodustusl mGlema maa yahelise kaubavahetuse elus- 3 tamiseks. Ameerika juutide survel oli Valge Maja eriti huvitatud juu-_ disoost nimekate dissidentide Ana-. “1 tol Shtsharanski je Juri Griovi va- — ‘pastamisest; kana \N. Liida KGB iilimaks scoviks samal ajal oli koi- gile oma THanemasilinas opereeri- yatele. agentidele kinnitada,. et ve- nelased on ‘lat? véimelised oma sissekukkunud spivoiie léanemaatl ma vanglatest yalja tooma. Valdik Enger. qa Rudelf Tshernjajev, kes otid movemad 50-Ks aastaks vangi miistetud, pidid olema kinnituseks ja naiteks selle kohita, et KGB kisi - ulatub ka. we . dokeanide Ameeri- kasse ja toob sealt valja. Vabgi-. miistetud salakuulajad: Kahtlemata on see ro6musonu- miks kGigile inimdiguste ja vaba- use eest voitlejatele kui N. Liidu vangilaagritest padsevad vabadt- sesse sInna siiiifilt saadeind inimet- sel. Kisimus - seisah ainult 'selies, mis hinnaga need inimesed vabas- tati' ja kas see ei kujune tulevikus: pretsedendiks, et yenelased arre- teerivad inim@iguste eest ‘voitlejaid sitiituid: inimest ja vahetavad nad _lvilja dinemaailmas kinninabitud iXGE spioonide yastu? Meie ei saa a siinjuures unustada Ka takti, et see ‘jon esmakerdseks juhtymiks, ‘kus spioonid on valja vahetatud poliiti- liste vatigide vastu... Teatud maaral Pah ka gelguse- | .tivks. miks ‘yenélased ei vabasta- nud selliseid suuremakaliibrilist te- gelasi nagu Anatoli Shtsharanskit ja Juri Orlovi, keHede nimed 134- nemaailma ajakirjanduses on eriti keeldnti Shtsharanski vabastami- rimises ja olid méranug ialle se! pohjusel raske kKaristuse? Kuid siis mus: ‘miks ameeriklased vabasta- sid vene spioonid ja venelased jat- sid spioneerimise plirast sonnitod- e+ bE le saadetud siliialuse vabastamata? Igatahes - kéik need lood on vaga keeruliseqd ja Il6hnavad teataval + at jerele. | ‘i (Jarg tk. 3). -vuslikn meelsuse pirast juba pike- KGE spiconi — eestiase Valdik.. Engeri ja venelase Rudolf Tshern- president Carteri valispoliitiline ~_ N. Liidu saadik Washingtonis Ana- | dalal iantshilaua’ dares vodkaga — populaarsed ja Wes puhutud. Kas | sest pohjusel, et N. Liidu .véimud sitiidistasid seda dissidenti spioneec- tekib paratamatult omakorda kiisi-. mairal jallevi Kremlile jareland-. . miste’ ja kontsessioanide tegemise Sg ee eee | -_ 8 1 oe | . fe ee . . . ee . ——"-1- le bal, oalittl nh ii eel s . i. . = ial 7 ee ee ee ee - Austraalia Eesti Seltside 3 - toetusi $1850. -—diks. Kommentaarid alati vGimalik kasi puhtak ' kust vene agendid. pidid : sinat kasti, mis sisaldasidy - Maskva riikiikud kaupme: Wr. 34: yagede kiirel edasitungil ~, Nib. selgus Kampalas It koikjal vedetes venekee] VALVEARS' NADALALOP ‘6. ja 6. mail, dr, Ka 532-0863, 12. ja 13. mail dr, T. tel. 751-6141. | Toetusi Austraali prof. A. Voobuse ajaloole Prof. A. Védbuse ajalooy avaldamise _jatkamiseks ‘| tuseks $1000. Sydney Besti sas sellele omapoolselt ¢ daami kogudus Sydneys Sydney Eesti Taiendusk« Kokku on praeguseni Ai eestlaskonnalt selleks | A. Védbuse suurtéos ilm se keeles, olles tanuvéiirsel andeks ajal, mil N. Venest Linde saabub ingliskeels jaandeid, milledes olukorralg on yoltsitud kogu ulatusesg Enn Nou dotsend® Enn Nou, arstiteadiane nik, kes kailtses meditsiin viitekiria miédunud kev: nimetatud Uppsalas é Sjukhuseti kopsukliiniku (Algus lk. 2) Vene agendid, nouandjac mehed ajavad valisriikide ja teevad oma. tehinguid vi nirasel viisil ja kui midag viltu ja tekth vahelejadimis fgakord ei ihe asjad siis hedasti nagu see juhtus Ty ja peolinna Kampala vail mit kiiresti ja tilepea kae fed jaid paratamatult je nal Hotelli tungimisel, et oli olnud venelaste kisui -kirju ja raamatuid, mids selt pigenenud muskoviid suutnud kaasa votta, Pés oli alnud isegi nii Kiire, « mehel slid toidud taldril nud pooleldi séimata. Kuid venekeelsed raant ajakirjad polnud ainsad ja punased apendid pogenem™ ha jatsid. Nii avastali ¢ idj. Amini terroristhike h meeskondade peakorteris | dust toodnd piisse, rakettq ‘kemoona. Ning Entebbe Rg helisel lennnvaljal ol; m tiitipi voitluslennykit, mis nia sOdurid tunnistasid om viisid sOjasaagina &aasa. Kremili ja Uganda dikts Amini vabekorrad :olid vali maailma petmiseks jahedy tegelikult olid yenelaseg snared toctajad ning tor rististcemi jalul hoidjad. 7 ult katkestas Idi. Am maailma petmiseks vag Kremliga 1975. aasta ne kuid praktiliselt jatkasid 1 - diktaatori’ abistamist ii piisis vOimul vere relyas abil. Need relvad saabusid ajal Ugandasse: Liibula } Amin maksis nende :€est kult, peamiselt kohvigé _ sid kali hinna eest N. Li liitriikidete. . - Kuid Uganda afidri pe taga on veelgi sturemac yaad, milles. peaosa mang WN, Lit ning téma vilkad kud agendid ja ideoloogit ei varustanud Kreml & _ mitte ainali: Idi, Amini, Ugandasse tunginud Tans meed, Nii kilvati veae 1 Iti Amini valitsemise pae 1a terrorit uganda rahva vene relvadega tungisid k nia vied Ugandasse Idi / Kutama. Ivatahes omame ‘doks! Kuid Kremli pos iiles chitatud kindlale. loc geha teiste rahvaste hulga| tidd ja tekitada kaost, mi - dab neid rahvaid kommat painutada ja N. Liidu 1 | heaks tédle rakendada.